Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Uue 20.05.2021 Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 21 kehtestatud üldplaneeringu järgi on Lootsi tn 10 kinnistu äri- ja elamumaa segahoonestusalas.

2(14)

vabatahtlikust tegevusest sõltumatut majutusteenust või hoopis rajada sinna elukondlikud korterid eesmärgiga need hiljem võõrandada (elukondlik korterelamu 31 korteriga). Vabatahtlikud päästjad ei vaja oma tööks ärihoonet, mille kolmes küljes on rõdud koos rõduuste ja akendega. Hoones ega selle ümbruses pole ka piisavalt parkimiskohti. Lisaks puudub krundini pääs avalikult sõiduteelt. Parkimise viimine avalikele teedele hakkaks takistama päästeoperatsioone jõel, mis täna toimivad Lootsi 10 kinnistust vahetult jõe poole paikneva olemasolev slipi kaudu, kus toimub paatide vette laskmine ja välja tõmbamine. Sadama majandustegevuse eripäradest tulenevalt kaasneb sadama tegevusega paratamatult müra. Sadama tegevusest tulenevate keskkonnahäiringute mõjualasse uute elamute arendamine on üksnes kitsastes ärihuvides ja selges vastuolus Pärnu linna ning väga paljude Pärnu sadama kaudu kaupu eksportivate ettevõtjate pikaajaliste huvidega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(14)

1) AS Pärnu Sadam on sadamaettevõte, kes osutab laevade lastimise ja lossimise teenust ning pakub võimalust ladustada sadama alal kaupu. Kaebaja majandustegevuse eripäradest tulenevalt kaasneb kaebaja tegevusega paratamatult müra. 2) DP näeb ette Lootsi tn 10 kinnistule piirivalve hoone rajamise. Pärnu linna üldplaneeringu maakasutuse plaani kohaselt asub kinnisasi riigikaitsemaal. Üldplaneeringu seletuskirjas on kinnisasja kohta märgitud: „Vetelpäästekeskus asub Pärnu sadamapiirkonnas (Lootsi tn 10). Asukoht on rahuldav sadama ja Pärnu lahe akvatooriumide vetelpääste-operatsioonide jaoks.“ 3) OÜ SP1 taotles DP algatamist Lootsi tn 10 kinnisasjal, et muuta kinnisasja sihtotstarvet ja ehitada sinna viie maapealse korrusega korterelamu-ärihoone, mille I korrusel oleks võimalik avalikule kasutusele suunatud funktsioon, kuid võttis taotluse tagasi. 25.05.2020 esitas OÜ SP 1 ehitusloa taotluse Vabatahtlike Päästjate Maja püstitamiseks. 09.09.2020 andis Päästeamet ehitusprojektile oma kooskõlastuse täpsustades, et ehitusprojekt vastab tuleohutusnõuetele. Päästeamet lisas juurde, et kuna hoone kavandatavat kasutusotstarvet ei ole nendega kooskõlastatud, ei saa nad hinnata projektlahenduse sobivust päästja väljaõppe läbiviimiseks või päästetegevuseks. Päästeametile teadaolevalt ei ole hoone kasutusvajadust üles näidanud ükski vabatahtlik organisatsioon, kellega Päästeamet on lepingulises suhtes. Päästeamet ei näe hoone vajadust riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks. Sama on avalikult kinnitanud ka Politseija Piirivalveamet (PPA). 4) Vastustaja on Lootsi tn 10 kinnistule ehitusloa andmisel põhjendamatult tuginenud üksnes arendaja poolt ehitusprojekti seletuskirjas esitatud selgitustele, et kavandatav hoone on mõeldud vabatahtlike päästjate väljaõppeks ja päästetegevuseks. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvesse võtnud naaberkinnistu omanike arvamusi. Seejuures on vastustaja tähelepanuta jätnud ka Päästeameti märkuse, et kavandatav hoone pole sellisel kujul riigikaitseks vajalik. Vastustaja pole hinnanud projekti joonisel toodud lahendust sisuliselt, selle realistlikkust, otstarbekust, ehitise võimalikke alternatiivseid kasutuseesmärke. Vastustaja on uurimisprintsiibi täitmata jätmise ja diskretsiooni kasutamata jätmise tõttu andnud ehitusloa Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu tüüpi hoone ehitamiseks, mis on vastuolus kehtiva DP, kinnistu sihtotstarbe ning avaliku huviga. Korterelamu ehitamine Lootsi tn 10 kinnistule riivab ebaproportsionaalselt ka kaebaja õigusi (ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust). 5) AS Pärnu Sadama tavapärase majandustegevusega müra kaasnemist kinnitab detailplaneeringu menetluse juurde koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnang. Selles on märgitud järgmist: „Piirkonna peamine müraallikas on üle jõe asuv sadam. Sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega.“ „Hinnatava piirkonna peamiseks müra, vibratsiooni ja õhusaaste allikaks on üle jõe asuv sadam.“ „Meetmed keskkonnamõju vähendamiseks. Detailplaneeringu koostamise käigus on vajalik eraldi käsitleda järgnevaid teemasid: müra – kirjeldada siseruumides normatiivse mürataseme tagamise võimalusi“. Seejuures avaldas vastustaja ametnik DP menetluse ajal arvamust, et linn soovib kinnistule enne korruselamu ehitamist lubava planeeringu kehtestamist seada müraservituudi, et vältida pretensioone sadamast kostva müra pärast. Elamu või majutushoone ehitamisel tekib konflikt elanike ja sadama õiguste vahel. Üheltpoolt on elanikel ja ööbijatel õigus nõuda, et nende kinnistuni ei kostuks müra ning teisalt on kaebajal tegevusloa, planeeringute ning keskkonnakompleksloa alusel tekkinud õigustatud ootus, et ta saab jätkata oma majandustegevust senises mahus. 6) Pärnu linn on otsustanud anda loa Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu tüüpi hoone ehitamiseks. Otsus on tehtud õigusvastaselt ilma detailplaneeringu menetlust läbi viimata. 7) Vastustaja on jätnud ehitusloa andmise otsustamiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata, ehitusluba on vastuolus planeeringutega, ehitusluba rikub kaebaja õigusi, ehitusloa andmisel on jäetud välja selgitamata KMH läbiviimise vajalikkus. 4(14)

8) Riigikohus on selgitanud, et kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan ei või ehitusloa väljaandmise menetluses piirduda vaid dokumentide formaalse kontrolliga. Ehitusloa taotlemise kohustuse eesmärk on sisuline kontroll ehitusnormidest ja -nõuetest kinnipidamise üle ning huvikonfliktide lahendamine. Jättes ehitusprojekti sisulise nõuetekohasuse, sh kooskõla naabri õigustega kontrollimata, rikub kohalik omavalitsus haldusmenetluses kehtivat uurimisprintsiipi. (RKHK 13.06.2003, 3-3-1-42- 03, p 37). Seejuures on Riigikohus selgitanud, et KOV-il on kohustus hinnata ehitusloa menetluses ka seda, kas kavandatavat ehitist on üleüldse võimalik hiljem reaalselt kasutada. (RKHK 20.10.2005, 3-3-1-33-05, p 9-11). 9) Kui on teada, et Lootsi tn 10 kinnistule korterelamu ehitamisel tekiks konflikt Lootsi tn 10 elanike ning AS Pärnu Sadama vahel, ei tohiks korterelamu ehitamist võimaldada. Vastustaja saaks võimalikku konflikti kerge vaevaga ennetada, tehes ettepanekuid ehitusprojekti joonise muutmiseks selliselt, et kaotada sealt osa üksnes korterelamule omaseid elemente. Selleks oleks vastustaja pidanud aga kaebaja, teiste kaasatud isikute ning Päästeameti seisukohti sisuliselt arvestama, ehitusprojektis kavandatu otstarbekust hindama ning analüüsima ka ehitusprojekti seletuskirjas arendaja poolt esitatud selgituste elulist usutavust. Vastustaja seda teinud ei ole. Kaebaja on esitanud kahe asjatundja arvamused projekti kohta. 10) Hea haldusega ei ole kooskõlas lahendus, kus vastustaja annab arendajale õiguse ehitada Lootsi tn 10 kinnisasjale väliselt ja olemuselt korterelamule vastav hoone ning sekkub alles siis, kui hoonet hakatakse reaalselt elamiseks või majutusteenuse osutamiseks kasutama. Järelevalvemenetlusse kinnisasja naabreid ei kaasata. Nende jaoks, sh kaebaja jaoks, on ehitusloa andmise menetlus ainus koht, kus ennetavalt ja sihipäraselt oma õigusi kaitsta. Vastustaja saaks ära hoida nende isikute õiguste riive, kes hiljem Lootsi tn 10 kinnistule korteri ostaks või sinna ööbima läheks. 11) Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest EhS § 44 p 1 alusel, kuna ehitis on vastuolus planeeringutega. DP ja ÜP näevad Lootsi tn 10 kinnistule ette ainult riigikaitseliste ehitiste rajamise. Kuigi ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab nimetuselt Lootsi tn 10 suhtes kehtivale DP-le, ei vasta sellele ehitusprojekti sisu. Ehitusprojekti detailid ja olemus viitavad sellele, et selle projekti puhul ei ole tegemist vabatahtlike päästjate ega Päästeameti kasutusse antava hoonega. Arvestades nii ehitusprojekti lahendust, kui ka OÜ SP1 poolt varasemalt korduvalt ning avalikult väljendatud soovi ehitada Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu, saab järeldada, et OÜ SP 1 tegelik eesmärk on ehitada kinnistule korruselamu vähemalt 31 korteriga. Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa andmisest EhS § 44 p 4 alusel, kuna ehitamine riivab ebaproportsionaalselt kaebaja õigusi. Kaasaegne haldustegevus ja planeerimine peab vältima ning lahendama erinevate huvide vahel tekkivaid konflikte. Päästeameti hinnangu kohaselt pole vaja mitte ühelgi vabatahtlikul organisatsioonil, kellega Päästeamet on lepingulises suhtes. Samuti ei nähtu, et OÜ SP1 oleks enne ehitusprojekti koostamist üldse suhelnud ühegi vabatahtlike päästjate organisatsiooniga, et selgitada välja nende vajadused ning valmidus hoonet kasutada. Kui hoonet ei hakka edaspidi kasutama vabatahtlikud päästjad, siis on suur tõenäosus, et hoone võetakse kasutusse elamu või majutusasutusena. Üldplaneering ning detailplaneering ongi mõeldud seda konflikti ära hoidma. Kaebaja hinnangul ei kaalu OÜ SP1 huvid ehitusprojektis kirjeldatud hoone ehitamiseks üles kaebaja ja teiste isikute õigustele kaasnevat riivet. Kannatajateks on eelkõige Lootsi tn 10 kinnistule heauskselt korteri ostnud isikud või seal ööbivad inimesed ning kaebaja, kelle äritegevus on seotud tema olemasoleva asukohaga, mitte OÜ SP1. Ehitusloa taotleja ärihuvide tagamine kolmandate isikute tervise arvelt ei ole põhjendatud.

5(14)

12) Vastustaja on rikkunud EhS § 42 lg-s 2 sätestatud kohustust selgitada välja keskkonnamõju hindamise vajalikkus. EhS § 44 p 10 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kohaselt ehitise või ehitamisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Korraldusest nr 78 ei nähtu, et vastustaja oleks ehitusloa menetluses hinnanud keskkonnamõju hindamise vajalikkust. Lootsi tn 10 kinnistu piirneb vahetult Pärnu jõega, mis kuulub loodusalana üle-Euroopalisse kaitstavate alade võrgustikku Natura 2000. Antud juhul oleks vastustaja pidanud viima läbi KMH eelhindamise ja kaaluma KMH algatamise vajadust. Vastustaja ise on varasemalt pidanud vajalikuks Natura eelhindamine läbi viia. Natura eelhindamisel jõuti järeldusele, et Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu ehitamisel vajalike meetmete rakendamisel ei kaasne vajalike meetmete rakendamisel olulisi mõjusid Natura 2000 võrgustiku alale. Samas toodi välja, et vajalik on täiendavalt välja selgitada, millised mõjud on kinnisasja hoonestamisel nõlva püsivusele ning millised meetmed on vajalikud kasutusele võtta nõlva stabiilsuse tagamiseks. Käesoleval juhul ei ole vastustaja KMH algatamise vajalikust üleüldse kaalunud ega kogunud juurde vajalikku teavet. Seega, kuigi vastustajal oli teave, et kinnisasjal ehitamine võib ohustada nõlva püsivust ja seega Pärnu jõe kui elupaiga füüsilist struktuuri, jättis vastustaja KMH eelhindamise vahele ega pakkunud ehitusloas välja ka mitte ühtegi leevendusmeedet Natura ala kaitsmiseks. Lisaks oleks vastustaja pidanud kaaluma KMH algatamise vajalikust ka seetõttu, et ehitusluba on oma sisult üldplaneeringut muutev. 13) Asjaolud, mis toovad kaasa Lootsi tn 10 ehitusloa õigusvastasuse, toovad kaasa ka Lootsi tn 6//8 tee ehitusloa õigusvastasuse, kuna ehitusload on omavahel lahutamatult seotud. Lootsi tn 6//8 tee ehitusluba soodustab arendaja plaani ehitada Lootsi tn 10 kinnistule korruselamu ja selle teenindamiseks vajalik taristu. Seega soodustab Lootsi tn 6//8 tee ehitusluba detailplaneeringu, üldplaneeringu ning kolmandate isikute, sh kaebaja õigustega vastuolus olevat ehitustegevust.

6(14)

oma majandustegevust ümber korraldama või piirama Lootsi tn 10 võimalike elanike huvides. Kaebaja loogikast lähtudes ei tohiks tema tegevusest tulenevalt Pärnu linnas kaebaja tegevuse mõjuulatusse enam ühtegi hoonet püstitada. Selline lähenemine ei ole linnakeskkonnas aga mingil viisil teostatav ega võimalik. 3) Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusaktid kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Ei ole vaidlust selles, et kui kolmas isik soovib edaspidi kasutada Lootsi tn 10 kinnistut kehtivast detailplaneeringust erineval otstarbel, saab seda teha vaid läbi uue detailplaneeringu koostamise. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ vastuväidete ärakuulamise protokollist nähtub Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli kinnitus, et uues üldplaneeringus on Lootsi tn 10 juhtotstarbeks määratud segahoonestusala ning üldplaneeringusse on seatud tingimus, et riigikaitsemaa sihtotstarbe muutmiseks tuleb koostada detailplaneering. Seda DP-d on kaebajal õigus vaidlustada. Ettevõtlusvabadusest ei saa tuletada säärast kõikehõlmavat tõrjeõigust enda naabruses toimuva võimaliku planeerimistegevuse vastu – naabrite ja avaliku võimu õigused ja kohustused omandiga seoses põrkuvate huvide osas on sätestatud planeerimisseaduses ning teistes ehitamist ja planeerimist sätestavates õigusnormides.

7(14)

2) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et kolmas isik ja linn ei teeks Lootsi tn 10 kinnisasjaga seoses mistahes toiminguid, kuna need võivad soodustada tulevikus hüpoteetiliselt planeeritava korterelamu rajamist, mis kaebaja väidete kohaselt hakkaks halvendama tema ärikeskkonda. Ettevõtlusvabadusest ei saa tuletada säärast kõikehõlmavat tõrjeõigust enda naabruses toimuva võimaliku planeerimistegevuse vastu – naabrite ja avaliku võimu õigused ja kohustused omandiga seoses põrkuvate huvide osas on sätestatud planeerimisseaduses ning teistes ehitamist ja planeerimist sätestavates õigusnormides. Kaebaja saab oma huve kaitsta siis, kui aktualiseerub Lootsi tn 10 detailplaneeringu muutmine. Seda on ringkonnakohus kaebuse tagastamisel asjas 3-19-478 selgitanud. 3) OÜ SP1 juhib tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja ei ole tõendanud, et väidetav Lootsi tn 10 kinnistule leviv müra ei vastaks müra normtasemetele või oleks üldse mingilgi viisil häiriv. Müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71), mille § 1 sätestab, et määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Ei ole vaidlust, et kaebaja asub tiheasustusalal. Kui kaebaja tegevus ei ületa määrusega sätestatud müra piirnorme, ei ole kaebajal põhjust karta ka õigusvaidluste tekkimist. Veelgi enam, kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Lootsi tn 10 kinnistule müra levimist ei ole ehitusprojektiga leevendatud. Kaebaja viidatud KSH eelhinnangus on selgitatud, et sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega. KSH eelhinnangust ei tulene, et leevendusmeetmed peaks kasutusele võtma kaebaja. Asjaolu, et kaebaja tekitatud müra on väidetavalt Lootsi tn 10 kinnistul peamine müraallikas, ei tähenda, et leviv müra ei vastaks normtasemetele ning vajaks vähendamist. Üle jõe asub kaebajale mitu kinnistut palju lähemal, kui Lootsi tn 10 kinnistu. Sh asuvad kaebaja kinnistust üle jõe kaebajale lähemal mh majutusasutused, korterelamud jne. Kui keegi soovib omandada korteriomandi kaebaja vahetuslähedusse, siis ilmselgelt peab isik arvesse võtma ka asukoha eripärasid, sh võimalikku müra, mis samas peab jääma kehtestatud normide piiresse. 4) Tee ehitusluba annab OÜ-le SP1 õiguse rajada Lootsi tn 10 kinnistule viiva tee. Kaebajast samuti ca 500 meetri kaugusele tee ehitamine ei saa mitte kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Tee ehitusloa eesmärk on pääseda Lootsi tn 10 kinnistule ja slipini, mis on Pärnu linna poolt rajatud ja avaliku kasutusega. Kaebaja pole põhjendanud, kuidas see tema õigusi rikub. 5) Kaebaja esitatud asjatundja arvamuse allkirjastanud Kaur Lass ei oma Kutsekoja kutseregistrist nähtuvalt mistahes kutsetunnistus, sh ruumilise keskkonna planeerija, diplomeeritud teedeinsenseri, volitatud arhitekti, volitatud ehitusinseneri ega ka diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ega jahutusinseneri kutsetunnistust. Seevastu Lootsi tn 10 kinnistule rajatava hoone eelprojekti koostaja ja allkirjastaja, volitatud arhitekt Karmo Tõra, omab kutsetunnistust. Järelikult K. Lassi puhul puudub mistahes alus väita, et tegemist on üldse asjatundjaga. Tema arvamust ei saa võtta tõsiselt. Pole ka välja toodud, millistele materjalidele asjatundja arvamuse koostamisel on põhinetud, milliseid analüüsitud. K. Lass ei ole isegi sellest aru saanud, et seadus ei sätesta vabatahtlike päästjate majale mistahes spetsiifilisi ehituslikke nõudeid, mistõttu on K. Lass meelevaldselt hinnanud, nt kas paakauto mahub hoonesse või mitte jne. OÜ SP1 esitas K. Tõra vastuväited K. Lassi arvamusele. Nt K. Tõra on kommenteerinud K. Lassi arvamust märkides, et hõljukiga hoonesse sisse sõita ja hoonest välja sõita ei ole vastavalt antud lähteülesandele vajalik. Hõljuki teisaldamine hoonesse ja sealt välja saab toimuda vastava käru peal. Hõljuki paiknemine I korruse kõrguses on seletuskirjas selgitatud. Detailplaneeringu seletuskirjas toodud viide hoiuruumi kohta on lahendatud hõljuki paiknemisega hoonemahus. Detailplaneeringu seletuskirja järgi sedavõrd spetsiifiliselt hoone ruumiprogrammi lahendada, ei saa olla omaette eesmärk ega ole tavapärane. K.Tõra on ka 8(14)

selgitanud, et tellija lähteülesandes ei olnud ette nähtud raskeveokitega hoonesse pääs, siis oli võimalik projekt ligipääsuservituudi õiguse mahus lahendada. OÜ SP1 ei ole väitnud, et ta ehitab tuletõrjedepoo. Praegune projekt vastab OÜ SP1 lähteülesandele ja kaardistatud koostööpartnerite vajadustele. Kavandatav hoone ei hakka kuidagi takistama juurdepääsu avalikule veeskamiskohale ning ka tee ehitusprojekti on Päästeamet kooskõlastanud. Seejuures möönab K.Lass, et põhimõtteliselt saaksid hoones tegutseda vabatahtliku päästmisega tegelevad organisatsioonid. K. Tõra on vastanud ka muudele K.Lassi etteheidetele. OÜ SP1 toob välja, et K.Lass on võltsinud projektijooniseid, tehes neile ise täiendusi. Lootsi tn 10 hoones korteritega lisakorruse hõlpsalt juurde tekitamise väite osas on kolmas isik esitanud diplomeeritud ehitusinsener T.Aava arvamuse, kes peab seda väidet asjatundmatuks. 6) Maa sihtotstarve võimaldab ehitada vabatahtlike päästjate maja, kuna nende tegevus on avalikes huvides ja seotud siseturvalisuse tagamisega. DP seletuskirja selgitus piirivalvehoone kohta ei tähenda, et DP võimaldaks üksnes sellist hoonet. Ka päästeotstarbel kasutatav maa on riigikaitsemaa. Mõistet piirivalvehoone maakatastriseaduses ei sisaldu. Ehitise kasutusotstarbele saab anda hinnangu kasutusloa menetluses.

KOHTU PÕHJENDUSED

9(14)

püstitamise üle, ei ole ühegi ehitise püstitamine eesmärk omaette, vaid seda peab olema võimalik ka kasutada. EhS § 44 p 4 kohaselt ei saa haldusorgan anda ehitusluba, mis toob kaasa ebaproportsionaalsed, püsivad ja leevendamatud negatiivsed mõjud, sh ehitise mõjualas olevatele isikutele. Ehitusluba peab järgima ruumilise planeerimisega paika pandut (EhS § 44 p 1), mille eesmärk on vältida huvikonflikte, mis võivad tekkida kokkusobimatute objektide tõttu. EhS § 44 p 1 ei anna populaarkaebuse esitamise õigust. 13.5 Kohus leiab, et asjakohatu on ka kaebaja vastaspoole viide kaebeõiguse puudumise põhistamisel haldusasjas 3-19-478 tehtud halduskohtu ja ringkonnakohtu määrustele, mis puudutasid AS Pärnu Sadam kaebuse tagastamist. Selles asjas oli kaebuse esemeks Pärnu Linnavalitsuse 11.02.2019 korraldus, millega anti nõusolek reaalservituudi seadmiseks (juurdepääsuks) Lootsi tn 10 kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Kolmas isik leiab, et kuna kohus märkis seal, et kaebaja saab kaevata üksnes juhul kui Lootsi tn 10 suhtes kehtivat DP-d muudetakse ja lubatakse korruselamu ehitamist, siis järelikult ei peaks kaebaja saama ka käesolevas asjas kohtusse pöörduda. Ringkonnakohus leidis 27.05.2019 määruse punktis 7, et miski ei viita, et vaidlusalune reaalservituut oleks seatud korterelamu rajamise eesmärgil ning tegemist on liialt hüpoteetilise väitega. Praeguses haldusasjas on kaebaja põhistanud kaebust sellega, et ehitusloa aluseks olevast eelprojektist saab kaebaja arvates koos eelnevat kolmanda isiku äriplaani (mille realiseerimiseks algatati ka DP) arvestades järeldada, et ehitusluba on formaalselt taotletud küll päästjate maja ehitamiseks, kuid tegelikkuses soovitakse ehitada korterelamut ilma, et selleks oleks eelnevalt taotletud DP muutmist (koos ÜP muutmisega). Seega, kuna vastustaja väljastas ehitusloa hoone ehitamiseks, mis kaebaja arvates vastab enam korterelamule, kui riigikaitselisele hoonele, pole praeguses asjas alust väita, et kaebus oleks liialt hüpoteetiline ning see tulnuks menetlusse võtmata tagastada. Ringkonnakohus on asjas 319-478 ka märkinud, et servituudi seadmise õigus tulenes DP-st, mida kaebaja polnud vaidlustanud. 13.6 Õige on kaebaja vastaspoole seisukoht, et ehituslube ei saa vaidlustada avalikes huvides ehk teisisõnu populaarkaebusega. Kaebajale pole antud ka õigust pöörduda kohtusse teiste isikute (Lootsi tn 10 väidetavad tulevased korteriostjad või majutusvõimaluse kasutajad) õiguste kaitseks. Kaebaja pole viidanud vastavale kaebeõiguse alusele. Kui kaebus esitatakse põhjusel, et vaidlustatava haldusaktiga on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, kontrollib kohus haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebust lahendades ei saa kohus kontrollida haldusakti vastavust õigusnormidele, mis ei seondu kaebaja subjektiivsete õigustega. (RKHK asjas 3-3-1-15-16) 13.7 Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse jätta kaebus määrusega (HKMS § 151 lg 2 p 1) läbi vaatamata. Kohus hindab järgnevalt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise väidet, jättes käsitlemata need kaebuse argumendid, mis kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega ei seondu (nt Natura 2000 ala kaitse; Pärnu linna ja riigi huvid; väidetavate tulevaste korteriostjate huvid).

10(14)

14.2 Kaebajal on õigus selles, et ehitusloa andmisel on haldusorganil kaalutlusõigus ning kaalumisel tuleb arvestada asjassepuutuvate õiguste ja huvidega. EhS § 44 p 4 annab pädevale asutusele õiguse keelduda ehitusloa andmisest kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Samuti tuleks kaebaja õiguste rikkumise kontekstis ehitusloa andmisest keelduda, kui kehtivast planeeringust tulenevad piirangud, mis on seatud mh kaebaja õiguste või huvide kaitseks ning ehitusluba läheb planeeringuga vastuollu (EhS § 44 p 1). 14.3 Kaebaja väidab, et kehtiv DP ning ehituslubade ajal kehtinud ÜP võimaldavad üksnes riigikaitselise ehitise ehitamist, milleks pole ka vabatahtlike päästjate maja, isegi kui eeldada, et see tõepoolest ehitatakse. Samuti viitab kaebaja (05.11.2021 teesid) kõrgema astme planeeringutele (Pärnu maakonnaplaneering, üleriigiline planeering Eesti 2030+), kus on määratletud, et igasuguse ehitustegevuse kavandamisel ja lubamisel AS Pärnu Sadama vahetus läheduses tuleb alati arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ning eelkõige tuleb vältida müratundlike hoonete arendamist sadama vahetus naabruses. Kohtuistungil täpsustas kaebaja esindaja, et vabatahtlike päästjate maja ehitamise korral poleks kohtusse pöördutud ning kaebaja näeb oma õiguste rikkumise tekkimist olukorras, kus ehitatakse elukondlik hoone (korterelamu; püsivalt majutust pakkuv hoone; külaliskorterid vms), millest tingituna võivad kaasneda kaebaja ettevõtlusele täiendavad piirangud ning ta võib olla sunnitud oma majandustegevust ümber korraldama, piirama või osaliselt lõpetama Lootsi tn 10 tulevaste elanike või ööbijate huvides (nt et müratase vastaks elamumaal kehtivatele müra normtasemetele lähtudes sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42). Kaebaja viitab, et omandiõigust rikkuv võib Riigikohtu praktika kohaselt olla ka normtaseme piiresse jääv müra (RKHK asjad 3-3-1-88-15, 3-3-1-15-16). Kaebaja leiab, et tal on tegevusloa, planeeringute ning keskkonnakompleksloa alusel tekkinud õigustatud ootus, et ta saab jätkata oma majandustegevust senises mahus. 14.4 Kohus möönab, et tulevikus väidetavalt aset leidvaid sündmusi (nt mürakonflikti tõttu sadama tegevuse piiramist) on keeruline tõendada. Samuti lähtuvad kaebaja väited eeldusest, et ehitusloa alusel ei ehitata nn vabatahtlike päästjate maja. Seda eeldust on kaebaja püüdnud põhistada mh K.Lassi ja T.Paaveri arvamustega (mis on käsitatavad dokumentaalse tõendi, mitte eksperdi arvamusena TsKMS § 293 mõttes). Samas K.Lass ei väida oma arvamuses, et vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatavat hoonet poleks võimalik kasutada vabatahtlike päästjate majana ehk siseturvalisusele kaasaaitavate vabatahtlike kasutuses oleva hoonena. Kohus saab kaebaja subjektiivsete õiguste kahjustamise väiteid siiski hinnata kaebuses toodud ja kaebaja esindaja kohtuistungil esitatud selgituste põhjal, hinnates nende tõenäosust ja elulist usutavust. Kohus ei pea usutavaks kaebaja ettevõtlusvabadusele ja omandiõigusele Lootsi tn 10 hoone püstitamisest (isegi kui selle kasutusfunktsioon saaks olema osaliselt või täielikult korterelamu) selliste riivete tekkimist, mis õigustaks ehitusloa tühistamist. Pärnu sadam piirneb juba Vana-Pärnu asumi poolt elamutega (milles vaidlus puudub) ning mille osas on tervise kaitseks seatud nõuete järgimise ja ülenormatiivsete keskkonnahäiringute vältimise kohustus. Samal kaldal, võrreldaval kaugusel vaidlusaluse objektiga asuvad juba kortermajad ja majutusasutus (vt 2018 KSH eelhinnangu p 2 – mõjutatava keskkonna kirjeldus), mille suhtes tuleb samuti kehtivast õigusest tulenevaid nõudeid müra jm häiringute osas järgida. Kaebaja pole kohtumenetluses ära näidanud, millised spetsiifilised probleemid saaksid tuleneda Lootsi tn 10 hoonest (nt projektis müra leevendavate ehitustehniliste meetmete puudumine vms), mis tooksid kaebajale kaasa täiendavate meetmete võtmise kohustuse lisaks sadama poolt juba võetud meetmetele ümbruskonda kanduvate keskkonnahäiringute (müra, tolm, 11(14)

vibratsioon) leevendamisel. Menetlusosalistel puudub vaidlus, et AS Pärnu Sadama tavapärase majandustegevusega kaasneb müra ning kaebaja viitab detailplaneeringu (korterelamu kavandamiseks Lootsi tn 10) menetluses koostatud 24.04.2018 KSH eelhinnangule. Selles on märgitud, et piirkonna peamine müraallikas on üle jõe asuv sadam ning sadama müra levimist hoonesse on võimalik takistada ehituslike meetmetega. Ehituslikud meetmed tuleb tarvitusele võtta kavandatava ehitise projektis, mitte Pärnu sadama ehitiste ja rajatiste juures. Seega ka korterelamu kavandamiseks koostatud mõjuhinnang (eelhinnang) ei sedastanud, et sadamast ligi 500 m kaugusele üle jõe elukondliku hoone ehitamine sadamast lähtuvate mõjude tõttu võimalik ei ole. Tiheasustuse elukeskkonna vastavus õigusaktides reguleeritud mõõdetavate häiringute piirmääradele (avalik huvi) tuleb tagada sõltumata sellest, kas nende häiringute mõjualas on üks või mitu elamut, kortermaja või majutusasutust. Antud juhul on tegemist juba mitmete olemasolevate mõjualas olevate objektidega. Seega ei saa nõustuda kaebajaga, et ainuüksi müra vm häiringute pärast potentsiaalsete kaebajate hulga suurenemisest saaks järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, mis peaks kaasa tooma ehitusloa tühistamise. Uue ehitise püstitamisel sadama lähedusse (antud juhul 500 m kaugusele) tuleb keskkonnahäiringutega arvestada ning normatiive ületavate häiringute korral ehitusluba anda ei saaks. Praeguses asjas sellist asjaolu tuvastatud pole. Normatiive mitteületavad, kuid subjektiivselt tunnetatavad häiringud võivad küll saada sadama tegevuse peale pretensioonide esitamise põhjuseks, kuid pretensioonide arvu oletatav võimalik suurenemine pole EhS § 44 p 4 mõttes ehitusloa andmisest keeldumise aluseks. Samuti on praegu tegemist pelgalt oletusel põhineva väitega. Kaebaja esindaja vastas kohtuistungil, et pretensioone sadama tegevusele on Vana-Pärnu elanike poolt esitatud (eelkõige müraga seonduvalt) ning kinnitas, et müra on olnud normi piires ja mingeid õiguslikke meetmeid (nt ettekirjutusi) AS Pärnu Sadam suhtes rakendatud pole. Vana-Pärnu elamute ja sadama territooriumi vahel pole sellisel määral (kõrg)haljastust, mis annaks alust väita, et üle jõe ligi 500 m kaugusel asuv Lootsi tn 10 hoone oleks müra vm sadamast lähtuvate häiringute suhtes märkimisväärselt erinevas olukorras. Olukorra erinevust ei saa mõistlikult eeldada ka samal jõepoolel asuvate elukondlike hoonetega võrreldes. Kaebaja viide Riigikohtu lahenditele asjades 3-3-1-88-15 ja 3-3-1-15-16 pole kohane, kuna tegemist oli tuulegeneraatorite püstitamise vaidlustega, kus ülenormatiivne müra oli tõenäoline (rajatavast objektist lähtuv). Seega kaebaja oletus, et tema ettevõtlusvabadust piiratakse tulenevalt konkreetselt Lootsi tn 10 hoone ehitamisest ja selle hilisemast kasutuselevõtust, pole põhjendatud ega eluliselt usutav. Ka juhul, kui tervisekaitseks ja elukeskkonnale seatavad nõuded muutuvad rangemaks ja sellest tulenevad sadama tegevusele piirangud, poleks see seotud ainuüksi Lootsi tn 10 hoone kasutamisega, kuna sadama ümbrus on juba varasemalt elukondlike hoonetega hoonestatud, seejuures mõlemal pool jõge. Seega pole alust järeldada, et kaebaja väidetav tegevusloast, planeeringutest ning keskkonnakompleksloast tulenev õigustatud ootus jätkata oma majandustegevust senises mahus, saaks kahjustatud Lootsi tn 10 kinnistule ehitise püstitamisest. 14.5 Avalikult kasutatava tee ehitusloa osas ei sisalda esialgne kaebus (p 3.5) eraldiseisvaid subjektiivsete õiguste rikkumise väiteid ning selle õigusvastasus on tuletatud seotusest hoone ehitusloaga. Kaebaja väidab, et kõnealune ehitusluba poleks korterelamu ehitamise korral eesmärgipärane. Ka kohtuistungil ei toonud kaebaja selles osas välja kohaseid ja veenvaid põhjendusi. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et kergliiklustee Pärnu jõe ääres, mis möödub Lootsi tn 10 kinnistust on avalikus ruumis. Kui selle kasutamine muutub takistatuks või katkeb, siis võib arvata, et tekib surve rajada see tee Pärnu sadama territooriumile, millist küsimust on kunagi ka arutatud. Ruumikasutus selles piirkonnas on niigi pingeline ja intensiivne ning uute konfliktide tekitamine pole põhjendatud. Kaebaja väidet võimalikust plaanist rajada kergliiklustee Pärnu sadama territooriumile vastustaja esindaja kohtuistungil ei kinnitanud. Kolmanda isiku nõustaja

12(14)

selgitas istungil tee ehitusloaga seonduvalt, et Lootsi tn 10 juures on avalikus kasutuses slipp (kaldpind veesõidukite vette laskmiseks ja välja tõmbamiseks), mida kasutati omaaegse kergliiklustee kaudu. Tee ehitusprojekt näeb ette avaliku kasutusega juurdepääsutee ja kergliiklustee (st see säilib, kuid teeprojekti kohaselt nihutatakse veidi), millega muutub juurdepääs avalikult kasutatavale slipile paremaks. Lootsi tn 10 juurdepääsutee üldine lahendus ei tulene vaidlustatud tee ehitusloast, vaid kehtivatest detailplaneeringutest (2006 DP; sama 2007 DP ja 2010 Lootsi tn 6/8 2010 DP), kus on juurdepääsutee määratud, millisele väitele kaebaja kohtuistungil vastu ei vaielnud. Kohus nõustub kolmanda isikuga, et tee ehitusloa aluseks oleva projekti teelahendust, mis tuleneb kehtivatest detailplaneeringutest ei saa seetõttu vaidlustada. Kaebaja väitis ka, et liiklusprobleemid Lootsi tn 10 ümbruses, juurdepääsu- ja kergliiklustee kasutamise intensiivsus toovad kaasa selle, et slipile juurdepääs halveneb ning see mõjutab sadama ohuhinnangut. Kaebaja väited on paljasõnalised ja oletuslikud. Avaliku tee liikluskorralduslikud küsimused tuleb lahendada liikluskorraldusvahenditega. Lootsi tn 10 parkimine on lahendatud omal kinnistul. See, kas hõljukiga pääseb Lootsi tn 10 hoonest otse jõele või kus täpselt seda sõidukit kinnistul hoitakse ning kas sellele on ette nähtud hoiuruum, ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Tee ehitusloa vaidlustamine populaarkaebusega võimalik ei ole. Kaebaja väited tee ehitusloaga tema subjektiivsete õiguste rikkumise kohta on selgelt põhjendamatud. 14.6 Kohus märgib lisaks, et ei jaga kaebaja arvamust, et kohalik omavalitsus saaks sekkuda ehitusprojektile mittevastava ehitamise korral alles siis, kui tullakse taotlema kasutusluba, mis ei ole kooskõlas ehitusloaga, selle aluseks oleva ehitusprojektiga, DP-ga või ÜP-ga. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on ka ehitusalase riikliku järelevalve teostamine (EhS § 130 lg 2) ja sekkumine, mh kui ilmneb, et ehitatakse ehitusprojektile või DP-le mittevastavalt. Haldusorgan pole väitnud seda, et eelnimetatud haldusaktidest tulenevale tegelikule kasutusotstarbele vastavust ei saaks ehitustegevuse käigus kontrollida, vaid kinnitas ka kohtuistungil, et tulenevalt suurest avalikust huvist kõnealuse objekti vastu saab ka kohaliku omavalitsuse kontroll olema tavapärasest aktiivsem. Ehitusprojektile nõudeid sätestava määruse nr 97 kohaselt peab projekti iga järgnev staadium olema eelnevaga kooskõlas (§ 5 lg 3). Haldusorganil on eelprojekti detailsuse määramisel piisavalt diskretsiooniruumi (määrus nr 97 § 4 lg 1, § 8, § 14 lg 1 ja 2), kuid sõltumata selle kasutamise määrast ei saa ehitamise tulemuseks olla hoone, mis deklareeritud kasutuseesmärgile (Vabatahtlike Päästjate Maja, mida on aastaringselt võimalik kasutada päästetegevust ja korrakaitset tagavate ja toetavate vabatahtlike organisatsioonide poolt) ei vasta. Kui kaebaja soovib muuta kinnistu sihtotstarvet ja saada muul otstarbel hoone kasutamise õigust, tuleb algatada vastav detailplaneering. Õige on ka kolmanda isiku seisukoht, et kavandatavale hoonele pole õigusaktidega kehtestatud spetsiaalseid nõudeid. 14.7 Kohus leiab, et kuna kaebaja pole kummagi vaidlustatud ehitusloa puhul suutnud tõendada subjektiivsete õiguste rikkumist, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kui subjektiivsete õiguste rikkumine puudub, ei ole kohtul alust käsitleda haldusaktide objektiivset õigusvastasust ning ülejäänud menetlusosaliste väiteid.

13(14)

HKMS § 108 lg 8 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik palub mõista kaebajalt välja õigusabikulud: 676,80 eurot (sh käibemaks) kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistamisega seotud kulu; 7041,60 eurot (sh käibemaks) kohtuasjaga seotud õigusabikulu. Kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja kaebaja poolt esitatud väidete rohkust, sh ehituslubade aluseks olevate projektide analüüsi puudutavate, millele tuli (oli õigus) kolmandal isikul vastata ning arvestades võrdlevalt kaebaja õigusabikulude suurust, pole alust kolmanda isiku õigusabikulude nõude vähendamiseks HKMS § 109 lg 6 alusel. Menetluskulud summas 7718,40 (sisaldab käibemaksu) tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.