Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1646 XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 06.05.2022 viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Haldusasi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Mirja Sarap Kaasatud haldusorgan – Kaitsepolitseiamet, volitatud esindajad Teele Reedi ja Karel Virks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1646.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1646 muutmata osas, millega kohus eemaldas kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult ning piiras nende juurdepääsu haldusasja toimikule.
Määruse peale võib esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult eemaldamist puudutavas osas. Muus osas ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (HKMS § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-22-1646 esitas XX avalduse Siseministeeriumile, kes jättis teistkordse avalduse viisa andmisest keeldumise vaidlustamiseks 04.07.2022 otsusega nr 2-2/641-1 rahuldamata.
3-22-1646 kontrollisüsteemid, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, kuidas toimub teabe kogumine jne. Siseministeeriumi 04.07.2022 otsuse nr 2-2/641-1 seletuskiri (ennekõike lk 1 viies lõik, lk 2 viimane lõik ja lk 3 eelviimane lõik) sisaldab teavet, mille varjamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel. Haldusorgan on avaldanud vastuses kaebusele valdkonna, mida teave puudutab, kuid julgeoleku ja avaliku korra kaitseks ei ole võimalik avaldada täpsemat sisu. Lisaks sellele, et tuleb kaitsta konkreetset teavet, on olemas ka avalik huvi kaitsmaks julgeolekuasutuste töö efektiivsust, sh teabe meetodeid ja allikaid. Venemaa Föderatsioon võib kasutada ära enda kodanikke, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eesti Vabariigil on suveräänne õigus määratleda, milliste välismaalaste viibimine ja töötamine Eestis vastab avalikele huvidele (VMS § 13). Asjas ei ole vaidluse all põhiõiguste riive, nagu nt oht elule, tervisele või inimväärikusele või tõsine riive perekonnaelule. Tähtis on Eesti riigi huvi säilitada oma julgeolekut ja avalikku korda. Seega ei kaalu vaidlus kaebajale antava hüve üle praegusel juhul üles avalikku huvi kaitsta teavet. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja advokaadist esindajale. Esindajal ei ole võimalik kliendilt andmeid koguda, kliendile lisaküsimusi esitada ja kohtule esitatavaid seisukohti tutvustada nii, et teabe sisu oleks kaitstud. Advokaat võib avaldada teavet ka tahtmatult, nt esitatavate küsimuste kaudu. Tegemist ei ole tähtsuse kaotanud, ammendunud teabega, mille kohta info saamine tagantjärele enam avalikku korda või julgeolekut kahjustada ei saaks. Varjatavat teavet ei ole võimalik detailselt kohtuotsuses kajastada, küll peab aga kohtuotsusest nähtuma kohtu järeldus esitatud teabe kohta. Kohtu järelduste ja varjatava teabe alusel on ka kõrgema astme kohtul võimalik haldusorganite ja halduskohtu järelduste õigsust kontrollida.
3-22-1646
3-22-1646 kõrvale VMS § 66 lg-s 2, § 1008 lg-s 2 ja § 10016 lg-s 2 ettenähtust, tuleb nendes sätetes sisalduvat erandlikku teabe avaldamise keeldu pidada olulise avaliku huvi väljenduseks, mida kohus peab oma kaalutlusotsuse tegemisel kohaselt arvesse võtma.
3-22-1646 arvestada potentsiaalse ohuga, et praeguses ja sellega sarnastes asjades teabehanke käigus kogutud info avaldamine menetlusosalistele toob kaasa selle info jõudmise Venemaa Föderatsiooni eriteenistusteni. Täielikult pole võimalik välistada ka seda, et kohtuasi algatataksegi Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste suunamisel eesmärgiga saada oma eesmärkidel ärakasutamiseks infot Eesti riigi käsutuses oleva teabe ja analüüside kohta. Sellises olukorras ei saa nõuda, et konfidentsiaalse teabe lekkimise oht oleks konkreetse isiku ja asjaoludega seotult juba tuvastatud, vaid piisab abstraktse ohu möönmisest. Täiendavalt võib huvide kaalumisel arvesse võtta asjaolu, et kaebajal ei ole suure tõenäosusega võimalik kehtiva õiguse järgi saada viisat isegi juhul, kui kohus peaks vaidlustatud PPA otsuse tühistama. Nimelt on Vabariigi Valitsus pärast PPA otsuse tegemist karmistanud sanktsioone, välistades pikaajalise viisa andmise ka nendele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel oli viisa taotlemise ajal kehtiv lühiajaline viisa (määrus nr 42 alates 18.08.2022 kehtivas redaktsioonis). Kaebaja õigused on praeguses kohtuvaidluses tagatud sellega, et vaidlustatud otsuse aluseks olnud asjaolude ja kaalutlustega tutvub kohus ning tehtav kohtulahend ning selle põhjendused on kaebajal võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse ja Riigikohtusse.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.