Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
28.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2012
Haldusasi
KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu kaebus aktsiaseltsi TALLINNA
SADAM
09.08.2022 otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.09.2022 otsuse tühistamiseks vaidlustusasjas 119-2/251134
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühing, esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa Vastustaja (hankija) aktsiaselts TALLINNA SADAM, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm Kolmas isik Krausberg Eesti OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Männik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ
Teedeehitus osaühingu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
RIAB
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-2012.
Võtta haldusasja materjalide juurde aktsiaseltsi TALLINNA SADAM esitatud riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.03.2022 otsus vaidlustusasjas nr 26-22/244117.
3.Jätta rahuldamata KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu taotlus määruskaebuse tagamiseks.
4.Rahuldada KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3).
3-22-2012
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts TALLINNA SADAM (AS Tallinna Sadam) avaldas riigihangete registris 24.06.2022 hanketeate avatud hankemenetlusena läbiviidavas riigihankes (viitenumber 251134) Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama territooriumitele koristusteenuse osutaja leidmiseks aastateks 2022–2026. Riigihange oli jagatud kaheks osaks: osa 1 – Vanasadam ja osa 2 – Paldiski Lõunasadam. Osas 1 esitasid pakkumuse Krausberg Eesti OÜ ja ühispakkujad KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ (Keskkonnahooldus Eesti OÜ) ja RIAB Teedeehitus osaühing (RIAB Teedeehitus OÜ).
2.AS Tallinna Sadam tegi osa 1 kohta 08.08.2022 otsuse, millega tunnistas mõlemad pakkumused vastavaks ning Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks. Hankija kvalifitseeris 09.08.2022 protokollilise otsusega nr 12-4/949-15 Krausberg Eesti OÜ ning jättis ta kõrvaldamata.
3.Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija 09.08.2022 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Nende hinnangul ei olnud hankija hankepassis nõutud kolmest lepingust kahe puhul tõendanud, et Krausberg Eesti OÜ vastab kvalifitseerimise tingimusele.
4.VAKO jättis vaidlustuse 15.09.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 119-22/251134 rahuldamata. VAKO hinnangul ei olnud hankija kogunud hankemenetluses piisavalt tõendeid Krausberg Eesti OÜ kvalifitseerimiseks. Samas võis vaidlustusmenetluses kogutud tõenditest järeldada, et hankepassis osutatud lepingud vastasid kvalifitseerimistingimustele.
5.Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Tallinna Sadam 09.08.2022 otsuse ja VAKO 15.09.2022 otsuse tühistamiseks.
6.AS Tallinna Sadam esitas halduskohtule 03.10.2022 HKMS § 280 lg 11 alusel taotluse anda luba hankelepingu sõlmiseks nõustumuse andmiseks. Hankelepingu sõlmimise vastu on oluline avalik huvi. Sadamapidajana on vastustajal kohustus Vanasadamat korras hoida ja korraldada veesõidukite sildumist (sadamaseaduse (SadS) § 1 lg 1 p 1 ning sama seaduse ptk-d 3–4, § 3 lg 1 p-d 2–3). Vanasadam on rahvusvaheline piiripunkt, mida läbib aastas miljoneid inimesi. Talveperioodil ja juba varemgi on vajadus korrashoiu järele suur. Seda vajadust võimendab Vanasadama asukoht: sadam on avatud tugevamale tuulele ja kõrgemale niiskusele, mis soodustab libeduse teket. Teenuse osutamata jätmine võib kaasa tuua ohu inimestele ja varale. Libeduse tõrjumata jätmisel võib sõidukite peale- ja mahalaadimine olla võimatu. Avalikkusel on huvi sadama ning laevaliikluse toimimise vastu. Riigihangete seaduse (RHS) § 201 lg 31 kohaldamine kahjustab avalikku huvi. Vastustajal ei ole endal võimekust (inimesi, masinaid) talihoolduse tegemiseks. Hankija oli riigihanke läbiviimisel hoolikas, alustades juunikuus. Varasemat lepingut ei ole võimalik pikendada. Ajutise lepingu sõlmimiseks tuleks korraldada lihthange. Arvestades lihthanke tähtaegasid, ei oleks ka siis vajalik teenus tagatud. Libedusetõrjet tuleks eelduslikult teha juba oktoobri alguses. Hanke korraldamine ajutise teenuseosutaja leidmiseks oleks vastuolus RHS §-ga 28. Kaebuse vähesed eduväljavaated ei õigusta hankelepingu sõlmimise keeldu.
7.Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ palusid jätta vastustaja taotluse rahuldamata. Hankija ei ole olnud hankemenetluse läbiviimisel hoolas. Varasemat lepingut oleks saanud pikendada kauemaks kui 30.08.2022. Arvestades, et kaebaja esitas vaidlustuse 18.08.2022, oli teada, et vaidlus kestab kauem kui lepingu lõppemise tähtpäev. Hanketeade avalikustati alles 24.06.2022. Pakkumused tuli esitada 28.07.2022. Õige ei ole hankija väide, et töid tehakse iseseisvalt. Kaebajale teadaolevalt ostab hankija teenust sisse. Hankelepingu sõlmimise tagajärg on kaebaja jaoks pöördumatu. Kaebus ei ole perspektiivitu. 2(7)
3-22-2012
8.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.10.2022 määrusega vastustaja taotluse osaliselt ning andis loa nõustumuse andmiseks sõlmida riigihanke viitenumbriga 251134 osas nr 1 „Vanasadama koristusteenus“ ajutiselt hankeleping Krausberg Eesti OÜ-ga kuni kohtulahendi jõustumiseni haldusasjas. Erandina RHS § 201 lg-s 31 sätestatud reeglist, mis keelab hankelepingu sõlmimise VAKO otsuse edasikaebamisel, on kohtul HKMS § 280 lg 11 alusel võimalik hankija põhjendatud taotluse alusel lubada sõlmida hankeleping kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Üldjuhul on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks kaebuse ilmne perspektiivitus või kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi. Praegu ei ole kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kolmanda isiku kvalifitseerimise õigsust hinnatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Kaebajate huvi hankelepingu sõlmimise vastu ei saa pidada vähetähtsaks. Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimisel ei ole neil enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki, s.o sõlmida ise vastustajaga hankeleping (HKMS § 267 lg-d 3–4). Arvestades hankelepingu kestust, kaotaksid kaebajad võimaluse hankelepingu sõlmimiseks pikaks ajaks. Võimalus nõuda hiljem kahju hüvitamist ei vähenda kaebajate õigustele antavat kaalu. Asjas on kaalukas avalik huvi Vanasadama territooriumi nõuetekohase hoolduse ja laevaliikluse toimimise vastu, mh huvi liiklusohutuse vastu rahvusvahelises piiripunktis. Talveperioodil on teede ja tänavate puhastuse järele (lumekoristus, libedusetõrje ja ennetamine) akuutne vajadus. Eluliselt on usutav, et sadama asukoht soodustab libeduse teket. Libeduse tõrjumata jätmine häirib alal liiklemist, samuti võib osutuda võimatuks sõidukite peale- ja mahalaadimine. On tõenäoline, et vajadus hanke esemeks oleva teenuse järele tekib varem, kui jõustub asjas tehtav kohtuotsus. Varasemat lepingut ei ole võimalik enam pikendada (leping lõppes 30.08.2022) ja vastustajal ei ole sügis-talvise hoolduse vahendeid. Samas on avalikes huvides ka see, et hankemenetlus viiakse läbi õiguspäraselt. Vastustaja ei ole hanke planeerimisel arvestanud sellega, et hanke tulemused võidakse vaidlustada. Eelmine leping lõppes 30.06.2022 (pikendati kuni 30.08.2022), uus riigihange avaldati 24.06.2022 ja pakkumused tuli esitada 28.07.2022. Vastustaja oleks kogenud hankijana pidanud ette nägema vaidlustuse esitamise võimalust. Vastustaja ei teinud pingutusi, et kehtivat hankelepingut vaidluse ajaks pikendada ja seeläbi tagada avaliku huvi järgimine. Enne varasema pikendatud lepingu lõppemist oli selge, et uut lepingut ei jõuta sõlmida hiljemalt 01.09.2022 ning asjas ei jõustu kohtuotsus enne talvehoolduse algust 15.10.2022. Seetõttu on põhjendatud rahuldada vastustaja esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning anda luba nõustumuse andmiseks kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks ajutiselt kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sõltuvalt vaidluse tulemusest saab vastustaja otsustada, kas jätkata lepingut kolmanda isikuga või sõlmida uus leping kaebajatega. Sellisel viisil esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine tagab nii kaebajate huvi sõlmida kaebuse rahuldamisel ise vastustajaga hankeleping kui ka vastustaja huvi tagada Vanasadama territooriumi hooldus kohtuvaidluse ajal.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ paluvad 19.10.2022 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta vastustaja taotlus anda luba nõustumuse andmiseks hankelepingu sõlmimiseks rahuldamata. Hankija on oma hooletusega põhjustanud olukorra, kus ei ole õigeaegselt olemas sügis-talvise teehoolduse tegijat. Halduskohtu määruse põhjendused ja resolutsioon ei ole loogiliselt seotud. 3(7)
3-22-2012 Ühelt poolt leidis halduskohus, et hankelepingu sõlmimisel ei ole kaebuse eesmärk saavutatav ja avalik huvi ei kaalu üles kaebaja õigusi. Teiselt poolt rahuldas halduskohus vastustaja taotluse ja andis loa anda nõustumus ajutiselt hankelepingu sõlmimiseks. Halduskohtu resolutsioon ei ole täidetav. Hankeleping sõlmitakse avatud hankemenetluse tulemusel, mis tähendab, et lubatud ei ole tingimuste üle läbi rääkida ega algset projekti muuta. Vastupidine on käsitatav väärteona RHS § 214 tähenduses. Arusaadav ei ole, kuidas on ajutise hankelepingu sõlmimise järel võimalik sõlmida uus hankeleping. Hankelepingu sõlmimisel ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
10.AS Tallinna Sadam märkis 24.10.2022 kirjalikus vastuses, et andis tulenevalt halduskohtu määrusega antud loast nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks ajutiselt, s.o kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Leping sõlmiti 20.10.2022 ning see on HKMS § 267 lg 4 mõistes kehtiv. Selle aluseks olevat haldusakti ei saa enam tühistada. Määruskaebus on seetõttu perspektiivitu. Isegi kui määruskaebus pole perspektiivitu, ei ole kaebajatel kaebeõigust. Lubatav ei ole konkurentide tõkestamine. Kaebajatel ei ole võimalik sõlmida vastustajaga hankelepingut. Halduskohus kaalus õigesti erinevaid õigusi ja huve. Hankelepingu sõlmimine pole pöördumatu. Ka VAKO praktikas on rahuldatud hankija taotlus anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks osaliselt, sh avatud hankemenetluses (VAKO 02.03.2022 otsus vaidlustusasjas nr 26-22/244117).
11.Krausberg Eesti OÜ palus 23.10.2022 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus ei riku kaebajate õigusi. Kaebajatel ei ole võimalik sõlmida hankelepingut. Avalik huvi on kaalukam kui kaebajate õiguste rikkumine. Halduskohtu määruse resolutsiooni tuleb muuta või täpsustada selliselt, et ringkonnakohus annab loa sõlmida hankeleping lõplikult, mitte tingimuslikult.
12.Vastuseks asjaolule, et vastustaja vastusest määruskaebusele nähtus ajutise hankelepingu sõlmimine kolmanda isikuga, esitasid kaebajad 24.10.2022 taotluse määruskaebuse tagamiseks ja Tallinna Halduskohtu 17.10.2022 määruse täitmise keelamiseks (täiendatud 25.10.2022). Halduskohtu määrus ei olnud hankelepingu sõlmimise ajaks jõustunud, sest kaebajad esitasid selle peale määruskaebuse ning see oli vastustajale teada (HKMS § 179 lg 3). Loa andmise määruse kohene jõustumine muudab edasikaebeõiguse sisutuks. Leping on tühine.
13.AS Tallinna Sadam märkis 24.10.2022 seisukohas vastuseks kaebajate taotlusele, et halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse määrusena jõustus selle teatavakstegemisel (HKMS § 252 lg 3). Nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks võis anda kohe. Määruskaebuse tagamiseks ei ole vajadust. Kaebajatel ei oleks võimalik saavutada hankelepingu sõlmimist kohtumenetluse ajaks, sest hankija riigihankes antud haldusaktid kehtivad. Vastustaja taotluses toodud riskid (libedus ja jäide) on hakanud realiseeruma. Vastustaja teavitas 25.10.2022 seisukohas, et sõlmis kolmanda isikuga uue lepingu, arvestades RHS § 201 lg-s 4 sätestatud ooteaja rikkumist. Vastustaja ja kolmas isik on näinud ette, et kui luba tühistatakse, lõpeb ka hankeleping.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Keskkonnahooldus Eesti OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7, § 280 lg-d 2 ja 3), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 280 lg-d 3 ja 4) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel ei tule tasuda riigilõivu (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.01.06.2022 jõustusid RHS-i muudatused, mille järgi ei või hankija VAKO otsuse vaidlustamise korral hankelepingut sõlmida (RHS § 201 lg 31). Seda regulatsiooni täiendavad HKMS § 280 lg-d 11 ja 2. Nimetatud paragrahvi lõige 11 annab kohtule õiguse anda olulise avaliku huvi korral igas kohtumenetluse staadiumis luba hankelepingu sõlmimiseks 4(7)
3-22-2012 nõustumuse andmiseks eeldusel, et see on kaebaja õigustest kaalukam. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse menetlusosalisele õigus nõustumuse andmist lahendava kohtumääruse edasikaebamiseks ja selle tähtaeg (sama ka lõikes 4). HKMS § 280 lg 3 järgi lahendatakse sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebus HKMS 24. ptk-s sätestatud korras. HKMS § 280 lg-s 3 viidatakse küll üksnes sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebusele, kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse menetluse regulatsioonist tuleb lähtuda ka HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse lahendamisel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et seadusandja oleks soovinud eristada menetlusi sõltuvalt sellest, kas taotluse nõustumuse andmiseks on lahendanud VAKO või kohus.
16.HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotlus ei ole tavapärane esialgse õiguskaitse taotlus, vaid hankeasja menetluses tuleb HKMS 24. ptk-s sätestatud korda rakendada HKMS §-st 280 tulenevate erisustega. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse esitamise õigus on hankijal ja halduskohus saab hankija taotluse lahendamisel kohaldada üksnes HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud meedet, s.o anda hankijale loa hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, või keelduda hankijale loa andmisest. Küll kohalduvad sellises menetluses esialgse õiguskaitse menetluse tähtajad, edasikaebeõiguse põhimõtted ja uurimisprintsiibi ulatus, samuti muud HKMS 24. ptk sätted, mis ei ole HKMS § 280 regulatsiooniga vastuolus. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotluse lahendamine seisneb ennekõike huvide väljaselgitamises ja kaalumises. Hankijal tuleb taotluses näidata, et hankelepingu sõlmimata jätmise korral kahjustatakse intensiivselt olulist avalikku huvi. Hinnang kaebuse perspektiivile võib siiski mõjutada õigustele ja huvidele antavat kaalu. Kohus otsustab perspektiivi hindamise ulatuse konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, mh arvestades, missuguses staadiumis on taotluse lahendamise ajal põhiasja menetlus. Tuleb ka tähele panna, et nõustumuse andmiseks loa andmist ei õigusta igasugune avalik huvi, vaid üksnes oluline avalik huvi (HKMS § 280 lg 11). RHS § 201 lg-s 31 sätestatud hankelepingu sõlmimise keeld juba peegeldab avalikku huvi õiguspärase hankemenetluse vastu.
17.Ringkonnakohus nõustub kaebajate etteheitega, et halduskohtu määruse resolutsioon ei ole praegusel kujul täidetav. HKMS § 280 lg-s 11 nimetatud taotlus tähendab taotlust lubada anda nõustumus riigihanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimiseks, sh RHAD-is kajastatud tingimustel. Halduskohus ei saa anda luba hankelepingu sõlmimiseks muudel tingimustel. Praegusel juhul ei nähtu RHAD-ist võimalust sõlmida ajutine hankeleping vaide- ja kohtumenetluse ajaks senikauaks, kuni vaidluse kohta jõustub lõplik lahend. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt 20.10.2022 sõlmitud lepingu puhul on rikutud ka RHS § 201 lg-s 4 nimetatud ooteaja nõuet (vt RHS § 201 lg 5, mille kohaselt on ooteaja piirangutega vastuolus olev hankeleping tühine). HKMS § 280 lg 3 ja seeläbi sama seadustiku § 252 lg 3 ei anna vastustajale õigust ooteaja nõude rikkumiseks. Hankija oli kohustatud enne hankelepingu sõlmimist ära ootama, kas halduskohtu määrus kaevatakse edasi.
18.Vastustaja viide VAKO 02.03.2022 otsusele vaidlustusasjas nr 26-22/244117 ei kinnita samuti ajutise lepingu sõlmimise võimalikkust. Viidatud VAKO otsusest (sama nt ka VAKO 10.08.2022 otsuse p 4 vaidlustusasjas nr 98-22/248979) nähtub hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamine olukorras, kus hankemenetluses on soovitud sõlmida raamlepingut mitme pakkujaga ning mõne pakkuja puhul on peetud hankelepingu sõlmimist olulise avaliku huvi kaalutlustel võimalikuks, sest vaidlustuse esitajale on jäänud endiselt võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Praegusel juhul ei ole tegemist sarnase olukorraga. Hanke esemeks oleva hankelepingu sõlmimisel kolmanda isikuga ei ole kaebajatel võimalik ise hankijaga hankelepingut sõlmida. Ringkonnakohus võtab VAKO 02.03.2022 otsuse vaidlustusasjas nr 26-22/244117 haldusasja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
19.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada ja halduskohtu 17.10.2022 määrus tühistada. Halduskohtul tuleb uuesti lahendada hankija 03.10.2022 taotlus anda luba 5(7)
3-22-2012 vaidlusaluses riigihankes hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks. Ringkonnakohus ei saa praeguses määruskaebemenetluses ise hankija 03.10.2022 taotlust sisuliselt lahendada, sest see võiks tähendada kaebaja olukorra halvendamist tema määruskaebuse alusel ja seega määruskaebuse piiridest väljumist. Vastustaja ega kolmas isik ei ole halduskohtu määruse peale määruskaebust esitanud. Kolmas isik on soovinud muuta halduskohtu 17.10.2022 määruse resolutsiooni sõnastust selliselt, et määrusega antakse luba hankelepingu sõlmimiseks lõplikult. Selline eesmärk olnuks saavutatav määruskaebusega, kuid kolmas isik ei ole seda esitanud. Ringkonnakohus ei tõlgenda kolmanda isiku 23.10.2022 vastust määruskaebusena. Kolmandat isikut esindab vandeadvokaat, kes on eelduslikult määruskaebuse esitamise regulatsiooniga tuttav. Kolmanda isiku vastus ei vasta määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning see on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaega ületades. Taotluse loa saamiseks anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks võib kohtule esitada hankija.
20.Ringkonnakohus märgib hankija 03.10.2022 taotluse kohta siiski, et vastustaja on põhjendanud avaliku huvi olulisust ja ohtu selle intensiivseks kahjustamiseks. Liiklusohutus rahvusvahelises piiripunktis ja ümbritseval alal ning sadama toimimine on oluline avalik huvi, mis võib üles kaaluda kaebajate õiguste rikkumise hankemenetluse käigus (vrd nt Riigikohtu 15.03.2018 määrus nr 3-17-2226, p 4.3). See huvi võib hankelepingu sõlmimata jätmisel saada intensiivselt kahjustada. Arvestades seaduses sätestatud menetlustähtaegu (vt HKMS § 275 lg 2) ja menetlusosaliste väiteid, et nad soovivad nende jaoks ebasoodsa halduskohtu otsuse vaidlustada ringkonnakohtus, ei jõustu asjas tehtav lahend suure tõenäosusega enne 2022. a lõppu. Eestis hilissügisel ja talvel valitsevad klimaatilised tingimused (jäide, lörts, lumi, vihm) on üldteada asjaolu, mistõttu on vajadus hankelepinguga ostetava teenuse järele ilmne. Seda vajadust võimendab sadama asukoht, kus on eelduslikult tugevam tuul ja suurem niiskus. Olulise avaliku huvi intensiivset riivet ei kummuta asjaolu, et hankija võis olla hankemenetluse korraldamisel hooletu ega pikendanud varasemat hankelepingut kauemaks kui 30.08.2022, kuigi oli teadlik vaidlustuse esitamisest. Küll tuleks halduskohtul taotluse lahendamisel hinnata, kas ja millised võimalused on hankijal korraldada teenuse osutamist ajutiselt väljaspool vaidlusalust riigihanget; samuti prognoosida, kui tõenäoliselt tuleb lähiajal lund koristada ja libedust tõrjuda.
21.Kaebuse eduväljavaated ei ole olematud, kuid mitte ka suured. Kaebajad on seisukohal, et kolmanda isiku hankepassis kajastatud lepingud ei vasta kvalifitseerimistingimusele, mille järgi pidi riigihanke algatamisele eelnenud 36 jooksul täidetud tänava- ja teehoolduslepingute maksumus olema vastavalt vähemalt 300 000 ja 100 000 eurot (käibemaksuta). Kaebajad heidavad ette, et hankija ei selgitanud välja täidetud lepingute alusel osutatud tööde täpset mahtu ja maksumust. Nende hinnangul olid tellijatelt saadud kinnitused liiga üldised ning ka vaidlustusmenetluses kogutud tõenditest ei ole võimalik mahu ja maksumuse kohta järeldusi teha.
22.Tingimustele vastamise tõendamiseks tuli pakkujal esitada hankepassis tänava- ja teehoolduslepingute nimekiri. Kolmas isik märkis hankepassis teehoolduslepingu referentsina muu hulgas raamlepingu heakorratööde teostamiseks Kaitseinvesteeringute Keskusega maksumusega 356 160 eurot (periood 24.04.2020–23.02.2022), kusjuures vastutusala väljal on märgitud aastaringsed hooldustööd Kaitseinvesteeringute Keskusele kuuluvatel territooriumitel. Tänavahoolduslepingu referentsina on märgitud leping Tallinna Kommunaalteenused OÜ-ga maksumusega 466 616,60 eurot (periood 01.05.2021– 30.04.2022). Vastutusalana on märgitud Tallinna Lasnamäe ja Nõmme linnaosade aastaringsed hooldustööd alates 2019. a-st.
23.Hankija palus Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Tallinna Kommunaalteenused OÜ-l kinnitada, et kolmas isik on sel perioodil täitnud teehooldus- ja tänavahoolduse osutamise lepingud hankepassis viidatud perioodidel ja ulatuses, ning võimalusel täpsustada teenuse sisu 6(7)
3-22-2012 ja ulatust. Kaitseinvesteeringute Keskus kinnitas, et kolmanda isikuga on sõlmitud hankeleping, mille raames niidetakse, osutatakse kojameheteenust ning teede ja platside lumekoristust (sh libedatõrjet); november–aprill arved kajastavad peamiselt lumekoristust, sh libedatõrjet, mille alusel on tasutud üle 100 000 euro (käibemaksuta). Tallinna Kommunaalteenused OÜ kinnitas, et kolmas isik on perioodil 01.05.2021–30.04.2022 osutanud tänavahooldusteenust, s.o kõnni-, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja teemaa haljasalade aastaringset hooldust, maksumusega alates 300 000 eurot (käibemaksuta).
24.Põhjalikku kontrolli kinnituste paikapidavuse kohta tehakse põhjendatud kahtluse korral ning hankijal on kaalutlusruum otsustamaks selle üle, milliste tõendite esitamist ta pakkujatelt nõuab (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2018 otsus nr 3-18-1011, p 8). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks kvalifitseerimistingimustele vastavust tõendada ka vaidlustus- ja kohtumenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2022 otsus nr 3-21-2664, p 35). Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul on Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnitus piisav, et tõendada kvalifitseerimistingimusele vastavust. Teed ja teehooldust ega tänavat ja tänavahooldust pole hankedokumentides defineeritud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellises olukorras õige lähtuda kitsalt tee või tänava definitsioonist ehitusseadustikus või liikluseeskirjas, arvestada tuleb ka hankedokumentides sätestatut, sh missuguste tööde tegemist eeldatakse teenuse osutajalt. Riigihankega otsiti Vanasadama territooriumile koristusteenuse osutajat, hanke objekti valdkonnana on märgitud tänavapuhastus- ja tänavapühkimisteenused ja lumekoristusteenused (vt CPV-kood 90610000-6, 90620000-9). Vanasadama territoorium ei koosne üksnes tänavatest või teedest (vt RHAD lisa 4.1). Tehnilise kirjelduse (lisa 4.1) p 1.3 järgi tuleb töövõtjal tagada muu hulgas Vanasadama territooriumi tänavahooldustööde osutamine, teostades teede ja platside puhastust, lume- ja libedusetõrjet, lumevedu, kevad- ja sügiskoristust, tolmutõrjet tolmu lendlemise vältimiseks, haljastusteenust Vanasadamas (muru niitmine, madalahaljastuse kastmine ja umbrohutõrje) ning muid hanke alusdokumentides kirjeldatud töid; p-de 6.1 ja 6.2 järgi tehakse tänavahooldustöid (edaspidi koristustööd) Vanasadama territooriumil põhiliselt masinkoristusena, kus töövõtjal tuleb tagada teedeplatside survepesu, märgharjamine, lumevedu, lumekoristus, libedusetõrje, madalhaljastuse kastmine, haljasalade hooldusniitmine ja muud tööd; samuti kojameheteenusena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb seega tänava- ja teehoolduse all mõista ka platside koristamist, samuti niitmist ja kojameheteenust. Kaitseinvesteeringute Keskus kinnitas, et kolmas isik on hankelepingu alusel neid töid teinud ning lumekoristuse eest maksti perioodil november–aprill üle 100 000 euro. Hankija ei pidanud eraldi välja selgitama, missuguse osa moodustasid teehooldusest teed ja missuguse platsid ning missugustel konkreetsetel teedel teenust osutati. Need on praegusel juhul hõlmatud teehooldusega. Üksiti võib kvalifitseerimistingimusele vastavust järeldada ka vaidlustusmenetluses esitatud tõenditest. Piisav on ka Tallinna Kommunaalteenused OÜ kinnitus. Kolmas isik tegi töid alltöövõtu korras. Tellija vastuses osutatud tööd – kõnni-, jalg- ja jalgrattateede, ühistranspordi peatuste ja teemaa haljasalade aastaringne hooldus – on seotud tänavahooldusega (vt nt tehnilise kirjelduse p-d 1.3, 6, 7). Hankija ei pidanud eraldi välja selgitama, missugustel tänavatel hooldust tehti.
25.HKMS 24. ptk sätestatud menetluses antav hinnang kaebuse perspektiivile on siiski esialgne. Asja läbivaatav kohus ei ole esialgse õiguskaitse määruses antud hinnanguga seotud (vt ka Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 28).
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.