Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 30. november 2020, Tartu 3-20-1323
Haldusasi
X kaebus Narva linna kohustamiseks jätkama riikliku järelevalve menetlust, mille raames teha Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2022. a otsus Xe apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – X, Vastustaja – Narva linn, esindaja Sergei Solodov Kolmas isik – Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20. jaanuari 2022. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. detsember 2022.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja, A. Puškini tn 13-x, Narva linnas asuva korteriomandi ühisomanikuna, pöördus 25. novembril 2019 Narva Linnavalitsuse poole avaldusega, milles märkis, et tema korteris olevad vaheseinad (seinad, mis eraldavad korterit nr x korteritest nr x ja nr x) on avariiseisundis ja ta ei ole saanud seetõttu kahe aasta jooksul korterit kasutada.
2.Narva linna esindaja käis kaebaja korteris vaatlusel ning seejärel vastas linn kaebajale 13. märtsi 2020. a kirjaga nr 1-12.2/12883-2; 1-12.2/2571-2 ning 5. mai 2020. a kirjaga nr 1-12.2/4117-2, et haldusmenetlus on lõppenud, ohtu ei tuvastatud ning soovitas tellida korterelamu ehituskonstruktsioonide auditi.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi kohustada Narva linna jätkama riikliku järelevalve menetlust, mille raames teha A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus. Kaebuse kohaselt ei ole kaebajal seoses kahe korteriomandi vahel oleva seina avariiseisundiga võimalik enda omandis olevat korteriomandit kasutada, kuna ta kardab õnnetusjuhtumi toimumist.
Vahesein on hoone osa ning seega ei ole kaebajal õigust seda enda äranägemisel muuta või kõrvaldada. Vastustaja peab alustama riikliku järelevalve menetluse ning tegema korteriühistule asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel ettekirjutuse vajalike toimingute teostamiseks kahe korteriomandi vahel asuva seina avariiseisundi kõrvaldamiseks.
4.Vastuses kaebusele palus Narva linn jätta kaebuse rahuldamata või alternatiivselt HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 21 alusel läbi vaatamata. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) §-st 130 on kohaliku omavalitsuse roll riikliku järelevalve teostamisel väga rangelt piiratud üksnes ehitamise ja kasutamise nõuete hindamisega. Antud juhul ei tuvastatud kaebaja korteri ülevaatusel seinte lagunemise ohtu ega korrarikkumisi. Sellega on vastustaja riikliku järelevalve menetluse läbi viinud. Korterite nr x ja nr x ning nr x ja nr x mittekandvatel vaheseintel puudub krohv. Krohvi puudumine seintel ei saa olla ohtlik ning ennatlik on kaebaja kahtlus, et seinad on ohtlikud korteris viibivatele isikutele või tervele ehitisele. Kõikide omanike kaasomandis olevate vaheseinte suhtes edasiste toimingute tegemine on kaebaja ja korteriühistu pädevuses. Kaebaja taotlus vastustaja 5. mai 2020. a vastuse osaliseks tühistamiseks ei ole asjakohane ega kuulu rahuldamisele, kuna vastustaja taastas haldusmenetluse ja viis 1. juunil 2020 kohapeal läbi menetlustoimingu. 5. mai ja 15. juuni 2020. a vastused ei ole haldusaktid, mille osas saaks esitada tühistamisnõuet.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
5.Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata 20. jaanuari 2022. a otsusega. Ühtlasi keeldus halduskohus lubamast täiendada kaebust 5. mai 2020. a vastuse tühistamise nõudega, kuna linna vastus ei ole haldusakt ning kaebaja õiguste kaitseks on kohustamisnõue piisav. Samuti keeldus kohus jätmast kaebust läbi vaatamata, sest ei esine ühtegi ilmselget HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud alust selleks.
6.Halduskohus selgitas, et EhS § 130 lg 2 p 5 järgi kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet teostades muu hulgas ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust. EhS § 11 lg 1 kohaselt peab ehitis kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema olemasolu vältel ohutu. EhS läbivaks põhimõtteks on, et ehitise hooldamise ja kasutamise eest vastustab ehitise omanik ning riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumine on minimaalne ja pigem erandlik.
7.Praegusel juhul on vastustaja kaebaja avalduse alusel riikliku järelevalve menetluse vastavalt EhS § 130 lg 2 p-le 5 alustanud ning viinud selle raames läbi menetlustoiminguid. Kaebaja 19. mai 2020. a vaidest ajendatuna teostas linnavalitsuse spetsialist 1. juunil 2020 kaebaja korteris uue paikvaatluse. Samal päeval koostatud protokollis nr 185 on fikseeritud, et paikvaatluse käigus ei avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest.
8.Vastustaja kirjadest on selgelt järeldatav, et vastustaja jõudis kaebaja korteris teostatud kontrollide käigus fikseeritu põhjal järeldusele, et vaheseintest ei lähtunud sellist ohtu avalikule korrale, mille puhul oleks tulnud võtta avalikes huvides meetmeid selle tõrjumiseks. Vastustaja järeldused ja otsus riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise kohta sunnimeetmeid võtmata ei ole õigusaktidega vastuolus. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses piisavalt tõendanud ega põhistanud seda, et tema korteri ja teiste korterite vahel olevatest seintest lähtuva võimaliku ohu tõrjumine oleks avalikes huvides. Kaebajal on võimalik ka ilma korrakaitseorgani sekkumiseta enda õigusi realiseerida. Vastustaja viitas kohtumenetluses asjakohaselt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-le 37, mis käsitleb kaasomandi säilitamiseks toimingute tegemist. Samuti on vastavalt asjaõigusseaduse § 72 lg-le 4 kaasomanikul õigus teha oma korteriomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste
kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku õigus ei vaja eraldi tuvastamist. Seega on pigem tegemist eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega ning üldreeglist tulenevat erandit, mis tingiks kohaliku omavalitsuse üksuse eraõigussuhtesse sekkumise vajaduse, ei esine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vastustaja teostatud visuaalne ülevaatus ei olnud piisavaks vahendiks ohu olemasolu väljaselgitamiseks. Halduskohus hindas valesti faktilisi asjaolusid, leides, et kaebajal on õiguste kaitseks muud võimalused ning alahindas vastustaja poolt avalikes huvides ohu tõrjumise tähtsust. Halduskohus ei selgitanud kaebajale, kuidas jaotatakse tõendamiskoormus. Kaebaja on esitanud vastustajale oma põhjendatud kahtlused seina osas. Üksnes vaatlusega ei olnud võimalik õigesti hinnata seina seisukorda, vaid tulnuks teha audit või saada eksperdi arvamus. Alusetu on selle ülesande panemine just kaebajale, kuna just vastutaja pidi tuvastama, kas vahesein on ohtlik või mitte.
10.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Narva linn apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid korteri seinte lagunemisest ega väikeplokkide väljakukkumisest seintest. Jääb mulje, et kaebaja alustas korteri remonti ja mõned ehitustegevused on tehtud omavoliliselt. Remondi ajal on tuvastatud mõned varjatud defektid ja nüüd kaebaja soovib parandada neid korteriühistu arvelt vastustaja ettekirjutuse kaudu.
11.Korteriühistu A. Puškini tn 13 korteriühistu ei esitanud vastust apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu otsusega on kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud. Halduskohus on põhjalikult selgitanud ehitise ohutusega seotud kohaliku omavalitsusüksuse teostatava riikliku järelevalve piire, järelevalve suunatust ehituse ohutuse kontrollimisele avalikes huvides ning korteriomanike kohustusi ehitise korrashoiul, samuti kaebaja eraõiguslikke võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 200 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et tema korteri vaheseina ohutuse kontrollimine on vastustaja ülesanne ning vastustaja ei olnud piisavalt põhjalik, leides et seina ei ole alust pidada ohtlikuks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
14.Halduskohus selgitas, et ehitise hooldamise ja kasutamise eest vastustab ehitise omanik ning riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumine on minimaalne ja pigem erandlik. Nii näeb EhS § 19 lg 1 p 4 ette, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. On selge, et ehitise korrashoiu ja ohutuse tagamise kohustus hõlmab ühtlasi kohustuse kontrollida ehitise seisukorda ja selle ohutust. KrtS § 37 lg-s 1 on sätestatud korteriomaniku õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta ning nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist ning üksnes suuremate ümberkorralduste tegemiseks on kehtestatud korteriomanike kokkuleppe nõue (KrtS § 38 lg 1). Korrashoiu ja ohutuse tagamise kohustuse ega kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutuste tegemise eeldusena ei ole seadusandja ette näinud, et kohalik omavalitsus oleks järelevalvemenetluses tuvastanud ehitusliku puuduse. Seetõttu korterelamu kaasomandisse
kuuluvate osade korrashoiu ja ohutuse tagamise kohustuse täitmisel korteriomanike vahelised suhted, samuti suhted korteriühistuga on eelkõige eraõiguslikud. Tavaolukorras ei puutu ehitise korrashoiuks ja ohutuse tagamiseks tehtavad toimingud kohalikku omavalitsusse muidu, kui üksnes ehitusteatise või ehitusloa menetluse kaudu. Ka kaebaja saab kõrvaldada tema hinnangul seina ohtlikkust põhjustava asjaolu omal algatusel ega vaja selleks vastustaja ettekirjutust.
15.Ringkonnakohus mõistab EhS § 130 lg 2 p-i 2 ja KorS § 2 lg-eid 2 ja 3 ning EhS § 19 lg 1 p-i 4 koostoimes selliselt, et kohaliku omavalitsuse üksus riikliku järelevalve teostajana peab võtma meetmeid ehitise ohutuse tagamiseks, kui ehitise omanik ei täida talle seadusega pandud kohustust hoida ehitis korras ja tagada selle ohutus. Riigikohus on samuti selgitanud1, et ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt korrakaitseseadus (KorS) § 4). Avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine on esmajoones ohu või ohukahtluse põhjustanud isiku ülesanne (KorS § 2 lg 2). Kui tema tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, tuleb sekkuda korrakaitseorganil (samas lg 3).
16.Praegusel juhul pöördus kaebaja vastustaja poole leides, et talle kuuluva korteri sein on ohtlik ja see ei võimalda korterit kasutada. Seega väljendas kaebaja ohukahtlust (KorS § 5 lg 6) ja palus vastustajal seda kahtlust kontrollida. Vaidlust ei ole, et vastustaja ametnik kahel korral käis kaebaja korteris kohapeal, viis läbi vaatluse, kuid ohtu ei tuvastanud.
13.märtsi 2020. a vastuses selgitas vastustaja, et ehitise korrashoid on omaniku ülesanne ja seina olukorra selgitamiseks võib olla mõistlik tellida ehitise audit. 15. juuni 2020. a vastuses selgitas vastustaja täpsemalt, et vaidlusalustel mittekandvatel seintel puudub krohv, seinad on müüritud väikeplokkidest ja väikeplokkide tükkidest. Vaatlus ei näidanud seinte lagunemist ega väikeplokkide eraldumist seinast. Puudub seinte varisemise oht.
17.Seega on vastustaja kontrollinud kaebaja tõstatatud ohukahtlust ning leidnud, et oht puudub. Sellega on vastustaja täitnud talle seadusega pandud riikliku järelevalve kohustuse. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja lisaks ohu puudumise tuvastamisele asuks korraldama kaebaja korteris remondi lõpetamiseks vajalike tööde planeerimist ja tegemist ning reguleerima seina korrastamise kulude jaotamist kaebaja, teiste sama maja korteriomanike ja/või korteriühistu vahel. Sellist kohustust ei ole seadusandja kohaliku omavalitsuse üksusele pannud.
18.Riigikohus on selgitanud2 isiku subjektiivse õiguse ulatuse kohta riikliku järelevalvega seonduvalt, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma.
19.Kuna vastustaja tuvastas kaebaja korterit kontrollides, et ohtu ei esine, siis ei pidanud ta kaaluma, kellele ja millise sisuga ettekirjutus teha ohu kõrvaldamiseks. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et visuaalne vaatlus ei olnud piisav ohu väljaselgitamiseks. Kaebaja leiab küll jätkuvalt, et sein on ohtlik, kuid ei ole ohukahtlust mingil moel põhistanud. Kaebaja ei väida, et seinas oleks lahtisi osi või tükke, sein oleks vajunud või muul moel nihkunud
Vt RKHK 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-1050 (p 10). Vt RKHK 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10 (p 15).
või esineks muu asjaolu, mis viitaks sellele, et seina konstruktsiooniline terviklikkus oleks kahjustatud.
20.Asja materjalidest ilmneb, et 26. novembril 2019 nõudis kaebaja seina remontimist korteriühistult. Korteriühistu esindajad tutvusid seina olukorraga ning selgitasid 12. detsembri 2019. a vastuses, et seinte nähtavad ebatasasused 4 ploki eenduvate osadena (vertikaalis umbes 3 cm ulatuses) ei ole konstruktiivne defekt, vaid seda võib hinnata kui hooletut plokkide ladumist. Defekt oli enne korteris nr x toimunud remonti varjatud krohvikihiga, st oli visuaalselt märkamatu ja samal moel saaks defekti jälle katta. Seega ka korteriühistu esindajad ei tuvastanud seina juures märke sellest, et see oleks lagunenud või lagunemas või muul põhjusel ohtlik inimeste elule või tervisele või hoonele tervikuna. Kaebaja ei ole vastustaja ega korteriühistu tuvastatud faktilisi asjaolusid vaidluse alla seadnud ega põhjendanud, miks ta erinevalt vastustajast siiski peab seina ohtlikuks. Olukorras, kus kaebaja ei ole selgitanud, mis on need tunnused, mis siiski viitavad seina ohtlikkusele, ei ole ohukahtlus kontrollitav ega nõua vastustajalt täiendavate meetmete võtmist ohukahtluse selgitamiseks. Kaebajal on juurdepääs seinale ning miski ei takista tal endal pöördumast asjatundja poole seina olukorra kohta põhjalikuma hinnangu saamiseks, kui kaebaja seda vajalikuks peab. Seina olukorra täpsema hindamise ja seina korrastamise kulude jaotamine käesolevat vaidlust ei puuduta, kuna ehitise korrashoiu (ja sellega kaasnevate kulude kandmise) kohustus on korteriomanike, s.h kaebaja enda ülesanne. Seetõttu sellel eesmärgil ei saa kaebaja nõuda, et just vastustaja uuriks seina olukorda täpsemalt ja hindaks selle korrastamiseks vajalike tööde mahtu ja hinda.
21.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et halduskohus ei selgitanud kaebajale, milliseid asjaolusid tema peab tõendama. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud see ka eraldi vajalik. Vastustaja 15. juuni 2020. aasta vastusest nähtub üheselt, et vastustaja hinnangul ei osutunud tõeks kaebaja püstitatud ohukahtlus. On ilmne, et selle seisukoha ümberlükkamiseks pidi kaebaja selgitama, miks ta vastustaja seisukohaga ei nõustu. Seejuures ei nõudnud halduskohus, et kaebaja oleks tõendanud ehitustehnilisi asjaolusid. Halduskohtu otsusest nähtuvalt pidanuks kaebaja selgitama, miks peab ta seina jätkuvalt ohtlikuks. Kaebaja ei teinud seda halduskohtumenetluses ega põhistanud oma seisukohta ka apellatsioonimenetluses, kuigi hiljemalt halduskohtu otsusest pidi kaebajale olema selge, mis viis kaebuse rahuldamata jätmiseni. Põhistuste esitamata jätmine viitab sellele, et kaebaja ohukahtlus ei põhine tähelepanekutel seina olukorra kohta.
22.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.