3-22-1646 XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.05.2022 viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mirja Sarap Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindajad Teele Reedi ja Karel Virks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1646.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1646 muutmata osas, millega kohus eemaldas kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult ning piiras nende juurdepääsu haldusasja toimikule.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult eemaldamist puudutavas osas. Muus osas ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (HKMS § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
XX esitas 21.04.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikaajalise viisa saamiseks töötamise eesmärgil. PPA keeldus 05.05.2022 pikaajalise viisa andmisest põhjusel, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
2.XX esitas viisa andmisest keeldumise vaidlustamiseks avalduse, mille PPA jättis 27.05.2022 otsusega nr 15.5-4/223-4 rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamiseks
3-22-1646 esitas XX avalduse Siseministeeriumile, kes jättis teistkordse avalduse viisa andmisest keeldumise vaidlustamiseks 04.07.2022 otsusega nr 2-2/641-1 rahuldamata.
3.XX esitas 02.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.05.2022 viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks väljastada kaebajale viisa või alternatiivselt vaadata kaebaja viisataotlus uuesti läbi. Kaebaja esitas pikaajalise viisa taotluse ajal, mil ta viibis seaduslikult Eesti Vabariigis ning tema töötamine oli registreeritud PPA-s. Kaebajal oli kehtiv C-viisa ja tööleping ettevõttega, kus ta käis tööl. Seega oli Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrusest nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ (määrus nr 42) tulenevalt talle viisa andmine lubatud. Kaebaja töötab IT-alal, mis on neutraalne ametikoht. Kaebaja viisa taotlemisel ei ole esitatud valeandmeid. Pärast viisa taotlemist ei ole kaebaja andmetes ega temaga seotud asjaoludes midagi muutunud. Kaebaja ei ole Eestis toime pannud süütegusid. Viisa andmisest keeldumist ei ole vaidlustatavas haldusaktis põhistatud ega kaalutletud.
4.Tallinna Halduskohus jättis 05.08.2022 määrusega välismaalaste seaduse (VMS) § 10018 vastuolu tõttu Euroopa Liidu õigusega kohaldamata, võttis kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja kaasas haldusorganina menetlusse Kaitsepolitseiameti.
5.Kaitsepolitseiamet esitas 02.09.2022 vastuse kaebusele, milles taotles vastuse lisana 2 esitatud Siseministeeriumi 04.07.2022 otsuse nr 2-2/641-1 seletuskirja ja salajase tasemega riigisaladuse osas menetluse kinniseks kuulutamist ning kaebaja ja tema esindaja eest vastava teabe varjamist. Kaitsepolitseiamet kinnitas, et kaebajale, tema esindajale ja vastustajale võib avaldada Kaitsepolitseiameti seisukoha ja lisa 1 (Kaitsepolitseiameti 01.07.2022 vastus pöördumisele nr 4976-3). Kaitsepolitseiamet on valmis kohtule esitama salajase tasemega riigisaladust, kust nähtuvad sisulised põhjused, miks amet jättis kaebaja viisataotluse kooskõlastamata. Kaebajal puudub riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud juurdepääsu õigus. Kaebajale ja tema esindajale ei ole võimalik tutvustada salajast teavet ka pärast julgeolekukontrolli läbimist. Avalik huvi tagada julgeolekuasutuste töö efektiivsus kaalub üles kaebaja ja tema esindaja õiguse tutvuda kohtulikul uurimisel kõigi kogutud tõenditega. Teadmisvajaduse puudumise tõttu tuleb riigisaladust sisaldavat dokumendile juurdepääsu piirata ka vastustaja esindajale. Vastavalt VMS § 10016 lg-le 2 ei avaldata välismaalasele ega muule isikule otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Venemaa Föderatsiooni kodanike viisataotlused ja juba väljastatud viisad on teravdatud tähelepanu all, sest riigi jätkuv sõjategevus Ukraina vastu mõjutab negatiivselt nii Eesti Vabariigi kui ka Euroopa Liidu julgeolekut. Seega võivad Siseministeeriumi 04.07.2022 otsuse seletuskirjaga tutvuda vaid kohus ja vastustaja esindaja.
6.Tallinna Halduskohus kuulutas 12.09.2022 määrusega haldusasja menetluse kinniseks Siseministeeriumi 04.07.2022 vaideotsuse seletuskirja osas ning keelas kaebajal ja tema esindajal dokumendiga tutvumise ja sellest ärakirja saamise (resolutsiooni p 1); kuulutas haldusasja menetluse kinniseks asjas arutatava salajase tasemega riigisaladuse ja sellega tutvumise osas, eemaldades kaebaja ja vastustaja ning nende esindajad menetlustoimingutelt osas, milles kohus riigisaladusega tutvub ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused, ja keelates kaebajal ja vastustajal ning nende esindajatel vastava riigisaladust sisaldava dokumendiga ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumise ning neist ärakirjade saamise (resolutsiooni p 2). Juurdepääs kohtumenetluses arutelu all olevatele dokumentidele tuleb otsustada üksikjuhtumi asjaolusid arvestades, mitte üldistatuna sellel alusel, millises menetluses on otsus tehtud. Kaitsmisväärseks tuleb pidada viisamenetluse metoodikaid ja taktikat, sh kuidas on üles ehitatud 2(6)
3-22-1646 kontrollisüsteemid, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, kuidas toimub teabe kogumine jne. Siseministeeriumi 04.07.2022 otsuse nr 2-2/641-1 seletuskiri (ennekõike lk 1 viies lõik, lk 2 viimane lõik ja lk 3 eelviimane lõik) sisaldab teavet, mille varjamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel. Haldusorgan on avaldanud vastuses kaebusele valdkonna, mida teave puudutab, kuid julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ei ole võimalik avaldada täpsemat sisu. Lisaks sellele, et tuleb kaitsta konkreetset teavet, on olemas ka avalik huvi kaitsmaks julgeolekuasutuste töö efektiivsust, sh teabe meetodeid ja allikaid. Venemaa Föderatsioon võib kasutada ära enda kodanikke, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eesti Vabariigil on suveräänne õigus määratleda, milliste välismaalaste viibimine ja töötamine Eestis vastab avalikele huvidele (VMS § 13). Asjas ei ole vaidluse all põhiõiguste riive, nagu nt oht elule, tervisele või inimväärikusele või tõsine riive perekonnaelule. Tähtis on Eesti riigi huvi säilitada oma julgeolekut ja avalikku korda. Seega ei kaalu vaidlus kaebajale antava hüve üle praegusel juhul üles avalikku huvi kaitsta teavet. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja advokaadist esindajale. Esindajal ei ole võimalik kliendilt andmeid koguda, kliendile lisaküsimusi esitada ja kohtule esitatavaid seisukohti tutvustada nii, et teabe sisu oleks kaitstud. Advokaat võib avaldada teavet ka tahtmatult, nt esitatavate küsimuste kaudu. Tegemist ei ole tähtsuse kaotanud, ammendunud teabega, mille kohta info saamine tagantjärele enam avalikku korda või julgeolekut kahjustada ei saaks. Varjatavat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, küll peab aga kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud teabe kohta. Kohtu järelduste ja varjatava teabe alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.09.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebaja palub teha uus määrus, millega saata halduskohtule uueks lahendamiseks küsimus, milliste dokumentidega on kaebaja esindajal võimalik halduskohtumenetluses tutvuda ja kas tal on võimalik saada riigisaladusele juurdepääsu luba. Alternatiivselt palub kaebaja, et ringkonnakohus teeks eelnimetatud küsimustes ise uue määruse, määrates ringkonnakohtu menetluse ajaks kaebaja esindajale tähtaja riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemiseks. Kaebaja möönab, et Siseministeeriumi 30.06.2022 vaideotsuse seletuskirjast ärakirja saamine ei pruugi Eesti Vabariigi julgeoleku seisukohast olla põhjendatud, kuid esindajal peab siiski olema võimalus tutvuda kogu teabega. Riigisaladust puudutavas osas on halduskohtu määrus põhistamata. Pooled on kohtu ees võrdsed (vt HKMS § 2 lg 6). RSVS näeb ette võimalused, kuidas saada riigisaladusele juurdepääsu luba. Kohus ei ole uurinud, kas kaebaja esindajal on riigisaladusele juurdepääsu luba või kas ta soovib seda luba taotleda. Riigisaladusega kaitstud teave ei välista automaatselt esindaja õigust tutvuda kogutud teabega. Kohus võib tutvustada esindajale dokumenti nii, et riigisaladusega kaitstud osa on sellest välja jäetud. Kaebaja nõustub halduskohtuga, et on olemas avalik huvi kaitsmaks julgeolekuasutuste töö efektiivsust, sh teabe meetodeid ja allikaid. Samas peaks olema esindajal võimalik tutvuda haldusmenetluses tehtud lõppjäreldustega (st konkreetsed andmed, mis käivad kaebaja isiku, eluloo, temaga seotud riskide, teadmiste, sidemete vms kohta). Halduskohus selgitas määruses, et kaebaja eest ei tule varjata teavet, mille kogumist võib viisa andmise vaidluses analoogselt elamislubade vaidlustega pidada tavapäraseks, kuid määruse resolutsioonis seda kajastatud ei ole. Määruse resolutsiooni p-st 1 tuleneb kaebaja esindajale ühemõtteline keeld tutvuda kaebaja kohta kogutud materjalidega. 3(6)
3-22-1646
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 79 lg 5, § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise otsustuste peale. Halduskohtu nende otsustuste peale ei luba seadus ka määruskaebust esitada. Seetõttu tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse taotlusi selliselt, et halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on vaidlustatud üksnes menetlustoimingult eemaldamist ja toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas.
9.HKMS § 79 lg 1 p 1 sätestab, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 88 lg-st 2 tulenevalt võib samal alusel piirata ka menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Menetlusosalise kohtuasjale juurdepääsu õigusi võib piirata tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest menetlustoimingul osaleda ja toimikuga tutvuda (HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2) ning juurdepääsu piiratakse minimaalses ulatuses (HKMS § 79 lg 4 ja § 88 lg 3). Tuleb arvestada, et HKMS §-de 79 ja 88 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduses (PS, § 15 ja § 24 lg 2) sätestatud seadusereservatsioonita põhiõigusi, mille piiramist saaks seetõttu õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi (Riigikohtu 22.11.2017 määrus asjas nr 3-17-911, p 23; 10.05.2016 otsus asjas nr 3-4-1-31-15, p 39). Juurdepääsu tõenditele võib seega piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda teise poole esitatud dokumentidega, et tagada tema õiguste tõhus kaitse (vt nt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 09.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-8-17, p 19).
10.Praegusel juhul on vaidluse all kolmanda riigi kodanikule pikaajalise viisa andmisest keeldumise asjaolud ja kaalutlused. Pikaajalise viisa andmise alused ja menetluskord on sätestatud VMS-is. VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 kohaselt ei avaldata välismaalasele ega muule isikule viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, keelduva otsuse vaidlustamise menetluses tehtud otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Ringkonnakohus leiab, et nendest sätetest tulenevalt on piiratud välismaalase õigust nõuda haldusorganilt teavet tema kohta tehtud haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta. Sätte mõtteks pole siiski keelata haldusorganil isikule asjaolude ja kaalutluste avaldamist, kui nende varjamiseks pole haldusorgani enda hinnangul põhjust. Samuti ei välista VMS-i osutatud sätted halduskohtumenetluses isikule andmete avaldamise kaalumist HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 järgi. Riigikohus rõhutas 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-8-17 (p 19), et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (vt ka Riigikohtu 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6). Ilmselt ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega oleks suunata välismaalast kõigepealt eraldi haldusasjas vaidlustama haldustoimingut – haldusakti aluseks olnud asjaolude ja põhjenduste avaldamata jätmist –, vajadusel VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 põhiseaduslikkuse kontrolli kaudu, ja seejärel eraldi menetluses menetlema kaebust viisa andmisest keeldumise otsuse peale. Lõppastmes otsustab nii või teisiti andmetele juurdepääsu ulatuse üle kohus ja mõistlik on seda teha ühe (põhi)menetluse raames. Vaatamata võimalusele kalduda haldusasja lahendamisel kaebajale andmete avaldamise otsustamisel põhjendatud juhul 4(6)
3-22-1646 kõrvale VMS § 66 lg-s 2, § 1008 lg-s 2 ja § 10016 lg-s 2 ettenähtust, tuleb nendes sätetes sisalduvat erandlikku teabe avaldamise keeldu pidada olulise avaliku huvi väljenduseks, mida kohus peab oma kaalutlusotsuse tegemisel kohaselt arvesse võtma.
11.VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 eeskujuks on ilmselt olnud analoogse sisuga sätted Euroopa Liidu viisaeeskirja (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) algses redaktsioonis. Viisaeeskiri reguleerib lühiajalisi ehk nn Schengeni viisasid ja praeguses asjas see otseselt ei kohaldu. Normide mõtte ja eesmärgi kindlakstegemiseks on siiski oluline, kuidas on neid sisustatud Euroopa Liidu õiguses, sh Euroopa Kohtu praktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 10). Viisaeeskirja art 32 lg 2 kohaselt edastatakse otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused taotlejale standardvormi kasutades, märgistades etteantud lahtrid. Analoogne on ka PPA keelduva otsuse vormistus pikaajalise viisa andmisest keeldumise kohta, kus praegusel juhul oli PPA keeldumise alusena märgistanud lahtri „Kujutate ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele“. Euroopa Kohtu suurkoda on 24.11.2020 otsuses asjas C-226/19 (p-d 45 ja 46) leidnud, et isikule tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) tulenevalt teha märkuste lahtris teatavaks konkreetne keeldumispõhjus (s.o kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele), millele lisatakse vajaduse korral nimetatud vastuväite põhjenduste sisu. Eelnevast järeldub, et viisataotlejale peab olema teada vähemalt konkreetne keeldumispõhjus (kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele) ning vajaduse korral lisatakse täiendavad selgitused. Ringkonnakohus leiab, et ka olukorras, kus Euroopa Liidu õiguse asemel kohaldub siseriiklik õigus (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus PS § 15 järgi), peaks teabe viisataotlejale avaldamise ulatus olema üldjuhul võrreldav Euroopa Kohtu praktikas nõutavaga. Seda enam, et pikaajalise viisa taotleja seisund ja õigused suhetes riigiga on pikemaajalisemad ja püsivamad ehk tugevamad kui lühiajalise Schengeni viisa taotlejal. See ei tähenda siiski, et kohtuvaidluses pikaajalise viisa andmise üle tuleks kaebajale teha teatavaks kõik keeldumise põhjused. Sellist nõuet ei tulene ka eelnimetatud Euroopa Kohtu otsusest. Lisaks võivad teatud andmed olla käsitatavad riigisaladusena või riigi julgeolekuga seotud muu teabena, mille varjamist kohtuotsus asjas C-226/19 ei käsitle. Asja C-226/19 raames esitatud kohtujuristi ettepanekus (vt p-d 83, 110) on selgitatud, et Euroopa Kohus on oma praktikas nõustunud, et ülekaalukad kaalutlused, mis puudutavad liidu või tema liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete toimimist, võivad takistada puudutatud isikule teatud andmetest või tõenditest teatamist. Järelikult on erandlikel juhtudel ja eelkõige riigi julgeolekuga seotud põhjustel võimalik asjaomased isikud nii haldus- kui ka kohtumenetluses teatavast teabest ilma jätta. Vajaduse korral võivad liikmesriigid huvide kaitsmiseks paluda kohtul rakendada vahendeid, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid riigi julgeolekukaalutlusi ja teiselt poolt puudutatud isiku menetluslikke õigusi.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus leidnud õige tasakaalu riigi julgeolekuhuvide ja kaebaja kaitseõiguse vahel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 11). Vastuses kaebusele ja selle lisas 1 on Kaitsepolitseiamet välja toonud olulise osa Siseministeeriumi 04.07.2022 vaideotsuse seletuskirja asjaoludest ja kaalutlustest. Seega on nimetatud dokument sisuliselt kaebajale avalikuks tehtud ning tal on teada konkreetne keeldumispõhjus ja seda täpsustavad selgitused. Kaebajal on võimalik esitada nende asjaolude ja kaalutluste kohta oma seisukohad ja tõendid. Sellega on asja olemust ja kaalul olevaid hüvesid arvestades piisavalt tagatud võistlevuse ja poolte võrdsuse põhimõtte järgimine (HKMS § 2 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigi julgeolekut puudutav üksikasjalikum info, mis kajastub Kaitsepolitseiameti salajase taseme riigisaladust sisaldavas teabekandjas ning osaliselt ka seletuskirja põhjendustes, tuleb jätta kaebaja ja tema esindaja ees varjatuks. Tuleb 5(6)
3-22-1646 arvestada potentsiaalse ohuga, et praeguses ja sellega sarnastes asjades teabehanke käigus kogutud info avaldamine menetlusosalistele toob kaasa selle info jõudmise Venemaa Föderatsiooni eriteenistusteni. Täielikult pole võimalik välistada ka seda, et kohtuasi algatataksegi Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste suunamisel eesmärgiga saada oma eesmärkidel ärakasutamiseks infot Eesti riigi käsutuses oleva teabe ja analüüside kohta. Sellises olukorras ei saa nõuda, et konfidentsiaalse teabe lekkimise oht oleks konkreetse isiku ja asjaoludega seotult juba tuvastatud, vaid piisab abstraktse ohu möönmisest. Täiendavalt võib huvide kaalumisel arvesse võtta asjaolu, et kaebajal ei ole suure tõenäosusega võimalik kehtiva õiguse järgi saada viisat isegi juhul, kui kohus peaks vaidlustatud PPA otsuse tühistama. Nimelt on Vabariigi Valitsus pärast PPA otsuse tegemist karmistanud sanktsioone, välistades pikaajalise viisa andmise ka nendele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel oli viisa taotlemise ajal kehtiv lühiajaline viisa (määrus nr 42 alates 18.08.2022 kehtivas redaktsioonis). Kaebaja õigused on praeguses kohtuvaidluses tagatud sellega, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud asjaolude ja kaalutlustega tutvub kohus ning tehtav kohtulahend ning selle põhjendused on kaebajal võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse.
13.Halduskohus on põhjendatult piiranud ka kaebaja ja tema esindaja juurdepääsu kaasatud haldusorgani poolt halduskohtule edaspidi esitatavale riigisaladust sisaldavale tõendile ning eemaldanud nad sellega tutvumise toimingult (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrus nr 3-22-1582, p 13). Määruskaebuses ei väideta, et kaebajal või tema esindajal oleks RSVS-is sätestatud juurdepääsu õigus. Sellises olukorras ei ole aga kohtul HKMS §‐des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust ja tutvumisõiguse andmisest tuleb keelduda (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p 26.1). Seega oli vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 selle tegemise ajal igal juhul õiguspärane. Riigikohus selgitas ka osutatud määruses (p-d 26.2–26.3), et kohtu jaoks võib riigisaladusega tutvumise tulemusel olla ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt menetlusosalise vältimatu teadmisvajadus puudub. Sel juhul võib halduskohus otsustada, et menetlusosalisel või tema esindajal ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale asutusele ja ootamata ära selle tulemusi. Ringkonnakohtu eespool kirjeldatud põhjustel on praegusel juhul ilmne, et riigi julgeoleku kaitsmine on ülekaalukalt olulisem väärtus kui viisataotleja või tema esindaja õigus tutvuda riigisaladust sisaldava dokumendiga. Õige on arvesse võtta ka seda, et kelle iganes, sh juurdepääsuõigusega riigiteenistuja või advokaadi juurdepääs konkreetsele riigisaladust sisaldavale teabekandjale suurendab riske riigi julgeolekule, isegi kui isiku usaldusväärsuses pole iseenesest põhjust kahelda. Seetõttu selgitas halduskohus asjakohaselt advokaadi inimliku eksimise võimalikkust varjatud teabega ümberkäimisel. Sarnaselt Siseministeeriumi 04.07.2022 vaideotsuse seletuskirjaga on piisav, kui riigisaladust sisaldava teabega tutvub asja lahendav kohtunik.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.09.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.