OÜ Metalldetail kaebus Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ja 17.03.2023 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Metalldetail, esindaja BK Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja RO Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Metalldetail määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse OÜ Metalldetail määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 peale haldusasjas nr 3-23-834.
2.Jätta OÜ Metalldetail määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 haldusasjas nr 3-23-834 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
OÜ-le Metalldetail kuulub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Kadapiku külas Loobu jõel (VEE1077900) Veskijärve kinnistul (katastritunnus 27202:001:0373) asuv Undla pais (PAIS012800).
2.Keskkonnaamet kohustas 06.02.2023 ettekirjutusega nr 2818 OÜ-d Metalldetail likvideerima hiljemalt 15.09.2023 Undla pais ettekirjutuses sätestatud ulatuses ja tingimustel. Ettekirjutuse kohaselt teostati 04.10.2022 paisul paisutuskõrguse mõõtmised, mille tulemuste järgi on Undla paisu paisutuskõrgus 1,29 m. Veeseaduse (VeeS) § 174 lg 1 kohaselt on veekogu paisutamine tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 m. Undla pais asub Loobu jõel, mis on keskkonnaministri 03.07.2004 määruse nr 73 (määrus nr 73) § 2 p-i 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. VeeS § 174 lg 3 järgi peab
3-23-843 paisu omanik või valdaja tagama looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul kalade läbipääsu nii paisust üles- kui allavoolu. VeeS § 187 lg 7 alusel on kohustuslik veeluba, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Undla paisul paisutamine rikub: 1) VeeS § 187 p-i 7, sest Undla paisul puudub kehtiv veeluba; 2) VeeS § 174 lg-t 3, kuna kalade läbipääs nii paisust üles- kui allavoolu on takistatud; 3) LKS §-s 51 sätestatud koelmualade kaitset – kaladele peab olema tagatud läbipääs nende koelmualadele pääsemiseks. Kividest ja killustikuga täidetud plastikkottidest laotud paisutusvalliga on OÜ Metalldetail rikkunud LKS § 51 lg-s 1 sätestatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmise keeldu.
3.OÜ Metalldetail esitas 08.03.2023 vaide Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Keskkonnaameti 17.03.2023 vaideotsusega nr 17/23/31-2 rahuldamata.
4.OÜ Metalldetail esitas 17.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 ja 17.03.2023 vaideotsuse vaidlustamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega vaidlustatud ettekirjutuse täitmise peatamiseks. Kaebajal ei ole veeloa kohustust, sest Undla veskipais on looduslik paisutus (moreenvall), kuhu on rajatud veelase. Paisu kasutatakse veetaseme tõstmiseks, aga veelaskme ülesanne on kalda kindlustamine ja liigvee läbilaskmise võimaldamine ehk tegemist on pigem veeseaduse (VeeS) § 174 lg 6 kohase vee purustavat toimet tõkestava rajatisega. Lisaks tugineb vastustaja VeeS § 174 lg-s 3 sätestatud LKS § 51 lg 2 nimistule, kuhu kuulub ka Loobu jõgi. Kaebaja pöördus õiguskantsleri poole, kes soovitas pöörduda keskkonnaministri poole, sest Loobu jõe osa Joaveskist ülesvoolu ei ole antud nimistus õiguspäraselt – st langeb ära ettekirjutuse alus. Kaebajale on väljastatud Keskkonnaameti poolt Undla mõisa pargi kaitsekohustuse teatis 30.05.2012 nr V 14-4/12/14349 ja nr V 15-8/12/14348, kus on keelatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Seega kohustab vaidlustatud ettekirjutus kaebajat õigusrikkumisele. Vastustaja kohustab kaebajat olulise keskkonnamõjuga tegevusele (veetaseme alandamine) keskkonnamõju hindamist läbi viimiseta. Seega ei ole teada mõju ulatus keskkonnale ja võib tekkida suuremahuline pöördumatu kahju. Kaebajale on väljastatud paisutusservituut Transpordiameti poolt, millega on kaebaja võtnud veetaseme säilitamise ja rajatise hooldamise kohustuse. Tulenevalt Keskkonnaameti veelaskme remondi keelust ei ole kaebaja tohtinud oma kohustusi täita. Eelnevat arvesse võttes on ettekirjutus õigusvastane ja selle täitmise peatamine avalikes huvides. Ettekirjutuse täitmise peatamata jätmise korral võivad oluliselt saada ohustatud nii kaebaja vara kui ka loodusväärtused. Kaebajale on kohtuvaidlused väga koormavad. Kaebaja sai 25.04.2023 kätte Transpordiameti 21.04.2023 korralduse nr 1.1-3/23/298, millega väljastati tee ehitusluba uue Undla silla ehitamiseks, mis on seotud vaidlustatud ettekirjutusega ja mille kaebaja tõenäoliselt vaidlustab. Kuna vaidluste kestus Keskkonnaameti ja Transpordiametiga on ettearvamatu ja tulemus prognoosimatu, on kaebaja sisuliselt peatanud ettevõtte tegevuse ja õiguskaitsekulusid tasub kaebaja ettevõtte põhivarade ja seadmete müügist saadava rahaga.
Keskkonnaamet palus 04.05.2023 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaevatava ettekirjutuse tegemise tingis asjaolu, et Undla paisul on kaebaja poolt loata vee paisutamine vastuolus kehtiva õigusega. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Undla veskipais on looduslikku päritolu moreenivall. Haldusmenetluses on tuvastatud, et killustikuga täidetud plastikkotid, mille eesmärgiks on tõsta veetaset, on tekkinud sinna inimese tegevuse tagajärjel. Lisaks on Keskkonnaamet haldusmenetluses korduvalt 2(6)
3-23-843 selgitanud, et Undla pais koosneb ka teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (bituumensideainest kehand). Undla pais asub Loobu jõel, mis on LKS § 51 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 73 § 2 p 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. LKS § 51 lg-te 1 ja 11 alusel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Undla pais on rändetõke, mis takistab kalade läbipääsu Loobu jõel paisust üles- ja allavoolu. Kaevatav ettekirjutus edastati haldusmenetluses ärakuulamiseks Päästeametile ja Kadrina Vallavalitsusele, kes arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. Arusaamatud on kaebaja viited Undla mõisapargi kompleksile, MTÜ Undla Vesi keskkonnaloa kehtetuks tunnistamisele ja lõppenud menetlusele haldusasjas nr 3-22-1050. Põhjendamatu on kaebaja käsitlus, et vastustaja kohustab kaebajat olulise keskkonnamõjuga tegevusele (veetaseme alandamine) ehk toime panema õigusrikkumist. Veekogu paisutamisel on kohustuslik veeloa olemasolu ja uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi, on keelatud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et ettekirjutuse peatamata jätmise korral võivad oluliselt saada ohustatud kaebaja vara ja loodusväärtused.
6.Tallinna Halduskohus jättis 08.05.2023 määruse resolutsiooni p-ga 4 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et ta ei peaks juba kohtumenetluse ajal vaidlusalust ettekirjutust täitma ehk Undla paisu likvideerima. Kuna kohus teeb otsuse juba
13.juunil, puudub kaebajal hetkel esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jätab taotluse ainuüksi seetõttu rahuldamata. Ettekirjutuses on selle täitmise võimalikuks sobivaks ajaks 15.06‒15.09, seega teeb kohus otsuse enne selle ajavahemiku alguse saabumist. Ettevalmistavate tegevuste alustamine (nt likvideerimisprojekti koostamine) on võimalik ka varem, kuid kaebaja pole välja toonud, milline tagantjärgi kõrvaldamatu tagajärg sellises olukorras saabuks. Kuna kohus on kaebuse lahendamise määranud kirjalikus menetluses ning kaebaja võib soovida esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbivaatamist samaaegselt kohtuotsuse tegemisega, annab kohus hinnangu ka hetkel kohtule nähtuvale kaebuse perspektiivile. Kaebus on selgelt perspektiivitu. Undla pais asub Loobu jõel, mis on LKS § 51 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 73 § 2 p 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse. Tegemist on kehtiva määrusega, millest tuleb juhinduda, sõltumata sellest, kas kaebaja peab määrust Loobu jõe või selle mõne lõigu osas õigusvastaseks. Kõnealune määrus pole kaebuse ese. Undla pais on rändetõke, mis takistab kalade läbipääsu Loobu jõel paisust üles- ja allavoolu. Selles vaidlust olla ei saa. VeeS § 187 lg 7 alusel on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 175 lg 4 kohaselt, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Puudub vaidlus, et kaebajal ega kellelgi teisel (MTÜ Undla Vesi luba kehtis kuni 17.08.2022) pole veeluba paisutuseks. Vastustaja on ettekirjutuses tuvastanud, et Undla paisul paisutamine rikub: 1) VeeS § 187 p-i 7, kuna Undla paisul puudub kehtiv veeluba; 2) VeeS § 174 lg-t 3, kuna kalade läbipääs nii paisust üles- kui ka allavoolu on takistatud ja 3) LKS § 51 lg-s 1 sätestatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmise keeldu. Kaebaja väide, et tegemist pole inimtekkelise paisutusega, on ebausutav ja vastuolus kaebaja enda seisukohtadega varasemast menetlusest. Haldusmenetluses on tuvastatud, et Undla pais 3(6)
3-23-843 koosneb teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (bituumensideainest kehand, mille puhul on ettekirjutusest nähtuvalt tõenäoliselt tegemist inimtekkelise künnisega Nõukogude Liidu aegsest perioodist ning 2021. a-l Metalldetail OÜ poolt paigaldatud kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid). Vastustaja on tuvastanud, et kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid moodustavad täiendava tõkkevalli, mis samuti takistab vee vaba liikumist ja on osa kalade rändetõkkest ja paisutab Loobu jõge. 04.10.2022 teostatud paisutuskõrguse mõõtmise tulemusel saadi Undla paisu paisutuskõrguseks 1,29 m. Kaebaja pole ühtegi eeltoodud asjaolu ümber lükanud. 09.05.2022 esitas OÜ Metalldetail kaebuse Keskkonnaameti 16.02.2022 ettekirjutuse nr 2350 ja 07.04.2022 vaideotsuse nr 1-7/22/50-4 tühistamiseks ja kaebaja on selles menetluses selgitanud, et kaebuse esitamise seisuga ei ole kaebaja ettekirjutust täitnud, samuti vastab tõele, et Undla paisu ette on paigaldatud kivide ja killustikuga täidetud plastikkotid, mis on osa paisu konstruktsioonist selleks, et takistada paisjärve tühjaks voolamist, millisel eesmärgil paigaldati sinna kive juba alates 1970. aastatest. Ühtlasi on need ka konstruktsioonile avalduva surve ühtlustamiseks ja püsivuse tagamiseks. Kui ettekirjutust täita ehk kotid ja kivid eemaldada, jookseb paisjärv tühjaks (27.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1050). Vaidlustatud ettekirjutuses on piisavalt ja asjakohastele dokumentidele tuginevalt põhjendatud seisukohta, et Undla pais on rändetõke, mis takistab kalade läbipääsu Loobu jõel paisust ülesja allavoolu ning kalade läbipääsu tagamiseks on vajalik olemasolev pais likvideerida (vt ettekirjutuse lk-d 3‒4). Vastustaja on ka arusaadavalt selgitanud, et kaebaja paigaldatud paisutusvall (kivide ja killustikega täidetud kotid) muudab ja mõjutab jõe voolukiirust ehk veekogu veerežiimi. Samuti on oht, et jõkke paigaldatud kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid koguvad oksi, lehti, setteid, mis omakorda põhjustab veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutusi, kuna takistab vee vaba liikuvust. Kaebaja ei ole vastustaja sellekohaste järelduste ümberlükkamiseks põhistatud seisukohti ega tõendeid esitanud. Seega nõuab vastustaja avalikku huvi kaitsva seaduse täitmist ja kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega sisuliselt õigusvastase olukorra säilitamist, mis avalikke huve (nii looduskaitselisi kui ka Undla silla rekonstrueerimist) kahjustab. Selgelt alusetud on kaebaja väited, mille kohaselt on ettekirjutus tühine HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Kohus nõustub selles osas vaideotsuse p-s 4.5 toodud selgitustega neid kordamata. Samuti on vaideotsuses vastatud piisavalt ja asjakohaselt kaebaja väitele seoses tuletõrje veevõtukohaga (vt p 4.3). Päästeamet ega kohalik omavalitsus pole vastuväiteid ettekirjutuse suhtes esitanud. Kaebaja ei saa esitada populaarkaebust.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.OÜ Metalldetail palub 24.05.2023 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on oluline seetõttu, et vastasel juhul tekib kaebaja jaoks olukord, mida ei saa tagasi pöörata. Keskkonnaamet kohustab kaebajat likvideerima looduslikku paisutust. Transpordiamet on õigusvastaselt tellinud uue tee ehitamise projekti, mida nimetab rekonstrueerimiseks ja mis sisaldab loodusliku paisutuse eemaldamist. Eelnevad tegevused rikuvad kaebaja õigusi, sest põhinevad tegelikkusele mittevastavatel andmetel. Transpordiamet võttis 2012. a-l Undla silla kaitstavate sildade nimistusse. 2014. a-l viidi läbi Keskkonnaagentuuri tellitud tõkestusrajatiste inventeerimine, mille käigus tehti oluline viga, kuna seletuskirjas kirjeldati looduslikku paisutust kui tee muldkeha. Sama inventeerimise käigus tehti kehandile ka geoloogiline uuring, mille järgi on tegemist loodusliku kehandiga, mida on nimetatud ka kui veski pais. Sisuliselt sel hetkel toimuski oluline kaebaja õiguste 4(6)
3-23-843 rikkumine, kus veskihoone ja viinavabriku kasutamise õigus võeti ära sellega, et hoonete teenindusmaa ja juurdepääs nimetati riigiteeks. Sellega tekitati veeloa kohustus, kuna tee muldkeha ei saa ju olla looduslik. Tegelikult muldkeha puudub ja riigitee moodustamine antud alale ei ole läbi viidud õiguspäraselt. Nn lõhejõgede määruses on olulised vead: Loobu jõgi on määruses kaitstav ala suudmest kuni Pundiveskini, kuid Pundiveski asemel peaks olema Joaveski; kaitstavate kalade nimistus ei peaks olema jõeforell, sest puudub kaitse-eesmärk.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ning 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on kaebaja õiguste kindlustamine või kahjulike mõjutuste tõrjumine. Kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 1).
10.Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 tühistamiseks alust.
11.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada. Ehkki halduskohus on plaaninud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise ajaks 13.06.2023, tuleb arvestada ka sellega, et kohtuotsusele on võimalik edasi kaevata ja kogu kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses kohtuastmes. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb silmas pidada kogu kohtumenetluse võimalikku pikkust. Kuna vaidlustatud ettekirjutuse täitmise tähtaeg jääb potentsiaalse kohtumenetluse ajaperioodi sisse ja paisu likvideerimisel võivad kaebaja jaoks olla pöördumatud tagajärjed, tuleb möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus aga eksinud esialgse hinnangu andmisel kaebuse eduväljavaatele.
13.Vaidlustatud ettekirjutuse andmise haldusmenetluses on tuvastatud, et Undla paisu ei saa pidada looduslikuks, vaid tegemist on inimtekkelise treppveelaskmest koosneva paisuga. Lisaks kaebaja poolt 2021. a-l paigaldatud kividele ja killustikuga täidetud plastikkottidele, mis moodustab täiendava tõkkevalli, on vastustaja ettekirjutuses viidatud tõenditele tuginedes tuvastanud, et pais koosneb teraskanduritest, puitlaudisest ja paisutusvallist (Nõukogude Liidu aegsel perioodil rajatud tõenäoliselt bituumensideainest kehand). Kaebaja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kaebaja väide paisu looduslikust päritolust on vastuolus ka tema 09.05.2022 kaebuses haldusasjas nr 3-22-1050 esitatud kinnitusega tema poolt kivide ning killustikuga täidetud plastikkottide paisu ette paigaldamisest 2021. a-l eesmärgiga takistada paisjärve tühjaks voolamist.
5(6)
3-23-843
14.VeeS § 174 lg 1 kohaselt on veekogu paisutamine tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (pais) vooluveekogu veetaset rohkem kui 0,3 m. 04.10.2022 teostatud paisutuskõrguse mõõtmistega saadi Undla paisu paisutuskõrguseks 1,29 m.
15.VeeS § 187 p 7 kohaselt on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. Undla paisul paisutuseks veeluba puudub. MTÜ-le Undla Vesi antud keskkonnaluba luba kehtis kuni 17.08.2022.
16.LKS § 51 lg 1 kohaselt on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu looduslikku sängi, ja veerežiimi muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab paisul paisu omanik või valdaja tagama LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Undla pais asub Loobu jõel, mis on LKS § 51 lg 2 alusel vastu võetud määruse nr 73 § 2 p 41 alusel kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses põhjendanud ja tõendanud, et kalade läbipääs Undla paisust üles- ja allavoolu on takistatud. Ettekirjutuses on mh viidatud Loobu jõel 2016. a-l läbi viidud uuringule „Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016. a-l“, milles on välja toodud Undla paisu väga halb tehniline seis, veetaseme alanemine paisjärves, mille tõttu on see kinni kasvamas, samuti asjaolu, et Undla pais on kaladele ületamatu rändetõke (dtl 207). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja poolt kividest ning killustikuga täidetud plastikkottidest laotud paisutusvall muudab ja mõjutab jõe voolukiirust ehk veekogu veerežiimi, millega kaebaja rikub LKS § 51 lg-s 1 sätestatud keeldu. Kaebaja ei ole esitanud vastustaja neid järeldusi ümberlükkavaid väiteid ega tõendeid.
17.Vastustaja on põhjendatult leidnud, et Undla paisul paisutamiseks on nõutav veeluba. Kaebaja ei ole veeloa taotlust Keskkonnaametile esitanud. Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktidega nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima (VeeS § 175 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja viidatud HMS § 63 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud asjaolusid, mille tõttu oleks ettekirjutus tühine. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse taotlusega sisuliselt õigusvastase olukorra säilitamist, mis kahjustab avalikke huve. Esialgse õiguskaitse määrusega õigusvastase olukorra seadustamine ei ole lubatav.
18.Praeguse vaidluse ese on Keskkonnameti 06.02.2023 ettekirjutus nr 2818. Seetõttu ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja etteheited 2014. a-l läbi viidud paisu inventariseerimisandmete tegelikkusele vastavuse ja Transpordiameti tegevuse kohta. Vastuväited kaebuses viidatud Transpordiameti 21.04.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/298, mille alusel väljastatakse ehitusluba Undla silla ehitamiseks, on kaebajal õigus esitada seda haldusakti vaidlustades. Samuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise kontekstis asjakohased määruskaebuse esitaja väited määruses nr 73 sisalduvate vigade kohta. Tegemist on kehtiva määrusega.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.05.2023 määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.