Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahendid Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-15-1781 11. juuli 2023 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Julia Laffranque ja Nele Parrest Romeo Kalda kaebus Viru Vangla otsuste õigusvastasuse tuvastamiseks Avaldaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla, esindaja Marek Aas Tartu Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2018. a otsus Romeo Kalda teistmisavaldus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada teistmisavaldus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2018. a otsus ja Tartu Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus.
3.Teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada ning tuvastada Viru Vangla 15. aprilli 2015. a otsuste nr 6-10/884-3, 6-10/1600-3 ja 6-10/5222-3 ning 5. mai 2015. a otsuse nr 6-10/14408-2 õigusvastasus osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja taotlused abikaasaga lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinata.
4.Mõista Viru Vanglalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 120 eurot.
Kinnipeetav Romeo Kalda esitas 6. jaanuaril 2015, 12. jaanuaril 2015, 6. veebruaril 2015 ja
27.aprillil 2015 Viru Vanglale taotlused abikaasaga lühiajaliseks kokkusaamiseks nii, et nad saaksid viibida ühes ruumis, neid ei eraldaks klaasist vahesein ning nad ei peaks suhtlema sisetelefoni teel.
2.Viru Vangla võimaldas Romeo Kaldal soovitud kuupäevadel abikaasaga lühiajaliselt kokku saada klaasist vaheseinaga ruumis, kuid jättis 5. veebruari 2015. a otsustega nr 6-10/884-2 ja 6-10/1600-2 ning 6. veebruari 2015. a otsusega nr 6-10/5222-2 rahuldamata kolm esimest taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita. Otsustes märgiti, et justiitsministri
30.novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 31 lg 2 kohaselt eraldatakse kinnipeetav ja külastaja klaasist vaheseinaga. Viru Vangla tunnistas need otsused 16. märtsi 2015. a vaideotsusega nr 6-12/36-3 pädevusnormi rikkumise tõttu kehtetuks ning tegi ettekirjutuse taotluste uueks läbivaatamiseks.
3.Viru Vangla jättis 15. aprilli 2015. a otsustega nr 6-10/884-3, 6-10/1600-3 ja 6-10/5222-3 ning 5. mai 2015. a otsusega nr 6-10/14408-2 taotlused rahuldamata osas, milles Romeo Kalda soovis
3-15-1781 kokkusaamist abikaasaga ilma klaasist vaheseina ja sisetelefonita. Otsustes märgiti, et VSkE § 31 lg 21 järgi on vanglal kaalutlusõigus ning eelkõige tuleb hinnata konkreetse lühiajalise kokkusaamisega kaasnevat ohtu. Taotleja on pannud korduvalt toime isikuvastaseid kuritegusid, ta kannab eluaegset vanglakaristust kinnises vanglas tugevdatud järelevalvega osakonnas. 2010. aastal karistati teda vanglas toime pandud kuriteo eest. 2014. a riskihinnangu kohaselt on ta kõrgohtlik, turvalisuse riskidena on nimetatud põgenemisohtu ja usalduse kaotust. Taotleja puhul kaalub vangla turvalisus ja julgeolek ning vanglaametnike ohutus üles tema huvi lühiajaliseks kokkusaamiseks ilma vaheseinata. Seadus näeb ette ka muid võimalusi peresidemete hoidmiseks.
4.Viru Vangla jättis 9. juuni 2015. a vaideotsusega nr 6-12/90-2 vangla 15. aprilli 2015. a otsuste ja 5. mai 2015. a otsuse peale esitatud vaide rahuldamata. Vaideotsuses korrati otsustes esitatud põhjendusi.
5.Romeo Kalda esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla
15.aprilli 2015. a otsused nr 6-10/884-3, 6-10/1600-3 ja 6-10/5222-3 ning 5. mai 2015. a otsus nr 6-10/14408-2 osas, milles jäeti rahuldamata tema taotlused abikaasaga lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinata. Kaebuse kohaselt oli piirang ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseaduse §-dega 10, 11, 13, 14, 18, 26 ja 27 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-tega 8 ja 13 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Vangla tegelikult ei kaalunudki, sest vanglas ei olegi klaasist vaheseinata kokkusaamise ruume.
6.Tartu Halduskohus jättis 29. oktoobri 2015. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2017. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ja saatis asja halduskohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus ei oleks tohtinud tühistamiskaebust lahendada, sest kaebuse esitamise ajaks olid taotletud kokkusaamiste kuupäevad möödunud ning vangla otsused olid seega muutunud kehtetuks.
8.Kaebaja esitas halduskohtule taotluse minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele.
9.Tartu Halduskohus jättis 8. juuni 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et VSkE § 31 lg-te 2 ja 21 kohaselt peab vangla kinnipeetava ja temaga lühiajalisele kokkusaamisele tulnud isiku üldjuhul vaheseinaga eraldama ning kaalutlusõigus on vanglal üksnes siis, kui tegemist on juhtumiga, mille puhul on võimalik teha erand. Perekonnaga suhtlemiseks lubab VSkE § 31 lg 21 p 3 küll võimaldada eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise, kuid ainult siis, kui see toimub vangla poolt korraldatavate tegevuste raames. Kuna kaebaja sellist kokkusaamist ei taotlenud, ei olnud vanglal vajadust ega võimalust kaalutlusõiguse teostamiseks ning ei ole tähtis, kas vanglas oli vaheseinata kokkusaamise ruume. Piirang on proportsionaalne, sest kinnipeetavatel on pereliikmetega suhtlemiseks ka muid võimalusi.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2018. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. Kohus lisas, et on kaheldav, kas vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 2 saab olla VSkE § 31 lg-te 2 ja 21 seaduslikuks aluseks, sest see volitusnorm võimaldab täpsustada üksnes kokkusaamiste korda, mitte aga kehtestada täiendavaid sisulisi piiranguid. Õige volitusnorm on VangS § 24 lg 1. Küsimus VSkE § 31 lg 2 põhiseaduspärasusest ei ole siiski asjassepuutuv, sest kaebaja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik hinnata, kuidas vaheseinaga eraldamine tema õigusi rikub. Vastustaja on piisavalt selgitanud kaebaja ohtlikkust, mistõttu oleks vaheseinaga eraldamine olnud õiguspärane ka VangS § 24 lg-s 1 sätestatud kaalutlusõigust kasutades. 2(5)
3-15-1781
11.Riigikohus jättis 18. detsembri 2018. a määrusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
12.Romeo Kalda esitas 26. juunil 2019 EIK-le Eesti Vabariigi vastu kaebuse, milles osutas EIÕK art 8 rikkumisele põhjusel, et vangla ei võimaldanud talle lühiajalisi kokkusaamisi abikaasaga ilma klaasist vaheseinata, samas kui vangla lubas talle pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga ilma sellise füüsilise takistuseta.
13.EIK tegi 1. märtsil 2022 asjas Kalda vs. Eesti, nr 35245/19, otsuse, milles leidis, et riik rikkus EIÕK art-t 8 ning peab kaebajale maksma mittevaralise kahju eest 5000 eurot. EIK otsuse põhjendused olid järgmised.
13.1.Vaidlustatud meetmega sekkuti kaebaja „perekonnaellu“, see oli „kooskõlas õigusaktidega“ ning sellega sooviti saavutada korratuste ja kuritegude ärahoidmise õiguspäraseid eesmärke ning kaitsta kaasinimeste tervist ja õigusi. Kinnipeetava füüsiline eraldamine kokkusaamisele tulnud isikutest vaheseina abil võib teatavatel asjaoludel olla julgeoleku kaalutlustel põhjendatud.
13.2.Riik viitas riigisisesele kohtupraktikale, mille järgi annab VSkE § 31 vanglatele mõningase kaalutlusõiguse. Siiski järeldasid riigisisesed kohtud praeguses kohtuasjas, et vanglal ei olnud valikuvõimalust seda liiki kokkusaamiste puhul, mida taotles kaebaja. Ringkonnakohus leidis, et piirang oleks olnud kaebaja ohtlikkuse tõttu igal juhul põhjendatud, kuid ei selgitanud, millised olid täpsed temaga seotud ohud kokkusaamisel abikaasaga.
13.3.Isegi kui riigisisesed õigusaktid andsid vanglale teatava kaalutlusõiguse, ei põhjendanud riigisisesed asutused piisavalt ja kontekstipõhiselt, miks õigustasid julgeolekuohud piirangut. Kahtlemata on ametivõimudel õigus kehtestada piiranguid, kui need on põhjendatud tõelise ja jätkuva ohu tõttu. Vaidlusaluses kohtuasjas ei leidnud aga ametivõimud õiglast tasakaalu aluseks võetud eesmärkide ja kaebaja õiguste vahel. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et kaebajal lubati samal ajal abikaasaga pikaajaliselt kokku saada, teha telefonikõnesid ja pidada kirjavahetust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Romeo Kalda esitas 31. augustil 2022 teistmisavalduse, milles palub EIK 1. märtsi 2022. a otsusest tulenevalt Tartu Halduskohtu 8. juuni 2017. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2018. a otsus tühistada, kaebus rahuldada ning talle kohtukulud välja mõista. Teistmisavalduse väited on järgmised.
14.1.Avaldus on esitatud preventiivsel eesmärgil, et vangla ja kohtud teostaksid kaalutlusõigust edaspidi nõuetekohaselt, et kohus tunnistaks ebaõiglust, tühistaks õigusvastased kohtuotsused ja tunnistaks avaldaja õigusi rikkuvad vangla otsused õigusvastaseks.
14.2.Kohtud leidsid, et vanglal puudus kaalutlusõigus. Piirang on põhiseaduse ja EIÕK-ga vastuolus. Ringkonnakohus keeldus VSkE § 31 lg 2 põhiseaduspärasust hindamast otsitud põhjustel. EIK tuvastas, et ringkonnakohus jättis avaldaja argumentidele vastamata. Ringkonnakohtu seisukoht, et vaheseinaga eraldamine olnuks õiguspärane ka VangS § 24 lg-s 1 sätestatu alusel, ei ole asjakohane ega põhiseaduspärane. VangS § 24 lg-st 1 ei tulene vanglale õigust pereliikmeid vaheseinaga eraldada.
3(5)
3-15-1781
15.Vastustaja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Hüvitis, mille EIK avaldaja kasuks välja mõistis, katab ka tema menetluskulud. Kaebuse menetlemine preventiivsel eesmärgil ei ole põhjendatud, sest vangla sisekorraeeskirja uued sätted võimaldavad kinnipeetava ja VangS § 25 lg-s 1 loetletud isikute kokkusaamist vaheseinata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Avaldaja tugineb teistmisavalduses halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 240 lg 2 p-le 8. Selle sätte kohaselt võib jõustunud kohtulahendeid uuesti läbi vaadata, kui EIK on teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse peale esitatud individuaalkaebuse EIÕK rikkumise tõttu rahuldanud, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.
17.Kolleegiumi hinnangul on asjas olemas teistmise alus.
18.EIK rahuldas 1. märtsi 2022. a otsusega avaldaja individuaalkaebuse ning tuvastas EIÕK art 8 rikkumise. EIK leidis, et riik polnud piisavalt põhjendanud, miks olid julgeolekuohud kaalukamad avaldaja õigusest kohtuda abikaasaga, ilma et neid eraldaks klaasist vahesein. EIK ei tuvastanud EIÕK art 8 rikkumist ainuüksi vangla otsuste põhjenduste puudulikkuse tõttu, vaid osutas muu hulgas asjaoludele, et kohtute hinnangul puudus vanglal kaalutlusõigus ning ringkonnakohus pidas piirangut avaldaja ohtlikkuse tõttu igal juhul põhjendatuks, kuid ei selgitanud, milles ohud täpsemalt seisnesid. Selline rikkumine võis mõjutada haldusasja otsustamist.
19.Avaldaja esitas esmalt tühistamiskaebuse, mille asendas hiljem tuvastamiskaebusega. Vangla ja kohtute otsuste õigusvastasus, täpsemalt vastuolu konventsiooniga, on tuvastatud EIK otsusega ning avaldaja õiguste rikkumise saab lugeda samas otsuses määratud hüvitisega heastatuks.
20.Siiski jääksid teistmisavalduse rahuldamata jätmisel jõusse ebaõiged kohtuotsused. Eelkõige võib avaldaja õiguste teostamisele edaspidi negatiivset mõju avaldada ringkonnakohtu hinnang piirangu õigustatuse kohta. Ringkonnakohus leidis, et vangla põhjendas avaldaja ohtlikkust piisavalt ning tema eraldamine abikaasast klaasist vaheseinaga oleks olnud õiguspärane ka kaalutlusõiguse teostamise korral. Kuigi kohtu seisukoht ei oleks vanglale avaldaja uut taotlust lahendades siduv (HKMS § 177 lg 1), oleks vanglal siiski võimalik tugineda avaldaja õiguste piiramise lubatavuse osas jõustunud kohtulahendile. Samuti peaksid kohtud jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid hindama kogumis teiste tõenditega (HKMS § 61 lg 4). Haldus- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamine võimaldaks EIK otsuses tuvastatud rikkumise kõrvaldada. Seepärast tuleb haldusasi uuesti lahendada.
21.Kolleegium peab teistmisavaldust põhjendatuks.
22.Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et vanglal puudus avaldaja taotluste lahendamisel kaalutlusõigus. Riigikohus on asunud hiljem seisukohale, et kinnipeetaval oli õigus taotleda lühiajalist kokkusaamist oma lähedastega ilma eraldamiseta VSkE § 31 lg 21 p 3 alusel ning see norm nägi vanglale ette kaalumiskohustuse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1416/43, p 31 ja otsus nr 3-19-2061/47, p 23; vrd alates 16. juulist 2022 kehtiv VSkE § 31 lg 21 p 5). Vanglal oli sama normi alusel kaalumiskohustus ka avaldaja taotluste lahendamise ajal. Kuigi vangla möönis vaidlustatud otsustes kaalutlusõiguse olemasolu, ei võimaldanud vangla otsustes esitatud põhjendus veenduda, et avaldaja ja tema abikaasa vaheseinaga eraldamine oli julgeolekukaalutlustel õigustatud. Seepärast on vangla otsused vaidlustatud osas õigusvastased.
4(5)
3-15-1781
23.Kuna teistmisavaldus on põhjendatud ja teistetava haldusasja asjaolud on selged, tühistab kolleegium ringkonna- ja halduskohtu otsused ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab avaldaja kaebuse ning tuvastab vastustaja vaidlustatud otsuste õigusvastasuse osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja taotlused abikaasaga lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinata (HKMS § 245 lg-d 2 ja 3).
24.Vastustajalt tuleb välja mõista avaldaja menetluskulud halduskohtumenetluses (HKMS § 239 ja § 108 lg 1). Avaldaja palus esimese astme kohtumenetluses mõista vastustajalt välja riigilõivu 15 eurot ning apellatsiooniastmes kahel korral tasutud riigilõivud 15 eurot. Vastustajalt tuleb avaldaja kasuks välja mõista ka kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot ning teistmisavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kokku tuleb avaldaja kasuks välja mõista 120 eurot. Vastavalt avaldaja taotlustele tuleb see summa kanda Laura Kalda arvelduskontole nr EE342200221012449098. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.