X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx kehtetuks tunnistamise otsuse nr ERESID-81610 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat E. Entsik; Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja T. Randoja (varasem volikiri kehtis kuni 31.12.2022)
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 15.05.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis Valgevene kodanikule Xile 2018. aastal e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx kehtivusega 30.08.2018 kuni 30.08.2023.
2.PPA teavitas kaebajat, et tegi 05.04.2022 otsuse nr ERESID-81610, millega peatas tema eresidendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaadid alates 05.04.2022 ja tunnistas digitaalse isikutunnistuse kehtetuks alates 05.05.2022.
X esitas 05.04.2022 otsuse peale vaide, mille PPA jättis 19.04.2022 vaideotsusega rahuldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 27.04.2022 kaebuse PPA 05.04.2022 otsuse nr ERESID-81610 tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohtu 09.05.2022 määrusega võeti kaebus menetlusse.
6.Politsei- ja Piirivalveamet esitas kaebuse osas oma seisukoha 07.06.2022, mis sisaldas ka taotlust piirata HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel kaebaja ja tema esindaja õigust tutvuda asjaomase taotluse ning PPA 05.04.2022 otsuse põhjenduste, 10.05.2022 õiendi ja 06.06.2022 õiendiga ning eemaldada kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult.
7.Tallinna Halduskohus kuulutas menetluse 17.06.2022 määrusega PPA 07.06.2022 taotluse ja selle lisade 1–3 osas kinniseks, eemaldas kaebaja ja tema esindaja taotluse ja selle lisades kajastatu uurimisest ega võimaldanud neil nimetatud dokumentidele juurde pääseda (resolutsiooni p 1).
8.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule vastava määruskaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu 17.06.2022 määrus tühistada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18.11.2022 määrusega X määruskaebuse ja tühistas Tallinna Halduskohtu 17.06.2022 määruse resolutsiooni p 1 saates asja Tallinna Halduskohtule Politsei- ja Piirivalveameti 07.06.2022 taotluse uueks lahendamiseks.
9.Tallinna Halduskohus selgitas 18.11.2022 nõudega protsessuaalseid võimalusi ning küsis PPA-lt ka täiendavat seisukohta vastavalt ringkonnakohtu 18.11.2022 määruse p-s 14 tõstatatud küsimusele.
10.PPA jäi 29.11.2022 vastuses 07.06.2022 taotluses toodu juurde ning esitas 07.06.2022 taotlusest väljavõtte osas, milles võiks seda kaebajale tutvustada.
11.Tallinna Halduskohus kuulutas 02.12.2022 määrusega menetluse PPA 07.06.2022 taotluse nr 1.2-2/240-3 ja selle lisade 1‒3 osas kinniseks ning eemaldas kaebaja ja tema esindaja taotluse ja selle lisades kajastatu uurimisest ega võimaldanud nende juurdepääsu nimetatud dokumentidele.
12.X esitas 14.12.2022 Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 määruse peale määruskaebuse, paludes määrus täies ulatuses tühistada.
13.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 22.12.2022 määrusega Xi määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 määruse peale osas, milles oli vaidlustatud haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamist (resolutsiooni p 1) ja jättis Xi määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-950 muutmata (resolutsiooni p 3).
14.X esitas 29.12.2022 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2022 määruse peale. Riigikohus tagastas 21.02.2023 määrusega Xi määruskaebuse toimikuga tutvumise piiramist puudutavas osas ning jättis määruskaebuse ülejäänud osas menetlusse võtmata.
15.Tallinna Halduskohtu 17.03.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
16.Kaebaja teatas 12.04.2023, et jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
17.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsusega on põhjendamatult ning vääralt kohaldatud ITDS § 206 lõiget 4. Samuti puudub seaduses sätestatud õiguslik alus ITDS § 206 lõike 5 kohaldamiseks. Kaebajale on täielikult ebaselge, millised faktilised asjaolud olid aluseks temale väljastatud e-
residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivuse peatamiseks ja isikutunnistuse kehtetuks tunnistamiseks.
18.Kaebaja hinnangul oli temale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine kooskõlas ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga, milleks oli soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. X on olnud tihedalt seotud Eesti Vabariigiga üle 14 aasta alates 2008. aastast, kui talle 14. novembril 2008 väljastati ID-kaart nr xxxxxxx seoses tähtajalise elamisloa väljastamisega ettevõtluseks (tähtajaga kuni 11.11.2013). Kaebaja on 30.06.2008 asutanud Eesti Vabariigis äriühingu ärinimega Viktoria Investments OÜ, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks ta kuni käesoleva hetkeni on. Viktoria Investments OÜ omandisse kuuluvad Tallinna linnas Toom-Kooli tn 7-18 ja Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi tn 23-9 asuvad korteriomandid, st X tegutseb Eesti Vabariigis kuni käesoleva hetkeni aktiivselt ettevõtlusega. X on küll Valgevene kodanik, kuid ei poolda Valgevenes praegu võimul olevat poliitilist režiimi ning seetõttu on kaebaja viimased 2-3 aastat alaliselt elanud mitte Valgevenes, vaid Ukrainas, kusjuures Ukraina poolt on 25.08.2020 väljastatud X nimele ka alaline elamisluba kehtivusega kuni 30.07.2023. X omab Ukrainas kehtivat sissekirjutust.
19.Kaebaja ei ole rikkunud Eesti seadusi ega ei ole õhutanud rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda ega ei ole sooritanud kuritegu. Kaebaja hinnangul on ta Eestis olnud õiguskuulekas isik ning ta ei kujuta endast mistahes ohtu Eesti avalikule korrale või julgeolekule. Seega on tema suhtes e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx sertifikaatide kehtivuse peatamine ja viidatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx kehtetuks tunnistamine meelevaldne, ebaproportsionaalne ja ülemäärane abinõu.
20.Täiendavas 12.04.2023 seisukohas jäi kaebaja oma varasemate seisukohtade juurde.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
21.Vastustaja leiab, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja e-residendi digi-ID-d ei tunnistatud kehtetuks lähtudes kaebaja Valgevene kodakondsusest. PPA peadirektori 11.03.2022 korraldusega nr 1.1-4.1/12 piiratakse nende Venemaa ja Valgevene kodanike võimalust taotleda Eesti e-residendi digitaalset isikutunnistust, kes taotlevad seda esmakordselt. Kaebaja ei olnud mitte taotleja staatuses, vaid temale juba oli e-residendi digitaalne isikutunnistus välja antud. Pealegi on kaebajale e-residendi digitaalne isikutunnistus väljastatud korduvalt. Seega ei laiene kaebajale PPA peadirektori 11.03.2022 korraldus nr 1.1- 4.1/12.
22.PPA tunnistas kaebaja e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks ITDS § 206 lg 4 ja lg 3 p 2 alusel. Kaebaja tegevus ei soodusta Eesti majandust. Kaebaja tegevuse kohta on saanud teatavaks info, mis seab kahtluse alla kaebaja usaldusväärsuse. Ebausaldusväärsele isikule e-residentsuse kui hüve jätkuv võimaldamine kahjustab e-residentsuse programmi mainet ning tervikuna Eesti riigi mainet ja selle kaudu ka majandust vaatamata e-residendi aktiivsele ettevõtlustegevusele Eestis. Kuna e-residentsus tagab ligipääsu kõikidele Eesti e-teenustele, sealhulgas ka finantsteenustele, siis kaasneb sellega ka osa kõrgendatud riskist kohalikule pangandussektorile ja riigile tervikuna.
23.Vastavalt ITDS § 208 lg 1 teostavad e-residendi digitaalse isikutunnistuse kasutamise üle järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ning Maksu- ja Tolliamet. Kuna eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmine ja kasutamine ei ole isiku õigus, vaid Eesti riigi antud hüve, siis ei riku selle kasutamise üle järelevalve teostamine isiku põhiõigust või -vabadust. PPA-l on õigus digitaalse isikutunnistuse kehtivus peatada või lõpetada vähimagi kahtluse korral.
24.E-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole Eestis ettevõtlusega tegelemise eelduseks, vaid muudab selle mugavamaks, siis ei ole otsuse mõju kaebajale üleliia koormav võrreldes vajadusega kaitsta Eesti riigi huve ja mainet.
25.PPA ei ole ka nõus, et on rikkunud haldusmenetluse reegleid, sh põhjendamiskohustust, uurimisprintsiipi ja ärakuulamisõigust. Vastavalt ITDS § 1 lg 2 kohaldatakse ITDS-is ettenähtud haldusmenetlusele HMS-i sätteid, arvestades ITDS-i erisusi. ITDS § 207 lg 4 kui erinormi kohaselt märgitakse e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning ITDS § 206 lg-st 2 või 3 tulenev õiguslik alus. Seega ei märgita e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise teates vastava otsuse asjaolusid, põhjendusi ja kaalutluskäiku. Neid asjaolusid ei märgita ka vaideotsuses (ITDS § 207 lg 5). Tegemist on eripärase menetlusega, millele kõik HMS-is toodud haldusmenetluse reeglid ja haldusakti õiguspärasuse eeldused, sh HMS §-s 40 sätestatu (ärakuulamisõigus), ei laiene.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxxx sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxxx kehtetuks tunnistamise otsust nr ERESID-81610 ja taotletud selle tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 09.05.2022 määrusega menetlusse võetud.
27.Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2022 otsusega nr ERESID-81610 peatati Xile välja antud eresidendi digitaalse isikutunnistuse nr xxxxxxxx digitaalset kasutamist võimaldavad sertifikaadid isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lg 5 alusel ning tunnistati e-residendi digitaalne isikutunnistus alates 05.05.2022 lähtuvalt ITDS § 206 lg 4 kehtetuks.
28.Vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja lähtunud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 206 lõikest 5, mille kohaselt võib e-residendi digitaalse isikutunnistuse digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi ja digitaalset allkirjastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse peatada kui on põhjendatud kahtlus, et esineb mõni sama seaduse sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud eresidendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus. Vastustaja tugines ka ITDS § 206 lõikele 4, mis võimaldab e-residendi digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistada kui ilmneb mõni sama paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmisest keeldumise alus.
29.Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 205 lõikes 2 sätestatakse, et e-residendile välja antava digitaalse isikutunnistuse eesmärgiks on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga. Politsei- ja Piirivalveamet asus seisukohale, et antud juhul ei oleks (ei olnud) dokumendi väljaandmine ITDS § 205 lõikes 2 nimetatud arengueesmärkidega kooskõlas (ITDS § 206 lg 3 p 2).
30.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub üldjoontes 05.04.2022 otsuse nr ERESID-81610 põhjendustega versioonis esitatud seisukohtadega ning arvestades seejuures ka asjaolu, et Tallinna Halduskohtu 02.12.2022 määrusega on menetlus Politsei- ja Piirivalveameti vastavasisulise 07.06.2022 taotluse ja selle lisade ehk 05.04.2022 e-residendi digitaalse isikutunnistuse sertifikaatide peatamise ja digitaalse isikutunnistuse kehtetuks tunnistamise otsuse nr ERESID-81610
põhjendustega versiooni-, aga samuti PPA 10.05.2022 ja 06.06.2022 õiendite (taotluse lisad 1-3) osas kinniseks kuulutatud, kusjuures kaebajale ja tema esindajale ei ole juurdepääsu eelnimetatud dokumentidele võimaldatud, ei pea kohus vajalikuks ega võimalikuks seda lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 siinkohal üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
31.Vastavalt haldusmenetluse seaduse paragrahvile 54 on haldusaktid õiguspärased kui nad on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele. Kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse eelduslikud tingimused täidetud, arvestades seejuures ka isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud erisusi. Kohus nõustub vastustajaga, et e-residendi isikutunnistuse väljastamist ei saa vaadelda isiku õigusena vaid talle võimaldatud hüvena ja ka selles, et e-residendi digitaalse isikutunnistuse omamine ei ole ettevõtlusega tegelemise eeldus, vaid võib selle üksnes mugavamaks muuta. Mis puutub isiku usaldusväärsuse hindamisse, siis on see taoliste vaidluste puhul esmajärjekorras Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses ning ametil on selles osas ulatuslik kaalutlusruum. Ilmselgeid kaalutlusvigu vaidlustatud haldusakti põhjendustega versioonist ei nähtu. Arvestades asjaolu, et olulisi kaalutlusvigu täheldada ei saa, ei muuda võimalikud minetused ärakuulamisõiguse realiseerimisel haldusakti õigusvastaseks, sest see ei mõjutanud vastustaja seisukohta (vt ka HMS § 58). Käesoleva vaidluse puhul on eelnevalt siiski ka vaidemenetlus aset leidnud, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ärakuulamisõigus oleks antud juhul üldse realiseerimata jäänud. Kaebaja on saanud oma seisukohad vastustajale esitada, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei ole pidanud oma esialgse positsiooni muutmist põhjendatuks. Seoses eelnimetatuga märgib kohus veelkord, et põhimõttelisi kaalutlusvigu vaidlustatud haldusaktist ei ole ilmnenud. Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on samuti valdkonda reguleerivate õigusaktidega kooskõlas. Vastavalt ITDS § 207 lõikele 3 võib piirata menetlusosalise õigust tutvuda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandmise, kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise menetluse käigus ning pärast otsuse jõustumist asjassepuutuvate dokumentide või toimikuga. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust.
32.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.