Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 07.06.2022, Tartu 3-20-469 R.N.i kaebus Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi 13.02.2020. a vaideotsuse nr 11-7/241-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsus R.N.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja R.N. Vastustajad Viru Vangla Justiitsministeerium
2.Jätta R.N.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsus muutmata.
3.Jätta R.N.i menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses R.N.i nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 07.07.2022 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.R.N. esitas 08.04.2019 Viru Vanglale taotluse, milles ta palus algatada menetlus tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks. Taotluse kohaselt soovis R.N. ümberpaigutamist põhjustel, et Viru Vangla kaugus vanemate elukohast Saaremaal on 450 km, mille läbimine on vanemate tervislikel ja ealistel põhjustel peaaegu võimatu, sest see eeldaks kaassõitjat 3-päevasele teekonnale, ning et Viru Vanglas ei ole tal võimalik kohtuda budistliku vaimulikuga.
2.Viru Vangla jättis 02.07.2019. a vastusega nr 6-10/14097-2 R.N.i taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt paigutati R.N. 30.05.2017 Viru Vanglasse, kuna riskihinnangust tulenevalt vajab ta karistuse kandmise ajal tugevdatud järelevalvet. Viru Vanglas viibimise ajal on R.N.i lähedased, s.h ema ja isa käinud pikaajalisel kokkusaamisel 2017. a 2-l korral ja 2018. a 3-l korral. R.N.i kohtumine budistliku vaimulikuga toimus 02.07.2019 ning Viru Vangla kaplanitega 07.11.2018, 17.01., 16.02. ja 07.03.2019. R.N.ile on väljastatud budistlikku lugemismaterjali. Vangla hinnangul ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid R.N.i suhtes ümberpaigutamismenetluse alustamise.
3.R.N. esitas 29.07.2019 vaide Viru Vangla 02.07.2019. a vastuse nr 6-10/14097-2 tühistamiseks ja Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks paigutada ta ümber Tallinna Vanglasse. Vaide kohaselt on kokkusaamine lastega raskendatud, sest 15-aastane poeg ei saa üksi kokkusaamisele tulla ja tütar õpib Hiinas. Vanematega on ta kauge vahemaa ja viimaste halva tervise tõttu kohtunud vaid korra 4,5 aasta jooksul. Vangla võimaldas 02.07.2019 budistliku vaimulikuga kohtumise. R.N. taotles riskihindamise ülevaatamist.
4.Viru Vangla edastas 13.01.2020. a kirjaga nr 6-12/255-3 R.N.i vaide Justiitsministeeriumile (JUM) ja palus jätta see rahuldamata.
5.JUM jättis 13.02.2020. a vaideotsusega nr 11-7/241-2 R.N.i vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt jäeti riskihinnanguga seotud väited tähelepanuta, kuna vaide esemeks on Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotluse lahendamine, mitte tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise ja seal hoidmise küsimus. R.N.i paigutamine Viru Vanglasse oli kooskõlas paigutamise hetkel kehtinud õigusaktidega ja hilisemad muudatused täitmisplaanis ei näinud ette kinnipeetava ümberpaigutamist. Üksnes R.N.i vanemate vanus või isal 02.02.2004 tuvastatud puude raskusaste ei tõenda vältimatut takistust Viru Vanglasse tulemiseks. R.N.i vanemad on käinud kokkusaamisel Viru Vanglas 1-l korral, õde 2-l korral ning poeg ja tütar 3l korral. Kuna 2 aasta jooksul, mil lähedastel oli võimalik R.N.it Tallinna Vanglas külastada, ei toimunud ühtegi kokkusaamist, ei saa tõsikindlalt väita, et kokkusaamised ei toimu ainult vangla asukohast tingitud põhjustel. Peresidemete säilitamist võimaldab lisaks kokkusaamistele ka helistamine ja kirjavahetuse pidamine ning neid võimalusi kasutab R.N. igapäevaselt. R.N.i usuvabadust ei ole piiratud. Vangla kaplanid on R.N.iga korduvalt kohtunud, talle on edastatud budistlikku kirjandust, tal on vabadus täita oma usutalitusi ja pärast 02.07.2019 on toimunud veel 3 kokkusaamist budistliku vaimulikuga. Usuliste vajaduste rahuldamine on tagatud.
6.R.N. esitas 12.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 01.04.2020 ja 04.05.2021 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada JUM 13.02.2020. a vaideotsus nr 11-7/241-2 ja Viru Vangla 02.07.2019. a otsus nr 6-10/14097-2 ning kohustada Viru Vanglat algatama ümberpaigutamise menetlus. Kaebaja põhjendused: 1) Ümberpaigutamine on vajalik, et realiseerida kaebaja õigust lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele. Kaebaja elukoht oli enne vangistust Saaremaal ja sinna suundub ta elama pärast vabanemist. Viru Vangla kaugus vanemate elukohast Saaremaal on 450 km, mille läbimine on vanemate tervisest ja east tulenevatel põhjustel peaaegu võimatu. Kaebaja on vangistuses viibinud üle 5 aasta ja selle vältel kohtunud 1 kord emaga ja 1 kord isaga. Kaebaja isa suri 01.06.2020. Lastega toimus viimane kokkusaamine 2018. aastal sügisel ja suvel. Vangla viivitas 2020. a suvel esitatud kahele taotlusele pojaga kokkusaamiseks vastamisega. Arvestades lennu- ja bussigraafikuid ning asjaolu, et kell 12 algava kokkusaamise korral on vaja kohal olla 1,5 h varem, ei ole teostatav JUM-i väidetud 4 h kestev Kuressaare-Jõhvi transport. Väited, et karistuse kandmise jätkamine paigutusjärgses vanglas tagab karistuse täideviimise stabiilsuse ja kinnipeetava efektiivse taasühiskonnastamise, ei vasta tõele, sest
pärast puidupingioperaatori eriala omandamist 2018. a ei ole kaebaja sel alal töötanud ega ole vangla pakkunud ühtegi muud taasühiskonnastavat programmi ega tegevust. Vale on teave, et kaebajale on riskihindamise sisu tutvustatud. 2) Ümberpaigutamine on vajalik, et tagada kaebaja religioossete vajaduste rahuldamine. Viru Vanglas puudub budistlikku religiooni puudutav tegevus. See toimub Tallinnas. 08.01.2021 viidi kambrist ära kõik raamatud, s.h budistlik kirjandus ning keelati alates 23.04.2021 budistlikule õpetajale helistamine ametnikele mõeldud kõnede arvelt, võimaldades seda ainult pere ja lähedastega suhtlemiseks mõeldud kõne ajast. Vangla piirab kaebaja usuvabadust.
7.Tartu Halduskohus jättis 14.04.2021. a määrusega kaebuse Viru Vangla 02.07.2019. a otsuse nr 6-10/14097-2 tühistamise nõudes läbi vaatamata.
8.Tartu Halduskohus jättis 18.05.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Viru Vangla võttis kaebaja usuvabaduse tagamiseks kasutusele meetmed, organiseerides võimaluse kohtuda budistliku vaimulikuga. Enne seda oli kaebajal võimalik kohtuda vangla kaplaniga, ka lugeda budistlikku kirjandust. Kaebaja väidetav usuvabaduse piiramine ei ole asjaolu, mis tingiks vajaduse algatada teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse. 2) Esmakordselt vaides esitatud väidetest ei saanud vangla lähtuda ümberpaigutamise menetluse algatamise otsustamisel. Kohustamisnõude lahendamisel tuleb kontrollida selle eeldusi nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga ning kui kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda faktilised asjaolud või õiguslik olukord vastustajat toimingut sooritama kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebaja isa suri 01.06.2020. Kaebaja isa puudutavas osas tuleb kaebus eeltoodud põhjusel jätta rahuldamata. 3) Kaebaja ei esitanud haldus- ega kohtumenetluses tõendeid ega väiteid, mis kinnitaksid pereliikmete objektiivseid ja vältimatuid takistusi Viru Vanglasse sõitmisel. Arvestades Eesti geograafilist suurust ja toimivat ühistranspordivõrgustikku, ei saa asuda seisukohale, et lähedastega suhtlemine oleks muudetud võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Nõustuda tuleb vastustajatega, et Kuressaare ja Jõhvi vaheline teekond on võimalik lennuliini ja muu ühistranspordi kombineerimisel läbida u 4-5 tunniga (tööpäevadel Kuressaare-Tallinn lend kl 8.50-9.30, Tallinn-Jõhvi buss kl 11.30-13.55, s.o kokku 5 h 5 min, dtl 382 ja 376). Samuti on Jõhvi-Kuressaare marsruuti võimalik läbida tööpäevadel rongi- ja lennuliini kombineerimisel kehtivate liinigraafikute järgi ajavahemikus kl 15-19.10, s.o kokku 4 h 10 min vältel, mis on võrreldav JUM-i esitatud tõendist nähtuva ajaga (dtl 222). Lennuliini ja autosõidu kombineerimisel saab sama vahemaa läbida ka kiiremini. Vangla kinnitas, et põhjendatud juhtudel on võimalik määrata kokkusaamise algusaeg tavapärasest erinevale ajale (dtl 396). 4) Kaebaja vanemad on käinud kokkusaamisel Viru Vanglas kumbki 1-l korral, õde 2-l korral ning poeg ja tütar 3-l korral. Kokkusaamiste logist nähtub, et nimetatud kohtumised toimusid aastatel 2017-2018 (dtl 68). Asjaolust, et viimasel ajal ei ole kokkusaamisi toimunud, ei saa järeldada, et kohtumiste vähesus oleks tingitud Viru Vangla asukohast. Kaebaja lähedased külastasid teda Viru Vanglas, kuid mitte kordagi Tallinna Vanglas. Eelnevast nähtub, et kaebaja lähedastel on võimalik kaebajat vanglas külastada ja külastamise sagedus ei sõltu ainuüksi vangla asukohast. 5) Kaebaja ei esitanud vanglale ega kohtule andmeid ema tervisliku seisundi kohta. Vaieldamatult on eakale inimesele erinevate transpordivahendite kasutamine pika vahemaa läbimiseks koormavam, kui see on noorele inimesele. Materjalid ei kinnita, et esineks ilmselge vajadus selle tõttu kaebaja ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. On võimalik, et kaebaja emale ei pruugi külastuskäigu ettevõtmine tema kõrge ea, tervisliku seisundi või muu põhjuse tõttu olla jõukohane vangla asukohast sõltumata. Kaebaja ei selgitanud, miks ei ole võimalik emale saatjat pereliikmete seast kaasata.
6) Väljavõtted kaebaja telefonikõnedest ja saadetud kirjadest (otsuse p 10.3, dtl 223-298, 64-67) kinnitavad, et kaebajale on tagatud piisavad võimalused lähedastega telefoni ja kirja teel suhtlemiseks. Kuigi suhtlus telefoni ja kirja teel ei asenda vahetut suhtlust kokkusaamisel, vähendab see lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste võimalikust vähemal määral toimumise korral põhiseaduse (PS) §-st 26 tuleneva perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse riive intensiivsust. Materjalidest ei nähtu, et kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine riivaks ebaproportsionaalselt tema põhiõigust perekonnaelu puutumatusele. 7) Asja lahendamist ei mõjuta kaebaja viited Covid-19 haigust põhjustava viiruse levikuga seotud piirangutele, mh pikaajaliste kokkusaamiste osas, kuna analoogsed piirangud kehtisid kõikides Eesti vanglates. Samuti toimus piirangute seadmine pärast seda, kui vangla lahendas kaebaja ümberpaigutamise taotluse. Ümberpaigutamise menetluse alustamisest keeldumist ei muuda õigusvastaseks ega anna alust kaebuse rahuldamiseks kaebaja väide, et ta elas enne vangistust Saaremaal ja suundub sinna elama ka pärast vabanemist. 8) Kinnipeetaval on võimalik ümberpaigutamise taotluses tugineda ainult põhiõiguste kaitse vajadusele ning kinnipeetav ei saa ümberpaigutamise taotluses ja sellega seotud kohtumenetluses hakata vaidlustama kunagist paigutamist vanglasse ja osakonda, kus ta paikneb, viidetega väidetavatele puudujääkidele riskihindamise läbiviimise menetluses ja tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamisel. Vangla arvestas 02.07.2019. a vastuses, et kaebaja suhtes koostatud riskihinnangust tulenevalt vajab ta vanglakaristuse kandmise ajal tugevdatud järelevalvet. Seega on ümberpaigutamise menetluse algatamise otsustamisel asjakohaselt viidatud riskihindamise tulemusele. 9) Vastavalt justiitsministri 14.05.2008. a määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 3 lg-le 6 on riskihindamise tulemusega arvestamine kohustuslik ümberpaigutamise otsustamisel. Kuna ümberpaigutamise otsus tehakse JUM poolt ümberpaigutamise taotluse menetluses (justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (määrus nr 9) § 2 lg 2 ja § 10), siis on riskihindamise tulemuse kasutamine eelkõige JUM-i kohustus. Vaidluse all on ümberpaigutamise menetluse algatamine vangla direktori poolt (määrus nr 9 § 8) ehk sisuliselt ümberpaigutamise vajaduse ja erandlike asjaolude esinemise hindamine määruse nr 9 § 6 lg 1 mõistes lähtuvalt kaebaja esitatud põhiõiguste kaitse argumendist. Olukorras, kus vangla direktor leidis, et ei esine erandlikke asjaolusid, mis tingiksid kinnipeetava (ümber)paigutamise üldreeglitest kõrvalekaldumise vajaduse, puudub vajadus vastanduvaid huve kaaluda ja hinnata, kuidas mõjutaks ümberpaigutamist riskihindamise tulemus. Eeltoodud põhjustel on vangla 02.07.2019. a vastus õiguspärane ka riskihinnangu aspektist. 10) Kuna menetluse alustamata jätmine oli õiguspärane, puudub alus vaideotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.R.N. esitas 16.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla ja JUM-i otsused ning kohustada Viru Vanglat algatama menetlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja palus nõuda Viru Vanglalt välja 28.05.2021. a vastus nr 6-10/12272-2. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Meelevaldne on järeldus, et külastamise vähesus ei sõltu ainuüksi vangla asukohast. Tallinna Vanglas kaebaja ei taotlenud kokkusaamisi, sest vangla tingimused laste ja invaliidist isa külastamiseks olid liiga spartalikud. Viru Vanglas on kaebaja taotlenud kokkusaamisi rohkem kui 10-l korral, aga toimunud on vaid mõned, sest siia ei ole kauguse tõttu võimalik sõita. Vangla 27.05.2021. a vastuse nr 6-10/12270-2 kohaselt ei võimaldatud kaebajal helistada budistlikult vaimulikule. Vangla 14.06.2021. a vastuse nr 2-3/17018-2 kohaselt ei võimaldatud
kaebajale pikaajalist kokkusaamist pojaga 15.-16.06.2021, sest poeg ei nõustu täieliku lahti riietumisega. 2) Esmalt paigutati kaebaja Viru Vanglas tavasektorisse, mitte tugevdatud järelevalvega sektorisse. 2017. a sügisel alustatud õpingud puidupingi operaatori erialal lõpetas kaebaja suvel 2018. a. Vastavalt 2020. a ja 2021. a koostatud kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale (ITK) on kaebaja avavangla kõlbulik ajaks, kui on ära kandnud karistusest 2/3. Tartu Ringkonnakohus leidis 26.05.2020. a otsuses nr 3-19-1538 (p 10), et halduskohus peab kohustamisnõude lahendamise raames hindama ka vangla riskihindamise õiguspärasust, sest just riskihindamise tulemust kasutatakse paigutamise ja ümberpaigutamise otsustamisel.
10.Viru Vangla esitas 16.09.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Menetluses ei saa hinnata kaebaja etteheiteid, mis seonduvad helistamisega budistlikule vaimulikule 2021. a. Külastaja osas teostatavad järelevalvetoimingud ei ole seostatavad kaebaja põhiõiguste kaitsega. Kaebaja ei ole tõendanud, et emal ei ole tervisest tulenevalt võimalik ühistranspordiga Jõhvi tulla. Saaremaal elavad õed saaksid vajadusel ema abistada.
11.JUM esitas 16.09.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Kaebaja selgitused, et Tallinna Vangla varasemalt kasutuses olnud hoonete tingimused talle ei meeldinud, ei ole perekonnaelu õiguse tagamise vaatest asjakohased. Järelevalvemeetmed ja kokkusaamise korralduslik pool ei ole vaidluse esemeks. Kaebaja väited ennetähtaegselt vabastamise ja vanglasisese paigutamise kohta ei puutu asjasse. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei riiva see, millises osakonnas ta viibib. Puuduvad tõendid, et kaebaja lähedastel on tema külastamine Viru Vanglas võimatu. On ebausutav, et liikumine on võimalik Tallinnasse või Tartusse, kuid mitte Jõhvi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Kaebaja palub apellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla ja JUM-i otsused ning kohustada Viru Vanglat algatama menetlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lause 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Haldusasja materjalidest nähtuvalt jättis Tartu Halduskohus 14.04.2021. a määruse (I kd, tl 120-121) resolutsiooni p 3 kohaselt kaebuse Viru Vangla 02.07.2019. a otsuse nr 6-10/14097-2 tühistamise nõudes läbi vaatamata. Kaebaja halduskohtu määrust ei vaidlustanud. Halduskohtu menetlusse jäid üksnes kaebaja nõuded Viru Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ja Justiitsministeeriumi 13.02.2020. a vaideotsuse nr 11-7/241-2 tühistamiseks. HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tühistada JUM-i 13.02.2020. a vaideotsus nr 11-7/241-2 ning kohustada Viru Vanglat algatama menetlus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse.
14.Tartu Halduskohus asus 18.05.2021. a otsuses kokkuvõttes seisukohale, et Viru Vangla jättis kaebaja 08.04.2019. a taotluses (I kd, tl 99) esitatud asjaoludel tema ümberpaigutamise menetluse põhjendatult algatamata ja vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks puudub alus. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja väidetav usuvabaduse piiramine selline asjaolu, mis tingiks vajaduse algatada kaebaja teise vanglasse ümberpaigutamise menetlus. Halduskohus
märkis ka seda, et kuna kaebaja isa suri 01.06.2020, siis teda puudutavas osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei nähtu esitatud materjalidest, et kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine riivaks ebaproportsionaalselt tema põhiõigust perekonnaelu puutumatusele ning vangla 02.07.2019. a vastus (I kd, tl 9-10) on õiguspärane ka riskihinnangu aspektist. Kuna menetluse alustamata jätmine oli õiguspärane, puudus halduskohtul alus ka JUM-i vaideotsuse (I kd, tl 11-13) tühistamiseks.
15.Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt on halduskohus hinnanud nii kaebaja kui ka vastustajate seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud otsuses omapoolse seisukoha. Apellatsioonkaebuses esitatakse suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks kaebaja poolt vanglale esitatud Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise taotluse lahendamise õiguspärasus, mitte Viru Vanglasse paigutamise otsuse õiguspärasus. Käesoleva vaidluse eset arvestades ei ole asjakohased kaebaja apellatsioonkaebuse väited tugevdatud järelevalvega sektorisse paigutamise kohta, puidupingi operaatori eriala omandamise ja erinevatel aastatel ITK-de koostamise kohta ega viited vangla 27.05.2021. a ja 14.06.2021. a vastustes märgitule. Seetõttu ei anna ringkonnakohus kaebaja eeltoodud väidete osas hinnangut.
17.Kaebaja väitel on meelevaldne halduskohtu järeldus, et külastamise vähesus ei sõltu ainuüksi vangla asukohast. Seejuures selgitab kaebaja apellatsioonkaebuses, et Tallinna Vanglas ta ei taotlenud kokkusaamisi, sest vangla tingimused olid liiga spartalikud. Ringkonnakohtu hinnangul ei väära kaebaja selgitus halduskohtu seisukoha õigsust. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebajal lähedastega mõned korrad Viru Vanglas kokkusaamised (I kd, tl 38) aset leidnud. Eeltoodust saab järeldada, et kaebaja külastamine oli siiski võimalik hoolimata kaebaja mainitud asjaoludest. Kaebaja ei ole ka apellatsiooniastmes esitanud tõendeid ema tervisliku seisundi kohta. Kaebaja väited on jäänud üldsõnaliseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga (otsuse p 29), et kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et esineks ilmselge vajadus ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Kaebaja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses ka halduskohtu seisukohta (otsuse p 30), mille kohaselt kohtule esitatud väljavõtted kaebaja teostatud telefonikõnedest (I kd, tl 58-95p) ja saadetud kirjadest (I kd, tl 36-37p) kinnitavad, et kaebajale on olnud tagatud piisavad võimalused oma lähedastega telefoni ja kirja teel suhtlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuses väidetu pinnalt alust asuda seisukohale, et kaebaja ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine rikuks kaebaja taotluses märgitud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt kaebaja õigust perekonnaelule.
18.Kaebaja väitel leidis Tartu Ringkonnakohus 26.05.2020. a otsuses nr 3-19-1538 (p 10), et halduskohus peab kohustamisnõude lahendamise raames hindama ka vangla riskihindamise õiguspärasust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja tõlgendus täpne. Tartu Ringkonnakohus märkis 26.05.2020. a määruses nr 3-19-1538 (p 10), et halduskohtul tuleb kohustamisnõude lahendamise raames, hindamaks, kas vangla oli kohustatud algatama ümberpaigutamise menetluse, hinnata vangla otsuse õiguspärasust lisaks perekonnaelu põhiõiguste tagamise eesmärgi aspektile ka riskihinnangu aspektist lähtudes. Seega ei pea halduskohus kohustamisnõude lahendamise raames asuma hindama riskihindamise
õiguspärasust, nagu väidab kaebaja, vaid peab hindama kinnipeetava poolt esitatud ümberpaigutamise menetluse algatamise taotluse osas tehtud vangla otsuse õiguspärasust nii perekonnaelu põhiõiguste tagamise aspektist kui ka riskihinnangu aspektist lähtudes. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud otsuses on halduskohus eelmärgitust selgelt juhindunud.
19.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Justiitsministeeriumi 13.02.2020. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on kohustamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsuse muutmata.
21.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses nõuda Viru Vanglalt välja 28.05.2021. a vastus nr 6-10/12272-2. Kaebaja on esitanud seega taotluse täiendava tõendi kogumiseks (HKMS § 2 lg 4 lause 2). HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna kaebaja märgitu kohaselt seondub eelmainitud vastus riskihindamise ankeedi tutvustamise küsimusega, mis aga ei seondu käesoleva vaidluse esemega, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse tõendi kogumiseks rahuldamata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26.08.2021. a määrusega (I kd, tl 194-195) kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumise kohustusest apellatsioonkaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18.05.2021. a otsuse peale. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.