Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-23-739 13.03.2023. Vallavalitsuselt paluti eelnõu osas arvamust pärast hoolekogudelt, noortevolikogult ja komisjonidelt ettepanekute saamist. Eelnõu kohaselt otsustas Lääneranna Vallavolikogu korraldada Virtsu Kooli tegevus ümber järgnevalt: Virtsu Kooli koolitustegevus 5.–9. klassides lõpetab tegevuse (p 5.1); Virtsu Kool jätkab tegusemise vormilt ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja neljaklassilise koolina 01.09.2023 (p 5.2); lõpetada 31.08.2023 Virtsu Kooli koolitustegevus 5.–9. klassides (p 5.3).

3-23-739 Virtsu Kooli tegevus ümber alljärgnevalt: Virtsu Kooli koolitustegevus 5.–9. klassides lõpetab tegevuse (p 5.1); Virtsu Kool jätkab tegutsemise vormilt ühe asutusena tegutseva koolieelse lasteasutuse ja neljaklassilise koolina 01.09.2023 (p 5.2); lõpetada 31.08.2023 Virtsu Kooli koolitustegevus 5.–9. klassides (p 5.3).

3(17)

3-23-739 tõendamata on väide, et vallasekretär on pidanud eelnõu lubatavaks. Vallasekretär on kinnitanud, et ta ei ole eelnõu osas arvamust andnud; 4) otsuse eelnõu menetleti 24 päevaga, mille hulka jäi 17 tööpäeva. Niivõrd suure mõjuga eelnõu ei tohi menetleda kiirustades. Tähtsust ei oma, mis ajast on kooli ümberkorraldamisest räägitud, sest arvamuse saab anda konkreetsele eelnõule ja selle aluseks olevatele lähteandmetele (Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-11-2982, p 10). Osadele Virtsu kogukonnaliikmetele saadeti 21.03 kell 10.06 kutse osaleda sama päeva õhtul kell 17.30 toimuval haridus-, kultuuri- ja noorsootöökomisjon istungil, kuid paaritunnine etteteatamisaeg ei võimaldanud inimestel koosolekule tulla ning arvamust avaldada. Virtsu Kooli hoolekogult nõuti arvamust 13.03.2023, kuigi vallavalitsus esitas oma seisukoha eelnõule alles 19.03.2023. Kuna algses eelnõus ja selle seletuskirjas välja toodud analüüsid olid vallavalitsuse poolt kontrollimata ja võrreldamatud, ei olnud hoolekogul võimalik informeeritult ja kaalutletult oma arvamust anda; 5) vallavolikogu esimees on enesetaandamise kohustuse täitmata jätmise tõttu rikkunud KOKS § 17 lg-t 5 ja KVS § 11 lg 1 p-i 2; 6) otsus nr 95 ei ole kooskõlas Lääneranna Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 31 kinnitatud „Lääneranna valla arengukavaga 2018–2028“ ega ka Lääneranna Vallavolikogu 13.10.2022 määrusega nr 35 kinnitatud „Lääneranna valla arengukava 2018–2028“ muudatustega. Arengukavas puudus viide Virtsu Kooli 5.–9. klasside sulgemisele. Arengukava eesmärk on tagada haridusvõrgu stabiilsus ning sellega vastuolus tehtud otsused pool aastat pärast arengukava vastu võtmist rikuvad lapsevanemate õiguspärast ootust. Kuna Virtsu Kooli laste arv on viimastel aastatel suurenenud, ei ole valla arengukavaga kooskõlas kooliastmete vähendamine Virtsu Koolis. Samuti näeb Virtsu Kooli arengukava vähemalt aastani 2027 ette Virtsu Kooli 1.–9. klasside säilimise. Kooli arengukava võib enne kehtivusaja lõppu muuta, aga selleks peab esinema ülekaalukas avalik huvi; 7) vastustaja on ekslikult käsitlenud piirkonna demograafilisi trende, tegu on kaalutlusveaga. Põhjendus, et võrreldes 1990. aastaga on laste arv koolis vähenenud 50 % võrra, võimaldaks enamuse Eesti koolidest sulgeda. Elanike ja koolilaste arv on Virtsus ja Hanila piirkonnas eelmiste aastatega võrreldes kasvanud. Lasteaiakohtade lisandumine kinnitab, et lähiaastatel kasvab vajadus koolikohtade järgi. Pärnumaa teised vallad ei ole suuruselt, asustatuselt ning põhikoolide arvult võrreldavad. Lisaks on neis rohkem põhikoole kui oleks haridusreformi järgses Lääneranna vallas. Üheski Läänerannaga pindalalt ja asustustiheduselt võrreldavas vallas ei ole kogu valla peale ainult üks põhikool. Virtsu piirkonnas toimub vilgas arendustegevus. Piirkonda luuakse uusi elamurajoone ning ca 200 uut töökohta, mida pole otsuse nr 95 vastuvõtmisel arvesse võetud; 8) eelnõu seletuskirjas on Virtsu Kooli juures peamise kaalutlusena välja toodud kulude kokkuhoiu eesmärk, kuid haridusvõrgu optimeerimise eesmärk ei saa olla raha kokkuhoid. Selleks võib olla olemasolevate õpetajate tööjõukulude targem kasutamine, et tagada õpilastele kvaliteetne ja kestlik haridus, õpetajatele täiskoormus, tööd väärtustav palk ning mõistlik tööja palgakorraldus. Puudub analüüs, kuidas halveneb valla olukord, kui Virtsu Kooli ei korraldata ümber. Arvestamata on jäetud, et kulu õpilase kohta on Virtsus üks valla madalamaid. Vallavolikogu on asunud kokku hoidma kõige kokkuhoidlikuma kooli pealt. Vastustaja ei ole kaalunud alternatiive kooliastme sulgemisele, nt koolihoonega seotud kulude vähendamist; 9) tuginetud on aegunud ja vastuolulistele andmetele (OÜ Cumulus Consulting analüüsi tulemustele, mis on valminud 2019. a). Tänaseks on andmed muutunud. Otsuse tegemise kuupäeva seisuga on Virtsu lasteaias kõik kohad täitunud. Ei ole võimalik aru saada, millest koosneb väidetavalt kokku hoitav koolihoone ülalpidamiskulu 46 500 eurot. Puuduvad arvutused, milline olnuks kulude kokkuhoid alternatiivse lahenduse kohaselt, kui Virtsu Kooli lasteaed oleks kolinud ümber koolihoonesse ja säilitatud oleks 9-klassiline kool. Arvestatud pole tekkivate lisakuludega (nt 1.–4. klassi kolimisel lasteaiamajja sealsete ruumide 4(17)

3-23-739 ümberehitamine; õpiruumide juurde ehitamine Lihula kooli sellisel hulgal laste vastu võtmiseks; täiendava bussiliikluse korraldamise maksumus). Lihula koolimaja on halvas korras ja sellega halvendatakse Virtsu laste koolitingimusi oluliselt. Seletuskirjas pole esitatud Virtsu Kooli õpetajate palgakulu ning kui palju soovitakse kooli ümberkorraldamisega õpetajate palgaga seoses kulusid kokku hoida. Virtsu kogukond on esitanud arvutused, mille kohaselt on õpetajate ülekulu Virtsus üks valla madalamaid, kuigi tegemist on valla suuruselt teise kooliga. Kui Virtsu Kooli puhul maksab Lääneranna vald 3854 eurot õpetajate palkadele lisaks, siis Kõmsi Kooli puhul makstakse õpetajate palkadele lisaks 9642 eurot. Kohtupraktikas on majanduslikel põhjustel väikekoolide sulgemist peetud õigusvastaseks, kui sulgemise otsus ei sisalda kontrollitavat arvutuskäiku ega erinevate põhiõiguste ja avaliku- ja erahuvi kaalumist (TrtHKo nr 3-11-2982/56). Ainult majanduslikud argumendid ei õigusta Virtsu Kooli ümberkorraldamist, kui pole kaalutud mõju isikute hariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile; 10) otsuse nr 95 seletuskirjas ei ole kaalutud avalikku ja erahuvi, sh kooliastmete sulgemise mõju hariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile, hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste rehabilitatsiooni plaanidele ning kogukonna ja Virtsu ettevõtluse arengule. Virtsu Kooli ümberkorraldamisel tuleb arvesse võtta kaalutlusi nagu finantsmajanduslikud kaalutlused, koolitee pikkus ja korraldus, vähempiiravate meetmete olemasolu ja kasutamisvõimalused, hariduse kvaliteet, õpikoha sulgemisega kaasneda võivad sotsiaalsed ja pedagoogilised aspektid, sulgemise mõju kogukonna jätkusuutlikule arengule. Juhiste kohaselt on koolivõrgu kujundamisel esmatähtis, et otsused põhineksid oluliste asjaolude põhjalikul analüüsil: milline on pakutava hariduse kvaliteet, demograafilised näitajad, koolitee pikkus ja korraldus, kooli roll kohalikus elulaadis, finantsmajanduslikud kaalutlused, st mitte üksnes kulutõhusus ja kulud konkreetse kooli ülalpidamiseks, vaid ka nt vanematele kooliastmete sulgemisega kaasnevad kulud lapse saatmisel kaugemal asuvasse kooli jne. Koolitranspordi, õpilaskodude, õppetoetuste jms meetmete kaudu tuleb tagada igaühe õigus kvaliteetsele haridusele, kuid need analüüsid seletuskirjas puuduvad. Kuigi haridusvõrgu reformi peamiseks ajendiks peaks olema hariduse kvaliteedi tõus, ei sisaldu eelnõus sellist analüüsi. Virtsu Kool on välja paistnud kõrgete õpitulemuste ja vanemate/laste rahulolu poolest. Kui võrrelda Lääneranna põhikoolide õpetajate osakaalu, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele, on ka sellisel juhul Virtsu Kooli näitajad parimad. Virtsu Koolis kooliastmete vähendamine ei paranda hariduse kvaliteeti, vaid mõjub vastupidiselt, sest lapsed suunatakse kooli, kus hariduse kvaliteedi näitajad on oluliselt madalamad. Virtsu Kooli õppetingimused ei nõua viimase kooliastme sulgemist. Seletuskirjast ei nähtu, et Haridus- ja Teadusministeerium oleks Virtsu Kooli õpitingimustele etteheiteid teinud. Ebaõige on väide eripedagoogi puudumisest Virtsu Koolis, kes tegeleks HEV laste toetamisega. Virtsu Koolil on eripedagoog, kes töötab 0,5 koormusega. Lääneranna vald on tähelepanuta jätnud, et koolides, kuhu suunatakse Virtsu Kooli lapsi, ei ole väikeklassi võimalust, mis peab aga olema osadele kaebajate lastest tagatud. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate suhtarv on Virtsu Koolis kõrgem kui Lihula põhikooli astmes. Õppekvaliteedi hindamisel ei saa lähtuda ainult kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaalust. Hariduse kvaliteeti näitab kaebajate poolt juba välja toodud põhikoolide võrdlustabel, millises pingereas on Virtsu Kool Lihula koolist ees; 11) otsuse seletuskirjas puudub analüüs mõjust hariduse kättesaadavusele. See halveneb oluliselt. Alati ei saa haridust lugeda kättesaadavaks ka juhul, kui koolitee pikkus jääb alla 60 minuti (PGS § 7 lg 3). Arvestada tuleb bussitranspordi graafikut ning seda, kui kaua laps peab kodust eemal olema. Seletuskirjast ei nähtu, et Virtsu-Lihula suunal hakkab sõitma koolibuss. Seletuskirjas on välja toodud ning peatus.ee andmed kinnitavad kahe bussi liikumist hommikul Virtsust Lihulasse (kell 06.29 ja kell 07.44). Lihula Gümnaasiumis algavad tunnid kell 08.30, kuid tunniplaan võib muutuda. Kui esimene tund algaks kell 08.00, peab õpilane Virtsu bussijaamas olema juba kell 06.29. Kui tunnid algavad kell 08.30, tuleks Virtsu bussipeatuses olla kell 07.44. Virtsu-Lihula suunal on õpilastega seotud liinid üle täitunud ning liinihange ei võimalda enne 2026. a busside suurust muuta. Arvestades Virtsu Koolis käivate laste kodude 5(17)

3-23-739 ning Lihula Gümnaasiumi kaugust ühistranspordi bussipeatusest, kujuneb enamuse laste koolitee pikkus pikemaks kui 3 km. Seletuskirjas puudub analüüs otsuse mõjust HEV lastele. Virtsu Koolis õpivad mitmed lapsed, kellel on Rajaleidja otsusega ettenähtud õppimine tõhustatud toega. Pole teada, et uuel õppeaastal oleks Lihula Gümnaasiumis võimalik õppida väikeklassis, kus lastele oleks tõhustatud õpitugi; 12) seletuskirjas puudub analüüs otsuse mõjust Virtsu kogukonna, sh ettevõtluse jätkusuutlikule arengule; 13) ekslik on väide Lääneranna valla haridusvõrgu arengukava olemasolust. Sellist arengukava ei ole Lääneranna Vallavolikogu poolt heaks kiidetud. Lääneranna Vallavolikogu hääletas Lääneranna valla vastuses nimetatud arengukava volikogu päevakorrast maha 11.06.2020. Lääneranna valla vastuses kirjeldatud koosolekud olid seotud hoopis järgnenud Lääneranna valla arengukava aruteluga, mitte haridusvõrgu arengukavaga. Nende käigus ei käsitletud koolide ega kooliastmete sulgemist. Lääneranna valla arengukava arutelude käigus käsitleti põhjalikult koolide teemasid, kuid 13.10.2022 määrusega nr 35 vastu võetud arengukavas ei kajastata Virtsu Kooli kooliastmetega seotud muudatusi. Sellega kehtestati hoopis, et Virtsu lasteaed kolib koolihoonesse ning koolihoone remonditakse kogukonnakeskuseks. Lisaks sellele telliti eskiisprojekt ning nähti ette eelarvestrateegia vastavate muudatuste läbi viimiseks 2022/23 õppeaasta jooksul. OÜ Cumulus Consulting töö on projekt, millel pole õiguslikku tähendust; 14) kui esialgse õiguskaitse korras otsuse nr 95 p-i 5 kehtivust ei peatata, osutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks, sest käivitub pöördumatute sündmuste ahel ning varasema olukorra taastamine hilisema kohtuotsusega oleks ilmselgelt keeruline (koolitöötajad ja lapsevanemad hakkavad otsima uusi töö- ja õpikohti). Virtsu Kooli 5.–9. klassi sulgemisel on kaebajate õiguste riive intensiivne ja võrreldav kooli sulgemisega. Ka kooliastmete vähendamisel on vald seotud kohustusega tagada PS §-s 37 sätestatud õigus haridusele. Esialgse õiguskaitseta hakkab vastustaja astuma samme 5.–9. klassi sulgemiseks (õpetajate koondamine/ümber suunamine, laste teise kooli üleviimine). Lastevanematel tuleb elukorraldust muuta. Selliste tagajärgede ümberpööramine pärast kohtuotsust oleks sisuliselt võimatu. Kaebajatele teadaolevalt planeerib vastustaja ka koolimaja müümist. Kui vald koliks kooliosa lasteaia majja ja paneks koolihoone müüki, tähendab see tõenäoliselt seal tegutsevate perearstikeskuse, rahvamaja, raamatukogu ja spordisaali tegevuse lõpetamist ning arengukavakohase kogukonnakeskuse mitteloomist valla poolt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistaks haridusvõrgu ümberkorraldamist valla teiste koolide osas; 15) puudub ülekaalukas avalik huvi. Eelnõu seletuskirjas pole toodud analüüsi, milliseid kulusid ja kuidas kokku proovitakse hoida. Samuti ei ole seletuskirja kohaselt Lääneranna vald kriitilises finantsseisus. Virtsu Koolis on õpilase ülalpidamise kulud ja kulu õpetajate palgale valla väikseim. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasne ohtu avalikele huvidele. Kuivõrd kaebaja ja vastustaja huvid on samaväärsed (majanduslikud huvid), tuleks eelistada õigusrahu säilitamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist. Avalikes huvides on, et õigusvastaselt ja läbimõtlemata ei astutaks samme, mis mõjutavad olulisel määral laste arengut. Valla põhjendused on pealiskaudsed, samuti ei kaasatud haldusakti andmisel puudutatud lapsevanemaid. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kiidetaks heaks valla õigusvastane tegevus. Kui vallavolikogu pole esialgsel hinnangul menetlusnõudeid järginud, on avalikes huvides tagada menetluse õiguspärasus. Avalikes huvides pole olulise kogukonna keskuse kadumine. Kooli sulgemisel tuleb arvesse võtta ka kooli osa kohalikus küla- ja kultuurielus, nt on maakooli säilimine otseselt seotud maaelulaadi säilimisega (TrtHKo nr 3-11-2982, p 13); 16) kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu; 17) Terviseamet algatas Lihula Gümnaasiumi suhtes järelevalvemenetluse, kontrollimaks selle vastavust tervisekaitsenõuetele. Lihula Gümnaasiumi tehnilise olukorra kohta on 2021. a koostatud ehitustehniline hinnang, milles on välja toodud olulisi puudusi. Vastustaja pidanuks kõigepealt pakkuma paremaid õpitingimusi, renoveerima Lihula Gümnaasiumi ja korraldama 6(17)

3-23-739 toimiva koolitranspordivõrgu. Seletuskirjas pakutud ühistranspordi lahendused (nt väljasõit Virtsust kell 6.29) ei ole ilmselgelt sobivad, kuna lapsed peaksid ebasobiva graafiku tõttu olema Lihulas kas liiga vara enne tundide algust või liiga kaua peale tundide lõppu. Puudub selgus, mida ja millal plaanib vald teha koolitranspordivõrgu arendamiseks ning ebapiisav on seletuskirjas sisalduv lubadus tulevikus koolitranspordivõrku arendada. Vajadus koolitranspordi osas oli teada ja oleks pidanud olema selgeks tehtud enne otsuse vastuvõtmist. On raske ette kujutada, milline lapsevanem võiks normaalseks pidada olukorda, kus laps saadetakse igapäevaselt sobimatul ajal väljuva koolitranspordiga, kus laps peab terve tee püsti seisma; koolimajja, mis ei pea sooja ja laguneb ning kus ei ole tagatud parem hariduse kvaliteet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine aitaks sellist olukorda vältida.

3-23-739 kõigi seniste valla koolide töö peale Lihula Gümnaasiumi ning rajada teiseks põhihariduse keskuseks uus kool Varbla-Koonga piirkonda. Arengukava tulemusi tutvustati 10.02.2020 Lõpe külas, mh tutvustati hoolekogudele Lääneranna valla haridusvõrgu olukorda ning arengusuundi. Järgnesid jätkutegevused volikogus kuni 2022. a oktoobrini, lisaks konsultatsioonid koolide esindajate ja kohalike elanikega. Huvigruppidel oli võimalus osaleda arengukava avalikustamise etapis toimunud järgmistel avalikel aruteludel, sh 19.05.2022 Virtsu Koolis. 30.01.2023 toimus kohtumine kogukonna esindajatega Virtsus, kus selgitati, miks on kavas jätkata Virtsu kooli koolitustegevus üksnes 1.–4. klassis. Koolide esindajatel ja lastevanematel oli võimalik esitada küsimusi ja seisukohti. Õige pole väide, et Virtsu Kooli ümberkorraldamist on viidud läbi kiirustades ning huvigruppe kaasamata. Virtsu Kooli ümberkorraldamine on osa suuremast haridusvõrgu korrastamise protsessist vallas. Läbi on viidud sisuline kaasamine, mis on väljendunud kogukonna liikmetele antud võimaluses kaasa rääkida ja nende seisukohtade sisulisel arvestamisel. Arengukava koostamisest on möödunud kolm aastat. Selle demograafilised prognoosid ei ole arvuliselt täpselt täitunud, kuid järeldused tänase haridusvõrgu jätkusuutlikkuse osas on jätkuvalt asjakohased, isegi kui Virtsu elanike arv on eelmise aasta võrdluses seitsme elaniku võrra kasvanud. Virtsu Koolis on viimase 15 aasta jooksul õpilaste arv poole võrra vähenenud ja järgnevate aastate demograafilised trendid ei võimalda järeldada rahvastiku olulist kasvu piirkonnas. Ehkki piirkonnas on algatatud detailplaneeringuid, ei ole need jõudnud kehtestamise ega realiseerimise staadiumisse. Realistlik pole väide, et lähiaastatel tekib piirkonda ligi 200 uut töökohta ning sellest lähtuvalt vajadus uute elupindade järele. Virtsu Koolis õpib 50 õpilast. Tänase seisuga astub sügisel 1. klassi 2 õpilast. 9-klassilise koolina jätkamisel oleks 2023/24 õppeaastal Virtsu Koolis lapsi 42, kellest Virtsu alevikus elab 29 (I, II, III kooliaste). Ülejäänud elavad Virtsu alevikust eemal. Virtsu Kool ei teeninda seega kitsalt Virtsu elanikkonda, vaid piirkonda laiemalt, nagu ka teised haridusasutused vallas. 2022/23 õppeaasta õpilastest liiguksid otsuse mõjul teise kooli 4.–8. klassi lapsed, kokku 25 last. Virtsust on neist pärit 16. Tänases olukorras tegutseb vallas 10 km raadiuses neli kooli, s.o Virtsu Kool, Metsküla Algkool, Kõmsi Lasteaed-Algkool ning Lihula Gümnaasium. Otsuse tulemusena jääks tegutsema kolm, s.o Virtsus, Kõmsil ja Lihulas; 4) kõige otstarbekam arengustsenaarium olnuks „Radikaalne reform“, siis olnuks tagatud nii hariduse kvaliteet (ja selle tõstmine vabanevate ressursside arvelt), hariduse geograafiline kättesaadavus kui ka valla rahaliste vahendite kõige otstarbekam kasutamine. Vaidlustatud otsusega on leitud kompromiss kogukondlike huvide ning üldiste huvide vahel. Lahendus on leebem kui nö „Pehme reform“, mis samuti nägi ette Virtsus põhikooli sulgemist. Virtsu Kooli täielikku sulgemist pooldas ka vallavalitsus arvamuses otsuse eelnõule, leides, et arvestades õpilaste tegelikke elukohti ning Kõmsi geograafilist paiknemist piirkonna keskel, oleks mõistlikum säilitada algkool Kõmsil. Sellega ei oleks märkimisväärselt muutunud Virtsu Koolis käivate õpilaste elukorraldus, sest Virtsu ja Kõmsi vahelise koolitranspordi aeg olnuks ca 10 minutit. Väljaspool Virtsut elavatele õpilastele oleks koolitee lühenenud, sh osale kaebajatest, kes elavad Vatlas. Arvestades Virtsu Kooli I-III kooliastmes õppivate laste koguarvu, õpib ühes klassis keskmiselt mitte rohkem kui 5 last. Virtsu lasteaias on 2022/23 aastal 18 last. Arvestades laste vanuselist jaotust, ei ole ette nähtav Virtsu Kooli senisest suurem laste arv 9-klassilisena jätkates; 5) koolitustegevuse jätkamine 9-klassilise koolina tähendaks õppe jätkumist liitklassides. Sellest lähtuvalt ei ole Virtsu Koolis täna ühtegi õpetajat, kes töötaks täiskoormusega. Õpetajatest umbes 30% töötab koormusega kuni 0,24. Vähese koormuse tõttu ei ole õpetajatele võimalik maksta konkurentsivõimelist palka ning Virtsu Kool ja piirkonna teised koolid ei ole kvalifitseeritud õpetajatele atraktiivseks töökohaks. Arvestades Virtsu Kooli õpetajate tänast vanuselist jaotust, vabaneb lähima viie aasta jooksul suur osa õpetajakohtadest, mille täitmine kvalifitseeritud õpetajatega oleks senist töökoormust ja palgataset arvestades väljakutse; 6) valla eelarvest 2022. a näitel moodustasid 51,6% hariduse valdkonnaga seotud kulud (kokku 4,1 miljonit eurot). Vastustaja kõikide tegevusvaldkondade kulude kärpimine sai tõuke seoses 8(17)

3-23-739 valla 2023. a eelarve menetlusega, millest on antud täpsem ülevaade eelnõu seletuskirjas. 2023. a eelarvekuludest moodustasid haridusvaldkonna kulud 64%. Valla hinnanguline vaba raha jääk on ca 285 00 eurot ning seda olukorras, kus eelarve rahavajadus on 713 000 eurot. Seega on puudujääk 430 000 eurot. Kaebajad on teinud ekslikke järeldusi Rahandusministeeriumi andmetest. Rahandusministeerium on netovõlakoormuse arvestamisel teinud ilmselge vea. Kui valla laenujääk seisuga 31.12.2022 oli 4,46 miljonit eurot, arvestas Rahandusministeerium 3,9 miljoni euroga. Tegelik likviidsete varade ehk kasutusse võetavate rahaliste vahendite maht 2022. a lõpul, mis ei ole kaetud kohustustega, oli ootamatute olukordade tekkimisel suurusjärgus 300 000 eurot, mis moodustaks ca 4% põhitegevuse kuludest ja annaks hindepunktiks 1 (väga halb). Lääneranna valda iseloomustab hoonete kehv seisund (kriteerium 7) ning võimetus tagada omavahenditest põhivara säilimine (kriteerium 2). Seega on majanduslikult põhjendatud teenuste osutamise võrgu korrastamine; 7) vallas on üksnes Lihula Gümnaasiumi põhikooli osa suuteline õpetajate palgakulu osas toimetama finantsiliselt iseseisvalt. Vastustaja katab omavahenditest pedagoogide palgakulu ja riigi pearahast lähtuva eraldise vahe. Kuigi summa ei ole Virtsu Kooli puhul suur (netokulu on 3800 eurot), oleks see 2023/24 õppeaastal 9-klassilise koolina jätkamisel tulenevalt õpilaste arvu vähenemisest ca 31 000 euro võrra suurem. Vastustaja omavahenditest kaetav summa oleks suurem, kui mitte arvestada HEV lastega seotud täiendavat toetust. Lisaks ei ole vastustaja koolides praegu võimalik töötasusid diferentseerida, kõrgemat töötasu on õpetajal võimalik teenida ainult suurema arvu kontakttundide läbiviimisel. Selline lähenemine on vastuolus õpetajate töötasustamise suunistega ega ole motiveeriv ja konkurentsivõimeline; 8) Virtsu Kooli hoone on rajatud 20. saj teises pooles ja on kavandatud 145 lapsele. Virtsu Kooli ülalpidamise kulud on suurusjärgus 46 500 eurot. Sellest olulise osa moodustab hoone küttekulu (2022. a-l 22 837 eurot). Jätkates 4-klassilise koolina, on võimalik kokkuhoid Virtsu Kooli puhul aastas 60 000 eurot, mida saab kasutada õpetajate töötasude diferentseerimiseks ning investeeringute tegemiseks hariduse kvaliteedi tõstmiseks. Kogu otsusest tulenev sääst on ca 340 000 eurot. Hoonega seonduv investeerimisvajadus oleks hinnanguliselt 3,36 miljonit eurot.. Hoone on amortiseerunud ning vajab terviklikku renoveerimist. Haridusvõrgu arengukavas järeldati, et valla koolid vajaksid kokku 6 miljonit eurot investeeringuid, et need kaasaegsete koolikeskkonna nõuetega vastavusse viia. Arvestades valla finantspositsiooni, ei ole olemasoleva põhitegevuse tulemi ja laenuvõime juures sellises mahus investeeringute elluviimine 10 aasta jooksul võimalik. Haridusvõrgu reformimata jätmisel ei jagu vallal investeeringuteks ja arendustegevuseks vahendeid. Õppetingimused halveneksid kõigis valla koolides. Õppevahendid vananevad, hooned amortiseeruvad, õpetajate ja töötajate palgasurve kasvab, ent vallal ei ole rahalisi vahendeid tingimuste parandamiseks. Seeläbi saavad kahjustada laste huvid, kes koolides õpivad ja soovivad omandada kvaliteetset haridust; 9) kuna kaebuse väited ei seondu konkreetse kaebaja subjektiivse õiguse rikkumisega, ei ole tegemist halduskohtulikult lubatava kaebusega. Seetõttu tuleks kaebus lugeda ilmselgelt perspektiivituks, mis annab aluse EÕK taotluse rahuldamata jätmiseks; 10) kaebuse sisulised väited seoses otsuse formaalse ja materiaalse õiguspärasusega ei ole sellised, mis kaebuse eduväljavaateid parandaks. Vastustaja on alates 2019. a, kui sõlmiti konsultatsiooniteenuse hankeleping Cumulus Consulting OÜ-ga, andnud huvitatud isikutele seisukoha avaldamiseks mitmeid võimalusi. Kuna tegemist oli valdade ühinemise järgselt tekkinud ühendvalla koolivõrgu ülevaatamisega, oli algusest peale eesmärgiks üle vaadata ja korrastada valla haridusvõrku tervikuna. Vaidlust ei ole, et 01.03.2023 edastati otsuse eelnõu koos seletuskirjaga muu hulgas Virtsu Kooli hoolekogule. Virtsu Kool esitas arvamuse, pidamata vajalikuks ilma põhjalikuma analüüsita anda oma arvamust olukorras, kus hoolekogu oli juba hiljemalt jaanuaris 2023 teadlik kavatsusest jätkata Virtsu Koolis koolitustegevust üksnes 1.–4. klassis ning lapsevanemad olid teinud mitmeid pöördumisi. Vastustajal ei olnud hoolekogu vabatahtlikult arvamuse andmisest keeldumisel alust otsuse tegemist edasi lükata, arvestades, et teiste koolide hoolekogud edastasid arvamused. Hoolekogu rolliks on esindada 9(17)

3-23-739 õpilaste ja lastevanemate seisukohtasid ja huve (PGS § 73 lg 1). Virtsu Kooli hoolekogu liikmeteks on mh kaebajad D.K ja R.B. Kui hoolekogu on keeldunud õpilaste ja lastevanemate esinduskoguna arvamuse avaldamisest, ei saa heita ette kaasamiskohustuse rikkumist. Eelnõu sisu ei olnud hoolekogu liikmetele teadmata. Nad olid oma seisukoha Virtsu Kooli edasise tegevuse osas varasemalt kujundanud. Koolivõrgu ümberkorraldamise protsess on olnud põhjalik, selle raames on toimunud arvukalt kohtumisi kooli ja kogukonna esindajatega, kes on saanud arvamust avaldada. Sisuline kaasamine on olnud põhjalikum kui nõuab PGS § 80 lg 1. Haldusmenetluse nõuete järgimine on sisulise vaidluse küsimus ja väljub sellest, mida on võimalik hinnata esialgse õiguskaitse otsustamise raames. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ei saa taotleda ainuüksi seetõttu, et kaebajate hinnangul ei ole otsuse vastuvõtmisel menetlusreegleid järgitud. Etteheide kaasamata jätmise kohta ei ole õige ega anna alust kaebuse rahuldamiseks; 11) volikogu liige ei pea end taandama otsuse tegemisest, kui tema lapsed õpivad vastavas koolis. Viide A. Reinmaa majanduslikule huvile Massu Ratsaspordikooli kaudu on oletuslik, asjakohatu ning tõele mitte vastav. Isegi kui A. Reinmaa ei oleks osalenud hääletamisel, oleks otsuse nr 95 poolt hääletanud 12 volikogu liiget ja otsus oleks siiski vastu võetud; 12) kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumisega seonduvaid asjaolusid kaebus ei sisalda. Esialgse õiguskaitse vajadus puudub mh ka siis, kui kahjulike tagajärgede saabumise oht ei realiseeru lähitulevikus. Kaebajate väited, et busside sõidugraafik ei pruugi olla piisav, ei ole põhjendatud. Ühistranspordi graafikud arvestavad kooliõpilaste vajadusi. Koolitunnid algavad Lihulas kell 8:30 ning buss Virtsust Lihulasse väljub kell 7:44, jõudes Lihulasse kell 8:11 ja jättes piisava ajavaru bussipeatusest kooli (700 m) jõudmiseks. Üheski arutelu etapis ei ole esitatud hüpoteetilist olukorda koolitundide aja varasemaks nihutamisest ning puudub praktiline vajadus Lihula Gümnaasiumi tundide alguse varasemaks toomisele. Lihula-Virtsu suunal on väljumised tagatud kuni 19.00ni. Pärnumaa Ühistranspordikeskusega on arutatud suuremate busside ja täiendavate bussiliinide kasutuselevõttu. Võimalust suuremate busside kasutusse võtmiseks on vallale kinnitatud; 13) esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus ülekaaluka avaliku huviga (Lääneranna vallas tervikuna hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisega). Otsuse seletuskirjas on viidatud kõikide koolide arengukavadele ning nendest nähtub, et probleemid seoses hariduse kvaliteedi tagamisega, laste arvu pideva vähenemisega ning piisavate rahaliste vahendite, kohase ja kaasaegse õpikeskkonna puudumisega ning kvalifitseeritud ja motiveeritud õppejõudude puudumisega on olnud olemas aastaid ja koolid on sellest teadlikud. Vastustaja lahendab otsusega probleeme seonduvalt amortiseerunud koolihoonete, kaasajastamata õppekeskkondadega valla koolides, samuti alatasustatud, alamotiveeritud ning vananeva ja osaliselt kvalifitseerimata õpetajatega. Nende probleemide lahendamine on suunatud kodulähedase võimalikult kvaliteetse hariduse kättesaadavaks tegemisele lastele terves vallas. Vajalike otsuste ja toimingute tegemine vastustaja poolt on ootuspärane, mitte üllatuslik; 14) Virtsu Kooli 5.–9. klassis koolitustegevuse lõpetamine on osa valla koolivõrgustikus ressursside ümberjaotamisest, milleta ei saa efektiivselt teostada ka ülejäänud planeeritud samme. Otsuse osaline peatamine ei võimalda otsust tervikuna ellu viia. Otsuse p-i 5 elluviimise peatamine mõjutab tervet valda. Kaebuses ei ole esitatud ühtegi asjaolu, mis sellist mõjutust EÕK korras õigustaks. EÕK taotluse rahuldamine välistab õpetajate diferentseeritud tasustamise, motiveerimise ja õppetöö kvaliteedi parandamist kõikide teiste koolide ja nende õpetajate, töötajate ning õpilaste jaoks, mis ei ole pelgalt kaebajate isiklike eelistuste tõttu konkreetse koolihoone osas õiglane ega põhjendatud. Otsuse tegemisele eelnenud kaasamise protsessis ilmnes aastate vältel läbivalt, et iga kooliga seotud kogukond (hoolekogu, lapsevanemad, õpetajad jne) pidas põhjendatuks kitsalt enda piirkonda jääva kooli säilitamist. Lahendusettepanekuid, mis käsitleks terve valla koolivõrgu sisulist optimeerimist nii, et vabaneks rahalisi vahendeid, mida suunata hariduse kvaliteedi ühtlustamisse ja tõstmisesse 10(17)

3-23-739 terves vallas, ei esitatud (va ettepanek jätta ümberkorraldus tegemata). Sõltumata suurest alast, tuleb vallal pakkuda kõigis piirkondades võimalikult paljusid teenuseid võrdselt ja ühtlase kvaliteediga. Senine koolivõrk oli ebavõrdne, ebaühtlase tasemega ning ebaratsionaalselt korraldatud; 15) EÕK kohaldamisel jääb ainuüksi Virtsu Kooli ümberkorraldamisega viivitamise puhul hariduse valdkonnas sihipäraselt kasutamata üle 60 000 euro aastas. Kaalul on ühelt poolt kaebajate huvi, et nende lapsed saaksid käia harjumuspärases koolihoones ja teisalt hariduse kvaliteedi tõstmine kõikidele valla õpilastele. Kohtuvaidlus võib kesta mitu aastat, mis tähendab, et vallal jääb potentsiaalselt eesmärgipäraselt kasutamata ja hariduse kvaliteedi ühtlustamise ja tõstmisesse panustamata ka teiste koolide ümberkorraldamisest vabanevad rahalised vahendid (kokku 400 000 eurot aastas). Samal ajal ei ole vallal võimekust, et viia ja hoida ainuüksi Virtsu Kooli hooneid nõutavatele tingimustele vastavatena või teha investeeringuid ja üldiselt kaasajastada õppekeskkonda; 16) Lääneranna valla 2023. a eelarve seletuskirjas on selgelt välja toodud, et vald peab üle vaatama kõik valdkonnad ja teenused. Kuna vaidlusalune otsus käsitleb tervet valla haridusvõrku, ei võimalda otsuse p-i 5 kehtivuse peatamine otsust tervikuna ellu viia. Selleks, et vallal oleks alust jätta valla praeguste demograafiliste ja majanduslike probleemide olukorras hariduse valdkond optimeerimata ja seda kohtuvaidluse tõttu teadmata ajaks, peaksid esinema äärmiselt kaalukad põhjendused; 17) vastustaja on alustanud otsuse elluviimisega. Nii koolid (sh koolide juhid, õpetajad, töötajad) kui ka lapsevanemad (nii koolis käivate kui ka kooli minevate laste vanemad) on asunud tegema toiminguid ja otsuseid seonduvalt koolivõrgu ümberkorraldamisega (eeskätt koolivaliku osas). Otsuse kehtivuse peatamine kasvõi osaliselt põhjustab ebaselgust, ebakindlust ja arusaamatusi 1.–4. klassi kolimiseks lasteaia hoonesse on eskiiside tegemist alustatud ja kolimine on planeeritud 2023. a suvesse. Otsuse p-i 5 kehtivuse peatamine ei võimalda kolimise ettevalmistamise ja kolimisega tegeleda suvisel perioodil ehk ajal, mil see lapsi ja õpetajaid võimalikult vähesel määral mõjutaks. Vastustaja on asunud koguma ülevaateid ja välja selgitama, millistele õpetajatele on võimalik pakkuda edaspidi tööd valla koolides. Vastustaja saab asuda looma lahendusi, mis võimaldaks pakkuda valla koolides konkurentsivõimelist töötasu ja luua erinevaid tasusüsteeme. Suur osa koolivõrgu ümberkorraldamisest on ka kooliõpetajate kvalifikatsiooni tõstmine. Praegune olukord, kus suure osa õpetajatega peab iga aasta järel sõlmima uue töölepingu, ei ole jätkusuutlik. Vastustajal on plaanis Virtsu Kooli õpetajatele teha tööpakkumisi teistes valla koolides õpetamiseks. Virtsu Koolis vastab kvalifikatsiooninõuetele 79% õpetajatest, mis kinnitab, et piirkonnas on raskusi kvalifitseeritud õpetajate leidmisega. Virtsu Kooli 5.–9. klassis koolitustegevuse sulgemisel saaks seal töötavatele kvalifitseeritud õpetajatele teha tööpakkumised teistes koolides; 18) võimalus omandada gümnaasiumiharidus koduvallas on osa Lääneranna valla eesmärgist pakkuda võimalikult pikka kvaliteetset haridusteed (sh gümnaasiumiharidust) kodu lähedal, mis on oluline avalik huvi. See omab olulist praktilist tähendust elukoha valikul. Seetõttu on valla jaoks hariduse valdkonnas oluline eesmärk säilitada kvaliteetse gümnaasiumihariduse omandamise võimalus Lääneranna vallas ning Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone ehitamine on selle eesmärgi täitmise lahutamatu osa. Selle jaoks vajalik esmane lisarahastus tuleb leida valla põhitegevusena osutatavate teenuste võrgu korrastamisest kõigis valdkondades. Kuna otsus puudutab valla koolivõrku tervikuna, ei võimalda otsuse kehtivuse osaline peatamine otsust ka muus osas ellu viia. Raskeneb või muutub mõistlikult võimatuks gümnaasiumihariduse pakkumise tagamine Lääneranna vallas, sh Lihula Gümnaasiumi uue koolihoone rajamiseks vajalike rahaliste vahendite leidmine.

3-23-739 5 kehtivuse kuni käesolevas haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) esialgse õiguskaitse vajadust tuleb praeguses menetlusstaadiumis jaatada vähemalt kaebajate 2 ja 4 osas. Arvestades edasikaebe võimalusi ja -tähtaegu, ei ole tõenäoline kohtumenetluse lõppemine enne 31.08.2023. Lisaks näeb PGS § 80 lg 5 ette, et kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini. Kohtumenetluse ajal ei saaks ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata alates 5. klassist seega toimuda õppetööd, mis tähendab, et pered peaksid tegema laste hariduse omandamisel ümberkorraldusi, mida kaebuse esitamisega on soovitud vältida. Alates 5. klassist suunataks õpilased mujale õppima, eelduslikult asuksid osad õpetajad tööle teistes koolides ning vastustaja põhjendustest nähtuvalt koolimaja suletaks ja võidakse võõrandada. Kaebuses on kahtluse alla seatud Lihula Gümnaasiumi võimekus tagada seda vajavale lapsele paindlikku õppekorraldust. Eelnevat kokku võttes ei oleks tõenäoliselt võimalik kohtumenetluse ajal saavutada kaebajate eesmärki tagada lastele sobiva hariduse omandamise võimalus Virtsu Koolis ning pärast 5.–9. klassides õppetegevuse lõpetamist oleks selle tagasipööramine äärmiselt keeruline või võimatu; 2) kaebuse perspektiiv sõltub hinnangust kaebajate õiguste riive võimalikkusele, mis ülaltoodust nähtuvalt vajab asja sisulisel läbivaatamisel täiendavat selgitamist. Kaebust ei saa aga kaebeõiguse puudumise argumendil praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt perspektiivituks ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus sel põhjusel rahuldamata; 3) kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kuigi selle eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada silmnähtavalt suureks. Kohtuliku kontrolli võimalused vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas on piiratud. Kohalikul omavalitsusel on koolivõrgu ümberkorraldamisel ja tegevuse lõpetamisel avar otsustusruum. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Kohus ei saa asuda vastustaja asemel otsustama koolivõrgustiku üle, mis on suuresti väärtuspõhine ja otstarbekusel tuginev ning valla finantsvõimekusest mõjutatud otsustus; 4) avara kaalutlusruumiga otsuste tegemisel on kohalikul omavalitsusel oluline järgida menetlusnorme, otsust põhjendada ja kaasata otsusest mõjutatud isikud menetlusse selliselt, et neile on tagatud võimalus oma huve väljendada. PS § 37 lg-d 2 ja 3 ei anna lapsevanemale õigust nõuda konkreetse kooli, koolimaja või kooliastme püsimajäämist ega lapsele tuttava õpikeskkonna säilimist, kuid lapsevanematel on siiski õigus nõuda, et laste haridust puudutavad kaalutlusotsused oleks tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kaebajad saavad oma õiguste kaitsel seega tugineda põhiõigusele heale haldusele (PS § 14). Kohalik omavalitsus peab koolivõrgu ümberkorraldamisel ja kooliastme sulgemisel kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju, sh õpilaste võimalusi saada ka edaspidi samaväärset haridust ja neile vajalikke tugiteenuseid. Asja sisulisel läbivaatamisel saabki kontrollida eelkõige seda, kas kaebajate ja nende laste seadusest tulenevaid õigusi on rikutud ehk kas laste hariduse saamise võimalused on mõistlikult ja tegelikult tagatud ka juhul, kui lapsed peaksid õpinguid jätkama teises koolis. Praegusel hetkel ei võimalda asja materjalid täie kindlusega veenduda, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kõigi kaebajate laste vajadusi ja huve neile sobiva õpikeskkonna ja vajalike tugiteenuste kättesaadavuse osas; 5) kuigi vastustaja on välja toonud kaalukad avalikud huvid esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu, on ka kaebajate huvid nende lastele sobiva õpikeskkonna ja vajaliku toe tagamiseks olulised. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib teatud perioodiks lükata edasi 5.–9. klassis õppetegevuse lõpetamise, kuid ei välista selle eesmärgi saavutamist edaspidi. Arvestades vastustaja viidatud teemakohaste arutelude kestust, ei nähtu praegusel juhul ka äärmiselt kiireloomulise tegutsemise vajadust koolivõrgu ümberkorraldamisel. Seevastu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks kaebuse eesmärgi saavutamine äärmiselt raske või võimatu. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul avalik huvi nii ülekaalukas, et ületaks 12(17)

3-23-739 kaebajate õiguskaitsevajaduse, ega saa ka esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu pöördumatult kahjustatud. Kohus plaanib asja läbi vaadata kiiresti, määrates käesolevaga menetlusosalistega kooskõlastatult kindlaks eelistungi toimumise aja kavatsusega pidada põhiistung eelistungi jätkuna. Seega peab kohus praegusel hetkel põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist ja seeläbi olemasoleva olukorra säilitamist kohtumenetluse ajaks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-739 asjaolusid ning valda ja valla koolivõrku kui tervikut, tegi vastustaja kaalutletud otsustuse sulgeda selles piirkonnas Metsküla Algkool ja Virtsu Kooli 5.-9. klass. Kaebuses ei ole esitatud asjaolusid ja põhjendusi, mis põhjendaks selles piirkonnas Virtsu Kooli senisel kujul säilitamist, arvestades valda ja valla koolivõrku tervikuna; 7) EÕK kohaldamine toob kaasa selle, et sihipäraselt jääb kasutamata üle 60 000 euro aastas. Kui vaadata tervet koolivõrku, on negatiivne mõju ligikaudu 340 000 eurot aastas. Seda raha saaks vastustaja kohe suunata haridusvõrku; 8) EÕK kohaldamine ei võimalda otsust tervikuna ellu viia. Seeläbi raskendatakse ka õpetajate kvalifikatsiooni tõstmisele suunatud tegevusi. Raskendatud on investeeringute tegemine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-739 kohalda, ei saa pöördumatut tagajärge kaebajate õigusele haridusele kaebuses toodud põhjendustel pidada tõenäoliseks.

15(17)

3-23-739

16(17)

3-23-739

(allkirjastatud digitaalselt)

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.