X,X kaebus Narva linna kohustamiseks jätkama riikliku järelevalve menetlust, mille raames teha Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus
Menetlusosalised
Kaebaja – X,X, esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja – Narva linn, esindaja Sergei Solodov Kolmas isik – Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu, esindaja Aleksandr Gamazin
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X,X 21.12.2021. a taotlus kaebuse muutmiseks.
2.Jätta rahuldamata Narva linna taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
3.Jätta X,X kaebus rahuldamata.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.02.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 1X lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-20-1323
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X,X (kaebaja) on aadressil A. Puškini tn 13-X, Narva linn asuva korteriomandi üks ühisomanikest.
2.Kaebaja pöördus 25.11.2019 Narva Linnavalitsuse poole avaldusega, milles märkis, et tema korteris olevad vaheseinad (seinad, mis eraldavad korterit nr X korteritest nr X ja nr X) on avariiseisundis ja ta ei ole saanud seetõttu kahe aasta jooksul korterit kasutada. Avalduses palus ta kontrollida kaasomandi mõtteliseks osaks oleva vaheseina vastavust selle otstarbest tulenevatele ja ehitisele esitatavatele nõuetele ning sooritada ehitise audit.
3.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna spetsialist Ljudmila Spiridonova teostas 17.01.2020 kaebajale kuuluvas korteris visuaalse läbivaatuse, mille kohta koostas 31.01.2020 protokolli nr 176. Protokollis on märgitud, et korterite nr X ja nr X ning nr X ja nr X vahelistelt seintelt on eemaldatud krohv ning seinte seisukorra visuaalsel vaatlusel on vajalik eksperthinnang.
4.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatas 13.03.2020. a vastuses nr 1-12.2/12883-2; 1-12.2/2571-2 kaebajale, et tema 25.11.2019. a avaldus on võetud menetlusse ning riikliku järelevalve raames on 17.01.2020 teostatud ülevaatus. Vastuse koostaja viitas ehitusseadustiku (EhS) § 19 p-le 4 ning soovitas korterelamu korteritevaheliste seinte seisundi tuvastamiseks ja vastamiseks küsimusele, kas antud konstruktsioonid on avariiseisundis, mis mõjutab negatiivselt teiste korterite seisundit, tellida A. Puškini tn 13 korterelamu ehituskonstruktsioonide audit.
5.Kaebaja palus 28.04.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile edastatud kirjas teavet haldusmenetluse tulemusest ja haldusmenetluse raames tehtud toimingutest, mis puudutavad avariiseisundis vaheseinu korteris nr X.
6.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet kordas 05.05.2020. a kirjas nr 1-12.2/4117-2 kaebajale juba 13.03.2020. a vastuses märgitut. Muu hulgas selgitati, et korteriühistu esimehele on soovitatud tellida korterelamu ehituskonstruktsioonide audit, ning et haldusmenetlus A. Puškini tn 13-X korteri osas on lõpetatud.
7.Kaebaja esitas 19.05.2020 Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametile vaide, milles palus taastada lõpetatud haldusmenetluse (või kui haldusmenetlus ei olnud alustatud, siis alustada haldusmenetlus) ning teostada riiklik järelevalve kooskõlas EhS §-ga 130. Kaebaja märkis, et haldusmenetluse käigus on tuvastatud, et telliskivist laotud sein on rikutud.
8.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna spetsialist L. Spiridonova teostas 01.06.2020 A. Puškini tn 13-X korteris paikvaatluse, mille kohta koostas 01.06.2020 protokolli nr 185. Protokollis on märgitud, et korterite nr X ja nr X ning nr X ja nr X mittekandvatel vaheseintel puudub krohv ning olemasolevad vaheseinad on müüritud tervetest väikeplokkidest ja katkiste väikeplokkide tükkidest. Paikvaatluse käigus ei ole avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest. Visuaalkontroll näitas, et võrreldes esimese, s.o 17.01.2020 teostatud visuaalkontrolli tulemustega ei ole vaheseinte ega korterite ruumide füüsiline seisund muutunud.
9.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet vastas kaebaja vaidele 15.06.2020. a vastusega nr 1-12.2/X55-3, selgitades järgmist. Vaide läbivaatamise käigus on tehtud 01.06.2020 teist korda korteri nr X paikvaatlus ning selle käigus ei ole avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest. Kortermaja korterite vahelised seinad on kõikidele korteriomanikele kuuluvad ehitise konstruktsioonielemendid ning nende hooldustööd on korteriühistu kohustus. Visuaalkontrolli tulemused lubavad järeldada, et seinte varisemise oht puudub, kuna väikeplokid ei kuku seintest välja ning puuduvad seinte purunemised. Kuna puudub alus haldusmenetluse jätkamiseks, 2(8)
3-20-1323 tehakse otsus lõpetada haldusmenetlus, s.o riikliku järelevalve teostamine aadressil Narva linn, A. Puškini tn 13-X. Kui kaebajal on kartusi seinte olemasoleva seisundi pärast, võib ta pöörduda korteriühistu poole palvega esitada talle ehitise (maja) auditi aruanne või teha seinte ekspertiis/audit. Samuti on kaebajal õigus tellida korterelamu seinte ekspertiis/audit iseseisvalt.
10.X.X esitas 13.07.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a haldusakt nr 1-12.2/4117-2 osas, mis puudutab haldusmenetluse lõpetamist seoses korteri nr X vaheseina avariiseisundiga. Samuti palus kaebaja kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonda andma haldusakti, millega kohustataks Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistut teostama korteris nr X vaheseina avariiremont.
11.Tartu Halduskohus selgitas 30.11.2020. a määruses, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on piisav kohustamisnõude esitamine, ning võttis sama määrusega kaebuse menetlusse nõudes Narva linna kohustamiseks jätkata riikliku järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus. Samuti kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistu.
12.Narva linn esitas 28.12.2020 vastuse kaebusele, paludes jätta see rahuldamata või alternatiivselt läbi vaatamata.
13.Tartu Halduskohus otsustas 14.12.2021. a määrusega lahendada asja kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
14.Kaebaja esitas 21.12.2021 oma lõppseisukohad, milles muu hulgas teatas, et jääb oma kaebuse juurde ning palub kohtul tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a haldusakt nr 1-12.2/4117-2 osas, mis puudutab haldusmenetluse lõpetamist seoses korteri nr X vaheseina avariiseisundiga, ja kohustada Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonda andma haldusakti, millega kohustataks Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistut teostama korteris nr X vaheseina avariiremont. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud 600 eurot.
15.Vastustaja esitas 05.01.2022 täiendavad seisukohad ja kohtu 14.12.2021. a määruses palutud tõendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
16.X.X leiab, et Narva linna tuleks kohustada tegema Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule ettekirjutus korteris nr X asuvate vaheseinte avariiremondi teostamiseks, ning põhjendab seda järgmiselt.
16.1.Kaebajal ei ole seoses kahe korteriomandi vahel oleva seina avariiseisundiga võimalik enda omandis olevat korteriomandit kasutada, kuna ta kardab õnnetusjuhtumi toimumist. Korter seisab tühjana.
16.2.Narva linn ei täitnud haldusmenetluse käigus oma kohustusi riikliku järelevalve teostamisel ega taganud kaebaja õiguste kaitset. Rikutud on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg-st 1 kaebajale tulenevat subjektiivset õigust kasutada eraldi eriomandi eset. Kaebaja ei saa seda õigust realiseerida korteriühistu poole pöördumisega ehitusauditi teostamiseks ega ka iseseisvalt ilma haldusorgani osavõtuta ehitusauditi tellimisega. Vastavalt KrtS § 4 lg-le 3 ei ole kahe korteriomandi vahel olev sein eriomandi esemeks. Vahesein on hoone osa ning seega ei ole kaebajal õigust seda enda äranägemisel muuta või kõrvaldada. Vastustaja peab alustama riikliku järelevalve menetluse ning tegema korteriühistule asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel ettekirjutuse vajalike toimingute teostamiseks kahe korteriomandi vahel asuva seina avariiseisundi kõrvaldamiseks.
16.3.Vastustaja ei kontrollinud piisavalt ehitise otstarbest tulenevalt selle korrashoidu (EhS § 130 lg 2 p 5) ega kohaldanud kaebaja korteris vaheseina ohu hindamiseks ja oma ülesannete täitmiseks ühtegi korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud riikliku järelevalve 3(8)
3-20-1323 erimeedet (EhS § 131). Samuti ei kohaldanud vastustaja ühtegi erimeedet avariilisest vaheseinast tuleneva ohu olemasolu väljaselgitamiseks vastavalt KorS §-le 27 ega teinud ettekirjutust ohu tõrjumiseks vastavalt KorS § 28 lg-le 1. Vastustaja põhjendustest järeldub, et seintest lähtuvat ohtu on võimalik tuvastada üksnes siis, kui suure elamumaja väikeplokid kukuvad juba seinast välja. Visuaalne ülevaatus ei olnud piisavaks vahendiks ohu olemasolu väljaselgitamiseks. Kohtule esitatud L. Spiridonova ametijuhend ainult kinnitab seaduses sätestatud järelevalve menetleja kohustusi. Ka see, kui L. Spiridonova ei olnud pädev teostama järelevalvemenetlust, ei vabasta vastustajat talle seadusest tulenevate kohustuste täitmisest.
17.Narva linn palub jätta kaebuse rahuldamata või alternatiivselt HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p-de 1, 2 ja 21 alusel läbi vaatamata, põhjendades neid taotlusi järgmiselt.
17.1.Riikliku ehitisregistri andmetel on A. Puškini tn 13, Narva korterelamu (ehitisregistri kood 118000127, ehitise seisund – kasutusel) esmase kasutuselevõtu aasta 1960. Seega on kaebajale kuuluva korteri ja selle naaberkorteri seinad ehitatud rohkem kui 60 aastat tagasi ning on kasutusel. Korterelamu on valmis ehitatud vastavalt ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Korterelamu kasutamise ajal ei ole esitatud ühtegi kaebust seinte lagunemise kohta. A. Puškini tn 13-X korter on kaebaja kaasomandis alates 2017. aastast.
17.2.Tulenevalt EhS §-st 130 on kohaliku omavalitsuse roll (riiklik järelevalve) väga rangelt piiratud üksnes ehitamise (sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimise) ja kasutamise nõuete hindamisega. Antud juhul ei tuvastatud kaebaja korteri ülevaatusel seinte lagunemise ohtu ega korrarikkumisi. Seega tuleb lugeda kaebaja taotletud järelevalvemenetlus teostatuks. Kaebaja ei taotlenud vastustajalt ettekirjutuse tegemist, vaid palus teostada riiklikku järelevalvet. Haldusmenetluse seadusest ei tulene, et toimingu sooritamise või sooritamata jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt.
17.3.Paljasõnaline on kaebaja väide, et tal ei ole seinte avariiseisundi tõttu võimalik korteriomandit kasutada. Haldus- ega kohtumenetluses pole esitatud ühtegi kinnitust, et seinad on ohtlikud.
17.4.Vastavalt KorS § 15 lg-le 1 saab isik olla avaliku korra eest vastutav üksnes juhul, kui tema õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tõttu on tekkinud oht või ohukahtlus (käitumisvastustus). Praegusel juhul ei esine ka KorS § 15 lg-s 3 sätestatud solidaarvastutuse kohaldamise aluseid. KorS § 15 lg-st 4 tuleneb asja omaniku korrakaitsekohustus ning KorS § 15 lg-st 6 asja üle tegelikku võimu omava isiku korrakaitseülesanne (seisundivastutus). Samuti võib kaasomanik olla KorS § 15 lg 1 järgi avaliku korra eest vastutav näiteks siis, kui ta on rikkunud avalikku korda või põhjustanud ohu, tehes ehitustöid teiste kaasomanike nõusolekuta. Ühise omandi korral peab iga omanik tagama asjast lähtuvate ohtude tõrjumise talle kuuluva omandiosaga proportsionaalselt.
17.5.Korterite nr X ja nr X ning nr X ja nr X mittekandvatel vaheseintel puudub krohv. Seinte krohvimise üks peamisi eesmärke on olemasoleva pinna tasandamine ning väikeste pragude kinni panemine suurendab seina terviklikkust. Antud juhul puudub info kaebaja korteri seintelt krohvi eemaldamise kohta ega ole teada, kas krohvi eemaldamise viis võiks osutada negatiivset mõju seinte püsivusele ja kogu tervikule. Krohvi puudumine seintel ei saa olla ohtlik ning kaebaja kahtlus, et avariilised seinad on korteris viibivate isikute jaoks ja tervele ehitisele ohtlikud, on ennatlik.
17.6.Kõikide omanike kaasomandis olevate vaheseinte suhtes edasiste toimingute tegemine on kaebaja ja korteriühistu pädevuses. Vastavalt KrtS § X lg-le 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-le 4 saab kaebaja ka ise teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid ning nõuda vajalike kulutuste hüvitamist. Vaheseinte remondi küsimus on eelkõige kaasomandi säilitamise küsimus, mille peavad lahendama kaasomanikud kokkuleppe alusel ja selle mittesaavutamise puhul võib kaebaja esitada kohtule vastava hagi.
4(8)
3-20-1323
17.7.Kaebusest ei tulene otseselt, kuidas riivab kaebaja õigusi ja vabadusi korteriühistule auditi koostamise kohustuse määramata jätmine (HKMS § 44 lg 1).
17.8.Seoses 2019. a suve alguses järelevalve osakonnas ühe töökoha koondamisega olid koondatud ametniku kohustused jagatud ülejäänud ametnike vahel. L. Spiridonova teostas 2019. a suvest kuni 2020. a kevadeni riiklikku järelevalvet kortermajade üle ning tema ametijuhendi p 4 kohaselt peab ta lahendama muid küsimusi, mis on seotud ehitusjärelevalvega ning riikliku järelevalvega EhS ja KorS mõistes. Kuna kaebaja avaldused olid alguses suunatud L. Spiridonovale, siis ta menetles neid lõpetamiseni. Tema oskused, kogemus ja haridus lubavad teostada riiklikku järelevalvet.
17.9.Kaebaja taotlus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a vastuse osaliseks tühistamiseks ei ole asjakohane ega kuulu rahuldamisele, kuna vastustaja taastas haldusmenetluse ja viis 01.06.2020 kohapeal läbi menetlustoimingu. 05.05.2020. a vastuse ja 15.06.2020. a vastuse näol ei ole tegemist haldusaktidega, mille osas saaks esitada tühistamisnõuet. Kohaseks nõudeks on seega kohustamisnõue riikliku järelevalvemenetluse jätkamiseks. Kohustamiskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna 15.06.2020. a kirjaga nr 12-2.2/X55-3 saadetud lõplikku otsust menetluse lõpetamise kohta ei ole edasi kaevatud ja see on jõus.
KOHTU SEISUKOHT
18.Kohus võtab esmalt seisukoha poolte taotluste osas kaebuse muutmiseks ja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I) ning lahendab seejärel kaebuse (II). I
19.Kohus ei pea võimalikuks lahendada nõuet Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 05.05.2020. a vastuse nr 1-12.2/4117-2 osaliseks tühistamiseks. Kuigi kaebaja taotles Narva Linnavalitsuse 05.05.2020. a vastuse tühistamist juba kohtule 13.07.2020 esitatud kaebuses, selgitas kohus 30.11.2020. a määruses, et Narva Linnavalitsuse 05.05.2020. a vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga ning vastavalt kohtupraktikale on kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobiv ja asjakohane menetleda nõuet Narva linna kohustamiseks jätkata riikliku järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus (vt 30.11.2020. a määruse p 12). Kaebaja pidi kohtule viivitamata teatama, kui ta kohtu tõlgendusega ei nõustu (vt sama määruse p 14). Selle asemel märkis kaebaja oma 21.12.2021. a lõppseisukohtades, et jääb algses kaebuses esitatud nõuete juurde. Kohus käsitab kaebaja 21.12.2021. a avalduses märgitut kaebuse muutmise taotlusena.
20.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Kohus jääb 30.11.2020. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et tühistamisnõude esitamine vastustaja toimingu vaidlustamiseks ei oleks antud juhul lubatav (vt HKMS § X lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1). Seega jätab kohus kaebuse muutmise taotluse tervikuna rahuldamata ning on jätkuvalt seisukohal, et asjakohaseks nõudeks on Narva linna kohustamise nõue jätkata riikliku järelevalve menetlust ja teha selle raames Narva linn, A. Puškini tn 13 korteriühistule kohustav ettekirjutus.
21.Rahuldamata tuleb jätta ka vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel koosmõjus § 121 lg 2 p-dega 1, 2 ja 21. HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud alused on diskretsioonilised alused, millele tuginedes kohus võib, aga ei pea kaebust tagastama (jätma läbi vaatamata). Kohtu hinnangul ei nähtu praegusel juhul asja materjalidest seda, et mõne HKMS § 121 lg-s 2 nimetatud kaebuse läbi vaatamata jätmise aluse esinemine oleks ilmselge. Seetõttu on põhjendatud asja sisuline läbivaatamine.
5(8)
3-20-1323 II
22.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks puuduvad alused, ning põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
23.Kaebaja kui aadressil A. Puškini tn 13-X, Narva asuva korteriomandi ühisomanik palus 25.11.2019 Narva Linnavalitsusele esitatud avalduses (tl 5, tõlge tl 21) linnavalitsusel kontrollida tema korteri ja korterite nr X ja nr X vahel olevate seinte vastavust nende otstarbest tulenevatele ja ehitisele esitatavatele nõuetele. Samuti palus kaebaja linnavalitsusel sooritada ehitise audit ning viitas EhS § 130 lg 2 p-le 5.
24.EhS § 130 reguleerib EhS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostamist. EhS § 130 lg 2 sätestab kohaliku omavalitsusüksuse kui ühe riiklikku järelevalvet teostava asutuse ülesanded. EhS § 130 lg 2 p 5 järgi kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet teostades muu hulgas ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavust.
25.Riikliku järelevalve ülesannete täitmisel tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel kui korrakaitseorganil (KorS § 6 lg 1) lähtuda KorS sätetest. Vastavalt KorS § 2 lg-le 4 on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seega tegeletakse riikliku järelevalve läbiviimise käigus eelkõige avalikule korrale tekkida võiva või tekkinud ohuga. KorS § 5 lg 2 kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine (KorS § 5 lg 1). Ehitusõiguse kontekstis on tegu korrarikkumisega, kui rikutakse EhS-st tulenevaid nõudeid või eiratakse EhS-s sätestatud keelde (vt ka EhS eelnõu 555 SE seletuskirja1 lk-d 153 ja 155).
26.Ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded on sõnastatud EhS §-s 16. Selle paragrahvi lg-te 1 ja 2 järgi tuleb ehitise olemasolu vältel tagada selle ohutu seisund ning ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. EhS §-s 6 sätestatu kohaselt hõlmab ehitise korrashoid toiminguid, mille eesmärk on säilitada või taastada seisund, mille korral ehitis säilitab oma toimivuse ja kasutatavuse ning vastab ehitise kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Vastavalt EhS §-le 8 on ehitis ja ehitise kasutamine ohutu siis, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale. Ehitisele esitavaid nõudeid käsitlev EhS § 11 lg 1 täpsustab, et ehitis peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olema olemasolu vältel ohutu. Seega on ehitise kasutamine ja korrashoid tihedalt seotud ehitise ohutusega.
27.EhS eelnõu seletuskirjas on EhS §-i 11 puudutavalt selgitatud, et olemasolevate ehitiste puhul tuleb vaikimisi eeldada, et ehitis peab vastama vähemalt kasutusele võtmise ajal kehtinud nõuetele. Kuna nõuetele vastavus sisaldab ka ohutuse nõuet, peavad need ehitised siiski olema kasutamiseks ohutud. Ehitis vastab nõuetele, kui seda saab kasutusotstarbele vastavalt ohutult kasutada. (Vt seletuskirja lk-d 24, 25) Samuti on samas seletuskirjas täpsustatud, et oht KorS-i tähenduses ei ole samatähenduslik ohu käsitlusega EhS-i tähenduses. EhS-s on ohu mõiste kasutuses negatiivsena ehk ohutusena ja sisulise ulatuse poolest on tegemist KorS-i ohu käsitlusest kitsama käsitlusega. EhS-i tähenduses on ohu mõistega hõlmatud õigushüvede ring piiratud inimese elu, tervise, vara ja keskkonna kaitsega. Ohutuseks nimetatakse EhS-s olukorda, kus oht eelnimetatud kaitstavatele hüvedele puudub. (Vt seletuskirja lk 17)
28.EhS läbivaks põhimõtteks on, et ehitise hooldamise ja kasutamise eest vastustab ehitise omanik ning riigi või kohaliku omavalitsuse sekkumine on minimaalne ja pigem erandlik. Seda on selgitatud sellega, et ehitise korrashoiu huvi lähtub pigem omaniku huvist säilitada ehitise Kättesaadav internetis: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/9e8a422c-beb8-476c-897cf9b761fb9b92/Ehitusseadustik.
6(8)
3-20-1323 kasutatavus, kasutusotstarbele vastavus ja ohutus, aga ka huvist ehitise kui kinnisvara väärtust säilitada ja tõsta (vt EhS eelnõu seletuskirja lk 34). Ehitise korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse üle riikliku järelevalve teostamisele seab piirid ka KorS § 4 lg 2. Nimelt sätestab KorS § 4 lg 2, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.
29.Praegusel juhul on vastustaja kaebaja avalduse alusel riikliku järelevalve menetluse vastavalt EhS § 130 lg 2 p-le 5 alustanud ning viinud selle raames läbi menetlustoiminguid. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti järelevalve osakonna spetsialist L. Spiridonova teostas 17.01.2020 kaebaja korteris läbivaatuse. Läbivaatuse kohta 31.01.2020 koostatud protokollist nr 176 (tl 7 pöördel) nähtub, et spetsialist tuvastas, et kaebajale kuuluva korteri nr X ning selle kõrval paiknevate korterite nr X ja nr X vahelistelt seintelt oli eemaldatud krohv. See, et seintelt on eemaldatud krohv ning seinaplokid on nähtaval, on tuvastatav ka protokollile lisatud fotodelt (tl 8–8 pöördel). Samuti märkis spetsialist protokollis, et korterite vaheliste seinte seisukorra visuaalsel vaatlusel on vajalik eksperthinnang. Vastustaja viitas tehtud ülevaatusele ja koostatud protokollile kaebajale 13.03.2020 saadetud kirjas nr 1-12.2/12883-2; 1-12.2/2571-2 (tl 6), soovitades selles vaheseinte seisundi tuvastamiseks ja võimaliku avariiseisundi väljaselgitamiseks tellida ehituskonstruktsioonide audit. Oma 05.05.2020. a kirjas nr 1-12.2/4117-2 (tl 10) täpsustas vastustaja, et korterelamu ehituskonstruktsioonide auditi tellimist on soovitatud korteriühistu esimehele.
30.Kaebaja 19.05.2020. a vaidest (tl 11) ajendatuna teostas sama spetsialist 01.06.2020 kaebaja korteris uue paikvaatluse. Samal päeval koostatud protokollis nr 185 (tl 13) on fikseeritud, et paikvaatluse käigus ei avastatud seinte lagunemist ega väikeplokkide väljakukkumisi seintest. Ka sel korral on paikvaatluse käigus tehtud fotod (tl 13 pöördel–14), millelt nähtuv seinte seisukord ei erine 17.01.2020. a läbivaatuse protokollile lisatud fotodelt nähtuvast. Vastustaja selgitas oma 15.06.2020. a kirjas nr 1-12.2/X55-3 (tl 12) kaebajale täiendavalt, et kortermaja korterite vahelised seinad on kõikidele korteriomanikele kuuluvad ehitise konstruktsioonielemendid ning nende hooldustööd on korteriühistu kohustus. Veel märkis vastustaja läbi viidud visuaalkontrollile tuginedes, et seinte varisemise oht puudub, kuna väikeplokid ei kuku seintest välja ning seinte purunemised puuduvad.
31.Paikvaatlused teostanud L. Spiridonova ametijuhendi (tl 53) järgi on tema kohustuseks riikliku järelevalve teostamine, sealhulgas ehitise korrashoiu ja ehitise kasutamise kontrollimine lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest. Kuigi ametijuhendi kohaselt ei kuulu L. Spiridonova vastutuse valdkonda kortermajade järelevalve teostamine, on vastustaja kohtule selgitanud, et kaebaja avalduste menetlemine oli suunatud L. Spiridonovale asutuses toimunud koondamise tõttu. Kohtul puudub alus arvata, et kortermajade järelevalve teostamise eest vastutava ametniku kvalifikatsiooninõuded oleksid olnud kõrgemad kui L. Spiridonova ametijuhendis nõutu ning L. Spiridinova kvalifikatsioon ei oleks seetõttu nendele vastanud. Seega on Narva Linnavalitsuse spetsialist teostanud riikliku järelevalve menetluse raames menetlustoimingud, mille käigus tehtud järelduste ebausaldusväärseks pidamiseks ei ole kohtul alust ning neid saab hinnata kogumis asjas esitatud teiste tõenditega.
32.Vastustaja 13.03.2020. a, 05.05.2020. a ja 15.06.2020. a kirjadest, hoolimata viidete puudumisest vastavatele õigusaktidele, on selgelt järeldatav, et vastustaja jõudis kaebaja korteris teostatud kontrollide käigus fikseeritu põhjal järeldusele, et vaheseintest ei lähtunud sellist ohtu avalikule korrale, mille puhul oleks tulnud võtta avalikes huvides meetmeid selle tõrjumiseks. Hinnanud kohtule esitatud tõendeid ja poolte väiteid, leiab kohus, et vastustaja järeldused ja otsus riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise kohta sunnimeetmeid võtmata ei ole õigusaktidega vastuolus. Vastustajaga saab nõustuda, et praegusel juhul puudus kohaliku omavalitsuse sekkumiseks, sh kohaliku omavalitsuse poolt auditi tellimiseks piisav avalik huvi 7(8)
3-20-1323 ja vajadus. Samuti on vastustaja asjakohaselt rõhunud EhS-st tulenevale põhimõttele, et ehitise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse peab tagama ehitise omanik (EhS § 19 lg 1 p 4).
33.Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses piisavalt tõendanud ega põhistanud seda, et tema korteri ja teiste korterite vahel olevatest seintest lähtuva võimaliku ohu tõrjumine oleks avalikes huvides. Üksnes kaebaja väidetest, et seinad on avariiseisundis ning ta ei saa oma korteriomandit kasutada, kuna kardab õnnetusjuhtumi toimumist, ei saa veel järeldada korrakaitseorgani poolt avalikes huvides ohu tõrjumise vajaduse esinemist. Kohtule esitatud fotod kõnealustest seintest (tl 8–8 pöördel, 13 pöördel–14, 43–50) kinnitavad kohtu hinnangul vastustaja järeldust, et nende piltide tegemise seisuga ei saanud seintest tulenevat ohtu korteris nr X või terves ehitises viibivatele isikutele pidada tõenäoliseks.
34.Järelevalvemenetluse raames menetlustoiminguid teinud ametnik leidis 31.01.2020. a protokollis nr 176 küll seda, et vajalik on eksperthinnang kõnealuste vaheseinte olukorra tuvastamiseks, kuid vastavalt 13.03.2020. a ja 05.05.2020. a vastustele pidas vastustaja selle tellimist võimalikuks ka kaebajal endal või korteriühistul. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on võimalik ka ilma korrakaitseorgani sekkumiseta enda õigusi realiseerida. Vastustaja viitas kohtumenetluses asjakohaselt KrtS §-le X, mis käsitleb kaasomandi säilitamiseks toimingute tegemist. Viimati nimetatud sätte järgi võib kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike toimingute tegemise otsustada korteriühistu juhatus (lg 2), samuti võib selliseid toiminguid teha korteriomanik ja nõuda korteriühistult vajalike kulutuste hüvitamist (lg 1). Kaasomanike vahel kokkuleppe mittesaavutamise korral on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega maakohtusse (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 613 lg 2). Samuti on vastavalt AÕS § 72 lg-le 4 kaasomanikul õigus teha oma korteriomandi säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta ja selline kaasomaniku õigus ei vaja eraldi tuvastamist (vt Riigikohtu 22.04.2015. a otsus asjas nr 3-2-1-31-15, p 9 ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.08.2019. a määrus asjas nr 2-16-19092, p 32). Seega on praegusel juhul pigem tegemist eraõigussuhtest võrsunud vaidlusega ning üldreeglist tulenevat erandit, mis tingiks kohaliku omavalitsuse üksuse eraõigussuhtesse sekkumise vajaduse (KorS § 4 lg 2), kohtu hinnangul ei esine.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus kokkuvõtlikult, et vastustaja on õiguspäraselt lõpetanud kaebaja korteris asuvate vaheseinte suhtes algatatud riikliku järelevalve menetluse kohustavaid ettekirjutusi tegemata. X.Xe kohustamiskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
36.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.