Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
01.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2549
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2021 käskkirja nr 1.9-2.9/71p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja teenistusest puudutud aja eest tasu väljamaksmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja HN Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse nr 3-21-2549 resolutsiooni p-i 1 peale menetlusse.
2.Rahuldada X määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p 1. Teha uus määrus, millega lugeda Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2021 käskkirja nr 1.9-2.9/71p tühistamise, kaebaja teenistusse ennistamise ja teenistusest puudutud aja eest tasu saamise nõuded tähtaegselt esitatuks ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
Määruse p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalvemeti (PPA) peadirektor kehtestas 03.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/117 „COVID-19 riskianalüüsi rakendamine“ p-ga 1 kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu. Käskkirja p 2 kohaselt tõendab p-s 1 nimetatud nõudele vastavust immuniseerimist või haiguse läbipõdemist tõendav dokument. Käskkirja p 3 järgi tuli teenistujal esitada p-s 2 nimetatud tõend vahetule juhile kontrollimiseks hiljemalt 12.11.2021 või alustada vaktsineerimisega ja esitada selle kohta
3-21-2549 vastav tõend. Käskkirja p 7 näeb ette, et teenistujaga, kes ei vasta p-s 1 nimetatud tingimustele, lõpetatakse teenistus- või töösuhe.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.11.2021 kaebuse, milles palus keelata PPA-l kaebaja teenistusest vabastamine PPA 03.11.2021 käskkirja alusel ning kohaldada esialgset õiguskaitset, keelates PPA-l kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmise kuni vaidluse lahendamiseni.
3.Tallinna Halduskohus keelas 12.11.2021 määrusega PPA-l kaebaja teenistusest vabastamise kohta käskkirja andmise kuni 10.12.2021. Halduskohus jättis 14.12.2021 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse 12.11.2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.12.2021 määrusega rahuldamata kaebaja määruskaebuse halduskohtu 14.12.2021 määruse peale.
4.PPA vabastas kaebaja teenistusest 23.12.2021 käskkirjaga nr 1.9-2.9/71p alates 31.12.2021.
5.X esitas 28.02.2022 taotluse kaebuse muutmiseks. Kaebaja soovis PPA keelamise asemel 23.12.2021 käskkirja tühistamist, teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest puudutud aja eest. Kaebaja kasvatas kaebuse esitamise seisuga alla 7-aastast last (avaliku teenistuse seaduse § 105 lg 4). Kaebaja tahe on kogu aeg olnud see, et teda ei vabastataks teenistusest. Tühistamiskaebus on tähtaegne, sest keelamiskaebus esitati kaebetähtaega järgides. Kui kaebetähtaega on ületatud, palus kaebaja kaebetähtaja ennistada. Kaebaja ootas, millal halduskohus annab talle võimaluse taotleda kaebuse muutmist.
6.PPA taotles kaebuse muutmise ja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmist ning keelamiskaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja tutvus teenistusest vabastamise käskkirjaga samal päeval, mistõttu tuli see vaidlustada hiljemalt 24.01.2022. Kuna taotlus kaebuse muutmiseks esitati 28.02.2022, on ületatud HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kohus ei pidanud andma kaebajale võimalust taotleda kaebuse muutmist. Ringkonnakohus andis kaebajale 29.12.2021 määruses juhised, kuidas enda õigusi kaitsta. Kaebajal on õigusteadmistega esindaja. Kaebuse esitamise ajal ei olnud kaebajat teenistusest vabastatud. Taotluse esitamisega on viivitatud, et suurendada taotletavat hüvitist. Puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.
7.Halduskohus võttis 14.09.2022 määrusega kaebuse menetlusse PPA 23.12.2021 käskkirja tühistamise, teenistusse ennistamise ja puudutud aja eest tasu maksmise nõuetes eesmärgiga hinnata kaebuse tähtaegsust.
8.Kaebaja oli seisukohal, et 28.02.2022 avalduses toodud nõuetega kaebuse täiendamine ei ole uue kaebuse esitamine, vaid kaebuse muutmine. Kaebuse muutmisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1). Kuna kaebaja oli esitanud keelamiskaebuse, ei pidanud ta põhjendatuks esitada eraldi tühistamiskaebust, sest arvas, et halduskohus annab võimaluse taotleda kaebuse muutmist. Alternatiivselt palus kaebaja ennistada kaebetähtaja.
9.PPA leidis, et kaebaja oleks pidanud tühistamisnõude esitama hiljemalt 24.01.2022. Kaebajat esindab õigusteadmistega isik, kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjal oli vaidlustamisviide ja talle olid antud juhised õiguste edasiseks kaitseks.
10.Tallinna Halduskohus luges 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-s 1 kaebuse PPA 23.12.2021 käskkirja tühistamiseks esitatuks tähtaega rikkudes, jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas haldusasja menetluse. PPA edastas kaebajale 16.11.2021 teatise, millega talle anti vaktsineerimist kinnitava tõendi esitamiseks aega kuni 20.12.2021 ning hoiatati, et tõendi esitamata jätmisel ta vabastatakse 2(4)
3-21-2549 teenistusest. Vastustaja kinnitusel sai kaebaja 23.12.2021 käskkirja teenistusest vabastamise kohta kätte samal päeval, kuid kaebaja ei astunud samme enda õiguste tõhusaks kaitsmiseks (nt esialgse õiguskaitse korras haldusakti kehtivuse peatamiseks). Teenistusest vabastamise käskkiri sisaldas vaidlustamisviidet. Kohus lubas kaebust muuta tähtaegsuse kontrollimise eesmärgil. Kaebaja ei taotlenud kaebetähtaja jooksul tühistamisnõudele üleminekut ega esitanud kohtule vaidlusalust käskkirja, vaid tegi seda alles pärast kohtu nõudmist. Keelamisja tühistamiskaebuse esitamise tähtajad on erinevad ning kaebaja pidi tähtajaga nõude muutmisel arvestama. Tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud. Kaebaja pole esitanud objektiivseid asjaolusid, mis õigustaksid tähtaja rikkumist. Kaebaja tuginemine Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2022 määrusele nr 3-21-2547 pole asjakohane, sest asjaolud on teised. Tolles asjas oli keelamiskaebuse ajal olemas haldusakt, mille tühistamise nõudele sai üle minna.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p 1, lugeda nõuded tähtaegselt esitatuks ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja nõudis algselt enda teenistusest vabastamise keelamist. Kaebus sisaldas argumente kavandatava käskkirja õigusvastasuse kohta. Kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum jäi pärast kaebuse muutmise taotluse esitamist samaks. Kaebaja ei muutnud algset nõuet pärast teenistusest vabastamise käskkirja saamist, sest arvas, et kohus annab selleks võimaluse pärast määruskaebuse menetlemise lõppemist. Arvestades kaebaja algset nõuet ja eesmärki ning asjaolu, et kaebaja pöördus keelamiskaebusega kohtusse tähtaegselt, tuleks kaebetähtaeg ennistada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine kaebetähtaja ennistamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse peale on HKMS § 124 lg 3 ja § 155 lg 5 kohaselt lubatud. Määruskaebus on tähtaegne ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt täiendavat seisukohta, vaid arvestab 15.03.2022 ja 30.09.2022 vastustes tooduga.
13.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
14.HKMS § 49 lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebuse nõue on HKMS § 37 lg-le 2 vastav taotlus asja sisuliseks lahendamiseks; kaebuse alus aga põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Need on asjaolud, mille esinemisel saavad kaebaja õigusnormidest tulenevad õigused ja kohustused sisu või mis on tema materiaalõigusliku nõude rahuldamise eelduseks. Keelamis- ja tühistamiskaebuse aluse moodustavad asjaolud, millega kaebaja seostab oma õiguste rikkumise nõude esemeks oleva haldusaktiga (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1, § 5 lg 1). Kaebuse muutmiseks loetakse kaebusele täiendava nõude lisamist, juba esitatud nõude asendamist, samuti aluse täiendamist, asendamist või osalist ärajätmist.
15.Kaebuse muutmise käivitab kaebaja avaldus. Muutmise aktsepteerimine peab nähtuma kohtu määrusest, sh milliste nõuete ja alustega kaebus jääb menetlusse. Kaebus peab olema muudetud kujul lubatav. Lubatavust hinnatakse muutmisavalduse läbivaatamise seisuga, v.a tähtaegsus, mida hinnatakse kaebuse esitamise aja seisuga (HKMS § 49 lg 1 ls 2). 3(4)
3-21-2549 Menetlusseadustik ei keela täiendada kaebust tühistamisnõudega sellise haldusakti peale, mis antakse kohtumenetluse ajal ja mille andmise keelamist oli algses kaebuses nõutud (vrd Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-3-1-46-13, p 13). Ühtlasi tähendab eelnev, et muudetud kaebuse lubatavust tuleb üldjuhul kontrollida enne muutmise aktsepteerimist. Kui muudetud kaebus ei ole õiguslike takistuste tõttu lubatav (nt tähtaegsus), tuleb muutmisest keelduda otstarbekuse kaalutlusel (vt Riigikohtu 26.03.2015 määrus nr 3-3-1-86-14, p-d 20 ja 25).
16.Praegusel juhul tuli muudetud kaebus lugeda esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal (HKMS § 49 lg 1 ls 2). PPA peadirektor kehtestas 03.11.2021 käskkirjaga teenistuskohal töötamise tingimuseks COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastase vaktsineerituse ning kohustas teenistujaid esitama vahetule juhile tõend vaktsineerituse, selle alustamise või läbipõdemise kohta hiljemalt 12.11.2021. Kaebaja esitas halduskohtule 05.11.2021 kaebuse tema teenistusest vabastamise haldusakti andmise keelamiseks. Asjas kohaldati esialgset õiguskaitset ja kaebaja teenistusest vabastamine oli keelatud kuni 10.12.2021. Kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse pikendamiseks jäi rahuldamata. PPA vabastas kaebaja teenistusest 23.12.2021 käskkirjaga alates 31.12.2021. Kaebaja sai selle käskkirja kätte samal päeval. Tallinna Ringkonnakohus selgitas kaebajale 29.12.2021 määruses kaebuse muutmise vajadust (p 14). Halduskohus küsis kaebajalt 15.02.2022, kas ta on teenistusest vabastatud. Kaebaja taotles 28.02.2022 vastuses kaebuse muutmist ja keelamisnõude asendamist tühistamisnõudega. Tühistamisnõue teenib algse kaebusega sama eesmärki – võimaldada kaebajal politseiteenistuses jätkata, vaatamata 03.11.2021 käskkirjas nimetatud dokumendi esitamata jätmisele. Kaebaja ei ole ebamõistlikult viivitanud kaebuse muutmise taotluse esitamisega ega oma õigusi kuritarvitanud. Kaebaja võis HKMS § 2 lg 5 alusel arvata, et halduskohus annab talle võimaluse taotleda kaebuse muutmist ega algatanud seetõttu uut kohtuvaidlust. Kaebuse muutmine oli otstarbekas ja taotlus esitatud HKMS § 49 lg 1 ls-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse ja tühistab Tallinna Halduskohtu 09.12.2022 määruse resolutsiooni p-i 1. Haldusasi saadetakse halduskohtule menetluse jätkamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.