Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-471
Haldusasi
Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, TL, Aktsiaseltsi Taastusravikeskus Viiking, FL, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT kaebus Pärnu Linnavalitsuse 1. veebruari 2021. a korralduse nr 78 ,,Ehitusloa andmine Pärnu linn, Lootsi tn 10“ ja Pärnu Linnavalitsuse 1. veebruari 2021. a korralduse nr 74 ,,Tee ehitusloa andmine“ tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad I ja II – Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu ja Ringi Haldus OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva, vandeadvokaat Marko Pikani, nõustaja MV Kaebaja III – TL Kaebaja IV – Aktsiaselts Taastusravikeskus Viiking, seaduslik esindaja TN Kaebaja V – FL Kaebaja VI – OÜ Sirvos, seaduslik esindaja AL, esindaja TL Kaebaja VII – OÜ Foral LT, seaduslik esindaja JL, esindaja TL Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja KK Kolmas isik – OÜ SP1, volitatud esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Menetluse alus ringkonnakohtus
Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu ja Ringi Haldus OÜ; TL, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 27. jaanuaril 2023
RESOLUTSIOON
3-21-471
1.Rahuldada Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, TL, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT apellatsioonkaebused osaliselt.
Muuta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-471 resolutsiooni punkti 6 nii, et see jääb kehtima järgmises sõnastuses: „6. Mõista välja OÜ SP1 kasuks menetluskulud 8770 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult 1058 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1058 eurot, TL-lt 1058 eurot, Aktsiaseltsilt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, FL-lt 1150 eurot, Osaühingult Sirvos 1058 eurot ja Foral LT OÜ-lt 1058 eurot.
Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsus muutmata.
4.Mõista Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult, Ringi Haldus OÜ-lt, TL-lt, OÜ-lt Sirvos ja OÜ-lt Foral LT solidaarselt SP1 OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 3240 eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. mail 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lootsi tn 10, Pärnu kinnisasjal (katastritunnus 62510:009:0011; sihtotstarve 100% riigikaitsemaa) kehtib Pärnu Linnavolikogu 19.04.2007 otsusega nr 37 kehtestatud Ringi tn 56a, 58, 60 ja Lootsi tn 10 kinnistute ning sellega külgneva jõeäärse maa-ala detailplaneering, mis näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalvehoone rajamise. Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud üldplaneeringu järgi oli tegemist riigikaitsemaaga.
2.Lootsi tn 10 võõrandati 22.03.2018 OÜ-le Herakos, kelle juhatuse liige on TK. TK kui OÜ SP1 esindaja esitas 02.04.2018 Pärnu linnale taotluse detailplaneeringu algatamiseks Lootsi tn 10 kinnisasjal, et muuta kinnisasja sihtotstarvet (riigikaitsemaa asemel korruselamumaa) ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille esimesel korrusel oleks võimalik avalikule kasutusele suunatud funktsioon. OÜ Herakos võõrandas 26.07.2018 kinnisasja OÜ-le SP1. OÜ SP1 võttis 23.01.2019 Lootsi tn 10 kinnistul detailplaneeringu algatamise taotluse tagasi ning detailplaneeringu menetlus lõpetati. OÜ SP1 esitas 25.05.2020 2(10)
3-21-471 Pärnu linnale ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti (OÜ ROK-Projekt) Lootsi tn 10 kinnistule vabatahtlike päästjate maja ehitamiseks.
3.Pärnu linn saatis 04.08.2020 ehitusprojekti naaberkinnisasjade omanikele tutvumiseks ning arvamuse esitamiseks. Menetlusse kaasatud isikud avaldasid arvamust, et ehitusprojekt viitab kavatsusele ehitada Lootsi tn 10 kinnisasjale elamu.
4.Pärnu linn andis 01.02.2021 korraldusega nr 78 ehitusloa Lootsi tn 10 kinnistul vabatahtlike päästjate maja ehitamiseks. Naabrite hinnangud, nagu nähtuks projektist muud kavatsused ehitise kasutamisel, on põhjendamata. Lähtuda tuleb ehitusprojektist. Päästjatele majutuse pakkumine võib aidata päästjate koolitustegevusele kaasa. Lisaks õppe- ja treeningkohana kasutamisele on hoonet võimalik kasutada ka merepäästeolukorras (inimeste kiireks paigutamiseks soojadesse ruumidesse piirkondliku turvapunktina). Arvamuse avaldajate subjektiivsete õiguste riivet ei nähtu. Riigikaitsemaa on määratletud maakatastriseaduse (MaaKatS) §-s 181. Kinnistu sihtotstarve pole seotud selle omandivormiga ning detailplaneeringuga ettenähtud maakasutust on võimalik realiseerida päästeseaduse (PäästeS) § 2 lg 5 või politsei ja piirivalve seaduse § 1081 lg 1 p 1 kohaste tsiviilõiguslike lepingute kaudu või leida selleks mõni muu viis (nt võlaõiguslike kasutuslepingute sõlmimise teel). Detailplaneeringus ettenähtud kasutust tuleb hoone kasutamisel järgida. Siseturvalisusega tegelevad ametkonnad on projektile esitanud märkusi, millega on projektis arvestatud.
5.Pärnu linn andis 01.02.2021 korraldusega nr 74 ehitusloa Lootsi tn 6 // 8 kinnistule Lootsi tn 10 kinnistut teenindava tee ehitamiseks (Lootsi tänava pikendus) ehitusprojekti OÜ Adetex töö nr 19-04-01 alusel, viidates Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korraldusele nr 109 ja reaalservituudi seadmise lepingule. Pärnu linn väljastas 29.11.2021 teele kasutusloa.
6.Ringi tn 60, Pärnu korteriühistu on sel aadressil asuva korterelamu korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks loodud korteriühistu. Ringi Haldus OÜ-le kuuluvad kaebuse esitamise seisuga 32 korteriomandit selles korterelamus, TL-le kuulub korter nr 9, AS-le Taastusravikeskus Viiking kuuluvad korterid nr 6, 7, 14, 15, 19, 20, FL-le kuulub korter nr 17, OÜ-le Sirvos kuulub korter nr 25 ja OÜ-le Foral LT korter nr 2.
7.Ringi tn 60, Pärnu korteriühistu esitas 05.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu linna 01.02.2021 korralduse nr 78 ja korralduse nr 74 tühistamiseks. Ringi Haldus OÜ, TL, AS Taastusravikeskus Viiking, FL, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT ühinesid kaebusega 17.03.2021–19.03.2021. Lootsi tn 10 kinnistu sihtotstarbeks on riigikaitsemaa 100%. MaaKatS § 181 lg-ga 7 ei ole kooskõlas vabatahtlike päästjate maja ehitamine riigikaitsemaale. Ehitusloa aluseks olevast ehitusprojektist nähtub, et kolmas isik ei soovi ehitada maja vabatahtlikele päästjatele, vaid tema tegelik eesmärk on vabatahtlike päästjate maja sildi all rajada suvituskorteritega elamu või apartement-hotell. Kui ehitusprojektis toodud hoone vastaks sisuliselt päästefunktsioonile, siis peaks hoones olema selgelt näha kohad päästeautodele, koht erineva päästetehnika hoiustamiseks, kaatrile, hõljukile jm vetelpäästetehnikale jms. Puuduvad päästetehnika hoiuruumid ja muud päästjatele vajalikud olmeruumid. Korruseplaanid näitavad, et tegu on korterelamu või majutusasutusega, mitte päästjatele mõeldud hoonega. Vabatahtlikud päästjad ei vaja tööks ärihoonet, mille kolmes küljes on rõdud koos rõduuste ja akendega. Rõdud ja avatavad rõduuksed viitavad korterelamu tüüpi hoonele. Büroohoone ühe korruse puhaskõrgus 3(10)
3-21-471 on enamasti 3,0 kuni 3,6 m, projektis on aga puhaskõrgus eluruumidele omane 2,6 m. Kokku oleks korterite koondarv kolmel korrusel 31. 4. korrusel on seminariruumidesse ette nähtud eraldi meeste ja naiste WC, mis kattub iga 3. korruse majutusruumi sanitaarsõlme kohaga. Selline lahendus on seminariruumide puhul äärmiselt ebatavaline. 1. korruse kõrgus võimaldab jagada selle kaheks: alumine korrus oleks parklaks 2,2 kuni 2,3 m kõrgusega ja ülemine kuni 2,6 m kõrgusega valdavas osas korteriteks, mis võimaldab veel 9 kuni 10 korterit. Kokku tekiks hoones sellisel juhul 40 kuni 41 korterit, kusjuures alles jääks ka sõiduautodele sobilik 2,4 m kõrguse vahelaega parkimiskorrus. Ehitusluba ei vasta seetõttu detailplaneeringule. Kaebajatel on detailplaneeringust tulenevalt õigus nõuda, et Lootsi tn 10 kinnistule rajatakse kinnistu sihtotstarbele vastav riigikaitse otstarbega ehitis. Kaebajate subjektiivne õigus tuleneb detailplaneeringust. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas praeguses haldusasjas 07.06.2021 esialgse õiguskaitse korras hoone ehitusloa peatamise jõusse jätmise määrusega kaebaja seisukohta, märkides, et kaitstav õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist, sh planeeringust (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus nr 3-17-1930, p 14.1) ning kaebajate huvides võib olla riigikaitsemaa sihtotstarbeline kasutamine. Seega on kaebajad välja toonud võimaliku subjektiivsete õiguste riive ning nad võivad nõuda asjassepuutuvatest normidest kinnipidamist (vt MaaKatS § 181 lg 7; Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 18). Ringi tn 60 kinnistu lähiümbruses on suviti juba praegu probleeme parkimisega, sest parkimiskohti ei ole piisavalt veeskamiskoha kasutajate ja kõigi muude parkijate tarbeks. 16 parkimiskohta ei ole ilmselgelt piisav 31–41 korteri teenindamiseks. Samuti jääb hoone rajamise tõttu vähem ruumi veeskamiskoha kasutajate autodele, mis tekitab lisakoormust Ringi tänavale. Seega on ettenähtav parkimiskoormuse oluline kasv, mille toovad kaasa Lootsi tn 10 kinnistule päästjate maja sildi all rajatavad korterid või majutusasutus. Neist tingimustest tulenevalt halveneb kaebaja elukeskkond. Vastustaja ei ole ehitusloas põhjendanud, miks jäetakse arvestamata kaasatud isikute (sh kaebajate) vastuväited kavandatava hoone mittevastavusest ehitusprojektis väidetud otstarbele. Ehitusloa taotleja ei ole usutavalt esile toonud, milline päästeasutus soovib kavandatava hoone kasutusele võtta. Seega on alust arvata, et päästeasutustel tegelikult selline soov ja vajadus puudub. Vastustaja oleks uurimispõhimõttest tulenevalt pidanud need asjaolud välja selgitama. Kuna ehitusloa alusel ehitatav tee moodustab funktsionaalselt ühtse terviku Lootsi tn 10 kavandatava hoonega, siis on Lootsi tn 10 hoone funktsionaalse vastuolu tõttu detailplaneeringuga materiaalselt õigusvastane ka tee ehitusluba (EhS § 12 lg 2, § 42 lg 1 ja § 44 p 1). Kaebajat ei ole tee ehitusloa menetlusse kaasatud. Samuti ei ole kaebajat teavitatud tee ehitusloa väljastamisest ega seda talle HMS nõuete kohaselt kätte toimetatud. Vastustaja ei ole Lootsi tn 10 ehitusloa ja tee ehitusloa väljastamisel hinnanud keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Vastustaja on seega rikkunud EhS § 42 lg-t 2 ja KeHJS § 3 lg 1 p-i 2.
FL esitas 16.10.2021 kaebusest loobumise avalduse.
Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Parkimiskorraldus kinnistutel on kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirjas, mille järgi iga kinnistu autod pargivad omal krundil. Detailplaneeringu ja ehitusprojekti kohaselt on Lootsi tn 10 kinnistul ette nähtud 20 parkimiskohta. Ringi tn 60 hoone paikneb linnatänava ääres piirkonnas, kus ei saa eeldada liikluskoormuse samaks jäämist, vaid pigem kasvamist. Tee 4(10)
3-21-471 ehitamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, on ette nähtud detailplaneeringus. Kaebajate etteheited olemasolevate vaadete varjamise ja privaatsuse vähenemise osas on tõendamata ja põhjendamatud. Hoone on kavandatud detailplaneeringuga lubatud ehitusalasse, kõrgus, korruselisus jm tehnilised näitajad vastavad detailplaneeringu nõuetele. Kaebajad ei ole täpsustanud, milliseid probleeme põhjustab neile linnakeskkonnas parkimis- või liikluskoormuse kasv.
10.OÜ SP1 palus jätta kaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kaebajatel puudub kaebeõigus. Korteriühistu esitas kaebuse korteriomanike huvides, mitte enda õiguste kaitseks. Korteriühistu ei väida korralduse nr 74 vastuolu detailplaneeringuga. Parkimine on lahendatud detailplaneeringu järgi Lootsi tn 10 kinnistul. Teised kaebajad ei väida, et ehitamine rikub nende õigusi. Ükskõik millise Lootsi tn 10 sihtotstarbele vastava ehitise rajamisega suureneb teatud määral liikluskoormus ning väheneb privaatsus. Vaadete varjamist ei saa esineda, sest hoone vastab detailplaneeringuga ette nähtud kõrgusele. Ehitusloa andmisest keeldumise aluseks ei ole vajaduse puudumine ehitise rajamiseks. K. Lassi arvamus, et ehitusprojekt ei vasta detailplaneeringule, ei ole usaldusväärne. Arvamus lähtub ekslikust eeldusest, et Lootsi tn 10 kinnistule ehitatakse tuletõrjedepood. Hoonet hakatakse kasutama vabatahtliku jõe- ja merepäästetegevuse läbiviimiseks. Hoones on kavas pidada tugipunkti, korraldada treeninguid, vabatahtlike päästjate koolitusi, seminare, tegeleda rehabilitatsiooniga kaasnevate tegevustega jne. Riigikaitsemaa üheks liigiks on päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa (MaaKatS § 181 lg 7). Päästeteenistuse üheks osaks on vabatahtlikud päästjad (PäästeS § 1 lg 1, § 2 lg 4). Päästeasutus võib sõlmida juriidiliste isikutega tsiviilõiguslikke lepinguid päästetööl ja ennetustööl osalevate vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamiseks (PäästeS § 2 lg 5). Seega on riigikaitsemaa sihtotstarbega maaüksus päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa ja sellisele maaüksusele on lubatav päästeteenistuse ehitiste rajamine. Arvamuses toodud väide, et 3. korrusel asub 13 korterit, mida saab kasutada sõltumatu majutusteenuse osutamiseks, on oletuslik. Hoone on vabatahtlike kasutuses, kellele renditakse ka ruume koolitusteks, seminarideks, sealjuures majutuseks. Arvamuses toodud väide, et hoone sisemist lahendust 2. kuni 4. korrusel muutes on võimalik sinna ehitada 31 korterit, on oletuslik. Ehitusprojekti kohaselt on 4. korrusele projekteeritud seminariruumid. Ei saa nõustuda arvamusega, et ehitusprojekti mittevastavust büroo ja seminariruumide ehitustavadele tunnistab ka see, et 4. korrusel igasse viide seminariruumi on ette nähtud eraldi meeste ja naiste WC, mis kattub iga
3.korruse majutusruumi sanitaarsõlme kohaga. Tualettruumid on projekteeritud igale seminariruumile eraldi.
11.Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 otsusega jäeti rahuldamata vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu (p 2); jäeti rahuldamata kolmanda isiku taotlus jätta kaebus läbi vaatamata kaebajate kaebeõiguse puudumise tõttu (p 3); jäeti Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, Ringi Haldus OÜ, TL, AS Taastusravikeskus Viiking, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT kaebused rahuldamata (p 4); võeti vastu FL kaebusest loobumise avaldus ja lõpetati menetlus osaliselt FL kaebuse osas (p 5); mõisteti OÜ SP1 kasuks välja menetluskulud 8770 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult 1270 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1270 eurot, TL-lt 1270 eurot, AS-lt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, FL-lt 1150 eurot, OÜ-lt Sirvos 1270 eurot ja OÜ-lt Foral LT 1270 eurot (p 6); tühistati Tallinna Halduskohtu 30.03.2021 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (p 7). Kaebuste läbi vaatamata jätmise taotlus ei ole põhjendatud, sest kaebajate kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Kaebajad on kaebuse rajanud peamiselt sellele, et nende subjektiivsete õiguste riive tuleb ehituslubade andmise ajal kehtinud üldplaneeringust ja DP-st, mis näevad ette Lootsi tn 10 kinnistu kasutamise riigikaitsemaa sihtotstarbel. Kinnistu 5(10)
3-21-471 kasutamine sellele sihtotstarbele mittevastavalt – kortermaja või muud tüüpi majutusasutusena – võib riivata naaberkinnistul asuva Ringi tn 60 korteriomanike omandiõigust, sest sellega kaasneb suurem liikluskoormus ja parkimisprobleemid, väheneb privaatsus. HKMS § 44 lg 1 võimaldab korteriühistul kohtusse pöörduda parkimiskorraldusega seonduvalt, kui see seondub korteriomanike ühiste varaliste õiguste kaitsega. Vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebajate õigusi. Kaebajad ei ole tõendanud väiteid suurema liikluskoormuse ja parkimisprobleemide ning privaatsuse vähenemise kohta. Liikluse korraldamisega seatud küsimused Pärnu linna avalikel tänavatel on vastustaja lahendada. Tiheasustusalal ei ole väide privaatsuse vähenemise kohta usutav. Kohus ei saa hinnata ehitusloa kooskõla detailplaneeringuga, kui kaebajate subjektiivseid õigusi ei rikuta. Ehitusloa õiguspärasust ei saa hinnata seonduvalt väidetava ebasoodsa mõjuga Natura 2000 võrgustiku alale, sest see ei puuduta kaebajate õigusi. Tee ehitusloa menetlusse kaasamata jätmine ei ole oluline, sest tee nähti ette detailplaneeringuga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu ja Ringi Haldus OÜ, TL, OÜ Sirvos ja OÜ Foral LT esitasid 02.01.2022, 24.01.2022 ja 26.01.2022 apellatsioonkaebused Tallinna Halduskohtu 06.12.2021 otsuse resolutsiooni p-de 4 ja 6 peale, milles pärast kaebuse täiendamist ja menetluse osalist lõpetamist nõutakse Pärnu Linnavalitsuse 01.02.2021 korralduse nr 78 ja Pärnu Linnavalitsuse 29.11.2021 otsuse nr 3-5.4/804 tühistamist. Vabatahtlike päästjate maja nime all soovitakse püstitada korterelamu. Seda kinnitab asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet ei ole ühegi päästjate ühinguga sõlminud lepingut kavandatava hoone kasutamiseks vabatahtlikuks päästetegevuseks. Halduskohus ei ole vastanud kaebuse väidetele, et ehitusloa alusel püstitatav hoone ei vasta detailplaneeringule ning tegelikult soovitakse ehitada kortereid. Korterelamu või majutushoone erinevad piirivalvehoonest oluliselt ja nende mõjud naabritele on erinevad. Neid mõjusid ei ole vastustaja ehituslubade andmisel hinnanud. Detailplaneeringus hinnati vaid piirivalvehoonest tekkivaid mõjusid, mitte aga korterelamu mõjusid. Kuna Pärnu linnapea ja kolmas isik on olnud majanduslikult seotud, ei saa vastustajat pidada erapooletuks. Seetõttu on põhjendatud kahtlus, et vastustaja nõustub tulevikus hoone kasutusotstarbe muutmisega. Detailplaneeringuga vastuolus oleva hoone ehitamine rikub kaebajate subjektiivseid õigusi ja mõjutab negatiivselt liikluskorraldust, parkimist ja Ringi tn 60 korteriomanike privaatsust. Riigikaitselisel eesmärgil ei ole hoonele vaja rõdusid. Rõdud riivavad Ringi tn 60 korteriomanike privaatsust, sest asuvad neile lähedal ja sealt avaneb Ringi tn 60 hoone akendesse ja rõdudele vaade. Sedakaudu levib ka müra. Kaebajate õigusi ei saa kaitsta hilisemas kasutusloa menetluses, kui kolmas isik taotleb hoone kasutusotstarbe muutmist. Hoone, mida ei kasutata sihtotstarbeliselt, püstitamine oleks vastuolus ka avaliku huviga, kui see jääb tühjalt seisma. Hoone ei ole kasutatav riigikaitselisel otstarbel. Detailplaneering näeb ette piirivalvehoone rajamise. Vabatahtlik merepääste ei ole piirivalvega seotud. Vabatahtliku pääste puhul ei ole peamine tegevus seminarid siseruumides ning majutus päästjatele ja nende peredele. Vabatahtlikud päästjad ei ole kontoritöötajad. Vabatahtlike koolitamine seisneb praktilises päästetegevuse harjutamises vastava varustusega ja vahenditega. Riigikaitselise sihtotstarbega maakasutus ei saa seisneda peamiselt majutusteenuse ja seminaride pakkumises vabatahtlikele päästjatele, kellest mitte ühegagi ei ole PPA ega Päästeamet tsiviilõiguslikke lepinguid
6(10)
3-21-471 sõlminud. Kokkulepped, mille kolmas isik kohtule esitas, on põhjendamatult loetud ärisaladuseks ja kaebajate juurdepääsu sellele tõendile piiratud. Teeprojekti seletuskiri ei lahenda üheselt ja arusaadavalt päästeautode ja päästetehnika juurdepääse Lootsi tn 10 hoonele ja veeskamiskohale. Teeprojekti alusel saab teha järelduse, et ehitatav hoone ei ole päästeautodega juurdepääsetav ja päästeautod ei pääse hoone all asuva garaaži või parkimiskorruseni. Teeprojekt ei arvesta Lootsi tn 10 detailplaneeringu joonisel “Liiklusskeem” näidatud teede lahendust. Takistatud on päästjate kiire väljapääs hoonest ja Lootsi tn 10 kinnistult. Hoonel puuduvad päästetehnika hoiuruumid ja muud päästjatele vajalikud olmeruumid. Kui Lootsi tn 10 ehitusprojektis toodud hoone vastaks sisuliselt päästefunktsioonile, siis peaks hoones olema selgelt näha kohad päästeautodele, koht erineva päästetehnika hoiustamiseks (sh voolikud, sukeldumisvarustus, lõikurid, tangid, trossid, kaasa võetavad generaatorid, labidad jpm), kaatrile, hõljukile jm vetelpääste tehnikale jms. Puudub hõljuki hoiuruum, mis on ette nähtud detailplaneeringus. Kaebajaid ei kaasatud tee ehitusloa menetlusse. Tee ehitusloa andmine on vastuolus vastustaja varasema seisukohaga, et Lootsi tn 10 kinnistu juurdepääsu tagamiseks vajaliku servituudi (ja seega ka juurdepääsu) tingimused tuleks lahendada Lootsi tn 10 sihtotstarbe muutmiseks ja korterelamuga hoonestamiseks vajaliku uue detailplaneeringu käigus. Detailplaneering ei sätesta tee rajamist Lootsi tn 6 // 8 kinnistule õigusvastase ehitusloa alusel püstitatava korterelamu või majutusasutuse jaoks.
Detailplaneering toob välja, et piirivalvehoonele korraldati kohustuslik arhitektuurikonkurss, kuid vabatahtlike päästjate maja ei ole ilmselgselt konkursi võidutöö. Päästjate ööbimis- ja puhkeruumid ei ole Päästeameti ja vabatahtlike päästjate kasutatavates hoonetes elukondliku korteri või hotellitoa tüüpi, sh mitmetoalised. Projekti seminariruumid ei vasta ehitustavadele, kuna 4. korrusel igasse viide seminariruumi on ette nähtud eraldi meeste ja naiste WC, mis kattub 3. korruse majutusruumi sanitaarsõlme kohaga ja mis võimaldab seega ehitada korterid ka hoone neljandale korrusele. Kuigi 2. korrusele on hetkel sisse joonestamata
3.korruse korterite plaanilahendus, lubavad 2. korrusele rajatavad seina osad sinna paigutada sisekoridoriga ühendatud majutusruumid identselt 3. korruse lahendusega ilma põhi- ja kandetarindeid muutmata. 4. korrusele saab paigutada 3. korruse plaani keskosa lahenduse järgi veel 5 korterit. Korterite väljaehitamisel ei ole kinnistul ette nähtud piisavalt parkimiskohti. Vahetus läheduses on Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Tervis ravispaahotell, Spaa Hotell Viiking ja veel mitmed väiksemad majutusasutused, mille tõttu on juba praegu piirkonnas suvisel ajal tõsine parkimisprobleem. Põhjendatud ei ole menetluskulude jätmine korteriomanike kanda, sest menetluses osalemine otsustati korteriühistu kaudu. Menetluskulude jaotus karistab korteriomanikke, kes kaitsevad kõigi korteriomanike ühiseid huve. Välja mõistetud menetluskulud on põhjendamatult suured. Menetluskulud tulnuks välja mõista käibemaksuta. Kuigi kolmas isik taotles kulude hüvitamist koos käibemaksuga, ei ole see põhjendatud, sest OÜ SP1 on käibemaksukohustuslane ja kolmas isik ei ole ka väitnud, et tal puuduks mingil põhjusel õigus kajastada esitatud õigusteenuse arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu arvestuses (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 23).
13.Pärnu linn palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Lootsi tn 10 kinnistule kavandatud ehitise tehnilised andmed vastavad detailplaneeringus sätestatule. Hoone on kavandatud detailplaneeringuga lubatud ehitusalasse, kõrgus, korruselisus jm
7(10)
3-21-471 tehnilised andmed vastavad detailplaneeringu nõuetele. Asjaolu, et hoone sisene ruumide jaotus jms ei ole apellantidele meelepärane, ei muuda hoone ehitusprojekti detailplaneeringuga vastuolus olevaks. See ei saa rikkuda apellantide õigusi. Kui kolmas isik soovib Lootsi tn 10 kinnistule püstitada kortermaja või apartement-hotelli, tuleb selleks läbi viia uus detailplaneeringu menetlus. Sellekohane kohustus on fikseeritud ka Pärnu linna üldplaneeringus. Kinnistu sihtotstarbe muutmist puudutava detailplaneeringu menetlusse kaasataks ka kaebajad.
Tee on valmis ehitatud ja vastab ehitusprojekti nõuetele. Tee ehitusluba ega kasutusluba ei riku kaebajate õigusi.
14.Kolmas isik vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebused läbi vaatamata. Kaebajad ei ole ära näidanud enda subjektiivsete õiguste rikkumist. Üldplaneeringu vastuvõtmisega on ära langenud kaebuse eesmärk vältida kortermaja ehitamist. Tee ehitusluba ei ole 19.04.2007 detailplaneeringuga vastuolus. Tee kasutusluba vastab ehitusloale. Parkimine kolmanda isiku kinnistul on lahendatud ehitusloaga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, välja arvatud kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kaebuse rahuldamata jätmist, neid kordamata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Ehitusluba anti sellise hoone ehitamiseks, mis projekti järgi on kasutatav vabatahtlike päästjate tegevuses. Sõltumata sellest, kui suures ulatuses ümberehitustööd on vajalikud, et ehitada ehitusprojektis näidatud hoone ümber apartement-hotelliks või kortermajaks, tuleb ehitusloa õiguspärasust hinnata, võttes arvesse selle aluseks oleva ehitusprojekti. Projekti järgi on neljakorruselises hoones majutusruumid vaid kolmandal korrusel; seejuures paigutatud viisil, mis võimaldaks neid kasutada 13 korterina. Ülejäänud korrustel eluruume ei paikne ja hoone kasutamine apartement-hotelli või korterelamuna eeldaks lisaks kasutusloas sellise tingimuse ettenägemisele ka ehitustöid. Need ei oleks detailplaneeringuga kooskõlas. Ehitusprojekt vastab detailplaneeringule, millega on ette nähtud piirivalvehoone. Esimesel korrusel paiknevad ruumid (lisaks parkimiskohtadele) ei ole isegi väiksemate ümberehitustööde järel kasutatavad korteritena; ka teise ja neljanda korruse ruumid ei ole projektijärgse ehituslahenduse järgi kasutatavad majutamiseks.
17.MaaKatS § 181 lg 7 järgi on riigikaitsemaa riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas piiriületuspunkti-, tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa, sisekaitse- ja kaitseväerajatiste maa ning harjutusväljaku maa. Päästjate väljaõppeks, sh auditoorseks väljaõppeks kasutatavaid ruume saab rajada riigikaitsemaale. Detailplaneeringust ei saanud kaebajatele tuleneda subjektiivset õigust nõuda, et kavandatavat ehitist kasutatakse tegelikult merepäästeks. Detailplaneeringust võrsuvad kaebajate õigused saavad seonduda nende huvide kaitsega, sh omandi kasutamisega, privaatsusega, vaadete säilitamisega, liikluslahendusega jms. Ehitusprojekti järgi kavandatud ehitise kasutamise mõju kaebajate õigustele või huvidele ei ole ringkonnakohtu hinnangul kahjulikum kui hoonel, mida kavandati detailplaneeringus. Hoone kõrgus, korruselisus ja parkimislahendus järgib planeeringulahendust. Asjaolu, kas ja kui palju päästeautosid, hõljukeid vm päästetehnikat saab mahutada Lootsi tn 10 kinnistule ja kavandatud 8(10)
3-21-471 hoone alusesse parklasse, ei ole puutumuses kaebajate õigustega vähemasti sel juhul, kui ehitusprojekt võimaldab nende paigutamist kinnistule väiksemas ulatuses, kui kaebajad detailplaneeringu järgi ootasid.
18.Rõdude olemasolu hoonel ei ole vastuolus detailplaneeringu lahendusega. Detailplaneering ei keelanud kaebajate kinnistute suunas ka aknaid, mistõttu ei ole alust arvata, et rõdude või akende olemasolust tulenevalt oleks kaebajate privaatsust riivatud rohkem, kui planeeringu järgi lubatud. Halduskohus selgitas õigesti, et ehitusprojekt ei kahjusta detailplaneeringuga võrreldes enam kaebajate kinnistult vaateid ega piira insolatsiooni. Detailplaneeringu seletuskirja selgitus arhitektuurikonkursi läbiviimisest ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda just sellise ehitise püstitamist Lootsi tn 10 kinnistule, mis valiti arhitektuurikonkursil võidutööna välja. See ei oleks kooskõlas detailplaneeringu ülesannetega (PlanS § 126 lg 1).
19.Ehitusloa andmise eeltingimuseks ei saanud seada kavandatava hoone kasutamise lepingut. Seetõttu ei pidanud kolmas isik esitama tõendeid, mis kinnitavad hoone hilisemat kasutuselevõttu. Seda ei saa kolmandalt isikult nõuda ka kohtumenetluses. Kuigi hoone kasutamise kokkulepete puudumine võib viidata asjaolule, et hoonet ei ole algusest peale soovitud kasutada vabatahtlike päästjate jaoks, st detailplaneeringus näidatud otstarbel, ei saa asjas kogutud tõenditest kogumis järeldada, et hoone sihtotstarbelise kasutamise soov puudub. Ehitise kasutamine kasutusloale mittevastaval eesmärgil võib kaasa tuua kasutusloa kehtetuks tunnistamise. Kaebajatel on võimalik vaidlustada hilisemaid haldusakte, kui nendega nähakse ette hoone ümberehitamine või kasutamine muul viisil kui detailplaneeringus ette nähtud.
20.Vastustaja on selgitanud, et tee ehitusloa menetlusse oli kaasatud Päästeameti Lääne päästekeskus, kes projekti ka kooskõlastas. Tee rajamine üle Pärnu linnale kuuluva maa, et võimaldada Lootsi tn 10 kinnistule juurdepääs, oli ette nähtud juba 19.04.2007 otsusega kehtestatud detailplaneeringus. Tee tuleks ehitada ka siis, kui kinnistule rajatakse riigikaitse sihtotstarbega ehitis (Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2021 määrus asjas nr 3-21-458, p 16).
21.Halduskohus ei ole kaebajatelt menetluskulude väljamõistmisel eksinud, välja arvatud käibemaksu puudutavas osas. Tähtsust ei oma, et kaebuse esitamist pidas vajalikuks korteriühistu üldkoosolek. Kaebuse on esitanud kaebajad, kes olid kaebuse esitamise üle otsustamisel vabad. Välja mõistetud menetluskulude suurus vastab asja mahule ja keerukusele.
22.Apellandid viitavad aga õigesti Riigikohtu 11.05.2022 otsusele nr 3-20-663 (p 23), milles selgitati, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Praegusel juhul ei ole kolmas isik kinnitanud halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. OÜ SP1 on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse 18.04.2016. Seetõttu tuli halduskohtul kolmanda isiku menetluskulud kaebajatelt välja mõista käibemaksuta.
23.Halduskohtu otsust tuleb seetõttu muuta ja mõista kolmanda isiku kasuks Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult, Ringi Haldus OÜ-lt, TL-lt, OÜ-lt Sirvos ja OÜ-lt Foral LT igaühelt 1058 eurot.
24.Kuna kaebus jääb lõpptulemusena rahuldamata, jäävad apellantide apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 108 lg 1 järgi nende endi kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude kandmist väitnud ega menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tema 9(10)
3-21-471 võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb apellantidelt apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmist solidaarselt 3888 eurot. Eelmärgitud põhjustel ei mõista ringkonnakohus menetluskulusid kaebajatelt välja käibemaksuga. Esindajatasu kokku 3240 eurot on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ja vajalik ning tuleb apellantidelt välja mõista solidaarselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Parandatud 24.08.2023 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-21-471 resolutsiooni punktis 2 ilmne ebatäpsus. Asendada lause „Muuta Tallinna Halduskohtu
6.detsembri 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-471 resolutsiooni punkti 6 nii, et see jääb kehtima järgmises sõnastuses: „6. Mõista välja OÜ SP1 kasuks menetluskulud 8770 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult 1058 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1058 eurot, TL-lt 1058 eurot, Aktsiaseltsilt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, FL-lt 1150 eurot, Osaühingult Sirvos 1058 eurot ja Foral LT OÜ-lt 1058 eurot“ lausega „Muuta Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2021. a otsuse haldusasjas nr 3-21-471 resolutsiooni punkti 6 nii, et see jääb kehtima järgmises sõnastuses: „6. Mõista välja OÜ SP1 kasuks menetluskulud 7710 eurot järgmiselt: Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistult 1058 eurot, Ringi Haldus OÜ-lt 1058 eurot, Toomas Linamäelt 1058 eurot, Aktsiaseltsilt Taastusravikeskus Viiking 1270 eurot, Fred Lepikult 1150 eurot, Osaühingult Sirvos 1058 eurot ja Foral LT OÜ-lt 1058 eurot.“
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.