Xi kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 836,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu ning arvestada käesoleva haldusasja läbivaatamisel kaebaja poolt 03.05.2023 esitatud kuvatõmmist Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnast e-MTA.
2.Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 836,40 eurot.
3.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 06.11.2022 summalt 676.40 eurot ning lisaks alates 14.03.2023 summalt 160 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
4.Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 26,77 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab 1(8)
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) ja tema laps (sündinud xx xx xxxx) on olnud Rae valla elanikud alates 04.06.2021. Kaebaja laps on alates 04.06.2021 olnud Rae valla lasteaiakoha järjekorras. Kuivõrd soovitud ajaks elukohajärgses lasteaias vaba kohta ei olnud, hakkas laps käima alates 2021. a augustikuust Põnnila OÜ lastehoius.
2.Kaebaja esitas 06.11.2022 Rae vallale taotluse 892,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt olid kaebaja kulud eralastehoius suuremad, kui nad oleksid olnud juhul, kui Rae vald oleks oma kohustust vastavalt seadusele täitnud. Taotluses nõudis kaebaja enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ning enammakstud tulumaksu hüvitamist.
3.Rae vald jättis 22.11.2022 vastuskirjaga nr 10-1.1/10476-1 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 16.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla vastu 892,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Lisaks nõuab kaebaja seadusjärgse viivise väljamõistmist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2023 määrusega kaebuse käiguta. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal tasuda täiendav riigilõiv, täpsustada kahjuarvestust ning korrigeerida vajadusel ka nõutava hüvitise suurust. Ühtlasi tegi kohus kaebajale ettepaneku kaebuse muutmiseks/täiendamiseks.
6.Kaebaja tasus 23.01.2023 täiendava riigilõivu ning esitas täpsustatud kaebuse koos kahjuarvestuse tabeliga. Täpsustatud kaebuse kohaselt nõuab kaebaja 836,40 euro suuruse varalise kahju hüvitamist.
7.Tallinna Halduskohus jättis 10.03.2023 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta.
8.Kaebaja esitas 16.03.2023 tulumaksu arvutuskäigu 2021. ja 2022. aasta kohta ning täpsustas, et ei soovi kaebust kohustamisnõudega (s.o kohustada Rae valda andma kaebaja lapsele koht teeninduspiirkonna lasteasutuses) täiendada.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
9.Kaebaja nõuab 836,40 euro suuruse varalise kahju hüvitist. Ühtlasi soovib kaebaja seadusjärgses määras viiviste väljamõistmist kahjusummalt alates 06.11.2022.
10.Vastustajal tekkis lasteaiakoha tagamise kohustus 20.07.2021, mil laps sai 1,5 aastaseks. Kaebaja laps on Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 04.06.2021, kuid vastustaja pole siiani kohapakkumist teinud. Seetõttu käib laps alates 2021. a augustikuust erahoius nimega Põnnila OÜ. Kuivõrd vastustaja on jätnud mõistliku aja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale varaline kahju. Kaebajal on tulnud maksta rohkem igakuist toiduraha ja eraldi muusikaja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Lisaks, erinevalt valla lasteaedadest, ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
11.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist perioodil 01.08.2021-31.10.2022 tekkinud kulude eest summas, mida kaebaja maksis rohkem võrreldes sama perioodi munitsipaallasteaia tasuga.
2(8)
Vastavalt kaebusele lisatud erahoiu arvetele ning kahju arvestuse tabelile jaguneb 836,40 € suurune hüvitisnõue kulude lõikes järgmiselt:
toiduraha 246,40 €
huvitegevuse lisatasud 350 €
enammakstud tulumaks 240 €
12.Kaebaja on kõne all oleva kahju hüvitamise nõude esitanud 06.11.2022 vastustajale, kuid vastustaja on 22.11.2022 vastusega kahju hüvitamisest keeldunud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda toimub kehtiva õigusakti kohaselt. Rae vallas toimub see kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.
15.Lapsevanem on esitanud oma lapse munitsipaallasteaia kohataotluse 04.06.2021 sooviga saada lasteaiakoht 01.09.2022. Peetri teeninduspiirkonna Peetri Lasteaeda (esimese eelistusena) või Aruheina Lasteaeda (teise eelistusena). Laps on võetud lasteaiakoha järjekorda.
16.Kaebaja soovib muusika- ja liikumistundide (huvitegevuse) tasu hüvitamist perioodil, kui tema laps käis eralasteasutuses Põnnila OÜ. Kaebaja poolt esitatud Põnnila OÜ arvetest nähtub, et tegemist on lisatasuga, mis ei kuulu kohatasu hulka. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Munitsipaallasteaedades on samuti tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad soovi korral vabatahtlikult maksavad ja nende maksumus ei kuulu kohatasu sisse.
17.Põnnila OÜ juhatuse liige ja lastehoiu juhataja on selgitanud, et lapsevanema soovi korral on lapsel võimalik osa võtta huvitegevusest, mille eest vanemad eraldi tasuvad. Lastehoiu päevakavast nähtub, et kaks korda päevas on kasvataja poolt planeeritavad tegevused. See on aeg, millal lapsed teevad käelist tegevust: joonistamine, meisterdamine, kokkamine jne. Kui ei ole võimalik õue minna ilma tõttu, siis on toas võimlemine, ronimine, ortopeedilistel mattidel kõndimine, pallimängud jne. Eraldi on huvitegevuse ringid, mida käivad lastehoius päeva ajal tegemas tellitud treenerid. Seega, vastustaja ei tunnista nõuet kaebaja poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitamiseks.
18.Rae vald on rahastanud kaebaja lapsele osutatud lapsehoiuteenust vastavalt KELS § 10 lõikes 1 toodule, arvestades KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, st selliselt, et lapsevanema poolt kaetav lastehoiu kohatasu määr vastas vallavolikogu poolt kehtestatud munitsipaallasteaias vanema poolt kaetava kohatasu määrale. Kaebaja, Rae Vallavalitsuse ja Põnnila OÜ vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius. Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha. Puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks. Seadus ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015
3(8)
määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ ei näe ette eralastehoiu toidukulu osalist katmist.
19.Vastustaja hinnangul puudub alus ka tulumaksutagastuse hüvitamiseks, kuivõrd sellist kohustust ei näe ette KELS ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
20.Kaebus tuleb rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 836,40 eurot ning seadusjärgne viivis.
21.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda.
22.Kaebaja esitas lasteaiakoha taotluse 04.06.2021. Laps sai 20.07.2021 1,5 aastaseks ning hakkas alates 2021. a augustikuust käima erahoius, kuivõrd talle ei pakutud Rae valla poolt lasteaiakohta. Laps on siiani teeninduspiirkonna lasteasutuse järjekorras ega ole kohta saanud.
23.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
24.Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3).
25.KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteisekuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteisekuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
26.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja soovitud ajaks lapsele munitsipaallasteaias kohta ei tagatud. Vastustaja on vastuses kaebusele viidanud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusele nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ning selgitanud, et lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord. Rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Kuivõrd kaebaja laps sai 20.07.2021 1,5 aastaseks ning valla poolt talle lasteaiakohta ei tagatud, pöördus kaebaja Põnnila OÜ eralastehoiu poole. Selle tulemusena sõlmisid vastustaja, kaebaja ja lapsehoiuteenuse osutaja kolmepoolse lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (Rae valla vastuse lisa 2). 4(8)
27.Kohtu hinnangul ei tähenda asjaolu, et kaebaja võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Kohus leiab tõenditest lähtuvalt, et kaebajal oli algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud tema vabatahtlik valik. Kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias. Haldusasja asjaolud annavad seega aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata. Eralastehoiuga lepingu sõlmimine ei välista õigust nõuda vastustajalt hüvitist.
28.Kohtu hinnangul on vastustaja õigusvastaselt, s.o vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele õigeaegselt koha lasteasutuses pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
29.Järgnevalt hindab kohus kahju tekkimist enammakstud toiduraha, huvitegevuse kulude ja tulumaksu osas ning põhjuslikku seost väidetava kahju ning vastustaja tegevuse vahel. Toiduraha
30.Kaebaja on kaebuse lisaks olevas kahju arvestuse tabelis välja toonud, et tasus vaidlusalusel perioodil eralastehoius toiduraha 246,40 eurot rohkem võrreldes olukorraga, kus laps oleks käinud munitsipaallasteaias. Eralastehoiu eest esitatud arvete kohaselt, mis on ka kaebusele lisatud, tasus kaebaja vaidlusalusel perioodil 116 päeva eest toiduraha kokku 493 eurot, munitsipaallasteaias tulnuks sama arvu päevade eest tasuda kokku 246,60 eurot.
31.Kaebaja pidi kolmepoolset lepingut sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga. Kui vastustaja oleks talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidurahale olnud väiksemad. Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos ning vastustajal tuleb hüvitada munitsipaallasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 246,40 eurot. Huvitegevus
32.Kahju arvestuse tabeli kohaselt on kaebaja tasunud vaidlusalusel perioodil eraasutuse lisatasusid kokku 350 eurot. Lisatasud hõlmasid teenuseid (muusika- ja liikumistunnid), mis on munitsipaallasteaias kohatasu hinna sees. Sellega on kaebajale tekkinud varaline kahju, mille on tinginud asjaolu, et vastustaja on jätnud lasteaiakoha munitsipaallasteaias tagamata.
33.Vastustaja leiab, et tegemist on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutava lisatasuga ning olukord on võrreldav munitsipaallasteaedadega. Tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti soovi korral vabatahtlikult maksavad ja mis ei kuulu kohatasu sisse, on ka munitsipaallasteaedades. Seetõttu ei nõustu vastustaja lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitama.
34.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. 5(8)
35.Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ega õppekavajärgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 5, 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga.
36.Lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingust (kaebuse lisa 4) p 3.1. nähtub, et Põnnila OÜ lastehoius sisaldas huvitegevus muusikaringi, tantsuringi ja hommikuvõimlemist. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust (või võimalikult sarnast) teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Nn muusikaring, tantsuring ja hommikuvõimlemine on sisuliselt võrreldavad muusika- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Kohus ei nõustu vastustajaga, et tegemist on munitsipaallasteaiaga võrreldava olukorraga, kus tuleb samuti vabatahtlikult tasuliste huviringide eest tasuda, sest antud juhul tasandab erahoius lisatasu eest pakutav teenus hoiu ja lasteaia erinevusi.
37.Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja oli sunnitud leppima lapsehoiuteenusega põhjusel, et vastustaja ei olnud täitnud talle seadusega pandud kohustust. Seega, soovides oma lapsele pakkuda tegevust, mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajal muud võimalust, kui tasuda ka huvitegevuse tasu. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et huvitegevuse tasu osas esineb põhjuslik seos vastustaja tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju osas.
38.Arvestades eeltoodut tuleb vastustajal kaebajale hüvitada vaidlusalusel perioodil huvitegevuse eest tasutud 350 eurot. Saamata jäänud tulumaksutagastus
39.Kaebusele lisatud kulude arvestuse tabeli kohaselt on kaebaja maksustamisperioodidel 2021 ja 2022 jäänud kokku ilma tulumaksutagastusest summas 240 eurot.
40.Koolituskuludelt (sh kohaliku omavalitsuse haridusasutuses või Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud erakoolis õppimise eest) on lapsevanemal õigus oma maksustatavast tulust maha arvata õppimise eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud (TuMS § 26 lg 1 ja 2). Lapsehoiuteenuse osutaja puhul, kes ei tegutse koolieelse õppekava alusel, ei ole võimalik saada tulumaksutagastust. Seega ei ole võimalik saada tulumaksutagastust eralastehoiu kohatasult, sest tegemist ei ole koolituskuludega TuMS § 26 mõttes. Kui vastustaja oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning kaebaja laps oleks saanud käia munitsipaallasteaias, pidanuks kaebaja tasuma kohatasu 80 eurot kuus (vrd Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 2). Seega oleks kaebaja tasunud perioodil august 2021 – oktoober 2022 (k.a) munitsipaallasteaias kohatasuna kokku 1200 eurot ning tal olnuks õigus ka tulumaksutagastusele.
41.Kohus selgitab, et tulumaksutagastuse võimalikkus sõltub nii sellest, kas isik on asjaomasel perioodil saanud maksustatavat tulu kui ka sellest, kas tulust tehtavate mahaarvamiste piirmäär on ületatud või mitte (TuMS § 282 lg 1 kohaselt võib paragrahvides 25-27 sätestatud mahaarvamisi maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Sealhulgas võib §-s 25 nimetatud eluasemelaenu intresse tulust maha arvata kuni 300 eurot).
6(8)
42.Kaebaja esitatud tõenditest (16.03.2023 esitatud tulumaksu arvutuskäigud) nähtub, et kaebajal olnuks tulumaksutagastuse saamise tingimused täidetud.
43.Seega tuleb vastustajal hüvitada kaebajale saamata jäänud tulumaks summas 240 eurot.
44.RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohtu hinnangul praegusel juhul selliseid asjaolusid ei esine.
45.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 (RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viide). Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
46.Kaebaja nõuab kahjusummalt seadusjärgses määras viivise maksmist alates nõude esitamisest vastustajale, s.o 06.11.2022.
47.Kohtu hinnangul on viivise arvestamine alates 06.11.2022 põhjendatud enammakstud toiduraha (246.40.-), huvitegevuse kulude (350.-) ja 2021. a eest saamata jäänud tulumaksutagastuse (80.-), s.o kokku 676.40 euro osas, kuivõrd 2022. a osas tekkis tulumaksu tagasisaamise õigus kaebajale alles peale 2022. a tuludeklaratsiooni esitamist. Viivise arvestamine tulumaksutagastuse summalt enne seda, kui kaebajale tekkinuks tulumaksu tagasisaamise õigus, ei ole põhjendatud ning asetaks kaebaja soodsamasse olukorda võrreldes munitsipaallasteaias käivate lastevanematega. RVastS § 8 lg 1 lause 2 alusel tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
48.Kaebaja edastas kohtule 03.05.2023 kuvatõmmise Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnast e-MTA, millelt nähtub 2022. a tuludeklaratsiooni esitamise kuupäev 14.03.2023. Tegemist on varasemalt menetlusse esitatud tõendi täpsustusega, millel on asja lahendamisel oluline tähtsus ning mille esitamine ei põhjusta menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus täpsustava tõendi vastu ja arvestab sellega (HKMS § 61 lg 1, lg 2). Kaebaja on õigeaegselt esitanud menetlusse väljavõtted tulumaksu arvutuskäigust, mille täpsustuseks on 03.05.2023 esitatud 2022. a tuludeklaratsiooni esitamise aeg. Kuivõrd tegemist on täpsustusega juba varasemalt esitatud tõendile, ei pea kohus vajalikuks menetlust uuendada.
49.2022. a eest saamata jäänud tulumaksutagastuselt summas 160 eurot tuleb seega viiviseid arvestada alates 14.03.2023, mil kaebajale tekkinuks õigus saada tagasi enammakstud tulumaks.
50.Viivist on võimalik nõuda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
7(8)
51.Seega mõistab kohus kahjuna välja toiduraha lisakulu (246,40 eurot), huvitegevuse tasu (350 eurot) ja saamata jäänud tulumaksutagastuse (240 eurot) eest kokku 836.40 eurot. Sellele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 06.11.2022 summalt 676.40 eurot ning lisaks alates 14.03.2023 summalt 160 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
52.Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Menetluskulud
53.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.
54.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
55.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 26,77 eurot. Muus osas ei ole kaebaja ega vastustaja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv summas 26,77 eurot.