Roby Koik Metsalliku Mesindustalu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 31. märtsi 2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tühistamiseks ning toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks Kaebaja – Janor Metsallik (ärinimi Metsalliku Mesindustalu, füüsilisest isikust ettevõtja, registrikood 10842250) Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel 2. september 2021
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. november 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Metsalliku Mesindustalu esitas 20.05.2019. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191111593 (26.06.2020. a redaktsioonis, I kd, tl 88–191). Kaebaja taotles muuhulgas mahepõllumajandusliku tootmise toetust kokku 749,50 hektarile põldudele. PRIA viis 13.–27.08.2019. a kaebaja põllumajandusliku majapidamise põldudel läbi kohapealse kontrolli, mille kohta vormistati kontrollaruanne nr 190138 (I kd, tl 192–199). Kontrollaruande lisaks olevate põldude kontroll-lehtede (I kd, tl 195–198) kohaselt on põldudel tuvastatu kohta tehtud märkused seoses suviviki ja söödakapsa kasvatamiseks taotletavate ühtse pindalatoetuse (ÜPT) ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega (MAH).
PRIA 03.02.2019. a otsusega nr 12-6/20/142 (I kd, tl 27p–30) määrati kaebajale 2019. aastal taotletud mahepõllumajandusega jätkamise toetust osaliselt. Toetus määrati rohumaade ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade kohta, v.a rohumaade grupis 0,14 ha suurune pindalade erinevus. Suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi.
2.PRIA 27.03.2020 vaideotsusega nr 12-4/20/65-2 (I kd, tl 31–33) rahuldati kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses osaliselt Metsalliku Mesindustalu 11.02.2020. a vaie PRIA 03.02.2019. a otsusele nr 12-6/20/142 nõuetele vastavuse nõuete rikkumise tõttu toetuse 9 % vähendamise osas (resolutsiooni p 1); jäeti 13.02.2020. a vaie PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 126/20/142 peale rahuldamata (resolutsiooni p 2); tunnistati vaidlustatud otsus Metsalliku Mesindustalu puudutavas osas kehtetuks ning teha uus otsus, võttes arvesse vaideotsuses märgitut (resolutsiooni p 3).
3.PRIA 31.03.2020. a otsusega nr 12-6/20/295 (I kd, tl 51–53) tunnistati PRIA 03.02.2019. a otsus nr 12-6/20/142 kehtetuks (otsuse resolutsiooni p 1) ning määrati Metsalliku Mesindustalule osaliselt mahepõllumajandusega jätkamise toetus summas 56 827,32 eurot ja suunati täiendavalt väljamaksmisele toetus summas 5 114,46 eurot (otsuse resolutsiooni p 2). Suviviki ja söödakapsa kultuuride kasvatamise eest kaebajale toetust ei määratud ning kohaldati ka pindalade erinevusest tulenevaid lisakaristusi.
4.Füüsilisest isikust ettevõtja Janor Metsallik ärinimega Metsalliku Mesindustalu (edaspidi kaebaja) esitas 26.04.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–7) PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 ja PRIA 03.02.2019. a otsuse 12-6/20/142 ning PRIA 27.03.2020 vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 peale. Kohtu nõudel (I kd, tl 9-10) täpsustas kaebaja 01.05.2020. a kaebust (I kd, tl 21–24).
5.Tartu Halduskohtu 15.05.2020. a määrusega (I kd, tl 68-69) lõpetati haldusasjas menetlus PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes vaadata toetustaotlus uuesti läbi (otsuse resolutsiooni p 2) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (otsuse resolutsiooni p 5).
6.Kaebaja 20.05.2020. a kaebuse nõude täpsustamise avalduse (I kd, tl 70–72) kohaselt taotleb kaebaja PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tühistamist ja PRIA kohustamist toetuse välja maksmiseks.
7.Tartu Halduskohus võttis 28.05.2020. a määrusega (I kd, tl 82) Metsalliku Mesindustalu kaebuse PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 tühistamiseks ning toetustaotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks halduskohtu menetlusse. Kaebaja ei ole 28.05.2020. a kohtumääruse 03.06.2020. a kaebajale kätte toimetamise järgselt kohtule vastuväiteid seoses kaebaja nõude tuvastamisega esitanud.
8.13.07.2021. a määras kohus (II kd, tl 1) asja läbivaatamisele 02.09.2021. a kohtuistungil. Kaebaja nõue
9.Tühistamis- ja kohustamiskaebust faktiliselt ja õiguslikult põhjendades on kaebaja menetlusdokumentides ja kohtuistungil selgitanud, et külvas 2019. aastal oma põldudele kultuuridena suviviki siloherne liblikõieliste segu, kõrreliste segu ja söödakapsa. Vastavad kanded
on põlluraamatus, kõik seemned on sertifitseeritud ja ostetud ametlikult. Kontrollaktis on kirjas, et hernes on 30 cm kõrge ja kapsas on põllul. Kuna taimekasv vastas ajaliselt kultuuri arengutasemele ja kultuurid olid põldudelt tuvastatud, ei tulnud kaebaja selle peale, et oleks pidanud vaidlema kontrollaruande vastu. Vaideotsuse kohaselt kasvas suvivikk sel aastal kehvasti. Kas viga oli kaebajas, ilmas, põllus, seemnes või milleski muus on kaebuse esitamise ajal veel teadmata. Väide, et vikki ei olnud, on ilmselge liialdus. Külvati tähtajaliselt, edasist taimekasvu mõjutas ilm. Kontrollaktis toodi välja, et taimed on väiksed või tärganud osaliselt. Visuaalsel vaatlusel olid ülekaalus heintaimed, mille vastu kaebaja ei vaidle, see ongi eesmärk, sest söödakapsas kasvab september-oktoober põhilise osa oma kasvust. Suur osa vaidlusalustest põldudest on kaebaja kasutuses esimest-teist aastat. Selleks, et umbrohtunud põllust saada põld mis oleks 100% umbrohuvaene kulub aastaid. Saagikust saab hinnata kultuuri lõppvalmimise ajal. PRIA kontrollis augustis kultuure, mis saavutavad oma täiskasvu oktoobriks- novembriks. Toetuse maksmata jätmine taime väikse kasvu tõttu sellel ajal, kui taim peabki olema väike, ei ole pädev. Kaebaja karistamine randaali ehk ketasadra kasutamise eest on ebaõiglane. Kaebaja arvates on PRIA ametnikud haldusmenetluses olnud ebakompetentsed. PRIA ei ole lähtunud põldude tegelikust olukorrast põllul ja üldjuhul see tähendab et kultuuride määramiseks peab see olema enamuses, nagu on vastuseks kaebaja päringutele selgitanud ka Maaeluministeerium. Vastustaja vastuväited
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebusele esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on PRIA hinnangul võimalik, et kaebaja on püüdnud kultuure suvivikk ja söödakapsas kasvatada, kuid kohapealses kontrollis tuvastatu tõendab, et kaebaja ebaõnnestus, sest tulemus ei olnud kahjuks piisav toetuse saamise tingimuste täitmiseks vaidlusalustel põldudel. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus on ette nähtud põllumajanduskultuuride kasvatamise eest. Toetuse määramisel võetakse aluseks kultuuride kasvatamine, mis tähendab, et kasvatatav kultuur peab olema ülekaalus ja selgelt eristatav teistest heintaimedest ehk umbrohtudest. Kulutuste tegemisest kultuuride külvamisele ja maa ettevalmistamisele üksnes ei piisa, et lugeda toetuse saamise nõuded täidetuks, sest toetuse saamiseks on oluline taotlusel deklareeritud kultuure ka kasvatada. Kui toetuse saamiseks piisaks üksnes maa ettevalmistamisest ja taotlusel deklareeritud kultuuride 15. juuniks külvamisest, siis kaoks mõte kultuuride kasvatamist kontrollida. Meetmemääruse kohaselt on toetuse saamise tingimuseks õigeaegselt külvatud kultuuride kasvatamine. Toetuse eesmärk mahepõllumajandusega alustajatele või sellega jätkajatele on kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud nende poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. See tähendab, et toetuse taotleja peab kultuure lisaks nende külvamisele ka kasvatama selliselt, et visuaalselt oleksid selgelt tuvastatavad taotlusel märgitud kultuurid. Kohtu seisukoht
11.Esmalt käsitleb kohus vaidluse esemega seonduvat, kuna vastustaja on kaebaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110191111593 haldusmenetluses lahendanud mitme erineva haldusaktiga (vt I kd, tl 25p–26, 27p–30, 31–33, 51–53, 54–56,57–59, 60–62), mida on kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses osaliselt muudetud ja kehtetuks tunnistatud. Haldusaktide kohta on halduskohtule esitatud vähemalt kaks kaebust (I kd, tl 1–5, 65). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse
alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kui seadus näeb ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet kohtueelselt ei rahuldatud (HKMS § 47 lg 1). Kohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 1–2) märkis kaebaja vaidlustatavate haldusaktidena PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 (I kd, tl 25p–26), PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 (I kd, tl 27p–30) ja PRIA 27.03.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 (I kd, tl 31–33). Nõudeks märkis kaebaja:“ Otsuste muutmist“, mida kohus käsitles haldusaktide tühistamisnõudena (HKMS § 37 lg 2 p 1). Kaebuse kohtu poolt korduva käiguta jätmise (I kd, tl 9–10, 68–69) tulemusel esitas kaebaja 20.05.2020. a avalduse (I kd, tl 70–72), mille kohaselt määratles kaebaja kohtu arusaamisel käesolevas asjas vaidlustatava haldusaktina PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/295, selgitades, et kaebaja esitas vaided ja sai vaideotsused ja on esitanud kaebuse halduskohtule ja saanud kohtult menetluse lõpetamise otsuse, millega kaebaja ei nõustu.
11.1.Käesolevas kohtuasjas tehtud Tartu Halduskohtu 15.05.2020. a määrusega ( I kd, tl 68–69) lõpetati asjas menetluse PRIA 06.12.2019. a otsuse nr 12-6/19/929 tühistamise ja PRIA kohustamise nõudes vaadata toetustaotlus uuesti läbi (otsuse resolutsiooni p 2) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (otsuse resolutsiooni p 5). Tegemist on seadusjõus oleva kohtumäärusega, mis jõustus üldises korras kaebaja poolt määruskaebust esitamata. Seega ei ole PRIA 06.12.2019. a otsus nr 12-6/19/929 ja selle otsusega seonduv kohustamisnõue käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga enam vaidluse esemeks.
11.2.Kohtuistungil tekkis poolte vahel vaidlus muuhulgas küsimuses, millises osas kaebaja läbis kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse ja vaidluse eseme üle aspektist, kas kaebaja on käesolevas asjas kaebusega vaidlustanud ka vaideotsuse. PRIA 27.03.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 (I kd, tl 31–37) kohaselt lahendati vaideotsusega kaebaja kaks vaiet. Vaideotsuse resolutsiooni punkt 1 kohaselt rahuldati taotleja Metsalliku Mesindustalu 11.02.2020. a esitatud vaie; vaideotsuse resolutsiooni punkt 2 kohaselt jäeti 13.02.2020. a esitatud vaie PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 peale rahuldamata; vaideotsuse resolutsiooni punkt 3 kohaselt tunnistati vaidlustatud otsus Metsalliku Mesindustalu puudutavas osas kehtetuks ning otsustati teha uus otsus, võttes arvesse vaideotsuses märgitut (I kd, tl 31). Janor Metsalliku 11.02.2020. a vaide (I kd, tl 42–43) kohaselt vaidlustas ta PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 seoses süüdistusega seitsme looma registri muudatustega 106 päeva hilinemisega. Kuna PRIA 27.03.2020. a vaideotsuse nr 12-4/20/65-2 (I kd, tl 31–33) resolutsiooni p 1 kohaselt taotleja Metsalliku Mesindustalu 11.02.2020. a esitatud vaie rahuldati, siis ei saa vaideotsuse p 1 olla selles osas enam käesoleva kohtuvaidluse esemeks, sest kaebaja ei ole halduskohtule esitatud üheski menetlusdokumendis väitnud, et vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Janor Metsalliku 13.02.2020. a vaide (II kd, tl 5) kohaselt vaidlustas ta PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 kehtetuks tunnistamise nõudega seoses tema poolt 2019. aastal külvatud kultuuridega, mis on põlluraamatus kirjas, ja mis kasvasid põldudel.
Seega ei ole kaebaja PRIA-le 13.02.2020.a esitatud vaides seoses põllukultuuridega PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 kehtetuks tunnistamist taotlenud seoses loomade registreeringuga (mittemahedate loomade ostmine maheettevõttele), mistõttu nõustub kohus vastustaja esindaja selgitusega kohtuistungil, et käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga ei ole vaideotsus enam vaidluse esemeks seoses loomakasvatusega kaebaja talus, sest vaie loomade registreeringuga seonduvat ei käsitle. Kaebaja on esialgse 26.04.2020. a kaebuse kohaselt eristanud PRIA otsuseid ja PRIA vaideotsust (I kd, tl 1). Ka 01.05.2020. a taotluses (I kd, tl 24) on kaebaja nõudnud PRIA otsuste tühistamist. Seega on kaebaja kohtule esitatud vaidluse eseme määratlemiseks esitatud menetlusdokumentide kohaselt (I kd, tl 1–5, 24, 71–72) nõudnud PRIA 03.02.2019. a otsuse nr 12-6/20/142 tühistamist ja PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks.
11.3.Nähtuvalt Taru Halduskohtu 31.03.2020. a kohtumäärusest haldusasjas nr 3-20-257 (tl 66– 67), mille kohus on käesoleva asja juurde võtnud tõendina, ei ole kaebaja ka selles kohtuasjas nõudnud vaideotsuse tühistamist. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega, vaatamata sellele, et kaebaja on käesolevas asjas 20.05.2020. a kaebust täpsustavas menetlusdokumendis deklareerinud kohtumäärusega mittenõustumist (I kd, tl 71).
12.Neil asjaoludel jääb kohus ka vaidlust sisuliselt lahendades eelmenetluses võetud seisukoha juurde (I kd, tl 82), et käesolevas asjas on tühistamiskaebus esitatud üksnes haldusaktina PRIA 31.03.2020. a otsusele nr 12-6/295 ja kohustamiskaebusega nõutud PRIA kohustamist kaebaja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse uuesti läbivaatamiseks. Kohus nõustub PRIA 25.05.2020. a vastusega kohtunõudele (I kd, tl 77–78), et PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12- 6/20/295 osas saab lugeda kaebaja poolt kohustusliku kohtueelse menetluse sisuliselt läbituks samade põldude ja samade asjaolude osas, mida kaebaja on vaidlustanud 13.02.2020. a vaides.
12.1.Kohus jääb samuti eelmenetluses võetud seisukoha juurde, et kaebaja on ELÜPS § 110 lg-st 1 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud üksnes suvivikki ja söödakapsa kasvatamisega seonduvalt ning kohus on pädev üksnes vaides vaidlustatu ulatuses kohtuasja lahendamiseks (HKMS § 47 lg 1 ls 2).
12.2.Kohtu hinnangul ei saa vaielda selle üle, et PRIA menetlus kaebaja toetustaotluse lahendamisel on olnud mahukas, kuid ka raskesti hoomatav, sest näiteks PRIA 03.02.2019. a otsust nr 12-6/20/142 on kehtetuks tunnistatud kahel korral - PRIA 27.03.2020 vaideotsusega nr 124/20/65-2 (I kd, tl 31–33) ja PRIA 31.03.2020. a otsusega nr 12-6/20/295 (I kd, tl 51–53). Vaatamata sellele on kohus lõppkokkuvõttes seisukohal, et PRIA on põhjendamiskohustuse täitnud ja PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 põhjendused on kontrollitavad. PRIA 03.02.2019. a otsus nr 12-6/20/142 on tehtud 170 taotleja kohta (vt I kd, tl 28). Kohtupraktikas ei ole PRIA poolt vaideotsustes suurearvuliste taotluste suhtes antud haldusaktide täiendavat põhjendamist peetud taotlejate õigusi rikkuvaks (nt RKHKo 3-3-1-77-12, p 16-18, o 33-1-16-14, p 18). Seetõttu kontrollib PRIA 27.03.2020. a vaideotsuse kaalutluste õiguspärasust sedavõrd, kui see on vajalik PRIA 31.03.2020. a otsuse nr 12-6/20/295 kaalutluste õiguspärasuse hindamise aspektist.
13.Kaebaja on kaebuse põhistamiseks kohtule esitanud järgmised tõendid. Maaeluministeeriumi 23.04.2020. a vastuskiri kaebajale (I kd, tl 1) ja Maaeluministeeriumi 10.02.2021. a vastuskiri kaebajale (II kd, tl 3), millistega tõendab kaebaja PRIA poolt määruste nr 53 ja nr 32 sätete ebaõiget kohaldamist. PRIA 03.02.2019. a otsus nr 12-6/20/142 (I kd, tl 27p–30), mis tunnistati kehtetuks PRIA 31.03.2020. a otsusega nr 12-6/20/295 (I kd, tl 51–53) ja PRIA 27.03.2020. a vaideotsus (I kd, tl 31–33), millega rahuldati kaebaja vaie osaliselt ning PRIA kontrollakti lisa (I kd, tl 34–37), mis määratlevad vaidluse eseme.
14.Vastustaja põhistab kaebusele esitatud vastuväiteid haldusmenetluse toimiku materjalidega (I kd, tl 39–64, 88–250, II kd, tl 5).
15.Kohus on omaalgatuslikult asja juurde tõenditena võtnud (I kd, tl 68–69) kaebaja kaebuse haldusasjas nr 3-20-257 ja selles kohtuasjas tehtud Tartu Halduskohtu 31.03.2020. a jõustunud kohtumääruse (I kd, tl 65, 66–67), millega on lõpetatud haldusasja nr 3-20-257 menetlus.
16.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, PRIA 31.03.2020. a otsusele nr 12-6/20/295 esitatud kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
17.Kaebaja poolt 2019. aastal PRIA-lt pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusega (I kd tl 88– 191) taotletud toetustest on käesolevas kohtuasjas vaidluse all PRIA 31.03.2020. a otsusega nr 126/20/295 (I kd, tl 51–53) kaebajale mahepõllumajandusega jätkamise toetuse osaline määramine.
18.Kaebaja taotlusega on tõendatud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotles kaebaja põllule nr 84 7,27 ha-l suviviki kasvatamise eest, põllule nr 37 14,73 ha-l suviviki kasvatamise eest, põllule nr 38 suviviki 8,94 ha-l kasvatamise eest ja põllule nr 39 suviviki 1,22 ha-l kasvatamise eest.
19.PRIA kontrollaruandega on tõendatud, et kohapealses kontrollis põldudelt nr 84 ja 37 suvivikki ei leitud, mille asemel kasvas põldudel valdavalt nõges. Tegemist oli 2018. aastal püsirohumaa põldudega. Põldudelt nr 38 nr 39 suvivikki ei leitud, mille asemel kasvas põldudel ohakas ja heintaimed, visuaalselt oli tegemist heinamaade, mitte põldudega, millel kasvatatava kultuurina kasvaks kultuur suvivikk.
20.Kaebaja taotlusega on tõendatud, et mahepõllumajandusega jätkamise toetust taotles kaebaja põldudele nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74 rühvelkultuuride ühikumääragrupis söödakapsa kasvatamise eest.
21.PRIA kontrollaruandega on tõendatud, et kohapealses kontrollis põldudelt nr 92, 64, 67, 68, 75, 4, 10, 12, 3, 13, 42, 78, 79, 80, 85, 86, 11, 70, 71, 73 ja 74 söödakapsast ei leitud, mille asemel kasvas põldudel toetuste madalamasse ühikumääragruppi kuuluv kultuur. Kontrollaruandega on tõendatud põldudele nr 92, 64, 67, 68, 75, 13, 42, 78, 79, 80, 70, 71, 73 ja 74 söödakapsa hajali külvamine. Samuti põldude valdav kaetus rohukamaraga ja visuaalselt põldude rohumaade tunnustele vastamine seoses heintaimede (umbrohu) ülekaaluga. Söödakapsa kasvamine on tõendatud ainult kohtades, kust võsa oli eelnevalt eemaldatud ja maa oli üles küntud (must maa). Tegemist on 2018. aastal püsirohumaaks olnud põldudega. Kontrollaruandega on tõendatud põldudel nr 4 ja 3 söödakapsa ja heintaimede segamini kasvamine, s.o heintaimede ja taotletud põllukultuuri segu. Põldudel nr 10, 12, 11 söödakapsa kasvamine tõendatud ei ole, visuaalselt oli
põldude puhul tegemist rohumaaga. Põldudel nr 85 ja 86 on tuvastatud heintaimede sees üksikute söödakapsa taimede kasvamine.
22.Kontrollaruandes nr 190138 (I kd, tl 192–199) ja kontrollaruande lisadeks olevate põldude kontroll-lehtedes (I kd, tl 195–198) seoses suviviki ja söödakapsa kasvatamisega tuvastatu on kohtu hinnangul tõendatud ka kohapealse kontrolli käigus kontrollitud põldudest tehtud fotodega (I kd, tl 200–250).
23.Seoses tõendamiskoormuse jaotusega poolte vahel märgib kohus esimese vahemärkusena vastuseks kaebajale, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti (HKMS § 59 lg 1 ls 1). Käesoleval juhul seadustest teisiti ei tulene. Nähtuvalt kaebusele lisatud kontrollaruande kaebajale saatmise kaaskirjast (I kd, tl 44) on kaebajat kohapealse kontrolli tulemustest teavitatud 21.10.2019. a. Kaebuse kohaselt on PRIA kaebaja arvates kontrolli seoses suviviki ja söödakapsa kasvatamisega viinud 13.–27.08.2019. a läbi liiga vara, sest kultuurid olid augustis alles kasvamas ja saavutasid küpsuse oktoobris. Kohtule ei ole esitatud kaebaja poolt paraku tõendeid, mis tõendaksid kaebaja vastavaid väiteid. Ka ei nähtu vastustaja poolt esitatud haldusmenetluse toimiku materjalidest, et kaebaja oleks kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses esitanud tõendeid, mis kummutaksid PRIA poolt kontrollaruande, selle lisade ja kaebajad põldudest kontrolli raames tehtud fotodega tõendatu. Nähtuvalt tõendikogumist on kaebaja vaided PRIA-le esitanud 2020. a veebruaris. Kaebaja 11.02.2020. a ja 13.02.2020. a allkirjastatud vaided (I kd, tl 42–43, II kd, tl 5) ei sisalda märkust vaietele kaebaja poolt vaiete esitamise asjaolude tõendamiseks tõendite lisamisest. Seega on kaebuse põhiväited tõendamata ja paljasõnalised.
24.Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus on Euroopa Liidu eelarvest Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu rahastatav ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritav Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 ettenähtud toetus. Neid toetusi makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 art 29 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. peatüki 1. jao sätete alusel, millele ongi PRIA mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kaebajale osaliselt määramise otsuses (vt I kd, tl 51) tuginenud.
25.ELÜPS § 67 lg 1 kohase toetuse andmise tingimuste kohaselt tuleb toetuse saamiseks järgida asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides, arengukavas ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toetuse saamise nõudeid.
26.Riigikohtu halduskolleegium on analoogset vaidlust lahendades selgitanud, et PRIA-l on kohustus märkida viitenormi kõrval ka volitusnorm, mille alusel ta toetustega seonduvat otsustab (RKHKo 3-18-305, p 9).
27.Nagu eelnevalt sedastatud on halduskohus seisukohal, et PRIA otsust ja vaideotsust nende koostoimes kontrollides, on otsuste andmise faktilised ja õiguslikud asjaolud tuvastatavad (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2). Seega on otsused nii nende adressaadi kui kohtu poolt kontrollitavad, mis on haldusaktide põhjendamise põhieesmärgiks. Kaebaja on kaebusega samasisulise vaide esitanud ka kohustuslikuks kohtueelses menetluses. Seega on kaebajale
vastustaja motiivid olnud arusaadavad juba ka kohtueelselt, vaatamata millele ei ole ta halduskohtule vastustaja järeldusi kummutavaid tõendeid esitanud.
28.Mahepõllumajandusega jätkamise toetuse maksmise alused on määruse nr 1305/2013 artikkel 29 ja ELÜPS 6. peatüki 1. jao sätete kõrval toetusõiguslikkuse nõuete aspektist sätestatud maaeluministri 30.04.2015. a määruses nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ (edaspidi määrus nr 53). Kuna mahepõllumajanduse toetust taotletakse ja makstakse pindalatoetuste raames (MAH ja ÜPT) laienevad mahepõllumajanduse toetusele kohtu hinnangul ka ELÜPS-i muud asjakohased sätted. ELÜPS § 13 lg 1 paneb toetuse saajale kohustuse hoida toetuse saamiseks kõlbulik põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras.
29.Kohtu hinnangul seisnebki poolte vahelise vaidluse lahendamise võti otsustuses, kas kaebaja põldudel 2019. aasta augustil fotodel kujutatud põllumajandusmaa osas saab jaatada, et tegemist on põllumajandusmaaga, mis on harimise tulemusel kõlbulikus konditsioonis põllumajanduslikuks tegevuseks, mis seisnes käesoleval juhul söödakapsa ja suviviki kasvatamises, millega kaebaja kandis taolisi kultusi, mille kandmise peaks talle Eesti maaelu arengukava 2014–2020 eesmärkide täitmiseks MAH toetusega kompenseerima.
30.Kohus on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt.
31.Kohus nõustub vastustajaga, et juhul, kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuurid põldudel ei domineeri ning on segunenud olulisel määral hein- ja rohttaimedega, siis ei ole mahepõllumajandusega jätkamise toetuse määramine nende põllukultuuride osas õigustatud. Sellist põllumajanduskultuuri ei saa käsitleda põhikultuurina, millele mahepõllumajandusega tegelemise toetust vastavalt ühikumäärale määratakse. Taotleja peab põllumajanduskultuurid külvama ja kasvatama viisil, et tagatud oleks toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuuride valdav osakaal põllul. Määruse nr 53 ning määruse nr 1305/2013 art 29 lg 4 järgi on seetõttu oluline, millised põllumajanduskultuurid toetustaotluses märgitud alal ja millises ulatuses kasvavad, sest toetusega hüvitatakse toetusesaajale võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamata jäänud tulu.
32.Mahepõllumajanduse toetust makstakse „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames mahepõllumajandusega jätkamiseks. Arengukava kohaselt aitab põllumajandusliku tootmise toetamine kaasa loodusvarade tõhusamale kasutamisele ja soodustab üleminekut vähem CO2 heiteid tootvale ja kliimamuutuse suhtes vastupidavale põllumajandusele ning toidutootmisele. Arengukavas põhjendatakse toetuste andmist ka sellega, et näiteks köögiviljakasvatus on valdkond, mille puhul on lisakulud ja saamata jäänud tulu mahetootmisega alustamisel Eesti klimaatiliste tingimuste tõttu tunduvalt suuremad kui teiste kultuuride puhul. Arengukavas rõhutatakse, et meetme eesmärgiks on mahepõllumajandust arendada ning selle konkurentsivõimet tugevdada. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Seega on mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse eesmärgiks hüvitada toetuse taotlejale mahepõllumajanduslikust tootmisest tulenevad lisakulud ja saamata jäänud tulu. Selliste kulude tekkimist ei saa põhjendada üksnes põllumajanduskultuuri tähtaegse külvamisega, vaid ka põllumajanduskultuuri nõuetekohase hooldamisega õigete agrotehniliste võtetega viisil, mis tagab põllumajanduskultuuri domineeriva seisundi toetustaotlusega hõlmatud põllul. Kui toetustaotluses märgitud põllumajanduskultuur ei ole põllul domineeriv, ei saa seda pidada ka kultuuriks, millele toetust taotletakse ja antakse.
33.Ühise põllumajanduspoliitika kohaste maaelu arengu toetustega seonduv on reguleeritud ELÜPS 6. peatüki 1. jaos. Määrust nr 53 kehtestades on minister tuginenud ELÜPS § 67 lg-st 2 tulenevale volitusnormile.
34.Määruse nr 53 § 23 lg 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuete vastavust, lähtudes komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust.
35.Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei näe konkreetsemalt ette kohapealse kontrolli tegemise aega.
36.Rakendusmääruse nr 809 art 26 p 2 kohaselt teostatakse ühtse süsteemiga hõlmatud maaeluarengumeetmete puhul kohapealseid kontrolle kogu aasta jooksul iga meetme raames võetud eri kohustuste suhtes tehtud riskianalüüsi põhjal. Kohapealsete kontrollide käigus kontrollitakse, kuidas on täidetud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, siduvad kohustused ja muud kohustused selliste toetuskavade puhul, mille raames toetusesaaja on kooskõlas artikliga 34 välja valitud (p 3). Kui teatavaid rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, siduvaid kohustusi või muid kohustusi saab kontrollida üksnes kindlal ajavahemikul, võib kohapealse kontrolli raames tekkida vajadus teha täiendavaid kontrollkäike hilisemal kuupäeval. Sellisel juhul peavad kohapealsed kontrollid olema korraldatud nii, et kontrollkäikude arv ja nende kestus piirdub vajaliku miinimumiga. Vajaduse korral võib selliseid kontrollkäike teha kaugseire teel kooskõlas artikliga 40 (p 4).
37.Osundatud õiguslikul alusel ei nõustu kohus ühe kaebaja põhiväitega, et PRIA eiras kohapealset kontrolli läbiviies kontrolli läbiviimiseks optimaalset aega ja viis kontrolli läbi ajal, mil kultuurid ei olnud veel põldudel küpsed ja seetõttu tuvastatavad. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja arvamusega, et augustikuus koostatud kontrollakti ja fotodega ei saa PRIA vaidlusalust otsust põhistada ja asjas tähtsust omavaid asjaolusid tõendada.
38.Kaebaja põldude kohapealne kontroll viidi läbi 13.–27.08.2019. a (I kd, tl 45). Kohapealses kontrollis tehtud fotod tõendavad, et kontrolli teostamise ajaks oli taimekasv taotletud põldudel juba sedavõrd ulatuslik, et oli võimalik kontrollida kaebaja toetustaotluse vastavust nõuetele. Määrus nr 53 ega rakendusmäärus ei anna taotlejale õigust valida endale kontrolliks sobivaimat aega. Samas on halduskohtu jaoks vastustaja poolt esitatud fotodele tuginedes usutav, et ka juhul, kui kohapealne kontroll oleks aset leidnud kuu või kaks hiljem, ei oleks see kontrolli tulemust muutnud. Kui taotlusalused kultuurid oli augusti lõpu seisuga selges vähemuses võrreldes muude heintaimedega, on ebausutav, et ka kuu või paar hiljem oleks olukord teistsugune. Määruse nr 53 § 11 lõikest 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma ka kohapealse kontrolli teostamise ajal. Kohtu hinnangul on PRIA haldusmenetluses koostatud menetlusdokumentides ja kohtule esitatud menetlusdokumentides põhjalikult selgitanud, milliste nõuete täitmist tuli PRIA-l kontrollida ning millega on see põhjendatud. Halduskohus järgib HKMS § 165 lõikele 2 tuginedes vastustaja põhjendusi ega pea vajalikuks neid korrata.
39.Kaebaja toetustaotlusega (I kd, tl 88, 89p–91p) ja kontrollaruande põldude kontroll-lehtedega (I kd, tl 195–198) on tõendatud, et kaebaja põldude kontrollis on MAH toetuse kõrval kontrollitud ka ÜPT taotlusega seonduvat. Kohtu arusaamisel on kaebaja taotlenud ka ÜPT-d. Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32) § 3 lõike 2 kohaselt, põllumajandusmaal, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega, peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.
40.PRIA esitatud tõenditega on tõendatud kaebaja põldudel ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad ei ole kohtu hinnangul seega võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta, mistõttu ei ole kaebaja põllumajanduslik tegevus vaidlusalustel põldudel olnud kooskõlas toetuste andmise õigusliku alusega. Määruse nr 53 § 11 lõikest 2 tuleneb, et taotleja peab täitma mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid kogu kohustuseperioodi kestel. Seega pidi kaebaja vastavaid nõudeid täitma PRIA kohapealse kontrolli teostamise ajal. PRIA on kontrollaruandes ja selle lisades ning fotodega neil asjaoludel tuvastanud ja tõendanud põldudel looduliku rohttaimestiku kasvu ja vohamise, mistõttu on vaidlustatud otsus antud õigel faktilisel ja õiguslikul alusel.
41.Eeltoodud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel loeb kohus tõendatuks kaebaja poolt PRIA poolt kontrollitud põldude osas suviviki ja söödakapsa osas üledeklareerimise. Kohtul puudub alus nõustuda kaebajaga vaidlustatud otsuse ebaproportsionaalsusest. Kohus nõustub vastustajaga, et PRIA-l puudub selles osas kaalutlusõigus (Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikkel 19 lõige 2) üledeklareerimise puhuks ettenähtud halduskaristuste osas. PRIA on sellega asjakohaselt ja õigesti tuginenud hoiatavuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, millele komisjon on delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 preambula p-s 19 viidanud. Asjas tähtsust omada võivaid vormivigu PRIA menetluses kohus tõendikogumi alusel ei tuvastanud.
42.Kohtu hinnangul puudub alus kaebajaga nõustumiseks, et PRIA on eiranud Maaeluministeeriumi 23.04.2020. a seiskohta (I kd, tl 8) seoses määruste nr 53 ja nr 32 tõlgendamisega.
42.1.PRIA on selgitanud, et põllumajandusliku tegevusena käsitatakse mh põllumajandustoodete kasvatamist (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 art 2 lg 1 p b). Ka mahepõllumajandusliku tootmise toetus on ette nähtud vastavate põllumajanduskultuuride kasvatamise eest ning toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamatajäänud tulu. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Kui taotleja põllumajanduskultuure taotlusalusel maal ei kasvata või kultuure ei hoolda, külvates kultuurid hajusalt laiali rohumaale, siis ei teki tal ka toetusega kompenseeritavaid kulutusi. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eesmärgiks ei ole kindlasti toetuse määramine põllukultuuride ühikumääras tegelikult rohumaade ühikumääragruppi kuuluva maa eest ning seda ka juhul, kui rohumaal kasvavad laiali üksikud või kohati laikudena põllumajanduskultuurid.
42.2.Maaeluministeeriumi selgituse kohaselt peavad põllumajanduskultuurid olema külvatud või istutatud haritavale maale, looduslikud mitteharitavad alad, millel kultuurid kasvavad, ei ole mahepõllumajandusele ülemineku ega mahepõllumajandusega jätkamise toetuse mõistes toetusõiguslikud.
42.3.Seega ei ole kohtule äratuntav PRIA ja ministeeriumi seisukohtade erinevus, mida kaebaja on soovinud selle arvamusega tõendada.
43.Samuti puudub kohtu hinnangul alus kaebajaga nõustumiseks, et PRIA on eiranud Maaeluministeeriumi poolt kaebajale 10.02.2021. a selgitatut (II kd, tl 3). Maaeluministeerium on vastuskirjas kaebaja selgitustaotluse kohasele küsimusele, kas mahepõllul külvatud kultuur peab olema enamuses ja millised on enamuse määramise kriteeriumid selgitanud, et iga aastase järelevalve käigus tuleb lähtuda tegelikust olukorrast põllul ja üldjuhul see tähendab, et kultuuri määramiseks peab see olema enamuses.
43.1.Kohtu hinnangul on PRIA poolt haldusmenetluses kogutud tõenditega usaldusväärselt tõendatud, et PRIA poolt kontrollitud kaebaja põldude faktiline olukord oli selline, et kultuurid, mille kasvatamiseks kaebaja toetust taotles ei olnud põldudel tegelikkuses enamuses. Kuna kaebaja ei ole omapoolsete tõenditega PRIA poolt tõendatud asjaolusid kummutanud, ega ole esitanud ka ministeeriumile esitatud küsimust, siis ei ole kohtule ka Maaeluministeeriumi selle vastuskirja ja PRIA seisukohtade erinevus äratuntav.
44.Eelpool toodud põhjendustel ei riku PRIA 31.03.2020. a otsus nr 12-6/20/295, millega lahendati kaebaja pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks kaebaja subjektiivseid õigusi. Ka asjas tehtud PRIA vaideotsuses toodud kaalutlused kinnitavad selles osas otsuse põhjendatust. Kaebaja taotluse kohta antud haldusaktide õiguspärasus välistab vastustaja kohustamise kaebaja taotluse uuesti lahendamiseks.
45.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
46.Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.