X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.04.2022 otsuse nr 12203070001-1 osaliseks tühistamiseks ning Politseija Piirivalveameti kohustamiseks anda ajutise kaitse alusel elamisluba või alternatiivselt vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (Nigeeria kodanik, sündinud XX XX XXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Merili Laansoo Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja menetlus.
2.Kaebajal on võimalus taotleda riigilõivu 20 eurot tagastamist, esitades taotluse, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele riigilõiv tagastada (vt määruse põhjenduste punkt 14).
3.Kaebajale menetlusabi andmisega (sh riigi õigusabi osutamisega) seonduvad kulud jäävad riigi kanda ning muud võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tegi 01.04.2022 otsuse nr 12203070001-1 (edaspidi 01.04.2022 otsus), millega: 1) luges X rahvusvahelise kaitse taotluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja
lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi; 2) tegi Xle väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 15 päeva, mis kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral; 3) jättis VSS § 74 lg 4 alusel sissesõidukeelu kohaldamata.
2.Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus PPA 01.04.2022 otsuse osaliseks tühistamiseks (rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise ning lahkumisettekirjutuse tegemise osas, s.o resolutsiooni punktid 1 ja 2) ning PPA kohustamiseks anda ajutise kaitse alusel elamisluba või alternatiivselt vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi.
3.PPA palus 26.05.2022 vastuses kaebusele, et kohus ei määraks asjas istungit enne, kui PPA on teinud ajutise kaitse andmise osas otsuse. Vastuseks 31.05.2022 kohtunõudele selgitas PPA 06.06.2022, et kui kaebajale antakse ajutise kaitse alusel elamisluba, siis PPA õiguspärast 01.04.2022 otsust kehtetuks ei tunnista ja menetluse lõpptulemiks on jõustunud rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsus. Kaebajal on hiljem võimalik esitada uuesti taotlus rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks vastavalt VRKS §-le 24. Ajutise kaitse alusel elamisloa saamisel kaotab lahkumisettekirjutus kehtivuse (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 13 lg 2).
4.Kaebaja teatas 08.06.2022 kohtule, et esitas 02.06.2022 PPA-le taotluse ajutise kaitse alusel elamisloa saamiseks. PPA 07.09.2022 ja 08.09.2022 vastustest kohtu päringule selgus, et PPA andis Xle 07.09.2022 otsusega tähtajalise elamisloa ajutise kaitse alusel üheks aastaks (07.09.2022 kuni 07.09.2023).
5.Kohus koostas 08.09.2022 kaebajale kohtunõude, milles märkis, et kaebaja saavutas ajutisse kaitsesse puutuvalt eesmärgi, saades elamisloa näol seadusliku aluse Eestis viibimiseks. Kohus palus teatada, kas kaebaja jääb kaebuse juurde või loobub sellest. Samuti selgitas kohus, et esindajal tuleks ära esitada taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.
6.Kaebaja vastas 13.09.2022, et tema primaarseks nõudeks oli tühistada PPA 01.04.2022 otsus täies ulatuses ning kohustada PPA-d hindama kaebaja vastavust ajutise kaitse saamise tingimustele ja väljastama ajutise kaitse otsust. Kaebaja alternatiivne nõue oli kohustada PPA-d uuesti vaatama sisuliselt läbi kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust. Kuivõrd PPA on rahuldanud kaebaja taotluse saada ajutise kaitse alusel tähtajaline elamisluba, siis tulenevalt VSS § 13 lg-st 2 kaotab lahkumisettekirjutus kehtivuse ning sellest tulenevalt kaotab kehtivuse ka sissesõidukeelu kohaldamine. Seega puudub otsene vajadus PPA 01.04.2022 otsuse tühistamiseks. Kuna kaebaja primaarne nõue on täidetud, puudub vajadus rahvusvahelise kaitse andmise tagasilükkamise vaidlustamiseks. PPA on kinnitanud, et kaebaja saab esitada uue rahvusvahelise kaitse taotluse pärast ajutise kaitse perioodi lõppu tulenevalt VRKS §-st 24. Kaebaja loobub alternatiivsest nõudest rahvusvahelise kaitse osas: kohustada PPA-d vaatama uuesti sisuliselt läbi X rahvusvahelise kaitse taotlust.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste
kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
8.PPA 01.04.2022 otsuses käsitleti kaebajale pagulase või täiendava kaitse saaja staatuse andmist (VRKS § 4) ning leiti, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb tagasi lükata. Ajutise kaitse andmise võimalust (VRKS § 5) otsuses ei hinnatud. Kaebaja esmaseks eesmärgiks kaebuse esitamisel oli saada ajutise kaitse alusel elamisluba Eestis. Pagulasseisundit ning täiendava kaitse seisundit käsitleti kaebuses alternatiivsena puhuks, kui kaebajale ajutist kaitset ei võimaldata. Seega saades PPA 07.09.2022 otsuse alusel ajutise kaitse saajana tähtajalise elamisloa perioodiks 07.09.2022-07.09.2023, saavutas kaebaja oma eesmärgi. Lisaks kaotas PPA 01.04.2022 otsusega tehtud lahkumisettekirjutus (resolutsiooni punkt 2) oma kehtivuse kaebajal seadusliku viibimisaluse olemasolu tõttu (VSS § 13 lg 2). Seega primaarses kohustamisnõudes (kohustada PPA-d väljastama kaebajale ajutise kaitse otsus) ja 01.04.2022 tühistamise nõudes lahkumisettekirjutuse osas tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Menetluse jätkamist tuvastusnõudega pole taotletud (HKMS § 152 lg 2).
9.HKMS § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
10.Kaebaja esindaja selgitas 13.09.2022 vastuses, et puudub vajadus rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise vaidlustamiseks. Kaebaja loobus alternatiivsest nõudest kohustada PPA-d vaatama uuesti sisuliselt läbi rahvusvahelise kaitse taotlust. Kohtu hinnangul hõlmab loobumise avaldus eelneva põhjal lisaks kohustamisnõudele ka PPA 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1 (rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamine) tühistamisnõuet. Need nõuded olid kantud ühest põhjendusest ja eesmärgist – kui kaebaja ajutise kaitse alusel elamisluba ei saa, siis alternatiivselt oleks kaebaja püüdnud saavutada Eestis seadusliku viibimisaluse saamist rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise vaidlustamise ning PPA kohustamise kaudu vaadata rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Seega vaatamata loobumisavalduse sõnastusele nähtub selle sisust, et kaebaja tahteks on mh enam mitte vaidlustada 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkti 1 (HKMS § 2 lg 4).
11.Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid kaebusest osalise loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kaebajal on advokaadist esindaja, kes on teadlik, et vajadusel saab uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitada vaid korduva taotluse esitamise regulatsiooni järgides (VRKS § 24). Seega võtab kohus vastu kaebusest osalise loobumise ning lõpetab ka neis nõuetes haldusasja menetluse.
12.Kokkuvõtvalt lõpetatakse haldusasja menetlus nii eesmärgi saavutamise (HKMS § 152 lg 1 punkt 4) kui ka loobumise (HKMS § 153) tõttu. Kaebaja ei saa enam samade nõuetega samadel alustel halduskohtu poole pöörduda (HKMS § 43 lg 1 punkt 2).
13.Kuna kaebaja suhtes ei kohaldatud sissesõidukeeldu (PPA 01.04.2022 otsuse resolutsiooni punkt 3) ja selles osas kaebust ka menetlusse ei võetud (vt halduskohtu 26.04.2022 määruse põhjenduste punkt 9.4 ja 05.05.2022 määruse põhjenduste punkt 8), siis on arutlused sissesõidukeelu kehtivuse kaotamise üle asjakohatud ning kohtul pole võimalik ega vajalik otsustada menetluse lõpetamise üle sissesõidukeeldu puutuvalt.
Menetluskulud
14.HKMS § 104 lg 5 punkti 4 alusel tuleks asjas tasutud riigilõiv 20 eurot kaebajale tagastada, sest osaliselt lõpetatakse menetlus HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel. HKMS § 104 lg 6 punkti 2 järgi riigilõivu aga tagastada ei saaks, sest osaliselt kaebaja loobus kaebusest ning riigilõivu suurus ei ületa 50 eurot. Kuna kohtu hinnangul on menetluse lõpetamisel olulisem roll asjaolul, et PPA andis kaebajale ajutise kaitse alusel elamisloa ning osaline kaebusest loobumine toimus üksnes tänu ajutise kaitse otsusele, siis on riigilõiv 20 eurot tagastatav. Lähtuvalt HKMS § 104 lg-st 8 ei saa kohus praegusel juhul kohe riigilõivu omal algatusel tagastada, sest maksmiseks oli kohustatud X, kuid riigilõiv tasuti Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ poolt. Seetõttu tuleb kaebajal esitada taotlus, kus märgitakse, kellele ja millisele arveldusarvele soovitakse riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (HKMS § 104 lg 81).
15.Kaebajale menetlusabi andmisega seonduvad menetluskulud (sh riigi õigusabi osutamisega seonduvad menetluskulud) jäävad riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Muud võimalikud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
16.Kohus lahendab kaebaja riigi õigusabi korras määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.