Keskkonnaõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

aastakümneid Miti katastriüksusel pesitsenud III kategooria kaitsealust liiki rästikut. KeA ei ole välja selgitanud, milline II või III kategooria kulliliik hangib toitu Miti katastriüksuselt, mistõttu ei saa välistada kulli pesapaika Miti maaüksusel. KeA ei ole viidanud ühelegi uuringule ega seirele peale kaevandamisloa taotleja tellitud eksperthinnangu ja ka eksperthinnangus märgitud järeldustele on viidatud suvaliselt. 4) HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud korraldus ei sisalda arusaadavaid kaalutlusi ega põhjendusi, kus oleks märgitud selgelt loa alusel avatava karjääri tegevusse puutuvad asjaolud, nii et oleks võimalik KeA kaalutlustest sh loa kõrvaltingimustest aru saada. Mainimata ja kaalumata on jäetud KeA-le teadaolevad olulised asjaolud ning erinevad huvid ja sellest tulenevalt ei saa olla õiguspärane ja objektiivne ning õige keskkonnamõjude KMH eelhinnang ja selle alusel antud keskkonnaluba. Kuigi vaidlustatud korralduse punkt 3 peaks pealkirja järgi sisaldama loa andmise kaalutlusi, ei sisalda see HMS kohaseid kaalutlusi ega menetluse käigus menetlusse kaasatud kaebaja esindaja esitatud asjaolusid ja arvamusi, pigem on vaidlustatud korralduse punkti 3 sisuks kopeeritud seadusesätete tekst. Kuna haldusakti kaalutlusi loas esitatud ei ole, siis puuduvad ka kaalutlusi kajastavad põhjendused. 5) Vaidlustatud korralduse ja kaevandusloa alusel Miti II karjääri avamisel alaneb olulistest karjäärist lähtuvatest häiringutest tuleneva elukeskkonna kvaliteedi (eelkõige põhjavee probleemid ja müra) languse tõttu kaebaja kinnisvara väärtus. Kaitsealal asuva kinnistu ja elamu väärtust vähendab potentsiaalsete ostjate vastumeelsus elamu soetamise vastu, mille läheduses asuvad karjäärid, mille tegevus avaldab nii müra kui ka joogi- ja olmevee kättesaadavuse raskuste tõttu tavapärasest suuremat mõju. Kinnisvara väärtust vähendab ka raskendatud juurdepääs kinnistule. 6) Kuigi KeA on üritanud seada loale täiendavaid tingimusi otseselt kaevandamisest tulenevatele ebasoodsate keskkonnamõjude leevendamiseks, ei ole selge, kes peab neid tingimusi täitma ja kuidas on KeA kavandanud tagada loa kõrvaltingimuste täitmise. Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks seatud kõrvaltingimused on ebaselged ning seetõttu kontrollimatud ja mittetäidetavad. 7) Kavandatav kaevandamine on vastuolus 2011. aastal kehtestatud ja endiselt kehtiva Palupera valla üldplaneeringuga. Palupera valla üldplaneeringus öeldakse, et antud üldplaneeringuga kavandatakse mäetööstusmaad Miti külas Palupera karjääri laiendusena Kasemäe maaüksuse selles osas, mis piirneb Palupera karjääri maa-alaga ja kuhu on juba väljastatud kaeveluba. Mujal üldplaneeringuga täiendavat mäetööstusmaad ja uusi kaevandusalasid ei kavandata, kuna olemasolevates karjäärides on varud piisavad, mistõttu täiendavate alade kaevandamine ja kasutuselevõtmine ei ole vajalik ja põhjendatud. 8) Kulla kinnistuni ja sellel asuva elamuni on ainus olemasolev ligipääs riiklikusse teeregistrisse kantud avalikult kasutatavat Palupera-Miti-Puka teed mööda. Kaevandamisluba seab ohtu omandi kasutamise sellele senise juurdepääsutee likvideerimise või olulise raskendamise tõttu. Ühtegi teist teed mööda ei ole võimalik pääseda Kulla kinnistuni sõiduautoga ning ka talvel lume ja libedaga päästesõidukitel (tuletõrje, kiirabi, politsei) ning jäätmeveokitel. Elva vallal ei ole kohustust hooldada Kulla kinnistust lõuna poole jäävat Otepää vallas olevat sõiduautoga läbimatut teeosa. Kuigi kaebaja esindaja on seda korduvalt KeA-lt küsinud, ei ole keskkonnaloa lisal 1 ühtegi märget ajutise läbipääsutee kohta. KeA ei ole tee tagamise kõrvaltingimuse täitmise asjaolusid korralduses selgitanud, mistõttu on kõrvaltingimuse nr 8 täitmine võimalikkus ebaselge ning tingimus ei taga kaebajale ligipääsu oma koduni. Loa lisa 4 joonise kohaselt hakkaks pärast kaevandamise lõppemist Palupera-Miti-Puka tee piirnema vahetult karjääri põhja tekkiva

veekoguga. Ka eriteadmisteta isikule on selge, et selline olukord ei ole liiklusohutuse ja tee säilimiseks reaalselt võimalik. Ei selgu, mis asjaolusid arvestades määratakse ja kes määrab kindlaks ning hindab tee samaväärusust (laius, katendi paksus, teekaitsevöönd, läbipääsetavus kinnistuomanike ning päästeteenistuse ja jäätmevedu teostavatele sõidukitele), kes ja millal teeb vastavad mõõtmised. KMH eelhinnangus puuduvad igasugused põhjendatud kaalutlused Miti kinnistul paiknevate teede likvideerimise ja uue tee rajamise keskkonnasäästlikkuse osas. 9) Kaevandamise mõjusid on ebapiisavalt hinnatud. Pole arvestatud karjääride kumulatiivse mõjuga. Põhjendamatult jäeti KMH Miti II karjääri puhul algatamata. Miti kruusamaadlas ei kaevandata veealust varu ning seega ei ole veealuse varu kaevandamist piirkonnas ka varem hinnatud. Kuna Miti karjäär ja Miti II karjäär asetsevad vahetult kõrvuti ning neil toimub kaevandamistegevus samal ajal, siis ei ole tegemist kahe eraldi asuva pealmaakaevandamise alaga, vaid need kaks karjääri moodustavad ühe ala, kus maavara pealmaakaevandamise tegevus toimuks aastani 2028 suuremal kui 25 ha alal s.o 36,87 ha suurusel alal. Lisaks asub Miti II kruusakarjäärist ca 200-300 m kaugusel Palupera kruusakarjääri laiendus, Palupera III kruusakarjäär ja Kasemäe kruusakarjäär, mis külgnevad üksteisega ning moodustavad kokku ühe suure, kolmest karjäärist koosneva ala, mille kaevandatavate alade pindala kokku on 33,24 ha. Seega on Miti külas pealmaakaevandamise ala, kus asub neli juba tegutsevat ja loa alusel uus karjäär ning toimub seega samaaegselt kaevandamistegevus kokku 70,11 ha suurusel alal ning vastavad load kehtivad kuni aastani 2035. Miti II ehituskruusa tarbevarust 50% ehk 567 000 m3 ja ehitusliiva tarbevarust 69% ehk 70 000 m3 ehk kokku 637 000 m3 maavara asub allpool pinnasevee taset ning kaevandamise lõppedes tekib väljatud maavara mahu arvelt 9 ha suurune kohati kuni 4 m sügavune veekogu, mis hakkab toituma lähipiirkonna põhjaveest. KeA ei ole selgitanud, mille põhjal on jõutud järeldusele, et 9 ha suuruse veekogu tekkimine ei ole olulise keskkonnamõjuga. KMH eelhinnangus ei ole olemasolevaid või tekkivaid veekogusid mainitud ega hinnatud juba olemasolevate ja tekkivate veekogude ning uue Miti II 9 ha suuruse 4 m sügavuse tekkiva veekogu koosmõju piirkonna veetasemele ja põhjaveele. KMH eelhinnangust ega eksperthinnangust ei nähtu, et oleks arvestatud kõigi Miti (Palupera) maardlas tegutsevate karjääride tegevuste koosmõjuga või koosmõju kuidagigi analüüsitud piirkonna vee- ja põhjaveerežiimile. Veealuse kaevandatava varu osakaalu mahtu ega ka protsenti ei ole mainitud ei loa taotluses, eksperthinnangus, KMH eelhinnangus ega ka vaidlustatud korralduses. Seega on see asjaolu märkimata ning selgitamata, kuid on ilmselgelt oluline karjääri mõjude hindamisel. Kaebaja esindaja on oma kirjades KeA-le korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Miti II karjääri kaevandamisalast jääb vaevalt 600 meetri kaugusele Otepää looduspargi (Natura 2000 ala) Tsorro sihtkaitsevöönd (KLO1101658), mille kaitse-eesmärk vastavalt kaitse-eeskirjale on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse. „Kaitstavad elupaigad on niiskuslembesed kõrgrohustud, siirde- ja õõtsiksood, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised salumetsad, rohunditerikkad kuusikud, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel, soostuvad ja soolehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad ning jõed ja ojad “ Otepää looduspargi piirid Miti piirkonnas ühtivad ühtlasi Natura 2000 võrgustiku ala Otepää linnualaga (rahvusvaheline kood EE0080401), mis jääb seega samuti kaevandamisalast 600 m kaugusele. KMH eelhinnangus on jäetud mainimata Otepää looduspargi Tsorro sihtkaitsevöönd (Tsorro sihtkaitsevöönd asub looduspargi kahes osas sh ka Koolimetsa katastriüksusel nr 58201:002:2150) ja selle kaitse4

eesmärk ning oma arvamust põhistamata on üldistades eeldatud, et kaevandamisega ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku ala. 10) KMH eelhinnangus tehakse järeldus, et kavandatava tegevusega ei mõjutata oluliselt piirkonna veevarustust (põhjavee taset ja kvaliteeti). Kaebajal ei ole võimalik aru saada millistele andmetele ja uuringutele ning teaduspõhistele teadmistele tuginedes on KeA sellisele järelduseni jõudnud. Samuti ei avalda maavara kaevandamine KeA järelduste kohaselt mõju pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata ning vett eesvooludesse ei juhita. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, kuidas on KeA sellise üldsõnalise järelduseni jõudnud, kui isegi teiste töötavate karjääride andmeid ega ka Miti II karjääri veealuse maavara mahtu ei ole üheski menetlusdokumendis märgitud ning samuti on KMH eelhinnangus selgitamata võimalikud veetaseme muutused karjääri mõjualas. Kaebajal on alust arvata, et veetaseme alanemine ning joogivee nappus piirkonnas on tingitud Miti maardla karjääridesse tekkinud veekogudest. Seetõttu on põhjust arvata, et Miti II karjääri tegevuse alustamisel jääb ka kaebaja oma kinnistul joogiveeta. KeA ei ole olemasolevaid seire andmeid arvuliselt ja seega kontrollitavana KMH eelhinnangus välja toonud, kuid on siiski jõudnud järelduseni, et Miti kruusamaardlad ei ole oluliselt mõjutanud põhjavee taset. Ka eksperthinnang ei sisalda seniseid seireandmeid. Seega KeA hinnangud ei toetu uuringutele ega arvulistele näitajatele, mistõttu ei ole need kontrollitavad ja on seega hüpoteetilised ning ebamäärased. 11) Miti karjääridest kostuv müra kahjustab kaebaja heaolu omas kodus ega ole enam kuidagi mõistlik looduskaitsealal juba praegu. Kaevandamine karjäärides toimub enamasti suveperioodil, mistõttu on ka häiringud suuremad just suveperioodil, mil esinevad põuaperioodid ning eluhoone aknad on õhutamiseks avatud. Karjäärist kostuv müra võib küll vastata kehtestatud piirnormidele, kuid see on häiriv ja heaolu rikkuv. KMH eelhinnangust ega eksperthinnangust ei nähtu, et reaalsuses oleks kontrollitud praegust tegelikku mürataset, mida põhjustavad juba olemasolevad Miti karjäärid. Kuna seda tehtud ei ole, siis ei ole mingilgi moel võimalik kontrollida ka eksperthinnangus antud mudelarvutusi. On võimalik, et päevaaja norm 50 dB (mis on tegelikult väga kõrge) on juba praegu ületatud. 12) KeA ei ole selgitanud, milline on arvestades karjääride rohkust piirkonnas ülekaalukas riigi avalik huvi Miti II karjääri avamiseks. Arvestades maavarade säästliku kasutamise põhimõtet ning piirkonnas olevate karjääride rohkust (45) jääb keskkonnaluba lugedes selgusetuks, milliste üleriigiliste tee-ehituste ja ehitusobjektide vajaliku materjaliga varustamiseks ja miks on uue karjääri avamine praegu ilmtingimata ja möödapääsmatult vajalik ning põhjendatud. 13) Arvestades loa saaja äriregistri avalikke andmeid, mille kohaselt on kolmanda isiku aadressiks korter Tartus Kalevi tn 9-9, tal puuduvad aastaid töötajad, osaühingu põhitegevusala on raamatupidamine ning osaühingul on miljonitesse eurodesse ulatuv võlg (2 052 930 eurot), ei ole kaebajal mingit kindlust, et kaevandamise ajal ja pärast seda tee säilitatakse või taastatakse ja teistele maaomanikele ligipääs tagatakse ning ka teisi loa kõrvaltingimusi täidetakse. Avalike andmete kohaselt on Miti maaüksuse omanik OÜ Põllumaade Ost (registrikood 10828533) sisuliselt riiulifirma, kelle eesmärgid Miti maaüksuse kasutamisel on ärilised, sooviga avada kruusakarjäär teenides sellest tulu, ning ajutised, arvestades maa kasutamise soovi karjäärina.

jääb karjäärist piisavalt kaugele, et pidada tõenäoliseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist kaevandamise tõttu. Kaebajal puudub kaebeõigus kaebuse esitamiseks Palupera kohalike elanike õiguste kaitseks seoses karjääride läheduses asuvate majapidamiste kaevude võimaliku veetasemete languse või karjääridest kostuva müraga. Samuti puudub kaebajal kaebeõigus kõigi teiste isikute õiguste kaitseks, kes kasutavad Palupera-Miti-Puka teed. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku asjaolud, kas 1,5 km kaugusel asuval Miti II kruusakarjääri mäeeraldisel asub kaitsealuseid liike, kas kaevandamise mõju ulatub Natura 2000 võrgustiku alale või kas kaevandamisloaga kavandatud tegevus on kooskõlas kehtiva Palupera valla üldplaneeringuga. Nimetatud asjaoludega seotud väited tuleb jätta kohtu poolt tähelepanuta. 2) Kuigi üldplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on Palupera-Miti-Puka tee määratud kohalikuks maanteeks, ei ole eratee asukoha kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringus näidatud võimalust rakendanud ega läbi viinud juriidilisi toiminguid, millega kõnealune eratee oleks määratud avalikuks kasutamiseks. Kuna tegemist ei ole avalikuks kasutamiseks määratud erateedega, siis ei kohaldu ka ehitusseadustiku (EhS) § 71 tulenev avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ning EhS § 72 lg 1 p 3, mille kohaselt on tee kaitsevööndis keelatud kaevandada maavara ja maa-ainest. Vaatamata asjaolule, et Palupera-Miti-Puka ja Miti tee ei ole täies ulatuses avalikuks kasutamiseks määratud teed, on KeA siiski arvestanud muuhulgas ka kaebaja huve ja seadnud kaevandamisloale kõrvaltingimuse nr 8: „Tagada kaevandamise ajal vähemalt samaväärse tee olemasolu kogu kaevandamisprotsessi vältel ja läbipääs ning ohutus PaluperaMiti-Puka tee (5820006) ja Miti tee (5820060) kasutajatele ning ehitada uus avalikult kasutatav tee ligilähedases asukohas enne kaevandamise lõppemist.“ Selliselt sõnastatud kõrvaltingimust on sobilikuks pidanud nii Elva Vallavalitus 25.07.2022 kirjas nr 5-5/130-1 kui ka Otepää Vallavalitsus 24.03.2022 kirjas nr 6-7/712-1. Seega peab kaebaja läbipääs olema tagatud kogu kaevandamisprotsessi ajal ja peale kaevandamise lõpetamist. Kõrvaltingimus on täidetav, asjakohane ja hästi kontrollitav. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja järjepidev seisukoht, et Palupera-Miti-Puka tee ja Miti tee likvideeritakse ning juurdepääs võimaldamine Kulla kinnistule ei ole mitte millegagi tagatud. Arvestades üldplaneeringu mõõtkava, ei saa sama kinnisasja piires tee ümberpaigutamist käsitleda üldplaneeringus kokkulepitud tee asukoha osas suure muudatuste tegemisena. Maapõueseadus (MaaPS) ei näe ette kohustust nõuda kõrvaltingimuste täitmise tagamiseks tagatist, ka ei ole MaaPS-s kaevandamisloa andmisest keeldumise alused seotud kaevandamisloa taotleja kõikvõimalike varasemate äritegevustega. Puhtalt asjaolu, et kolmandal isikul puudub kogemus kaevandamisvaldkonnas ning väidetavalt üldse igasugune reaalne tegevus, ei ole aluseks kaevandamisloa andmisest keeldumiseks või täiendavate tagatiste nõudmiseks. Kolmandal isiku on kohustus määrata kaevandamist korraldama vastavat kompetentsust omav vastutav isik (MaaPS § 74 lg 1). 3) Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et vastustaja on jätnud õigusvastaselt KMH algatamata ning Miti II KMH eelhinnangus (kaebuse lisa 3) ei ole märgitud kõiki tegelikke asjaolusid ega hinnatud häiringute mõju, välja selgitamata on karjääride kumulatiivne mõju piirkonna elanike elukeskkonnale ning looduskeskkonnale. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riku asjaolu, kas Miti maaüksusel asub kaitsealuseid liike või mitte ning kas on välja selgitatud karjääride kumulatiivne mõju piirkonna looduskeskkonnale ning Natura 2000 alale. Seega tuleb nimetatud asjaoludega seotud kaebaja väited jätta tähelepanuta. Maa-ameti andmete järgi on Miti (Mitiküla, Palupera) maardla suurus 72,37 ha ning kui kõik maardlal asuvad kehtivad kaevandamisloa mäeeraldiste ja nende teenindusmaade pindalad kokku arvata, siis nende mäeeraldiste teenindusmaade pindala on kokku 64,66 ha: Miti kruusakarjäär 17,10 ha + Miti II kruusakarjäär 19,77 ha + Kasemäe kruusakarjäär 9,6 ha + Palupera III kruusakarjäär 2,65 ha + Palupera kruusakarjäär (laiendus) 15,54 ha. Lisaks ei toimu kogu Miti maardlas veealuse varu kaevandamist, sest Miti karjääris kaevandatakse vaid veepealset varu. Teiseks on 01.03.2013 korraldusega nr PVV 1-15/13/68 antud kaevandamisloa nr L.MK/323025 menetluse käigus läbi viinud Miti (Palupera) kruusamaardla Miti kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega

kaasneva keskkonnamõju hindamine (edaspidi: Miti KMH). See tähendab, et kaebaja väide, et piirkonnas ei ole üldse tegevuse keskkonnamõjusid hinnatud, on ilmselgelt põhjendamatu. Miti II kruusakarjäär (mäeeraldise pindalaga 16,28 ha) asub vahetult Miti karjääri kõrval. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 28 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus pealmaakaevandamisel suuremal kui 25 hektari suurusel alal ning KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata, kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesoleval juhul on KeA Miti II KMH eelhinnangu koostamisel asunud seisukohale, et kaevandamisloa taotluses, Miti KMH-s ning OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Miti II kruusakarjääri eksperthinnangus“ (töö nr 21/3777) (edaspidi ka Miti II eksperthinnang) oli tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, et jätta KMH algatamata. Just võimalike keskkonnamõjude hindamiseks koostatigi Miti II eksperthinnang ning eksperthinnangus on hinnatud Miti II karjääri ja Miti kruusamaardlas paiknevate ülejäänud nelja karjääri (Kasemäe, Palupera, Palupera III, Miti) koosmõju tuginedes karjääride tegelikule aktiivsusele ja reaalselt kaevandatud mahtudele möödunud aastatel (vt Miti II eksperthinnang, lk 5). Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja väide, et eksperthinnangus ega Miti II KMH eelhinnangus ei ole analüüsitud karjääride tegevuse koosmõju. KeHJS § 6 lg 1 tähenduses ei ole olulise keskkonnamõjuga kaevandamise järgselt 9 ha suuruse veekogu tekkimine. Veeseaduse § 187 p 16 kohaselt ei ole vee erikasutuse keskkonnaluba kohustuslik maavara kaevandamisel tekkiva veekogu rajamisel. 300 m mõjuala ulatus tuleneb kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitest, mis jõuab maksimaalselt 250 m kaugusele, mis on omakorda järeldus Miti II eksperthinnangust. 4) Miti II KMH eelhinnangus toodud väide, et Miti II mäeeraldisel jääb valdav osa maavara kasulikust kihist põhjavee tasemest kõrgemale, võib puhtalt matemaatilises mõttes (53% on siiski veidi üle poole) tunduda eksitav ning jätta mulje, et Keskkonnaamet ei ole varu veealuse osa mahtu Miti II KMH eelhinnangus ega 09.09.2022 korralduse andmisel piisavalt kaalunud. Tegelikkuses tuleb aga täiendavalt arvestada asjaoluga, et tõenäoliselt osa praegu arvel olevast veealusest kaevandatavast varust jääb kaevandamata, vähemasti selles ulatuses, mis jääb tulevikus vaidlusalusel alal paiknema hakkava tee alla. Täpne veealune varu, mis võidakse kaevandamata jätta sõidutee tõttu, arvutatakse välja kaevandamisprojektis ning sõltub sellest, kuidas täpselt maa omanik plaanib tagada samaväärse tee säilimise. Kaevandamise mõju joogija põhjaveerežiimile on lokaalne ja lühiajaline eelkõige seetõttu, et Miti II karjääris ei alandata veetaset st vett välja ei pumbata ning karjääris kujuneb kaevandamise järgselt stabiilne veerežiim. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et veidi üle poole mäeeraldise piires arvel olevast maavara varust asub allpool põhjavee taset. Eksperthinnangus on peetud põhjendatuks karjääride võimaliku veerežiimi mõjuala ulatuseks lugeda maksimaalselt ca 1 km. Kuna kahest kaevandamisloast tulenevalt teostatakse kaevude üle juba seiret, siis topelt seire kohustus vaidlusaluse kaevandamisloaga ei ole asjakohane. Just seirekohustuse puhul on tegemist meetmega, mis otseselt tagab keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vältimise. Kui piirkonnas peaks kaevandamise tagajärjel ilmnema kaebaja poolt välja toodud võimalik põhjavee taseme oluline alanemine, siis on see eelkõige seire tulemusel märgatav lähimates kuni 1 km kaugustes salvkaevudes ning kaevandamisloa omanik on seejärel kohustatud tagama kvaliteetse joogi- ja tarbevee, kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel. Kulla kinnistu kaevu toiteala jääb reljeefis kõrgemale ehk lõunapoole, mistõttu ei sõltu kaebaja kaevu veetase karjääride tegevusest, kuna karjääride tegevus ei mõjuta vooluhulka, mis nendesse kaevudesse jätkuvalt kõrgemalt voolab. Kaebaja kinnistu asub väljaspool võimalikku karjääri mõjuala ning isegi, kui asuda seisukohale, et KMH II eelhinnangus ei ole kirjeldatud või põhjendatud karjääri mõjuala ulatust, on selge, et karjääri mõju ei ulatu 1,5 km kaugusele.

5) Arvestades asjaolu, et Kulla kinnistule ulatuv müratase on eksperthinnangu kohaselt märgatavalt madalam (vähem kui 40 dB) tööstusmüra päevasest piirväärtusest (60 dB) ning näiteks müra 50-60 dB tekib keskmise valjusega jutuajamisel, siis ei ole alust eeldada, et Kulla kinnistul on rikutud kaebaja õigust tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale tulenvalt karjääridest kostuvast mürast. Kaevandamisloal on kõrvaltingimus nr 3: „Müra mõju vähendamiseks rajada lähimate majapidamiste suunal karjääri piirile (lõuna ja ida suunas) kuni 5 m kõrgune katendivall.“ Seega on juba sätestatud tingimus, mis leevendab mürahäiringuid ning eksperthinnangu kohaselt ei levi ülenormatiivne müratase lähimate majapidamiste õuealadeni. Kõrvaltingimus nr 6 „Juhul kui kohalikelt elanikelt laekub põhjendatud kaebusi, tuleb õhukvaliteedi ja müra taset kontrollida kohapealsete mõõtmistega kaebuse esitaja katastriüksusel“ on lisatud olukordadeks, kui siiski võib tekkida prognoositust suuremat mürataset aktiivse kaevandamise käigus. Juhul, kui mõõtetulemuste kohaselt levib ülenormatiivne müratase tootmisterritooriumilt väljapoole, tuleb rakendada sobilikke leevendusmeetmeid. Keskkonnaametil on võimalik vajadusel kaaluda täiendavate leevendustingimuste seadmist, kui selleks peaks tekkima ülekaalukas vajadus ja kaevandamisloa omanik ei võta vajalikke leevendusmeetmeid kasutusele. 6) Asjaolust, et Otepää vald ei pidanud vajalikuks oma arvamust esitada, ei saa vahetult järeldada, et kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kaevandamisloa andmisega nõus. Samuti ei saa kohaliku omavalitsuse üksuse poolt seisukoha mitteesitamine olla kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseks MaaPS § 55 lg 2 p 11 mõttes. Otepää Vallavalitsus on 24.03.2022 kirjas nr 6-7/712-1 esitanud oma arvamuse kaevandamisloa eelnõule ning Miti II KMH eelhinnangu eelnõule. 7) Võimalik vastuolu üldplaneeringuga ei ole kaevandamisloast keeldumise alus MaaPS tähenduses. Miti II KMH eelhinnangus on selgitatud, et Valga maakonna maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringu „Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (edaspidi: teemaplaneering) ja Palupera valla üldplaneeringu andmetel jääb kavandatava karjääri lõunaosa Astuvere–Miti rohevõrgustiku tugiala põhjaservale, kus kaevandustegevus ei saa oluliselt mõjutada rohevõrgustiku ühe põhilise eesmärgi (loomade elukeskkonna ja liikumisteede säilimine) elluviimist. Rohevõrgustiku tugialale jääva karjääriosa pindala moodustab vaid üliväikse osa tugiala pindalast. Riigikohtu halduskolleegium on 15.10.2013. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-13 leidnud (p 13), et asjaolu, et kehtivad planeeringud kaevandamist ette ei näe, ei muuda kaevandamisluba ilmselgelt realiseerimatuks. Planeeringute muutmine ei ole välistatud. Kohus leidis, et planeeringute muutmine ei ole välistatud isegi vaatamata asjaolule, et nimetatud haldusasjas paiknes vaidlusalune ala maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohevõrgustiku tugi- ehk tuumalas ning üldplaneeringu järgi kaitsemetsas. 8) Kuna Miti II kruusakarjäär asub eramaal ning kaevandatavateks maavaradeks on eraisikule kuuluv ehitus- ja täiteliiv ning ehitus- ja täitekruus, siis ei kaaluta riiklike huve varustuskindluse aspektist ning kaevandamisloa taotlus ei saa olla vastuolus riigi huvidega. Kaebuse täienduses välja toodud Riigikohtu 30.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-20-1247 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna nimetatud haldusasjas oli vaidluse all eramaal riigile kuuluva maavara (kõrgemargilise ehituslubjakivi) kaevandamisloa taotlus, kus tõesti riikliku huvi kaalumiseks kasutatakse varustuskindluse analüüsi ning võetakse seisukoht, kas kaevandamisluba on või ei ole vastuolus riigi huvidega. 9) Kuna Miti II karjääri mõju ei ulatu kaebaja kinnistuni, ei pidanud KeA ka Miti II KMH eelhinnangus ega 09.09.2022 korralduses kaaluma võimalikke kaebaja kinnistu väärtuse vähenemise asjaolusid. Kaebaja soovimatus nõustuda KeA seisukohtadega ei tähenda vahetult, et KeA seisukohad ei ole põhjendatud.

1) Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud korraldus rikub tema omandiõigust, kuna see seab ohtu Kulla kinnistule juurdepääsu Palupera-Miti-Puka teed mööda, on põhjendamata. Vaidlustatud korraldus ei ole õiguslikuks aluseks tee lammutamisele, seega ei kahjusta see kaebaja subjektiivseid õiguseid juurdepääsu küsimuses. Vastustaja on arvestanud kohaliku omavalitsuse arvamusega vaidlustatud korralduse andmisel ja näinud ette kaevandamisloa kõrvaltingimusena Otepää Vallavalitsuse poolt nõutud kohustuse tagada kaevandamise ajaks juurdepääs isikutele, kes kasutavad Palupera-Miti-Puka teed ja Miti teed. Kaebaja ei ole Otepää Vallavalitsuse korraldust vaidlustanud ega taotlenud viidatud kõrvaltingimuse täpsustamist. Kaevandamisloa kõrvaltingimus nr 8 on arusaadav ja täidetav. Põhjendamatu ja alusetu on kaebaja eeldus, et kolmas isik hakkab tegutsema õigusvastaselt ega täida vaidlustatud korralduses märgitud lisatingimusi. Kuna Miti kinnistul asuv Palupera-Miti-Puka tee ei ole riigitee, kohalik tee ega määratud avalikuks kasutamiseks, siis tuleb seda käsitada erateena. Tee avalikult kasutavaks määramiseks on ettenähtud konkreetsed tingimused, mis on antud juhul täitmata. 2) Vastustaja on KMH algatamata jätmisel tegutsenud õiguspäraselt. Praegusel juhul ei olnud kaevandamisloa menetluses KMH kohustuslik (tegemist ei olnud KeHJS § 6 lg 1 p-s 28 nimetatud olukorraga), kuid sellegipoolest tuli vastustajal anda KMH eelhinnang (KeHJS § 6 lg 2 p 2). KMH eelhinnang tugineb põhjalikele eksperthinnangutele ja vastustaja kui järelevalveasutuse pikaajalisele kogemusele samas piirkonnas senise kaevandustegevuse mõjude kohta. KMH hindamine ei olnud vastustajale kohustuslik, sest Miti II kruusakarjääri mäeeraldise pindala jääb alla 25 ha (KeHJS § 6 lg 1 p 28) ning vastustaja koostatud KMH eelhinnang käsitles põhjalikult võimalikke keskkonnamõjusid. Seejuures on vastustaja võtnud arvesse 01.03.2013 korraldusega nr PVV 1-15/13/68 antud kaevandamisloa nr L.MK/323025 menetluse käigus läbi viinud Miti (Palupera) kruusamaardla Miti kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise tulemusi. Vastustaja on põhjendanud KMH eelhinnangus, et kaevandamisel puudub oluline keskkonnamõju, kuna see ei mõjuta väljakujunenud põhjaveerežiimi ja sellega ei ületata piirmäärasid õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Vastustaja järeldus tugineb eksperthinnangutele. Ka karjääride kumulatiivse mõjuga on eksperthinnangutes arvestatud ning leitud, et Miti II kruusakarjääril märkimisväärne mõju põhjaveele, müratasemele ja õhukvaliteedile puudub. 3) Veeseaduse § 187 p-de 16 ja 17 alusel ei ole kaevandamisel tekkiva veekogu korral veeloa taotlemine ja olemasolu nõutav. Seega on ebaõige kaebaja väide, et kaevandamistegevus eeldab vee erikasutusluba. 4) Miti II eksperthinnangus on analüüsitud põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamise mõju põhjavee tasemele. Eksperdid leidsid, et arvestades naabruses töötavaid karjääre, veealuse maavara lasundi paksust ja pigem väikeseid kaevandamismahtusid, siis veetaseme alanemine karjääris on vähene ja lühiajaline ehk olulist lisanduvat mõju põhjavee režiimile oodata ei ole. Sellest tulenevalt ei oma põhjavee tasemest allpool kaevandamine kaevandamisloa taotluses toodud ulatuses märkimisväärset negatiivset mõju põhjaveele. Eksperthinnangule tuginedes on vaidlustatud korralduses põhjendatult asutud seisukohale, et kaevandamine ei too kaasa olulist negatiivset mõju põhjavee seisundile. Samuti ei avalda maavara kaevandamine mõju pinnavee režiimile, kuna vett karjäärist välja ei pumbata ning vett eesvooludesse ei juhita. Priit Kallaste ja hüdrogeoloog Marge Uppin on selgitanud 30.11.2022. a Miti II eksperthinnangut täiendavalt ja esitanud joonise, mille kohaselt kaevud paiknevad toiteala ja karjääri vahelisel alal, mistõttu esmalt jõuab toitealalt vesi kaevudesse ning karjääris kaevandamine ei mõjuta vee jõudmist nendesse kaevudesse. Seega kinnitavad eksperdid, et lõunapoolsetes kaevudes (sh Kulla kinnistul asuvas kaevus) veerežiim kaevandamise tõttu ei muutu, sest need täituvad lõunapoolsetest toiteallikatest ja toiteala põhjavesi voolab edasi põhjasuunas alles siis, kui kaevus on põhjaveetase saavutatud. Eksperdid on kinnitanud, et Miti II kruusakarjääris kaevandamine ei avalda mõju karjäärist ca 1,5 km kaugusel asuva Kulla

kinnistu veevarustusele ja põhjaveerežiimile. Kuna Miti II kruusakarjääri alast põhjapool maapinna reljeef langeb edasi, siis jätkub põhjavee voolamine samadel tingimustel (karjäär muutub läbivoolu veekoguks) ehk kruusakarjäär Kulla kinnistu veerežiimi ei mõjuta. Praeguses olukorras, kus Miti II karjääris ei kaevandata, toimub põhjavee voolamine samamoodi madalamate alade suunas. Kuna Kulla kinnistu asub ca 1,5 km kaugusel karjääri lõunaservast, siis puudub kaevandustegevuse ajal isegi lühiajaliselt mõju kaebaja kinnistu veerežiimile. Põhjendamata on kaebaja väited aurumise mõjust Kulla kinnistu veerežiimile. Vaidlustatud korralduses on ette nähtud leevendusmeede, et kui kaevandamise tõttu vesi lähimatest kaevudest kaob, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada kvaliteetne joogi- ja tarbevesi kas vana salvkaevu süvendamise või uue salv- või puurkaevu rajamise teel. Seega on kaebajale igal juhul tagatud joogivesi. Kaebaja ei ole selgitanud ega toonud kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et senine kaevandustegevus või sellele lisanduv Miti II karjääris kaevandamine toob kaasa Kulla kinnistu kaevu põhjaveetaseme alanemise ehk kaebaja õiguste rikkumise. 5) Eksperdid tuvastasid müraallikate moduleerimise kaudu, et aktiivne kaevandamine Miti, Kasemäe ja Palupera mäeeraldistel ei põhjusta ülenormatiivset (>60 dB) mürataseme levimist väljapoole tootmisterritooriume ega lähimate majapidamiste õuealadeni. Samuti on hinnatud müra kumulatiivne mõju marginaalseks, s.t Miti II karjääri tegevus ei põhjusta märkimisväärset lisamüra olemasolevale mürafoonile, mida tekitavad teised ümberkaudsed kaevandused. Eksperdid modelleerisid Miti II karjäärist lähtuvat mürataset Kulla kinnistule ja tuvastasid, et summaarne müratase on maksimaalselt 34,0 dB. Seega jääb müratase peaaegu kahekordselt allapoole elamumaa-aladele kehtestatud piirnormi (60 dB). 6) Vaidlustatud korralduse andmisel ei pidanud kaaluma piirkonna maavara varustuskindlustust, kuna Miti II kruusakarjäär kuulub eraõiguslikule juriidilisele isikule, mitte riigile. Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi: juhend) punkti 3 kohaselt tuleb kaaluda riiklike huve varustuskindluse seisukohalt ainult olukorras, kus taotletakse riigile kuuluva ehitus- ja täiteliiva või ehitus- ja täitekruusa kaevandamisluba. 7) Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas Miti II kruusakarjäärile kaevandamisloa andmine vähendab kaebaja kinnistu väärtust, arvestades, et samal karjäärialal on juba mitu tegutsevat karjääri. 8) Kaebaja väidab kaebuses, et kolmandal isikul on võlg summas 2 052 930 eurot. Selline väide on ilmselgelt vale ja pahatahtlik. Kolmandal isikul ei ole viidatud võlga ega muud täitmata kohustust, mida kinnitavad mh avalikult kättesaadavad andmed Põllumaade Ost OÜ kohta. Põllumaade Ost OÜ-le kuulub 15 kinnistut, mida on võimalik kontrollida kinnistusraamatust. 1 617 367,64 eurose käibe ja arvestava kinnisvara portfelliga ettevõtet ei ole alust pidada riiulifirmaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

kasutab kaebaja juurdepääsuks Kulla kinnistule Palupera-Miti-Puka teed, mis läbib taotletavat mäeeraldist ja selle teenindusmaad. Kohtu arvates on kaevandamisest lähtuvad mõjutused eeskätt seotud lähiümbruse elanike, sh kaebaja õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (PS §-d 28, 32 ja 26). Samuti on käesoleval juhul asjakohane KeÜS-st tulenev õigus tervise- ja heaoluvajadusele vastavale keskkonnale, millega kaebajal on oluline puutumus (KeÜS § 23 lg 1). Kaebaja puutumust ei ole vastustaja ega kolmas isik kahtluse alla seadnud. Küsimus, kas kaebaja elukoht jääb piisavalt kaugele, et pidada tõenäoliseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist kaevandamise tõttu, ei välista kaebaja kaebeõigust, kuna seda saab hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudub kaebeõigus avalikku huvi puudutavates küsimustes (teiste piirkonna elanike ja loodusväärtuste kaitse osas). Vastustaja on ka leidnud, et kaebajal puudub õigus tugineda kaevandamisloa vastuolule üldplaneeringuga. Kohus sellega seisukohaga ei nõustu.

arvates esines kaalumise kohustus tulenevalt sellest, et Miti II karjäär kattub osaliselt rohevõrgustiku tugialaga, mis maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb säilitada.

Seega võib asuda seisukohale, et Miti II karjääri avamine on vastuolus Palupera valla üldplaneeringuga. On tõsi, et üldplaneering ei näinud ette ka olemasolevat Miti karjääri, kuid see ei tähenda, et üldplaneeringust lahknevat tegevust võib veelgi laiendada. Otepää Vallavolikogu 24.05.2018 otsusega nr 1-3/31 loeti Palupera Vallavolikogu 20. detsembri 2011. a otsusega nr 1-1/25 kehtestatud Palupera valla üldplaneering ülevaadatuks ja jäeti üldplaneering kehtima senisel kujul (otsuse p 2.2). Nimetatud otsuse lisas 1 leiti, et edasine üldplaneeringu realiseerimine on võimalik üldplaneeringu seletuskirja ja maakasutusplaani alusel (p 2.1.5). Seega ei nähtu, et Otepää Vallavolikogu oleks soovinud Palupera valla üldplaneeringus toodud maakasutuse põhimõtteid muuta.

kas kaevandamisluba oleks realiseeritav. Oleks ju kaevandamiseks vajalik ka Miti maaüksuse sihtotstarvet muuta, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

ehitamisega seotud toimingud teostab ning kulud kannab tee omanik. Seega on lisaks kaevandamisloa kõrvaltingimusele kolmandal isikul ka lepinguline kohustus Otepää valla ees omal kulul tagada ligipääs läbi Miti kinnistu. Viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise kokkuleppe punktis 6.4 on vald kinnitanud, et kolmanda isiku kinnistut läbiv tee ei ole käesoleval hetkel avalikult kasutatav tee EhS § 71 tähenduses. Kolmas isik on selgitanud, et on nõustunud pärast teealuse maavaravaru realiseerimist rajama uue tee, mille osas sõlmitakse asjaõigusleping isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja millisel juhul on kolmas isik nõus andma tee kokkuleppel avalikuks kasutamiseks. Seega, kui kolmas isik jätab talle kaevandamisloast ning eraõiguslikust kokkuleppest tulenevad kohustused täitmata, on sellel selged õiguslikud tagajärjed. Oluline on see, et kaebajale on õiguslikult tagatud juurdepääs enda kinnistule ja seda ka kaevandamise ajal.

st kaebaja kinnistuni. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et Miti II eksperthinnanguga, samuti ekspertide Priit Kallaste ja Marge Uppini 30.11.2022 seisukohaga „Vastus täiendavatele küsimustele eksperthinnangu nr 21/3777 kohta“ (dtl 1049-1055) on tõendatud, et rajataval karjääril ei saa olema mõju kaebaja kaevu veetasemele. Vastupidiseid tõendeid asjas esitatud ei ole ja kaebaja subjektiivne arvamus ja kahtlused ekspertide erapooletuses ei ole piisav, et asuda asjas teistsugusele seisukohale. Kuna kaebaja ei saa esitada kaebust teiste piirkonna elanike huvides, tuleb jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis käsitlevad veetasemeid ja seireandmeid karjäärile lähemal asuvates majapidamistes. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta ka karjääri sulgemisel tekkiv 9 ha suurune veekogu ja asjaolu, kas sellise veekogu tekkimine eeldanuks hindamist KMH raames.

menetluskulude kohta pole kaebaja andmeid esitanud. Seega on kaebaja menetluskulud kokku 40 eurot ning vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 40 eurot. Kuna kolmas isik oli vastustaja poolel, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.