3-22-1248 X kaebus tühistada Tallinna Linnavolikogu 19.05.2022 otsus nr 66, millega kehtestati Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Angela Kase Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad EV ja KR Kolmandad isikud – Osaühing CMY, Y ja C, volitatud esindaja TL
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu CMY, Y ja C määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Haldusasi
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde kaebaja 27.07.2022 esitatud tõend.
Jätta Osaühingu CMY, Yi ja C määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2022 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 19.05.2022 otsusega nr 64 Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu Pirita linnaosas.
2.Naaberkinnistu Palderjani tee 16 omanik X esitas 07.06.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse kehtestatud detailplaneeringu tühistamiseks. Pirita linnaosas asuvad Randvere tee 88a ja Randvere tee 82a kinnistud on hoonestamata ja Randvere tee 82a kinnistu on kaetud kõrghaljastusega. Kinnistud piirnevad lõunast Pirita jõeoru maastikukaitsealaga, mis on ühtlasi ka Natura 2000 üleeuroopalise kaitstavate alade võrgustiku osa (Pirita loodusala). Tallinna Linnavolikogu kehtestas 17.09.2009 Pirita linnaosa
3-22-1248 üldplaneeringu, mis määras Randvere tee 88a ja Randvere tee 82a kinnistute maakasutuse. Vaidlustatud detailplaneeringu lahendus ei ole Pirita üldplaneeringuga kooskõlas, vaid on sellega diametraalses vastuolus. Ala, mis Pirita üldplaneeringu järgi pidi olema hoiu- ja kaitsemetsa ala, on detailplaneeringu kohaselt hoonestatav elamumaa; ala, mis üldplaneeringu järgi pidi olema kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala (E-2), on detailplaneeringu kohaselt park ja roheala ja üldplaneeringukohast hoiu- ja kaitsemetsa ala ei eksisteeri detailplaneeringus üldse. Detailplaneeringu alusel hoonestatakse mitme hektari suurune ala, mis on Pirita üldplaneeringu kohaselt selgelt metsamaana kaitstav (hoiu- ja kaitsemets) ja kus hoonestamine ei ole lubatud. Pirita üldplaneeringuga selges ebakõlas on ka detailplaneeringu Randvere tee äärne lahendus, kus üldplaneeringu kohaselt peaks kulgema minimaalselt 50 m laiune rohekoridor ja seda kuni vähemalt Randvere tee 75 kinnistuni. Detailplaneeringust nähtub, et sellel Randvere tee äärsel lõigul ulatuvad kinnistute detailplaneeringus hoonestusalad Randvere tee poolsest kinnistu piirist vaid 5 m kaugusele. Lisaks nähtub kinnistute detailplaneeringu seletuskirjast, et maha kavatsetakse raiuda ligi 1/3 (409/1408) kinnistul asuvatest puudest, sealjuures 10 väärtuslikku puud, mille osas kehtib säilitamise kohustus, ja 189 olulist puud, mis on ette nähtud samuti võimalikult säilitatavatena. Samuti on puudulikud kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine ja Natura 2000 eelhinnang. Kaebaja on alates 19.09.2018 Palderjani tee 16 kinnistu omanik ja seega Randvere tee 88a ja Randvere tee 82a kinnistute detailplaneeringu ala vahetu piirinaaber. Kaebaja ei olnud kinnistute detailplaneeringu menetlusest teadlik. Vastustaja saatis 19.06.2019 kaebajale kirja aadressile Tallinn, Liikuri tn 38-46, kus kaebaja ei elanud. 19.06.2019, mil vastustaja väidetavalt kaebajale kinnistute detailplaneeringu avalikustamise teateid edastas, oli kaebaja koduks ja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks Palderjani tee 16 kinnistu. Vastustaja on seega oluliselt rikkunud kaebaja kaasamiskohustust. Samuti rikkus vastustaja oluliselt detailplaneeringu menetluskorda, kuna oleks pidanud kordama detailplaneeringu avalikku väljapanekut ja arutelu pärast lõpliku kinnistute detailplaneeringu lahenduse valmimist.
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus (täiendatud 21.06.2022) peatada Tallinna Linnavolikogu 19.05.2022 otsuse nr 66 kehtivus; keelata Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistutele raielubade ja metsateatiste väljastamine kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni; kui nimetatud kinnistutele on raieluba või metsateatis väljastatud, peatada raieloa või metsateatise täitmine ja keelata raie kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. On usutav, et kinnistute detailplaneeringust huvitatud isikud soovivad esimesel võimalusel teostada kinnistutel raie ja detailplaneering loob selleks võimaluse. Raie teostamise järel ei ole enam võimalik tagada kaebaja õiguste kaitset ja lahendada teravat vastuolu avaliku huviga, kuna metsa, mis Pirita üldplaneeringu kohaselt hoiu- ja kaitsemetsana peaks säilima ja mis on üldplaneeringukohase haljaskoridori oluline osa (ja pole välistatud, et on vajalik ka Natura 2000 Pirita loodusala seisukohast) ja mis tagab kaebajale tema elukeskkonna miljöö säilimise, enam ei eksisteeriks. Detailplaneeringu kohene ellu viimata jätmine kaitseks lisaks kaebaja õigustele ka Pirita üldplaneeringust võrsuvat avalikku huvi. Kuigi kaebajal oleks võimalik vaidlustada ka kinnistutele antavaid raielube, ei tagaks see võimalus kaebaja õiguste efektiivset kaitset. Nimelt ei ole kaebaja raieloa menetluses menetlusosaline (Tallinna linnavolikogu määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ (määrus nr 2), § 10), mistõttu ei pruugi kaebaja raieloa andmisest õigeaegselt teada saada. Isegi kui kaebaja saaks raieloast õigeaegselt teada, on tõenäoline, et kahju jõuab tekkida enne, kui kaebaja jõuab kohtu kaudu esialgset õiguskaitset nõutada ja kohus selle määrata, arvestades et raieluba hakkab kehtima kohe pärast selle väljaandmist.
4.Tallinna Halduskohus võttis 07.06.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja kaasas kolmandate isikutena Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistute omanikud Osaühingu CMY, C ja Y. Ühtlasi rahuldas halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja osaliselt, keelates 2(8)
3-22-1248 Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistutele raielubade väljastamise ja võimalike juba väljastatud raielubade täitmise ehk raie kuni 29.06.2022.
5.Tallinna linn palus 16.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata osas, millega kaebaja soovib peatada Tallinna Linnavolikogu 19.05.2022 otsuse nr 66 kehtivuse. Kohtupraktikas ei peeta detailplaneeringute kehtivuse peatamist tavapäraselt vajalikuks ja see pole vajalik ka praegusel juhul. Küll võib kohaldada esialgset õiguskaitset puude faktilise raie osas. See ei ole kolmandate isikute suhtes ebaõiglane, kuna puude raie saab olla põhjendatud ja vajalik vaid juhul, kui kolmandal isikul on vahetu ehitusõigus (st kehtiv ehitusluba). Kuna kolmandal isikul ehitusluba puudub, ei saa olla ka õigustatud ootust puude raieks. Kui kohtumenetluse tulemusel võib olla vajalik detailplaneeringu menetluse jätkumine, oleks puude raie põhjendamatu, kuna menetluse käigus võib detailplaneeringu lahendus ja koos sellega ka raieks vajalike puude maht ja asukoht muutuda. Põhjendamatu oleks Natura 2000 ala vahetus läheduses raiuda puid, mida tegelikult raiuda ei ole vaja.
6.Kolmandad isikud palusid 16.06.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei muutu kaebuse eesmärgi saavutamine oluliselt raskendatuks või võimatuks. Detailplaneeringu realiseerimisel säiliks roheala, sh hoiu- ja kaitsemets suuremana, kui seda on võimalik järeldada üldplaneeringuga ettenähtud hoiu- ja kaitsemetsa juhtotstarbega kaetud maa-alast. Samuti ei anna detailplaneeringu kehtestamise otsus veel iseseisvat alust detailplaneeringujärgse ehitusõiguse realiseerimiseks, kergliiklustee väljaehitamiseks ega ka detailplaneeringualal raiete teostamiseks. Kaebajal on võimalik enda õigusi kaitsta tulevaste haldusmenetluste raames, sealhulgas ehitusloa menetlus(t)e raames. Samuti ei ole vaidlust, et praeguseks ei ole detailplaneeringu ala osas isegi veel moodustatud eraldi kinnistuid, mis on üheks esimeseks detailplaneeringu alusel tehtavaks toiminguks. Raie teostamise aluseks ei ole detailplaneering, vaid selleks saab olla metsateatis või raieluba, mis on mõlemad eraldiseisvalt vaidlustatavad haldusaktid. Samas ei ole üldplaneeringujärgsel hoiu- ja kaitsemetsa alal keelatud igasugune raietegevus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ja detailplaneeringu kehtivuse peatamine tooks kolmandatele isikutele kaasa äärmiselt suure majandusliku kahju, kuivõrd kolmandad isikud on detailplaneeringuga seonduvalt võtnud endale suure hulga kohustusi. OÜ CMY on sõlminud Tallinna linnaga halduslepingud, millega ta on võtnud kohustuse tagada lepingu ja väljastatud ehituslubade alusel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede (kergliiklus- ja kõnnitee, parkla), laste mänguala jms ehitamise. Lisaks on kolmandad isikud sõlminud detailplaneeringu alusel moodustatavate kruntidega seonduvalt notariaalsed võlaõiguslikud lepingud, kus on võetud kohustus võõrandada määratud tähtajaks detailplaneeringujärgsed kinnistud, mis vastavad lepingus kokkulepitud tingimustele. Lisaks võib kohtumenetluse lõpuks ehituse sisendhindade kasv olla sedavõrd suur, et kolmandatel isikutel ei ole võimalik detailplaneeringut realiseerida, sh ehitada välja Tallinna linnaga sõlmitud halduslepingute alusel detailplaneeringuga ettenähtud avalikku taristut. Detailplaneeringu menetlus on kestnud väga kaua (kokku üle 16 aasta) ja selle aja jooksul on kolmandad isikud tasunud maamaksu kokku üle 56 000 euro, saamata samas endale kuuluvat kinnistut eesmärgipäraselt kasutada. Kaebuses esitatud väidete alusel ei ole kaebuse eduväljavaated sellised, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kindlasti ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamine olla põhjendatud terve detailplaneeringuala suhtes. Kaebaja etteheited seostuvad üksikute kruntidega, mitte aga kogu detailplaneeringualaga.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.06.2022 määrusega (resolutsiooni p 4) kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistutele raielubade väljastamise ja metsateatiste registreerimise (resolutsiooni p 4.1), peatas samade 3(8)
3-22-1248 kinnistute osas juba väljastatud raielubade ja registreeritud metsateatiste täitmise, v.a 07.01.2022 metsateatise nr 50000531831 osas (resolutsiooni p 4.2) ning keelas kolmandatel isikutel samadel kinnistutel raie tegemise (sh mistahes viisil lepinguliselt, volitades või ülesannet andes), v.a 07.01.2022 metsateatise nr 50000531831 osas (resolutsiooni p 4.3). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus detailplaneeringu otsuse kehtivuse või täitmise peatamiseks. Detailplaneeringu kehtivuse peatamine tähendaks seda, et detailplaneeringut kehtiva haldusaktina ei ole olemas. Detailplaneeringu alusel ei ole vahetult võimalik asuda õiguspäraselt ehitama, vaid selleks on vaja ehitusluba. Ehitusloa menetlusse tuleb eelduslikult kaasata ka kaebaja. Kui ehitusload väljastatakse, saab möönda ka naabrusõigusest tulenevalt kaebaja kaebeõigust ehituslubade vaidlustamisel. Sealjuures puudub kaebajal vajadus esitada täiendav kaebus või tasuda täiendavat riigilõivu, vaid kaebajal on võimalik kaebust täiendada, sealjuures ka kõrgemas kohtuastmes. Ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu tuleks tõkestada kolmandate isikute võimalust asuda ehitisi projekteerima ning projekte ehitusloamenetluses vastustajaga kooskõlastama, mis on teadaolevalt ajamahukas tegevus. Tuleb aga möönda kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust kinnistutel ehitamise ettevalmistamiseks tehtava võimaliku raietegevuse osas. Tegemist on alaga, kus on rohkelt kõrghaljastust ja mille osas võib kaebajat pidada piirinaabriks (asukohaga üle Randvere tee). Tallinna linnalt raieloa saamisel või Keskkonnaametilt metsateatise registreerimise otsuse saamisel ei pruugi kaebaja olla menetlusosaline ning raie võib toimuda sedavõrd kiirelt, et kaebusega kohtusse pöördumine ja esialgse õiguskaitse saamine võib olla keeruline. Raielubade ja metsateatiste näol on tegemist küll haldusaktidega, mille õiguspärasus ei ole praegu vaidluse all, kuid mille väljastamine on ehitustegevuse eesmärki arvestades detailplaneeringu realiseerimisega loogiliselt seotud. Kaebust ei saa praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt perspektiivituks pidada. Kaebus nõuab põhjalikku analüüsi, samuti tuleb ära kuulata vastustaja ja kolmandad isikud ning tutvuda tervikuna haldusmenetluse toimikuga. Detailplaneeringu realiseerimise ja/või raie teostamise kasuks ei räägi ühtegi olulist avalikku huvi. Avalikes huvides on käesoleval juhul status quo, sh kõrghaljastuse säilitamine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. Kolmandate isikute õigused on olulises ulatuses kaitstud sellega, et kohus ei peata detailplaneeringu kehtivust ega täitmist ning kolmandatel isikutel on seega õigus alustada projekteerimisega, taotleda ehituslube ja teha uuringuid. Küll aga tuleb kolmandatel isikutel arvestada ehituslubade vaidlustamise võimalusega. Detailplaneeringu õiguspärasuse üle käiva vaidluse ajal on ehituslubade taotlemine ja hoonete projekteerimine kolmandate isikute risk. Kaebajale ei ole kohtusse pöördumise õiguse kasutamine etteheidetav ning see õigus ei vähene ka seetõttu, et detailplaneeringu menetlus on kestnud väga pikka aega. Kui kolmandad isikud on võtnud endale enne haldusaktide kaebetähtaja möödumist võlaõiguslikke kohustusi, on see nende endi risk. Olulist riivet ei ole ka siis, kui kohus keelab kinnistu osas raiete tegemise ja/või vastavate haldusaktide väljastamise. Kui kinnistutel olev kõrghaljastus raiutakse maha, on tegemist lähima ettenähtava tuleviku osas pöördumatu tagajärjega. HKMS § 251 lg 1 p 5 lubab seada keelde ka kolmandatele isikutele kui raiet lubavate haldusaktide adressaatidele ja keelu rikkumise korral võib kohus määrata rahvatrahvi. Kohus võib igal ajal esialgse õiguskaitse abinõud muuta või tühistada. Seega, kui kinnistutel on vaja teha sanitaarraiet, hooldusraiet vms, sh liiklejate või avaliku huvi kaitseks või halduslepingu täitmiseks, tuleb sellest kohut teavitada ja kohus võib konkreetset raietegevust lubada. Keskkonnaamet on 07.01.2022 väljastanud Randvere tee 82a kinnistule metsateatise nr 50000531831 sanitaarraie tegemiseks, likvideerimaks liiklejaid (autoga/jalgrattaga/jalgsi) ohustavad ja ehitisi/rajatisi kahjustavad puud. Selle metsateatise kehtivuse ega täitmise peatamine ei ole esialgse õiguskaitse korras põhjendatud, arvestades sanitaarraie ulatust ja 4(8)
3-22-1248 eesmärki (ohutuse tagamine). Raiet on lubatud teha üksnes nimetatud metsateatises toodud ulatuses ja eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Osaühing CMY, Y ja C paluvad 08.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 28.06.2022 määruse resolutsiooni p 4 ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus tervikuna rahuldamata. Määruskaebuse esitajad paluvad jätta määruskaebusega seotud menetluskulud kaebaja kanda. Halduskohtu määrus on vastuolus esialgse õiguskaitse abinõude rakendamist käsitleva kohtupraktikaga. Halduskohus ei ole selgitanud, kuidas seostuvad omavahel detailplaneeringu kehtestamise otsus – mida kaebaja on kohtus vaidlustanud – ning kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele raielubade ning metsateatiste võimalik väljastamine. Detailplaneeringu alusel ei väljastata kinnistutele raielubasid ega anta metsateatisi. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisega väljunud kaebuse esemest ning rakendanud esialgset õiguskaitset suuremas ulatuses, kui seda võimaldab kaebuse ese ja kaebuse nõue. Määruskaebuse esitamine ei tähenda siiski, et kolmandate isikute huviks ja sooviks oleks esimesel võimalusel Randvere tee 82a kinnistul raietegevust alustada. Määruses nr 2 reguleeritakse Tallinna linna haldusterritooriumil kasvava puu raie- või hoolduslõikusloa taotlemist ja andmist. Määruse nr 2 § 1 lg 2 kohaselt ei kohaldata määrust mh kasvava metsa raieks metsaseaduse (MS) tähenduses. Vastavalt Randvere tee 82a kinnistu kõlvikulisele koosseisule on metsamaa osakaal Randvere tee 82a kinnistul 29 236 m2. Metsamaal reguleerib puude raiet MS ja viimase alusel väljastab metsateatisi Keskkonnaamet. Detailplaneeringu kehtestamine, sh detailplaneeringu kehtestamise otsus ei seondu kuidagi metsamaal metsateatise alusel teostatavate raietega ning detailplaneering ei anna isikule õigust teostada MS alusel raiet. Ka vastustaja on halduskohtule 14.06.2022 esitatud kirjas selgitanud, et Randvere tee 82 kinnistul ei toimu raie raielubade, vaid metsateatise alusel. Olukord, kus halduskohus on esialgse õiguskaitse korras keelanud metsateatiste väljastamise kaebuse raames, mis on esitatud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks, on pretsedenditu. Ei ole vaidlust, et Randvere tee 82a kinnistu on eraomandis ning kinnistu sihtotstarve on praegu 100% maatulundusmaa. MS annab õigusliku aluse metsaomanikule teostada raiet. Seega ei ole raietegevus iseenesest hoiu- ja kaitsemetsas keelatud. Samuti ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse raames raielubade väljastamise keeld. Määruse nr 2 § 4 lg-s 3 on toodud loetelu põhjustest, mille tõttu on raie vajalik. Nendeks on ehitusraie, hooldusraie, kujundusraie, kahjustatud puu raie, sanitaarraie ja muu raie. Praegusel juhul saab esialgse õiguskaitse taotluse raames asjassepuutuv olla üksnes ehitusraie. Määruse nr 2 § 9 lg 2 p 7 kohaselt peab raieloa taotlus sisaldama ehitusraie vajaduse korral viidet ehitusloale või ehitusteatisele ning ehitusteatisega seotud haldusaktile (selle olemasolu korral), milles on esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõuded. Seega ei saa olla vaidlust selles, et raieloa väljastamine määruse nr 2 alusel ei ole lubatud ilma, et raieloa taotlejale oleks eelnevalt väljastatud ehitusluba või ehitusteatis. Ehitusloaga seonduvalt on aga halduskohus vaidlusaluses määruses leidnud, et ehitusloa vaidlustamise võimalus on kaebajal olemas. Seega ei ole detailplaneeringu kehtestamise otsuse õiguspärasuse üle käivas vaidluses põhjendatud esialgse õiguskaitse korras keelata raielubade väljastamist. Eeltoodu kehtib ka nn vaba ehitustegevuse korral, kuivõrd määrus nr 2 ei näe ette, et raieloa taotlemine oleks võimalik ilma ehitusloata või ehitusteatiseta. Lisaks on halduskohus määruse resolutsiooni p-ga 4.2 peatanud kinnistute osas juba väljastatud raielubade ja registreeritud metsateatiste täitmise, v.a metsateatise nr 50000531831 osas. Kolmandad isikud rõhutavad, et nendele kuuluvate kinnistute suhtes ongi väljastatud üksnes 5(8)
3-22-1248 metsateatis nr 50000531831, mille osas halduskohus erisuse tegi. Seega jääb mõistetamatuks, milliste raielubade ja metsateatiste kehtivuse on halduskohus resolutsiooni p-s 4.2 peatanud. Seega ei ole põhjendatud ka vaidlusaluse määruse p-s 4.2 kohaldatud abinõu. Vaidlusaluse määruse p-s 4.3 on halduskohus keelanud kõigil kolmandatel isikutel Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistutel raie tegemise. Selline abinõu rakendamine on täiesti põhjendamatu. Esiteks ei selgu halduskohtu määrusest, mida on halduskohus mõiste „raie“ all silmas pidanud. MS ja määrus nr 2 määratlevad raiet erinevalt (vt MS § 28 ja määruse nr 2 § 3 p 10). Juhul kui halduskohus on raie tähendust sisustanud MS kontekstis, oleks tulemuseks kolmandate isikute suhtes keeld ka näiteks juba olemasoleval metsamaal lõplikult murdunud või kuivanud puude ja okste koondamine ja kokkuvedu, kuivõrd on selline tegevus MS § 28 p 4 kohaselt raie. Lisaks loeb MS raieks ka põõsaste langetamist, Tallinna linna vastav õigusakt aga põõsaste langetamist raieks ei pea. Seega ei ole halduskohtu määrus ka adressaadile üheselt arusaadav.
9.Tallinna linn jäi 18.07.2022 vastuses seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamine seoses puude faktilise raie mittelubamisega ei ole kolmandate isikute suhtes ebaõiglane. Kuigi detailplaneering ja metsateatised on kohtumenetluslikus mõttes erinevad esemed, on need praegusel juhul siiski omavahel piisavas põhjuslikus seoses, et mitte raiet lubada, võttes sealjuures arvesse rangeid keskkonnakaitsealaseid kaalutlusi.
10.X palub 22.07.2022 vastuses (täiendatud 27.07.2022) jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Kaebaja palub jätta tema enda ja kolmandate isikute määruskaebusega seotud menetluskulud kolmandate isikute kanda. Kuigi määrust nr 2 ei kohaldata metsa raieks MS tähenduses, on selge, et vaidlustatud detailplaneering ei näegi ette lahendust, kus kinnistutel asuv mets säiliks MS tähenduses. MS § 3 lg 3 sätestab selgelt, et metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Kinnistute detailplaneeringu alusel saab moodustada aga ainult selliseid krunte, muu hulgas elamumaa krunte, mille tulemusena MS enam nende suhtes ei kohaldu ja kohaldub määrus nr
2.Detailplaneeringu seletuskirjast (p 3.8) nähtub selle elluviimise tegevuskava ja elluviimise esimeses etapis on ette nähtud kinnistute detailplaneeringu alusel katastriüksuste moodustamine ja taristu ehitus. Kolmandate isikute endi selgitustest nähtub selgelt, et kinnistute detailplaneeringu I ehitusetapi elluviimisega on alustatud. Kolmandad isikud on juba tellinud detailplaneeringukohase katastriüksuste moodustamise ja 01.08.2022 on piirinaabrid kutsutud kinnistute jagamise tulemusena tekkivate piiride kindlakstegemisele ja kättenäitamisele. Pärast uute katastriüksuste moodustamist ei eksisteeri enam metsa MS tähenduses ja kinnistute raietegevusele kohaldub määrus nr 2. Praegusel juhul ei kavatse kolmas isik jätkata kinnistutel mitte metsamajandusliku tegevusega, vaid detailplaneeringu elluviimisega, sh ehitusõiguse realiseerimisega, ja seda tegevust suunab selgelt kinnistute detailplaneering. Määrav on, et kinnistutel detailplaneeringu lahendusega kooskõlalise raietegevuse läbiviimine mistahes õiguslikul alusel enne kohtuvaidluse lõppu tekitab pöördumatu tagajärje, mille viivitamatu tagasitäitmine kaebuse rahuldamisel on võimatu. Kuigi vaidlustatud detailplaneering ei anna ise otse õigust raieks, on just detailplaneering see dokument, mis määrab ära ruumilise lahenduse, sh teede ja hoonestusalade paiknemise ning nende rakendamiseks vajaliku likvideeritavate (raiutavate) puude hulga. Puudub vaidlus ka selles, et ehitusloa aluseks on detailplaneering (EhS § 42 lg 1). Seega on kinnistute detailplaneering siduv ehitusraie läbiviimise tingimuste (puude asukoht, arv jne) seadja EhS § 42 lg 1 kaudu. Järgnevate haldusaktide andmise peatamise või keelu rakendamine ei ole vastuolus kohtupraktikaga. Halduskohtumenetluse põhimõtetega kooskõlaline ei saa olla kohustada kaebajat oma õiguste kaitseks järjest kõikvõimalikke ehitus- kui ka raielubasid ja/või 6(8)
3-22-1248 metsateatisi vaidlustama, suurendades sellega põhjendamatult halduskoormust, kui lõppastmes on esialgse õiguskaitse taotlus suunatud sama õiguse kaitsele – Pirita üldplaneeringu kohase hoiu- ja kaitsemetsa säilitamisele. Riigikohus on kohtumääruse 3-20-580 p-s 13 märkinud, et Keskkonnaamet teeks otsuse metsateatis heaks kiita õigel ajal ja nõuetekohaselt teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele isikutele. Järelikult peab Riigikohtu seisukoha järgi Keskkonnaamet õigel ajal ja nõuetekohaselt teavitama kaebeõigust omavaid isikuid alles pärast metsateatise heakskiitmist, mitte ennetavalt. See ei taga omakorda potentsiaalselt õigusvastase raietegevuse õigeaegset peatamist. Kaebaja on vaidlusaluse detailplaneeringu ala piirinaaber, kuid mitte Randvere tee 88a ja Randvere tee 82a kinnistute otsene piirinaaber. Seetõttu on kaebaja kaasatus kinnistutega seotud menetlustesse puudulik ja piiratud – kaebajale ei ole edastatud ka piiride kindlakstegemise ja kättenäitamise kutset. On usutav, et ka teave ehitus- ja raielubadest jõuab kaebajani hilinemisega. Populaarkaebeõigus on kaebajale tagatud vaid praeguses menetluses. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 4.3 on üheselt mõistetav. Puudub vaidlus küsimuses, et kui kolmandatele isikutele on väljastatud metsateatis, tuleb selle sisustamisel lähtuda esmajoones selle õiguslikust alusest ehk MS-ist, kui kolmandale isikule on väljastatud aga raieluba, tuleb selle sisustamisel lähtuda aga selle õiguslikust alusest ehk määrusest nr 2.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebaja esitas 27.07.2022 täiendava seisukohaga järgmise tõendi: piiride kindlakstegemise ja kättenäitamise kutse, mis puudutab Randvere tee 82a katastriüksuse mõõdistamist. Ringkonnakohus võtab selle tõendi HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3 alusel asja materjalide juurde, sest see on haldusasja lahendamisel asjassepuutuv.
12.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kolmandate isikutega, et halduskohus on esialgset õiguskaitset kohaldades väljunud kaebuse piiridest. Kaebaja taotleb kaebuses tühistada Tallinna Linnavolikogu 19.05.2022 otsus nr 66, millega kehtestati Pirita linnaosas Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering. Detailplaneering määrab ära teede ja hoonestusalade paiknemise ning koos sellega ka raiutavate puude arvu ja asukoha. Seega on detailplaneering vaidlusalustel kruntidel raie lubamise otsene alus (EhS 42 lg 1). Kaebuse rahuldamise korral kaotaks detailplaneering kehtivuse, sealhulgas ei oleks see enam kehtiv ka likvideeritava kõrghaljastuse osas. Järelikult teenib kaebaja taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras raiet võimaldavate metsateatiste ja raielubade väljastamine põhivaidlusega sama eesmärki ja see ei too kaasa tagajärgi, mis ei ole põhivaidlusega saavutatavad. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja kaebajaga, et eraldi metsateatiste ja raielubade vaidlustamine kaebaja poolt ei pruugi olla piisavalt tõhus selleks, et raiet tegelikult ära hoida. Olukorras, kus edaspidi antavate haldusaktide vaidlustamine ei pruugi kaebaja õiguste kaitseks efektiivne olla, võib esialgse õiguskaitse kohaldamine uute kohtuvaidluste vältimiseks olla põhjendatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2019 määrus asjas nr 3-19-1256, p 12).
14.Ehkki vaidlusaluse kinnistu Randvere tee 82a koosseisu kuulub praeguse seisuga ka metsamaa ja vaidlustatud detailplaneering ei seondu metsamaal metsateatise alusel tehtavate raietega, ei riiva ringkonnakohtu hinnangul kolmandate isikute õiguseid ülemäära ka see, kui esialgse õiguskaitse korras on peatatud ka metsateatiste väljastamine ja nende alusel toimuv raie. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et nende eesmärk on metsa majandamine MS tähenduses. Nagu kaebaja on esile toonud, on kolmandad isikud juba alustanud detailplaneeringukohaste katastriüksuste moodustamisega, mille käigus muutub ka Randvere tee 82a kinnistu sihtotstarve ja mille tulemusel MS kinnistul tehtavale raiele enam ei kohaldu. Samas ei keelanud halduskohus määrusega sanitaarraiet Keskkonnaameti 07.01.2022 väljastatud metsateatise nr 7(8)
3-22-1248 50000531831 alusel. Samuti selgitas halduskohus, et kui kinnistutel on vaja teha sanitaarraiet, hooldusraiet vms, sh liiklejate või avaliku huvi kaitseks või halduslepingu täitmiseks, tuleb kohut sellest teavitada ja kohtul on võimalik sellist raietegevust lubada. Lubamatu ei ole ka esialgse õiguskaitse korras raielubade väljastamise keeld. Kuigi määruse nr 2 § 9 lg 2 p 7 sätestab, et ehitusraie vajaduse korral peab raieloa taotlus sisaldama viidet ehitusloale või ehitusteatisele, on määruse nr 2 alusel võimalik raieluba saada ka muuks raieks (nt kujundusraie, hooldusraie, vt määruse nr 2 § 4 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiab ära olukorra, kus vaidlusalustel kinnistutel võidakse olemasolevat kõrghaljastust pöördumatult kahjustada mistahes raie käigus. Kuna kolmandad isikud on ise määruskaebuses kinnitanud, et nende huvi ei ole esimesel võimalusel raietegevust alustada, ei riiva kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõue nende õigusi ülemäära.
15.Põhjendamatu on kolmandate isikute etteheide, et on arusaamatu, milliste raielubade ja metsateatiste täitmise on halduskohus määruse resolutsiooni p-s 4.2 peatanud, kui nendele kuuluvate kinnistutega seoses ongi väljastatud üksnes metsateatis nr 50000531831 ja selle täitmist halduskohus ei peatanud. Halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse piiratud teabe tingimustes, ilma et ta võis kindel olla, kas ja milliseid metsateatisi või raielubasid on vaidlusalustele kinnistutele väljastatud. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka tingimuslikult (HKMS § 251 lg 3). Seega ei ületanud halduskohus määruse resolutsiooni p-ga 4.2 kaebuse piire, kui keelas kõigi võimalike juba väljastatud raielubade ja registreeritud metsateatiste täitmise peale 07.01.2022 metsateatise nr 50000531831.
16.Erinevalt kolmandatest isikutest leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 4.3 on piisavalt arusaadav. Kuivõrd halduskohus on määruse resolutsioonis keelanud vaidlusalustele kinnistutele raielubade väljastamise ja metsateatiste registreerimise ning juba registreeritud teatiste ja väljastatud lubade täitmise, tuleb raie mõiste sisustamisel lähtuda ka nende õiguslikes alustes, s.t MS-s ja määruses nr 2 sätestatust sõltuvalt sellest, kumma haldusakti alusel raiet tehakse või kumb õigusakt parajasti kinnistule kohaldub.
17.Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel avalikku huvi ja kolmandate isikute õigusi õigesti arvesse võtnud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et avalikes huvides on olemasoleva olukorra, s.t kõrghaljastuse säilitamine kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni. Detailplaneeringukohase raie peatamist on oma seisukohas toetanud ka Tallinna linn. Kuna kolmandatel isikutel on võimalik kohtumenetluse ajal jätkata muus osas detailplaneeringu elluviimist, on nende õiguste ja huvidega piisavalt arvestatud.
18.HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.