lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1633/6

Keskkonnaõigus › Looduskaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1633/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Keskkonnaõigus › Looduskaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1046
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

12.08.2022, Tallinn

Haldusasja number Haldusasi

3-22-1633 OÜ Favorte, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Tähetorni Arendus kaebused Tallinna Linnavalitsuse 15.06.2022 korralduse nr 569 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad:

eelloetletud; esindajad vandeadvokaadid Toivo

Viilup ja Matrin Männik Vastustaja: Tallinna linn; esindajad Inge Lumiste ja Andres Aas

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Saata määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtule on kaebajate poolt 01.08.2022 esitatud kaebus Tallinna Linnavalitsuse korraldusele, millega algatati looduskaitseseaduse (LKS) § 9 lg 2 alusel loodusobjekti kohaliku tasandi kaitse alla võtmise menetlus. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus kaevatava korralduse kehtivuse peatamiseks. Kaevatav korraldus toob kaasa olukorra, kus algatatud detailplaneeringutega pole võimalik jätkata ja kaebajate omandis olevate teiste kinnistute arendamine pole võimalik. Detailplaneeringute menetluste peatamine on vaidlustatud teises haldusasjas (3-21-1675). Kaebajad peaksid esmase õiguskaitse mitterakendamisel taluma kohtumenetluse jooksul ebamõistlikke piiranguid, mille hilisem heastamine poleks mõistlikult võimalik. Samuti oleks kaebajatel keerukas tõendada, et käesolev korraldus on põhjuslikus seoses kaebajatele viivitusest tekkiva kahjuga. Kuna looduskaitselisi eesmärke tagavad juba piisavalt püsielupaiga kaitsekord ja Haabersti linnaosa üldplaneering, ei peaks kaebajad taluma KOV-i omavoli ning vaidlustama täiendavaid haldusakte. Kaebuse kohaselt põhineb menetluse algatamine ebapädeval ekspertiisil, mis on tehtud eksperdi (L.Klein) poolt, kes on praegu KOV-i ametnik. Riik on pidanud piirkonnas piisavaks püsielupaiga moodustamist ning pärast vastava määruse andmist võis eeldada, et algatatud detailplaneeringutega püsielupaigast väljajäävas osas saab jätkata. KOV on aga vaatamata eelnenud pikaajalisele menetlusele ebaproportsionaalselt ja kaebajate õigusi rikkudes algatanud uue menetluse kohaliku kaitseala moodustamiseks. Kohaliku kaitseala moodustamiseks puudub ka sisuline vajadus ning korraldus on selles osas põhjendamata.

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus
  • 19.06.20263-20-2368/66Riigikohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-22-915/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-26-532/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-2968/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1036/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-26-829/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna linna 08.08.2022 vastuses palutakse kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgne õiguskaitse ei teeni kaebajate huve osas, milles sellega pole peatatud haldusakti andmise menetlusi. Peatades vaidlustatud korralduse kehtivuse viibib kaitse alla võtmise menetluse lõppemine, ilma milleta ei saa otsustada detailplaneeringutega jätkamist, s.h muude kolmandate isikute kinnistute osas. Vaidlustatud korraldusega ei otsustata kaitseala moodustamist, sellega on vaid algatatud loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus kooskõlas LKS §-ga 9. Loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus on avatud menetlus, milles korraldatakse loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu ja sellega seotud dokumentide avalik väljapanek, mille kestel on kõikidel kinnistuomanikel võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Kõikidele esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele tuleb vastata, s.t võtta neid arvesse või põhjendada arvestamata jätmist (LKS § 9 lg 8). Juhul, kui avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusena muutuvad loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse põhiseisukohad, muudetakse vastavalt eelnõud ja korraldatakse uus avalik väljapanek (LKS § 9 lg 10). Kaebajad on kaasatud ning avalikust väljapanekust teavitatud ning saavad oma huve kaitsta kohases menetluses. Kuna Tallinna linn ei ole veel otsustanud Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamist eelnõus ettenähtud tingimustel, puudub alus väita, et vaidlustatud korraldus toob vältimatult kaasa olukorra, kus Tähetorni tn 96 ja Tähetorni tn 90b kinnistute detailplaneeringut ei oleks võimalik kehtestada või jätkata Tähetorni tn 98 detailplaneeringu koostamist Rehelepa tn 19 kinnistu osas. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 võimaldab kohtule kaebuse tagastada kaebeõiguse selge puudumise korral. Kuivõrd vaidlustatud korraldusega ei otsustata kaitseala moodustamist, vaid algatatakse avatud menetlus kaitseala moodustamiseks tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, ei saa see rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Seetõttu puudub kaebeõigus.
3.Kohus leiab, et kaevatavat korraldust tuleb käsitleda kui menetlustoimingut (LKS § 9 lg 1, 2 – kaitse alla võtmise menetluse algatamine kohaliku omavalitsuse poolt). Menetlustoimingu vaidlustamisel kohaldub HKMS § 45 lg-st 3 tulenev kaebeõiguse piirang. Antud juhul pole lõplikust haldusaktist (milleks võib olla nii kaitse alla võtmise otsus või sellest keeldumine või ala kaitse alla võtmine osas, mis kaebajate õigusi ei riku) eraldiseisvalt menetlustoimingu vaidlustamise eeldused täidetud. Nagu Riigikohus on asjas 3-17-563 selgitanud, ei ole kohaliku tasandi ja riikliku tasandi looduskaitse eesmärgid ühesugused. Kohalikul omavalitsusel on loodusobjekti kaitse alla võtmise üle otsustades ulatuslik kaalutlusruum, mille sisustamisel tuleb arvestada ka kaitsmise vastu rääkivate huvidega. Mida mõjusamad on kaitsmise vastu rääkivad seisukohad, seda kaalukam peab olema piirkondlik huvi objekti kaitsmise vastu. Kui objekt tahetakse võtta kohaliku kaitse alla, on vaja kontrollida, kas esinevad LKS § 7 lg-s 1 nimetatud eeldused. Neid eeldusi tuleb sisustada kohaliku tasandi looduskaitse eesmärke silmas pidades. LKS § 43 kohaselt on kohaliku tasandi looduskaitse eesmärk piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse. Looduskaitseseaduse eelnõu 279 SE (2004) seletuskirjas on selgitatud, et maastike ja nende üksikute elementide kaitse alla võtmine kohalikul tasandil võimaldab väärtustada alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik ja mis ei pruugi olla otseselt klassikalise looduskaitse või muinsuskaitse objektid. Näiteks on toodud kultuurmaastikud koos piirkonnale omase asustusviisi, arhitektuuri, põllumajandustavade, teedevõrgu ja looduslike elementidega või üksikud maastikuelemendid, mis kogu Eestit arvestades ei pruugi olla silmapaistvad, kuid on kohalikul tasandil olulised kas kultuuriajaloolises, esteetilises või mistahes muus mõttes (lk 30). Menetluse algatamise faasis, eriti ulatusliku diskretsiooniga otsuse puhul, ei saa kohus võtta seisukohta, kas kohaliku tasandi kaitse alla võtmine saab olla õiguspärane või mitte. Sellise kaalumise peab kohase menetluse tulemusel, s.h avaliku arutelu käigus kõigi huvitatud isikute arvamuse ärakuulamise järel, läbi viima kohalik omavalitsus. Kaebuses toodu kohaselt peaks kohus menetluse

algatamise staadiumis tuvastama, et sellise menetluse algatamine oli õigusvastane põhjusel, et riiklikul tasandil looduskaitseala moodustamist ei peetud põhjendatuks. Viidatud Riigikohtu lahendis on rõhutatud, et riikliku ja kohaliku tasandi looduskaitse eesmärgid on erinevad ning sellest tulenevalt lähtub kaitse alla võtmine ka erinevatest eeldustest. Loodusobjekti kaitse alla võtmise eesmärk on menetluse algatamise korralduses toodud (p 3) ning lisatud on kavandatava kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri. Kohtul pole nende ja asjatundjate arvamuste põhjal alust järeldada, et ilmselgelt puudub mistahes eeldus kohaliku tasandi kaitseala loomiseks. Korralduses on määratud ka menetlustähtajad. Kõik menetluse pikkusega seotud väited ning argumendid kinnistutele looduskaitseliste piirangute kehtestamisel hüvitamismehhanismi väidetavast puudumisest ei too kaasa menetluse algatamise keeldu. Nagu kaebajad ise märgivad, saab hüvitise puudumise omandipiirangute kehtestamisel vaidlustada ka põhiseadusele tuginedes. Menetluse talumatu pikkuse argument võib olla kohane haldusasjas 3-21-1675, kus on esitatud ka kohustamisnõue. Samuti saab menetluses toimunud põhjendamatute viivitustega seotud kahjunõude esitada eraldiseisvalt. Menetlustoimingu vaidlustamine eraldi lõplikust haldusaktist on lubatav vaid erandina ning praegusel juhul see kohtu hinnangul põhjendatud pole. Seega pole kaebajatel kaebeõigust (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kohus tagastab kaebuse.

4.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kaebuse tagastamisel jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg 3 ls 1).
5.Kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 alusel ei kuulu tagastamisele kaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20263-24-1473/40Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.05.20263-23-1918/19Riigikohtu halduskolleegium