CoDe-Invest OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.04.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 56-24/277155 tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks Kaebaja – CoDe-Invest OÜ, seaduslik esindaja Aimar Naggel Vastustaja (hankija) – Saku vald, volitatud esindaja Siiri Raagmets Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde riigihanke tehniline kirjeldus (hankedokumendi lisa 1) ja Talve tee L1 projekti asendiplaan.
2.Tagastada CoDe-Invest OÜ kaebus.
3.Jätta CoDe-Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Jätta kaebaja ülejäänud menetluskulud, sh esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot, kaebaja enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Saku Vallavalitsus (hankija) avaldas 22.03.2024 riigihangete registris lihthankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155) hanketeate. Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäevaks määrati 08.04.2024 kell 10:00.
2.CoDe-Invest OÜ (kaebaja) esitas 03.04.2024 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentidele (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 58). Vaidlustuse kohaselt on hankemenetluse alusdokumendid Talve tee L1 mänguväljakut puudutavas osas eksitavad, sest vääralt on määratud nimetatud maaüksuse ehitusalaks 2263 m2.
Seega palus kaebaja viia alusdokumendid vastavusse tegeliku ehitusala suurusega või alternatiivselt peatada hankemenetlus alusdokumentide muutmise ajaks.
3.VAKO palus 04.04.2024 kirjaga nr 12.2-10/56 kõrvaldada vaidlustuses esinevad puudused (dtl 61-62). Kaebajal tuli selgitada enda subjektiivseid õiguseid riigihankes, st selgitada, mis takistab kaebajal konkreetsel riigihankel osalemist ja pakkumise esitamist (p 1). Kaebajal tuli täpsustada vaidlustuse eset, viidata konkreetsetele alusdokumentidele, esitada vaidlustuse esemega seotud selge nõue, st milliste dokumentide tingimuste õigusaktidega vastavusse viimist kaebaja soovib, ning esitada vaidlustuse alus, st milliste RHS sätetega on hankija tegevus vastuolus (p 2). Kaebajal tuli põhjendada, milles seisneb vaidlustuse esemena määratletavate riigihanke alusdokumentide tingimuste õigusvastasus (p 3), samuti esitada märge asja läbivaatamise vormi kohta (p 4) ning tasuda täiendavalt riigilõivu 40 eurot (p 5). Kaebajal tuli puudused kõrvaldada hiljemalt 08.04.2024. Kirjas selgitati kaebajale, et kui ta soovib riigihanke peatamist, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus koos vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamisega hiljemalt 05.04.2024 kell 13:00.
4.Kaebaja esitas 05.04.2024 kell 15:00 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et riigihanke alusdokumendid on eksitavad Talve tee L1 piknikuplatsi osas, viidates jätkuvalt maaüksuse ehitusala suurusele ning täpsustades, et ehitusala ideekonkurssi kujundavad ka haldusasjad nr 3-24-467; 3-24-465; 3-24-515 ning 3-24-555, kuhu kaebaja kaasatakse menetlusosalisena. Vaidlustus on õigustatud eksitavate alusdokumentide alusel pakkujatele lisakulude tekkimist. Kaebaja sai VAKO nõude kätte 05.04.2024 kell 07:06, mistõttu oli puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg õigusvastane ning kaebaja palus lugeda vaidlustus tähtaegselt esitatuks. Kaebaja märkis, et hankijal ei ole õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente ning puiduspetsifikatsiooni lisamist selgituste käigus tuleb pidada hanke muutmiseks. Kaebaja palus kohustada hankijat viima hanke alusdokumendid vastavusse tegeliku ehitusala osas, peatades hankemenetlus alusdokumentide muutmise ajaks või pikendades pakkumuste esitamise tähtaega. Kaebaja palus välja mõista hankijalt menetluskulud. Lisaks on avalduses märgitud, et kaebaja ei soovi takistada pakkumuste esitamist ette nähtud ajal. Kaebaja soovis vaidlustuse lahendamist kirjalikus menetluses.
5.VAKO selgitas 05.04.2024 e-kirjas (dtl 70), et kui kaebaja soovib riigihanke peatamist, tuli tal esitada vastav põhjendatud taotlus ja kõrvaldada puudused vaidlustuses kiiremini, kuna VAKO ei saa peatada riigihanget enne puudusteta vaidlustuse laekumist. VAKO-l on reeglina aega 3 tööpäeva peatamise taotluse menetlemiseks (RHS § 193 lg 2), kuid käesoleval juhul oli vaidlustaja huvides vajalik tegutseda äärmiselt kiiresti. Kaebaja puudusteta vaidlustust ega põhjendatud taotlust riigihanke peatamiseks 05.04.2024 kella 13-ks ei esitanud. VAKO luges vaidlustuses esinevad puudused osaliselt kõrvaldatuks – vaidlustuse läbivaatamise vorm (p 4) ja riigilõiv (p 5), kuid VAKO-le ei olnud jätkuvalt nähtav/äratuntav vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumine, vaidlustuse ese, nõue, alus ja põhjendused (p-d 1-3). Kaebajal oli aega puudusi kõrvaldada kuni 08.04.2024 (k.a).
6.Kaebaja esitas 08.04.2024 parandatud vaidlustuse (dtl 73-75), milles leidis jätkuvalt, et riigihanke alusdokumendid on eksitavad Talve tee L1 piknikuplatsi osas, viidates maaüksuse ehitusala suurusele ning täpsustades, et ehitusala ideekonkurssi kujundavad ka haldusasjad nr 324-467; 3-24-465; 3-24-515 ning 3-24-555, kuhu kaebaja kaasatakse menetlusosalisena. Mänguväljaku projektis puudub kohustuslik müraanalüüs. Vaidlustus on õigustatud eksitavate alusdokumentide alusel pakkujatele lisakulude tekkimist. Hankijal ei ole õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente ning puiduspetsifikatsiooni lisamist selgituste käigus tuleb pidada hanke muutmiseks. Hankija on menetluse käigus tekitanud mh segaduse projektijuhi pädevusega ning unustanud ära ümarpalkmaterjali loendi ja kogused. Kaebaja selgitas, et hankemenetluse alusdokumendis „Lisa 1 – Tehniline kirjeldus“ puudub Talve tee L1 maaüksuse juures täiendav info mänguväljaku ala kohta, samuti pidanuks kajastuma info käimasoleva kohtuvaidluse kohta (haldusasi nr 3-22-1693), muude kitsenduste ja müraanalüüsi raporti kohta. Kaebaja taotles riigihanke tulemuste väljakuulutamise aja edasilükkamist kuni VAKO otsuse tegemiseni või alternatiivselt kuulutada hanke tulemused tühiseks/õigusvastaseks. 2(8)
7.VAKO palus 09.04.2024 kirjaga Saku vallal selgitada riigihankes pakkumuste esitamist, sh kas kaebaja esitas pakkumuse. Saku vald teatas, et registri andmetel esitati 4 pakkumust ning pakkumusi avatud ei ole seonduvalt menetluse peatamisega vaidlustuse tõttu. Saku vald selgitas, et pidas õigeks pakkumisi enne vaidlustuse lõppu mitte avada. Kaebaja on läbi teabevahetuse teatanud enda pakkumuse esitamisest (kirjavahetus dtl 76-77).
8.VAKO jättis 09.04.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 56-24/277155 vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastas selle riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p-i 2 alusel, põhjendades seda kokkuvõtvalt järgmiselt.
8.1.Kaebaja jättis VAKO 04.04.2024 kirjas nr 12.2-10/56 nimetatud puudused osaliselt antud tähtajaks kõrvaldamata. Kaebaja ei ole selgitanud, milliste subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks on vaidlustus esitatud (vaidlustuse esitamine on võimalik üksnes siis, kui vaidlustaja õigusi või huvisid kahjustatakse (RHS § 185 lg 1)). Kaebaja ei täpsustanud vaidlustuse eset (03.04.2024 vaidlustuses viitas vaidlustaja ainult ehitusala suuruse vaidlusele kohtus, puuduste kõrvaldamise õigus ei tähenda seda, et võib veel esitada täiendavad nõudeid). Kuna vaidlustuse ese on ebaselge, siis puuduvad ka põhjendused tingimuste/nõuete õigusvastasuse kohta. VAKO ei saa võtta menetlusse vaidlustust riigihanke alusdokumentidele, kui: 1) pole selge, millist tingimust/nõuet vaidlustatakse; 2) vaidlustaja pole andnud teada oma subjektiivsete õiguste ja huvide rikkumisest. Kuivõrd vaidlustaja jättis puudused osaliselt tähtaegselt korvamata, tuleb vaidlustus jätta läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale.
8.2.VAKO selgitas, et VAKO pädevuses on kohustada hankijat viima õigusvastased riigihanke alusdokumentide tingimused/nõuded õigusaktidega kooskõlla (RHS § 190 lg 4 p 2), kuid ei ole õigust lükata edasi hanke tulemuste väljakuulutamist ega tunnistada tulemusi tühiseks/õigusvastaseks.
8.3.VAKO leidis, et vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel pole alust esindaja kulude välja mõistmiseks. Vaidlustusmenetluses kuuluvad välja mõistmisele ainult lepingulise esindaja kulud. Juhatuse liige on ettevõtja seaduslik esindaja, temal tekkinud kulusid vaidlustusmenetluses välja ei mõisteta.
9.Kaebaja esitas 15.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihangete vaidlustuskomisjoni 09.04.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 56-24/277155 tühistamiseks ning Saku Vallavalitsuse riigihanke viitenumbriga 277155 „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ alusdokumentide õigusaktidega vastavusse viimiseks (15.04.2024 kaebus, dtl 3-4 ning 22.04.2024 kaebuse täpsustus, dtl 29-32). Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub hankemenetluse nr 277155 ja alusdokumentide kehtivuse peatamist kuni käesolevas haldusasjas tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt otsuse jõustumiseni haldusasjas nr 3-22-1693. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
9.1.Kaebaja esitas 03.04.2024 vaidlustuse Saku valla poolt läbi viidavas lihthankemenetluses „Saku valla mänguväljakute rajamine ja remont“ (viitenumber 277155). VAKO andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 05.04.2024 kella 13:00, mis on kaebaja hinnangul ebareaalne ja kiirustatud tähtaeg, seega õigusvastane.
9.2.VAKO jättis ennatlikult kaebaja vaidlustuse läbi vaatamata. VAKO-l tuleb kaebaja vaidlustus sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal oli vaidlustuse esitamiseks subjektiivne õigus pakkumuse tegijana 08.04.2024, ent VAKO sisustas kaebaja subjektiivseid õiguseid liialt kitsalt. Kaebajat tuleb käsitleda riigihanke menetluses pakkujana või hankes osalemisest huvtatud isikuna. Kaebajal võrsub riigihankes pakkujana osalemisel subjektiivne õigus saada adekvaatset teavet, mille põhjal oleks kaebaja saanud teha täpsema pakkumise.
9.3.Kaebajal on õigus vaidlustada riigihanke alusdokumente, kuna need on eksitavad Talve tee L1 piknikuplatsi osas. Halduskohtu menetluses on haldusasi nr 3-22-1693, milles on vaidlustatud Talve tee L1 maaüksuse osas koostatud projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Alusdokumentides on vääralt määratud ehitusala suuruseks 2263 m2, kui ehitusloa vaidluses on ehitusala suuruseks 1120 m2. Ehitusala suurus määrab riigihankes ära multšikatte pindala ja 3(8)
koguse m3-tes. Kaebaja hinnangul on eksitav alusdokumentide Lisas 1 – Tehniline kirjeldus Talve tee L1 Üksnurme küla puhkepargi osas märgitu, et pakkujal tuleb tegeleda ehitusloa, kasutusloa ning vajadusel raieloa muretsemisega. Kaebaja leiab, et VAKO otsuse tühistamine on õigustatud riigihanke alusdokumentide alusel pakkujatele (sh kaebajale) lisakulude tekkimise vältimiseks, kuivõrd ehitusloa vormistamine ja rahaline toiming, mille sisaldumine hankedokumentides toob kaasa olulisi pakkumiste erinevusi.
9.4.Hankijal ei olnud õigust selgituste käigus muuta hanke alusdokumente. Täiendava puiduspetsifikatsiooni lisamist (ümarpuidu mahud pinkide tegemiseks) tuleb lugeda hanke muutmiseks ja eksitavaks. Seetõttu pidanuks pikendama pakkumiste tähtaega RHS § 82 g 1 alusel. Hankedokumendid on õigusvastased, kuna need ei sisalda riigihangete seaduse (RHS) § 87 ja § 88 sätestatud tingimusi, kuna ei nendes ei selgu, miks on eelistatud kindlat tooterühma. Alusdokumentidega ei olnud kooskõlas umbmäärane katendi pindala Talve tee L1 mänguväljaku juures. Mänguväljakute atraktsioonide kinnitus peab olema tehnilistes tingimustes eeskätt ohutu selle mänguväljaku kasutajatele. Samuti on jäänud alusdokumentidest põhjendamatult ja diskrimineerivalt välja puuetega inimesed mänguväljaku kasutajatena. Müra analüüsi sisaldavale pakkuja küsimusele hankija ei vastanud. Hindamiskriteerium „odavaim annab maksimumpunktid” ei ole lubatud (RHS § 2 lg.1 ja RHS § 117 lg.1; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas :3-3-1-5-06). Ka oli pakkumuste esitamise tähtaeg liiga lühike. Muuta tuleb hanke sõlmimise alguskuupäeva ja märata selleks 01.05.2024. Kohus saab kaebuse rahuldamisel VAKO-le ette kirjutada, et VAKO kohustaks hankijat viima alusdokumendid vastavusse RHS § 88 sätetega.
9.5.Puudused tehnilistes tingimustes ei võimalda tugineda ostja nõutud tingimustele ega koostada pakkumise õiget hinda. Vastasel juhul tekib olukord, kus pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel ei saa vastustaja (hankija) objektiivselt pakkumisi võrrelda ega hinnata. See viib kokkuvõttes hankemenetluses pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni.
10.Tallinna Halduskohus palus 23.04.2024 kohtunõudega Saku vallal esitada seisukoht kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele, esialgse õiguskaitse taotlusele ning vastust kaebusele sisuliselt. Kohus palus vastustajal kaebusele vastates ja menetlusse võtmise osas seisukohta esitades mh täpsustada, kas kaebaja on hankemenetluses nr 277155 pakkumuse esitanud.
11.Saku vald esitas 29.04.2024 seisukoha, milles leidis, et kaebuse menetlusse võtmine ei ole põhjendatud. Vastustaja põhjendab enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt.
11.1.Saku vald nõustub VAKO põhjendustega ning leiab, et VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õigesti menetlusse võtmata, kuna ei olnud selge, millist tingimust kaebaja vaidlustusmenetluses vaidlustas ning kaebaja ei põhjendanud enda subjektiivsete õiguste ja huvide rikkumist. Vastustaja leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuna puudub kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.
11.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub õiguslik alus, kuivõrd täitmata on esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused. Kaebaja ei ole kaebuses ega EÕK taotluses asjakohaselt välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi usutavat argumenti selle kohta, miks vajab selline õigus kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud ainult siis, kui usutavalt on esitatud nii kaitsmist vajav õigus (mille kaitseks on kaebaja kohtusse pöördunud) kui ka argumendid, miks see õigus vajab kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Antud juhul kaebajale ebasoodsaid tagajärgi ei kaasne. See, et kaebaja esitas riigihanke menetluses omapoolse ettepaneku ja mitte nõuetekohase pakkumuse, ning seetõttu ei olnud võimalik pakkumust esitatuks lugeda ega arvesse võtta, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine 4(8)
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
13.HKMS § 268 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega peab kohus tagastama riigihankes esitatud kaebuse, kui kaebajal on nõuetekohaselt läbimata menetlus VAKO-s.
14.Isik saab kohtusse pöörduda alles pärast vaidlustusmenetluse läbimist vaidlustuskomisjonis. Kohtueelne menetlus tuleb lugeda läbituks juhul, kui vaidlustuskomisjon on isiku vaidlustuse jätnud läbi vaatamata õigusvastaselt (J. Jäätma. § 268, I, 2. – K. Merusk jt. HKMS. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2003, lk 749). Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.08.2018 määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-31-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt, kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu Halduskohtu 05.11.2022 määrus nr 3-22-2334; Tartu Halduskohtu 06.02.2019 määrus nr 3-19-196; Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2020 määrus nr 3-19-2312, p 17).
15.RHS § 192 lg 3 p 2 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi.
16.Nähtuvalt VAKO 09.04.2024 otsusest olid vaidlustuses esinevateks puudusteks, mis jäid kaebajal kõrvaldamata ja tingisid lõppkokkuvõttes vaidlustuse tagastamise järgmised puudused a) kaebaja ei selgitanud, milliste vaidlustaja subjektiivsete õiguste rikkumise kaitseks on vaidlustus esitatud, b) vaidlustaja ei täpsustanud vaidlustuse eset. Kohus leiab, et VAKO on vaidlustuse tagastanud õiguspäraselt. VAKO on seejuures andnud kaebajale nii 04.04.2024 kui ka 05.04.2024 kirjas võimaluse vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning selgitanud, millised on vaidlustuses esinevad puudused, mille kõrvaldamine on vaidlustuse menetlemise eelduseks.
17.RHS § 185 lg 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada hanke alusdokumentidele. RHS § 185 lg 1 kohaselt on vaidlustusõiguse tekkeks kaks kumulatiivset eeldust: isikul peab olema huvi riigihankes osaleda ning RHS rikkumine peab tema õigusi rikkuma või huvisid kahjustama. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja on pakkumuse esitanud ja hankija on pakkumuse kätte saanud ega ole pakkumust käesoleva määruse tegemise seisuga riigihanke menetlusest kõrvaldanud. Seega lähtub kohus eeldusest, et kaebajal on huvi riigihankes osalemise suhtes ning tema huviks on õiguspärase hankelepingu sõlmimisele suunatud õiguste kaitse.
18.Kaebaja tõi vaidlustusmenetluses (03.04.2024 vaidlustus, 05.04.2024 puuduste kõrvaldamine, 08.04.2024 täiendatud vaidlustus) välja, et hankemenetluse alusdokumendid on Talve tee L1 mänguväljakut puudutavas osas eksitavad, sest vääralt on määratud maaüksuse ehitusalaks 2263m2; ideekonkurssi kujundavad ka haldusasjad nr 3-24-467,3-24-465, 3-24-515 5(8)
ning 3-24-555, kuhu kaebaja kaasatakse menetlusosalisena; puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg oli õigusvastaselt lühike; hanke alusdokumente on muudetud puiduspetsifikatsiooni osas; mänguväljaku projektis puudub kohustuslik müraanalüüs; tekkinud on segadus projektijuhi pädevusega. Seega on kaebaja vaidlustuses küll loetlenud erinevaid puudusi, mis väidetavalt esinevad hanke alusdokumentides, kuid ei ole väidetavaid puudusi mitte mingil viisil seostanud oma väidetavate õiguste rikkumisega.
19.Ka kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitatust võimalik järeldada kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Seejuures hindab kohus üksnes kaebaja poolt VAKO menetluses esitatud sisulisi põhjendusi, kuivõrd vaidluse all on VAKO otsuse õiguspärasus. Tehnilise kirjelduse kohaselt on hanke objektiks Saku vallas asuva nelja mänguväljaku projekteerimised (välja arvatud Talve tee L1 projekt) rajamised, hankimised ja paigaldused, koos vajaliku dokumentatsiooniga. Talve tee L1 Üksnurme külas ehitatava puhkepark – mänguväljaku osas on projekt olemas. Vaidlustusest nähtuvalt käivad kaebaja etteheited üksnes Talve tee L1 mänguväljaku osas. Kaebaja jätab tähelepanuta, et tema poolt esile toodud puudused (puiduspetsifikatsioonide puudumine ümarpalgi materjali loend ja kogused, Talve tee L1 maaüksust puudutav haldusasi nr 3-22-1693, muud kitsendused ja müraanalüüs) on seotud konkreetselt Talve tee L1 maaüksuse ehitusprojekti ja ehitusloa vaidlusega haldusasjas nr 3-22-1693. Vaidlustatud hanke objektiks ei ole ehitusloa ja projekteerimistingimustega seonduv, kuivõrd tehnilises kirjelduses on sõnaselgelt märgitud, et Talve tee L1 osas on ehitusluba ja ehitusprojekt olemas ning tehnilises kirjelduses on toodud viide projektile. Kuivõrd ehitusluba ja ehitusprojekt on olemas, siis ei saa kaebaja tugineda riigihanke menetluses nimetatud dokumentide õigusvastasusele. Kaebaja juhatuse liige on vaidlustanud ehitusloa ja projekteerimistingimused haldusasjas nr 3-22-1693. Tallinna Halduskohus jättis nimetatud haldusasjas esitatud kaebuse 30.10.2023 otsusega rahuldamata. Asi on hetkel Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Hanke objektiks ei ole ehitusprojekti koostamine ning küsimus sellest, milliseid materjale ehitamiseks kasutada väljub riigihanke esemest. Kaebaja ei saa hankedokumente vaidlustades tugineda vaidlustele haldusasjades nr 324-467, 3-24-465, 3-24-515 ja 3-24-555. Nimetatud haldusasjadest haldusasi nr 3-24-515 ei ole üleüldse esitatud kaebaja ega kaebaja juhatuse liikme poolt ning ülejäänud kaebaja juhatuse liikme poolt esitatud kaebused seonduvad Talve tee L1 maa-alal kaevetööde teostamise ja ideekonkursi läbi viimisega ning need on kohus kaebaja juhatuse liikmele kaebeõiguse puudumise tõttu tagastanud. Talve tee L1 maa- ala suurus ja piirid on samuti määratud kindlaks ehitusprojektiga ning selle kindlaks määramine ei ole seotud vaidlusaluse riigihanke läbi viimisega. Seega ei saa maa-ala suuruse märkimine rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja soov tugineda projektile, mille üle kohtumenetluses vaieldakse, on vastustaja enda risk.
20.Kaebaja ei toonud vaidlustuses ka välja konkreetseid hankedokumentide tingimusi, mis tema õigusi väidetavalt kahjustasid. Vaidlustuses tuleb täpselt välja tuua hankedokumendi tingimused sätte täpsusega, mis kaebaja hinnangul on õigusvastased, sest vastasel korral on hanke ese ebaselge ning VAKO ei saa vastava sätte õiguspärasust kontrollida ega vastavat sätet õigusvastaseks tunnistada. Seega pidi kaebaja täpselt määratlema vaidluse eseme, mida kaebaja aga ei teinud. Vaidlustuse põhjal ei ole võimalik tuvastada, milliseid konkreetseid tingimusi peab kaebaja oma õigusi rikkuvaks. Seega on VAKO ka õigesti leidnud, et vaidlustuse ese ei olnud selge.
21.Kohtule nähtuvalt selgitas VAKO kaebajale põhjalikult, milliseid selgitusi ja täpsustusi kaebajalt täiendavalt oodatakse. VAKO nõuded olid selged ja kaebaja pidi nendest aru saama, mida temalt oodatakse. See tähendab, et kaebaja ei selgitanud, millistes konkreetsetes riigihanke alusdokumentides ja milliseid tingimusi tuleb pidada õigusvastaseks ning milliste RHS sätetega esineb vastuolu, ega selgitanud, milliste subjektiivsete õiguste rikkumiste kaitseks on ta vaidlustuse esitanud.
22.Kuna kaebaja VAKO nõutud täiendavaid põhjendusi vaidlustusmenetluses ei esitanud, siis esinesid kaebaja vaidlustuses jätkuvalt puudused, mida kaebaja tähtaegselt ei kõrvaldanud. RHS 6(8)
§ 192 lg 3 sätestab imperatiivsed tagastamise alused ning üheks aluseks, millal vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale, on olukord, kus vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid puudusi (RHS § 192 lg 3 p 2). Kohus leiab kokkuvõtvalt, et VAKO on õiguspäraselt jätnud kaebaja 03.04.2024 esitatud vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastanud selle 09.04.2024 otsusega vaidlustajale. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
23.VAKO on otsuse punktis 9 ka põhjendatult leidnud, et kaebaja juhatuse liige ei ole lepinguline esindaja ning seetõttu ei kuuluks nimetatud kulud kaebajale hüvitamisele.
24.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
25.Kohus võtab haldusasja materjalide juurde riigihanke tehnilise kirjelduse (hankedokumendi lisa 1) ja Talve tee L1 projekti asendiplaani. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
26.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist, paludes peatada hankemenetlus ja alusdokumentide kehtivus kuni käesoleva kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja märgib, et igasugune hankija poolne seaduse väärtõlgendus ei välista HKMS § 249 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamist.
27.Kohus leiab, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.
28.Kaebaja subjektiivseks õiguseks, mille kaitseks ta esialgset õiguskaitset vajab, saab pidada õigust sõlmida riigihanke tulemusel hankeleping. RHS HKMS-is jõustusid 01.06.2022 muudatused, mille järgi on hoopis hankijal võimalus taotleda halduskohtult luba hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks, kui kaebus on esitatud riigihanke menetluses hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse kohta ja kui oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, kaalub üles kaebaja õiguste võimaliku kahjustamise (HKMS § 280 lg 11). Eelnevaid muudatusi selgitas Tallinna Ringkonnakohus näiteks 28.10.2022 määruses haldusasjas 3-22-2012. Kokkuvõtvalt tuleneb muudatustest, et lepingu sõlmimise (nõustumuse andmise) keeld kolmanda isikuga tuleneb otse seadusest (RHS § 201 lg 31 ) ja kui hankija soovib seda olukorda muuta, siis peab ta ise taotlema halduskohtult luba. Praegusel juhul nähtub kohtule esitatust, et vastustaja peatas 09.04.2024 seisuga hankemenetluse vaidlustuse tõttu ning pidas ka vajalikuks hankes esitatud pakkumusi mitte avada. Kuna kohtule arusaadavalt on hankemenetlus peatatud, siis puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu ei hinda kohus, kas täidetud on muud esialgse kohaldamise eeldused, mis on sätestatud HKMS § 249 lg-s 4.
29.Kohus märgib ka, et kohus jättis 15.04.2024 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kaebajal tuli selgitada mh enda esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebaja 22.04.2024 avalduses esialgse õiguskaitse vajadust ei selgitanud ega teatanud kohtule, millised pöördumatud tagajärjed talle kaasnevad, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Seega ei ole kohtule kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus äratuntav ning kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajale ebasoodsaid tagajärgi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei kaasne.
30.Eeltoodust tulevalt jääb kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulud
31.HKMS § 104 lg 5 p2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, v.a juhul, kui kaebus tagastatakse HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 640 eurot riigilõivu seaduse (RLS) § 60 lg 5, § 258 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel, siis tuleb kaebajale tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 2 jõustumist. 7(8)
32.Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot ei kuulu tagastamisele, sest kohus vaatas taotluse sisuliselt läbi.
33.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Kuna kohus tagastas kaebaja kaebuse, siis jäävad kaebaja muud võimalikud menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustajal ei ole eelduslikult väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, sest vastustajat on esindanud ametnik. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.