Määruse tegemise aeg ja koht 5. mai 2022, Tallinn Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
3-22-647 Päästame Eesti Metsad MTÜ kaebus tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543047, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiisid nr 10000008179 10000008177, 10000008178 ja 10000008180 Kaebaja – Päästame Eesti Metsad MTÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Ingeri-Helena Kakko Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2022. a määrus
alus Keskkonnaameti määruskaebused
ja
Riigimetsa
Majandamise
Keskuse
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebuse lisad 1–14 ja 11. aprilli 2022. a taotluse lisa.
2.Rahuldada Riigimetsa Majandamise Keskuse määruskaebus osaliselt.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni punkte 4.1 ja 4.2 asjas nr 3-22-647 nii, et metsateatise nr 50000543045 alusel on raie lubatud ning metsateatise nr 50000543043 alusel on lubatud ainult langetatud tüvede laasimine ja järkamine ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu.
4.Muus osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni punktid 4.1 ja 4.2 muutmata.
5.Rahuldada Päästame Eesti Metsad MTÜ taotlus esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks.
6.Jätta Keskkonnaameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. märtsi 2022. a määruse resolutsiooni punktid 4.3 ja 4.4 asjas nr 3-22-647 muutmata.
3-22-647
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1–4 ja 6 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) taotlusel Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Aakre metskond 49 kinnistu katastriüksusel 55601:006:0080 25.02.2022 metsateatised nr 50000542531 ja 50000542533, 01.03.2022 metsateatised nr 50000543051, 50000543053, 50000543047 ja 50000543049, 14.03.2022 metsateatise nr 50000543039, 16.03.2022 metsateatised nr 50000543037, 50000543041, 50000543043 ja 50000543045 ning metsakaitseekspertiisid nr 10000008179, 10000008177, 10000008178 ja 10000008180.
2.Päästame Eesti Metsad MTÜ esitas 17.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes: 1) tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543047, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiisid nr 10000008179 10000008177, 10000008178 ja 10000008180; 2) keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Otepää linnas Aakre metskond 49 katastriüksusele nr 55601:006:0080; 3) kohustada Keskkonnaametit kaasama Päästame Eesti Metsad MTÜ Otepää linnas Aakre metskond 49 katastriüksusele nr 55601:006:0080 metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise menetlusse. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1 tähenduses, kelle põhikirjaline eesmärk on keskkonnakaitse ning kes oma tegevusega edendab keskkonnakaitset. Metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside tühistamine on vajalik kaebaja põhikirjalise keskkonnakaitse edendamise ja avaliku looduskaitsehuvi kaitseks (põhikirja p 1.2). Seega on kaebajal kaebeõigus. Väljastatud metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside alusel kavandatud raied kahjustavad oluliselt looduskeskkonda. Piirkond, kus raiet soovitakse teostada, on määratud üldplaneeringuga parkmetsa maaks ning tegemist on kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alaga. KAH-aladel on kokku lepitud kindlad põhimõtted, millel alusel raiete teostamine on lubatav. Praegusel juhul ei ole neid põhimõtteid järgitud. Vastustaja on rikkunud oluliselt menetlusnõudeid, mis mõjutasid asja otsustamist. Keskkonnaamet ega RMK ei ole nõuetekohaselt täitnud kaasamiskohustust (vt ka keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon) art 6 ja KeÜS § 28). Riigikohus on leidnud, et kuna keskkonnaasjade otsustamisel on haldusorganil ulatuslik kaalutlusõigus, saab antava haldusakti sisulise õiguspärasuse ning eelnimetatud eesmärgi saavutamise tagada üksnes akti andmisele eelnev õiguspärane, tõhus ja õiglane menetlus. Vastustaja oli kohustatud kaasama üldsuse metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside andmise menetlusse. Metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside alusel elluviidava tegevuse puhul on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22), arvestades kavandatud raiete ulatust ja mõju – raiet kavatsetakse teha Otepää linnas elanike poolt kõrgelt hinnatud parkmetsas. Lisaks tuleneb metsaseaduse (MS) § 43 lg-st 9 täiendav kaasamiskohustus RMK-le. RMK viis 2(13)
3-22-647 13.01.2021 läbi kaasamiskoosoleku, kus selgitas kavandatud raieid. Koosolekul avaldatud teave raiete ulatuse ja teostamise aja osas erineb täielikult sellest, mida RMK kavandab vaidlustatud metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside alusel. Kui 13.01.2021 koosolekul lepiti kohalike elanikega kokku, et 2022. a I kvartalis teostatakse raiet 0,6 hektaril, siis metsateatiste ja metsakaitseekspertiisidega on antud õigus raiete teostamiseks Aakre metskond 49 katastriüksusel ühe aasta jooksul kokku 11,25 hektaril, sh lageraiete teostamiseks 6,58 hektaril. Kohalikele elanikele tutvustatud kava nägi ette raie teostamise pikemal perioodil, s.o aastatel 2021, 2022 ning 2026. Kohalikud elanikud kavaga ei nõustunud. Elektroonilises vormis antud haldusakte tuleb nõuetekohaselt põhjendada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56). Metsateatise registreerimine on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt (MS § 41 lg-d 8 ja 81). Vastustaja ei ole hinnanud metsateatistega kaasneda võivaid tagajärgi avalikele huvidele, sh negatiivseid tagajärgi piirkonna loodusväärtustele. Vastustajal tuli kaaluda erinevaid huve (vt ka Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 5; MS § 2 lg-d 1 ja 2; MS § 5 lg 1 ja KeÜS § 23 lg-d 4 ja 5), kuid ta ei teinud seda. Vastustaja ei arvestanud sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, piirkonna eripära ning võimalikke negatiivseid tagajärgi piirkonna elanike õigusele tervise ja heaolu vajadustele vastavale keskkonnale (KeÜS § 23 lg 1), omandipõhiõigusele (PS § 32) ja ettevõtlusvabadusele (PS § 31). Metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimine on vastuolus MS §-ga 231. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist alaga, mis täitab ökoloogilise puhvertsooni ülesannet, vältides tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste vms häiring) kandumist naaberaladele. Üldplaneeringust tuleb lähtuda ka raiete kavandamisel. Metsateatiste esitamise ja nende registreerimise praktika välistab kaebaja ja teiste puudutatud isikute osalemise edaspidi registreeritavate metsateatiste menetluses. Selleks, et kaebajal oleks võimalik oma õigusi kaitsta, tuleb tal igapäevaselt jälgida metsaregistrit ning sinna laekuvaid metsateatiste registreeringuid. Registreeritud metsateatise leidmine metsaregistris on keeruline. Osalemisvõimalus ei ole tagatud üksnes kavandatavast tegevusest teadasaamisega, vaid üldsusel peab olema võimalus kavandatavat tegevust puudutava infoga tutvuda ning oma seisukohad kujundada. Metsateatiste registreerimise menetlus ei vasta hea halduse põhimõttele. Vastustajal on jätkuvalt võimalik metsateatisi registreerida nii praeguse kohtuvaidluse ajal kui ka selle lõppemisel. See toob endaga kaasa olukorra, kus kaebaja peab hakkama vaidlustama järgmisi metsateatiste registreerimisi. Selline olukord on kaebajat ebamõistlikult koormav ning piirab oluliselt kaebaja õigusi. Vaidlusalust piirkonda puudutavate metsateatiste registreerimise keelamata jätmine tooks kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti hilisema vaidlustamise kaudu.
3.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus nõuetes: 1) peatada metsateatiste nr 50000542531, 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiiside nr 10000008179, 10000008177, 10000008178, 10000008180 kehtivus kuni kohtumenetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni; 2) kohustada RMK-d teavitama võimalikke metsatööde lepingulisi teostajaid viivitamatult metsateatiste nr 50000542531, 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiiside nr 10000008179, 10000008177, 10000008178, 10000008180 kehtivuse peatamisest ja igasuguse raie keelust vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladel; 3) keelata Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Otepää linnas Aakre metskond 49 katastriüksusele nr 55601:006:0080 ning kohustada Keskkonnaametit hindama iga metsateatise registreerimist sisuliselt ja haldusmenetluse seaduse nõuetele vastavas menetluses, kaasates sellesse menetlusse Päästame 3(13)
3-22-647 Eesti Metsad MTÜ ning teavitama Päästame Eesti Metsad MTÜ-d eelnimetatud katastriüksusele esitatud võimalikest uutest metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimise taotlustest selle esitamisega samal päeval elektronposti aadressi xxx kaudu; 4) kohustada Keskkonnaametit kirjeldatud menetluses võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele 55601:006:0080 seadma metsateatisele ja metsakaitseekspertiisile tingimuse, et raie on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgset õiguskaitset kohaldamata muutuks kaebuse eesmärgi saavutamine võimatuks. Metsateatiste kehtima jäämisest tulenevad kahjulikud tagajärjed realiseeruksid enne põhivaidluse lõppu. Metsateatised on väljastatud aastase kehtivusajaga. RMK on juba alustanud metsaraiet vaidlusalusel alal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine vastustaja keelamiseks on vajalik. Varem on korduvalt esinenud olukordi, kus hoolimata metsateatiste vaidlustamisest jätkab vastutaja metsateatiste registreerimist samale alale (vt ka Tallinna Halduskohtu 03.03.2022 määrus nr 3-22-530). Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlustatud metsateatised ja metsakaitseekspertiisid on vastuolus avalike huvidega. Metsateatiste kehtivusest või täitmisest tulenevate tagajärgede edasilükkumine ei piira ülemäära RMK huvi raiete teostamiseks ega kahjusta avalikku huvi. RMK-l puudub õigustatud huvi metsaraie koheseks teostamiseks. Kui metsateatiste kehtivuse tähtaeg peaks vaidluse ajal mööduma, on RMK-l õigus esitada registreerimiseks uued metsateatised. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ning erinevate huvide kaalumisel tuleb eelistada olemasoleva olukorra säilitamist kohtuvaidluse ajaks. Puuduvad muud sobivad esialgse õiguskaitse abinõud, mis samaaegselt piiraksid RMK huve vähem. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saavad kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud.
4.Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määrusega peatati metsateatiste nr 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543047, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiiside nr 10000008179 10000008177, 10000008178 ja 10000008180 registreeringute kehtivus (p 4.1); kohustati kolmandat isikut teavitama võimalikke metsatööde lepingulisi teostajaid viivitamatult metsateatiste nr 50000542533, 50000543051, 50000543053, 50000543047, 50000543049, 50000543047, 50000543039, 50000543037, 50000543041, 50000543043, 50000543045 ja metsakaitseekspertiiside nr 10000008179 10000008177, 10000008178 ja 10000008180 registreeringute kehtivuse peatamisest ja igasuguse raie keelust vaidlustatud metsateatistega hõlmatud aladel (p 4.2); keelati Keskkonnaametil registreerida automatiseeritud menetluses uusi metsateatisi ja metsakaitseekspertiise Valga maakonnas Otepää vallas Otepää linnas Aakre metskond 49 kinnistu katastriüksusel nr 55601:006:0080. Keskkonnaamet on nimetatud katastriüksuse puhul kohustatud hindama iga metsateatise registreerimist väljaspool automatiseeritud menetlust, s.o viima läbi sisulise, haldusmenetluse seaduse nõuetele vastava menetluse, kaasama sellesse Päästame Eesti Metsad MTÜ ning teavitama Päästame Eesti Metsad MTÜ-d eespool nimetatud katastriüksusel registreeritud võimalikest uutest metsateatistest või metsakaitseekspertiisidest registreeringu tegemisega samal päeval elektronposti aadressi xxx kaudu (p 4.3); kohustati Keskkonnaametit resolutsiooni punktis 4.3 kirjeldatud menetluses võimalike metsateatiste või metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele nr 55601:006:0080 seadma tingimuse, et selle realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist (p 4.4). Kohtupraktikast tulenevalt on praeguse kaebusega sarnastel juhtudel metsateatiste kehtivus kohtuvaidluse ajaks peatatud. Kaebajal on kõigi veel kehtivate haldusaktide osas esialgse 4(13)
3-22-647 õiguskaitse vajadus. RMK huvi metsa majandada ja selle tulemusel tulu teenida ei kaalu üles avalikku keskkonnakaitselist huvi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Keskkonnaamet esitas 01.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 4.3 ja 4.4 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus viidatud punktide osas rahuldamata. Halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p-d 4.3 ja 4.4) ei ole proportsionaalne ega vajalik kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning väljub kaebuse piiridest. Kaebusest ei selgu, millised eelised on kaebajal haldusmenetluses, milles ametnik kontrollib käsitsi kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele, võrreldes menetlusega, kus seda tehakse automatiseeritult. Andmestiku maht, mida kontrollitakse, on mõlemal juhul sama. Keskkonnaameti pädevus metsateatise menetluses piirdub kavandatava raie õigusaktidele vastavuse kontrolliga. Metsateatise menetlus ei ole võrreldav KeÜS alusel läbiviidava keskkonnaloa menetlusega (vt ka MS § 1 lg 2; MS § 41 lg 6 ja keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 lg-d 2 ja 3). Metsateatise menetlus tuleb läbi viia 15 päevaga. Automatiseeritud menetluse läbiviimine on õiguspärane ja lubatav (vt nt haldusasjad nr 3-21-1187 ja 3-20-580). See ei tähenda, et Keskkonnaamet ei teosta kaalutlusõigust, vaid seda tehakse andmete kindlaksmääramisel, mida õigusaktidest lähtuvalt on vaja metsateatise registreerimisel kontrollida. Andmete sisu ja ulatuse on kindlaks määranud Keskkonnaameti pädevad ametnikud ning neid täpsustatakse vajadusel. Sisestatud info pinnalt tuvastab arvutiprogramm Keskkonnaametile antud kontrolliulatuse piires metsateatise vastavuse konkreetsetele õigusaktides sätestatud nõuetele. Keskkonnaameti poolt on arvutiprogrammi sisestatud piisav ja selge andmestik, mille pinnalt teha esmane otsustus metsateatise õigusaktidele vastavuse ja vajalikku menetlusse suunamise osas. Sealjuures suunatakse metsateatis küsitavuste ja täiendavat kaalumist vajavate olukordade puhul tavamenetlusse. Metsateatiste registreerimine toimub poolautomaatse süsteemi toel vaid juhul, kui metsateatisi taotletakse alale, kus ei ole seatud kitsendusi metsade majandamisele. Metsateatis suunatakse tavamenetlusse nt juhul, kui metsateatise ala kattub EELIS objektiga või on kitsendused metsade majandamisele seatud üldplaneeringuga. Praeguses kohtuasjas vaidlustatud metsateatised on menetletud ametniku poolt ning kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega (MS § 42 lg 3). Looduskaitseliste piiranguteta majandusmetsas ei ole automatiseeritud menetluse kasutamise piiramine ja riigile täiendava halduskoormuse tekitamine põhjendatud. Võimalikud uued esitatavad metsateatised katastriüksusel nr 55601:006:0080 ja praegusest vaidlusest väljapoole jäävatel metsaeraldistel ei aita tagada esialgse õiguskaitse eesmärki (vt õiguskantsleri 10.02.2022 kiri nr 7-4/220039/2200886, p 5). Lisaks ei ole põhjendatud terve kinnistu osas range keelu seadmine ja Keskkonnaametile mitmete haldusmenetluste läbiviimiseks kohustusliku korra ettenägemine. Teistel potentsiaalselt esitatavatel metsateatistel võib puududa seos praeguse vaidlusega. Halduskohus ületas oma pädevuse piire. Kui kaebaja leiab, et Keskkonnaamet võib tulevikus katastriüksusele nr 55601:006:0080 kinnitada kaebaja õigusi rikkuda võivaid raieid, on tal võimalus pöörduda kohtusse keelamiskaebusega. Kaebaja ei ole metsateatiste menetluses menetlusosaline, mistõttu ei tule teda menetlustesse kaasata. Metsateatis tuleb metsaregistris kinnitada, kui kavandatud raiel puudub vastuolu õigusaktide nõuetega. Metsateatise menetlusaeg on 15 päeva arvates selle esitamisest. Keskkonnaamet ei saa tähtaega pikendada (HMS § 33 lg 5). Kasutades avatud menetluse kohta 5(13)
3-22-647 HMS § 49 lg-s 2 sätestatud analoogiat ja tuginedes õiguskantsleri seisukohale, ei tohiks arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaeg olla lühem kui kaks nädalat. Seega seadis halduskohus Keskkonnaameti olukorda, kus tal ei ole võimalik seaduses sätestatud menetlustähtajast kinni pidada. Metsateatiste menetlustes ei kalduta kõrvale teatises esitatud andmetest, sest Keskkonnaameti pädevuses on üksnes kontrollida metsateatisele märgitud kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele (vt ka HMS § 40 lg 3 p 2). Sellises olukorras ei loo kaebaja osalemine metsateatise menetluses lisandväärtust ega oleks eesmärgipärane. Ebamõistlik on kohustada Keskkonnaametit teavitama kaebajat metsateatise esitamisest selle esitamisega samal päeval, sest läbi WFS-teenuse saab kaebaja ise endale vastava teavituse programmeerida. Halduskohus kohustas Keskkonnaametit võimalike metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside registreerimisel katastriüksusele nr 55601:006:0080 seadma nendele tingimuse, et nende realiseerimine on lubatav pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist. Sellise tingimuse seadmine on vastuolus MS § 41 lg-ga 3. Halduskohtu menetluses on ca 25 kohtuasja, kus sama kaebaja on vaidlustanud metsateatiste registreeringuid. Need on vaidlustatud rohkem kui 30 päeva, mõnel juhul pool aastat pärast nende metsaregistris kinnitamist ning kaebaja peab nende vaidlustamist tähtaegseks.
6.RMK esitas 04.04.2022 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 4.1 ja 4.2 ning teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus viidatud punktide osas rahuldamata. Kaebaja ei esitanud 13.01.2021 kokkulepitud raiemahule vastuväiteid ega ole väitnud, et 13.01.2021 koosolekut ei viidud läbi nõuetekohaselt, mistõttu võiks raiemahtude osas saavutatud kokkulepet pidada tühiseks. Kokkuleppe olemasolu kinnitab 17.05.2021 RMK ja kohaliku kogukonna esindajate vahel toimunud koosoleku protokoll, millest nähtuvalt leppisid pooled kokku teha 2022. a I kvartalis uuendusraiet kvartali OP109 eraldisel 12 ja kvartali OP110 eraldisel 12. Tegemist on samade eraldistega, mille osas lepiti raiete teostamises kokku 13.01.2021 koosolekul. Seega puudutab kaebus üksnes seda osa metsateatistest ja metsakaitseekspertiisidest, milles registreeritud raiemahud ületavad varasemalt kokkulepitut. Kokkuleppes oli ette nähtud võimalus vajadusel raiemahte suurendada. Apteekrimäe metsa majandamise kavas kehtestati riigimetsa majandamise üldise põhimõttena, et üldjuhul tutvustatakse kogukonnale metsade majandamist, kuid lähtuvalt eriolukordadest võib osutuda vajalikuks kavandatud tööde muutmine. Ka 17.05.2021 koosoleku protokollist nähtuvalt lepiti kokku, et sanitaarraieid teostatakse vastavalt vajadusele. Samuti selgitati kohaliku kogukonnaga peetud koosolekutel, et eriolukordade, sh tormi- ja muudest olulistest metsakahjustustest tekkivad tööd võivad tuua kaasa kavandatud töödesse muudatusi. Praegusel juhul on eriolukorraks kuuse-kooreüraski levik Apteekrimäe ja Kullalaane metsas. Kuusekooreüraskid levisid metsas ka varem, kuid tollal oli üraskite levik piiratud, mistõttu raieplaani koostamisel ja raiemahtude kogukonnaga kokkuleppimisel üraskikahjustustega ei arvestatud. Raieplaani koostamise ja metsateatiste registreerimise vahele jäi ligi aasta. Selle aja sisse jäi erakordselt soe suvi, mis oli kuuse-kooreüraski levimiseks soodne. Sellest tulenevalt muutus kuuse-kooreüraskite ja üraskikahjustuste levik oluliselt laiaulatuslikumaks. Metsaregistrist nähtuvalt on kvartalil OP109 tuvastatud putukkahjurite tekitatud kahjustusi esimese rinde kuuskedel järgmiselt: eraldisel 12 kokku 20% ulatuses; eraldistel 17 ja 18 mõlemal 50% ulatuses; eraldisel 19 kokku 15% ulatuses; eraldistel 20, 36 ja 37 igaühel 5% ulatuses ning eraldisel 21 kokku 55% ulatuses. Kvartali OP110 eraldisel 7 on tuvastatud putukkahjurite poolt tekitatud kahjustusi kokku 15% ulatuses. Märtsis tehtud fotodelt nähtub, et Apteekrimäel esineb juba alasid, kus enamik puudest on üraskikahjustuste tõttu kuivanud. Kui üraskitõrjetööd jäävad 6(13)
3-22-647 õigeaegselt tegemata, suureneb üraskikahjustuste tõttu hävinud puude arv. Kuuse-kooreüraskite poolt tekitatud kahju Apteekrimäe ja Kullalaane metsas on tuvastatud metsakaitseekspertiisidega (vt ka keskkonnaministri 27.12.2006 a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (määrus nr 88) § 22 lg 5 p 1 ja lg 11 p-de 2 ja 4; vt ka Maalehe 28.03.2022 artikkel „Metsaomanik: tuleks tunnistada, et kohati kaitstakse Natura aladel elupaiku, mida seal pole“). Esimene võimalus üraskitõrjetööde tegemiseks on sanitaar- ja lageraie käigus üraskite asustatud ja kahjustatud puud maha raiuda, metsast välja vedada ja hävitada. Teine võimalus on langetada enne üraskite lendluse algust langile püünispuud, mis tuleb paari nädala jooksul pärast nende asustamist üraskite poolt metsast välja vedada ja hävitada. Otepää Vallavalitsus kooskõlastas raietööd. RMK-l kui metsaomanikul on seadusest tulenev kohustus vältida metsa majandamisel ökosüsteemi ohustamist, kuid samas peab RMK takistama putukkahjurite levikut (MS § 42 lg 1 p 2). Seejuures on RMK kohustatud arvestama raietööde teostamisel metsalindude pesitsusajaga. Vajalikud üraskitõrjetööd tuleb teostada hiljemalt aprilli esimeses pooles. Arvestades üraskitõrjetööde kiireloomulisust, ei saanud mõistlikult oodata, et RMK kooskõlastab üraskitõrjetööd kohaliku kogukonnaga, sest kogukonna kaasamise protsess kestab ca 4 kuud (metsatööde planeerimisse kaasamise juhend). Kogukonna kaasamine on põhjendatud üksnes olukordades, kus planeeritakse korrapäraseid metsatöid. Üraskitõrjetööde teostamine on avalikes huvides. Kui tõrjetöid ei teostata, on tulemuseks Apteekrimäe ja Kullalaane metsa oluline kahjustumine või lausa hävimine. Tööde teostamise keelamisel levivad üraskikahjustused edasi elujõulistele puudele, sh teistesse lähedalasuvatesse elujõulistesse kuusikutesse. Kui üraskitel võimaldatakse Apteekrimäe ja Kullalaane metsas edasi levida, on selle tulemuseks suures koguses metsa hävimine, mis tähendab olulist ja pöördumatut kahju nii riigile, erametsaomanikele kui ka keskkonnale. RMK kui riigitulundusasutuse üheks seadusest tulenevaks ülesandeks on majandada riigimetsa ja teenida metsamaterjali müügist riigile tulu, kuid praegusel juhul ei olnud see ainus põhjus, miks metsateatised registreeriti. Vaidlustatud metsakaitseekspertiisidest nähtuvalt on Apteekrimäe kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alal raiete teostamine vajalik metsa uuendamiseks hukkunud metsaosades või raiesmikel. Ka Apteekrimäe KAH ala metsatööde kava 17.05.2021 koosoleku protokollist nähtuvalt on Apteekrimäe KAH alal vaja teostada küpsete, üle seisnud ja haigete puistute raiumine.
7.Päästame Eesti Metsad MTÜ palus jätta määruskaebused rahuldamata. RMK määruskaebus Kohaliku elanikkonnaga kokkulepitud raiemahud olid oluliselt väiksemad, kui vaidlustatud metsateatiste alusel on lubatud raiet teostada. 13.01.2021 koosolekul lepiti kokku raie teostamises 0,6 hektaril, metsateatiste alusel on lubatud raiet teostada 11,25 hektaril. Isegi kui praegusel juhul eksisteeriks erakorraline olukord, nägi Apteekrimäega piirnevate riigimetsade majandamise kava ette, et eriolukordade tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi. RMK ei ole seda teinud. Ekspertarvamuse kohaselt asustab kuuse-kooreürask temale sobiva puu mais-juunis ning augustis on paljud nendest juba talvitumiskohas pinnases. Seega kui vastaks tõele väide kasvanud kuuse-kooreüraski levikust, pidanuks vastav teave olema olemas juba eelmise aasta suvel, millest oleks saanud kohalikku elanikkonda teavitada ning kavandada järgmisi samme. 17.05.2021 toimunud koosoleku protokolli p-st 8 nähtub, et metsatööde kogu kava pidi RMK arutama järgmisel kogukonna koosolekul 2021. a sügisel. Tegelikkuses 2021. a sügisel koosolekut ei toimunud, mis viitab, et selleks hetkeks ei olnud ilmnenud erakorralisi asjaolusid, mis tingiksid ulatusliku lageraie. 7(13)
3-22-647 RMK ei ole tõendanud, et kuuse-kooreüraski leviku tõkestamiseks oleks sellises mahus raie teostamine, sh kiirendatud korras, vajalik. RMK esitatud ekspertarvamuse kohaselt talvitub kuuse-kooreürask reeglina pinnases kuni 10 cm sügavusel, kust väljub kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 °C-ni ja pinnas soojenenud 10 °C-ni. Täiendavalt on kolmas isik määruskaebuses selgitanud, et tegemist on väga kiireloomuliste töödega mh seetõttu, et kuuse-kooreüraski mardika lendlus ja haude rajamine puukoore alla algab kevadel, mil õhutemperatuur on tõusnud 18–20 kraadini ning muld on saavutanud temperatuuri 10 kraadi. Arvestades, et sel aastal ei ole tegemist varajase sooja kevadega, saab eeldada, et kuusekooreürask väljub pinnasest kõige varem mai alguses. Olukorras, kus ürask on eelduslikult alles pinnases talvitumas ega ole asunud puid asustama, puudub lageraie teostamisel mõju üraski tõrjumiseks. Esimesed metsateatised on registreeritud juba 25.02.2022 ning metsaraiega alustati 17.03.2022, kui Otepääl valitses veel talvine ilm. Ekspertarvamuse kohaselt tuleb kevadel üraskite poolt asustatud puud välja vedada ja saagida ilmastikust olenevalt mai keskpaigast juuni keskpaigani. Ekspertarvamuse kohaselt talvine raie üraski arvukust ei vähenda, sest kuuse-kooreürask talvitub pinnases. See soodustab üraski arvukuse ja kahjustuste suurenemist, kuna talvise raie tagajärjel hukkuvad koore all talvituvad kasulikud putukad. Arusaamatu on viide pesitsusrahule. On ilmne, et see ei oma soodsat mõju üraski tõrje seisukohast. Ekspert on ekspertarvamuses pisteliselt analüüsinud erinevaid eraldisi. Samas möönab ekspert sissejuhatavas osas, et üraskikahjustus on kvartalitel OP109 ja OP110 ebaühtlane, sh on mitmeid üksikuid, ka varem kuivanud puid, mille raie üraskitõrje seisukohast ei ole oluline. Ekspert ei ole sisuliselt analüüsinud ega hinnanud, kas üraski leviku piiramiseks ja tõrjeks oleks võimalik kasutada teisi metsamajandamise võtteid peale lageraie. Samuti on RMK määruskaebuses tuginenud üksnes pisteliselt erinevatele eraldistele. Ekspert on väga suure üldistusastmega käsitanud kuut eraldist üheteistkümnest, mille pinnalt ei saa teha järeldusi kõikide vaidlustatud haldusaktide osas. Ekspertarvamusest ei nähtu, miks ei ole hinnatud kõiki eraldisi. Näiteks metsateatise nr 50000543051 osas, millega kavandatakse sanitaarraiet 1,28 ha suurusel alal, ei ole RMK ega ekspert selgitanud, miks on vajalik raie teostamine. Lisaks nt metsateatiste nr 50000542531, 50000542533, 50000543047 ja 50000543049 osas on RMK viidanud, et putukkahjurid on tekitanud kahju, kuid samas ei ole ekspertarvamuses märgitud, et neil eraldistel tuleks teostada raie erakorraliselt ja kiireloomuliselt. Samuti ei nähtu ekspertarvamusest, miks on põhjendatud lageraie, mitte nt sanitaarraie. Keskkonnaameti määruskaebus Jääb arusaamatuks, kuidas suurendab kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu halduskoormust, arvestades, et Keskkonnaametil on nii või teisiti kohustus kooskõlastada raie kohaliku omavalitsusega. Eeltoodut ja MS § 42 lg-t 3 arvestades ei saa metsateatiste registreerimisel katastriüksusele nr 55601:006:0080 automatiseeritud menetlust läbi viia. Kaebaja on lisaks metsateatiste tühistamisnõudele esitanud ka keelamisnõude (kaebuse p-d 41–45). Seega on kohaldatud abinõu vajalik keelamisnõude osas kaebaja õiguste kaitseks. Keskkonnaamet ei ole väitnud, et ta ei kavatse vaidlusalusele katastriüksusele uusi metsateatisi registreerida. Määruskaebusest ei nähtu, et menetlustähtaja ületamine tooks kaasa pöördumatuid negatiivseid õiguslikke tagajärgi. Menetlustähtaja rikkumine ei too kaasa haldusakti andmata jätmist ega tühistamist (HMS § 58). Olukorras, kus Keskkonnaamet ületab seaduses sätestatud tähtaega põhjusel, et viib läbi haldusmenetluse, kuhu on kaasatud kaebaja, ei ole võimalik sellisele rikkumisele tuginedes nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vastupidi, nii on tagatud menetlusökonoomia ja efektiivsuse põhimõte, sest kaebaja saab oma võimalikud vastuväited haldusakti(de) osas esitada juba haldusmenetluses. Asjaolu, kas teistel potentsiaalselt 8(13)
3-22-647 esitatavatel metsateatistel on seos praeguse vaidlusega või mitte ning kas ja kuidas mõjutavad võimalikud uued metsateatised katastriüksusel nr 55601:006:0080 esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärki, on sisulise vaidluse küsimus. Määruskaebusele on lisatud taotlus esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks nii, et RMK-l on lubatud metsateatiste nr 50000543043 ja 50000543045 alusel tänaseks juba raiutud metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. RMK avaldas 31.03.2022, et metsateatiste nr 50000543043 osas on raie ja metsamaterjali kokkuvedu pooleli ning metsateatise nr 50000543045 osas on raie teostatud, kuid kokkuvedu pooleli. MS § 28 lg 1 p 4 kohaselt loetakse metsaseaduse tähenduses raieks ka metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu. Seega tuleks esialgse õiguskaitse abinõud rakendada nii, et RMK koondaks ja veaks ära juba raiutud metsamaterjali. Eelnev võib aidata kaasa üraskitõrjele, sest raiutud metsamaterjal võib toimida püünispuudena.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
8.RMK lisas määruskaebusele 14 tõendit (lisad 1–14). Täiendavalt esitas RMK 11.04.2022 taotluse ekspertarvamuse toimiku materjalide juurde lisamiseks. Tõendid tuleb võtta haldusasja materjalide juurde (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2). Nende tõenditega soovib RMK tõendada, et vaidlusaluste raielubade alusel teostatavad tööd on kiireloomulised ning nende eesmärk on kuuse-kooreüraski kahjude likvideerimine ja edasine ärahoidmine. Samuti seda, et RMK-l ei olnud kohustust kogukonda erakorraliste tööde teostamisse kaasata. Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust, nende esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. II RMK määruskaebus
9.RMK vaidlustas halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni osas, milles halduskohus peatas vaidlusaluste metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside kehtivuse ning kohustas RMK-d sellest viivitamatult teavitama enda lepingupartnereid (p-d 4.1 ja 4.2).
10.Kaebajal on hetkel kehtivate metsateatiste ja metsakaitseekspertiiside kehtivuse ning raietööde peatamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Vaidlustatud metsateatised ja metsakaitseekspertiisid on kehtivad ning nende alusel on võimalik kohe raietöödega alustada. Osade teatiste ja ekspertiiside alusel on RMK raietöid juba teostanud (vt kaebuse lisa 25; vt ka 31.03.2022 esitatud RMK taotlus). Kui (lage)raiega alustatakse, ei ole raie-eelse olukorra taastamine võimalik ja kaebuse eesmärk ‒ tagada metsa säilimine ‒ jääks saavutamata. Kahjuliku tagajärje kõrvaldamine ei oleks esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik.
11.RMK on kokkuvõtvalt seisukohal, et kiireloomuliste ja erakorraliste raiete tegemine on vajalik, et kõrvaldada vaidlusalusel alal elavad kuuse-kooreüraskid ning vältida täiendava üraskikahju tekkimist. Kaebaja hinnangul ei ole üraskikahju tekkimine ning tööde kiireloomulisus tõendatud.
12.RMK kohtumenetluses esitatud tõendist nähtub, et vaidlusalusel alal asuvad kuusikud on kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud. See ei ole aga piisav, et põhjendada metsateatiste 9(13)
3-22-647 esitamist ja algsete raiemahtude suurendamist. Võrreldes 17.05.2021 koosoleku protokolliga ning seal kirjeldatud raiemahtudega on vaidlusaluste metsateatiste alusel raiemahte oluliselt suurendatud. RMK määruskaebusele lisatud metsaportaali väljavõtetest nähtub, et osaliselt olid üraskikahjud tehtud kindlaks juba 2021. a aprillis. Seega oli 17.05.2021 toimunud koosoleku ajaks vähemalt osaliselt teada, et vaidlusalusel eraldisel esineb üraskikahju. Lisaks nähtub koosoleku protokollist, et 2022. a-l planeeriti töid teha kvartalite OP109 eraldistel 12 ja 29 ning kvartali OP110 eraldisel 12 (raie teostamise põhjendus ala halb seisukord). Kogukonna vastuseisu tõttu loobuti raietöödest kvartali OP109 eraldisel 29 (protokolli lk 2). Seejuures on uuendatava puuliigina märgitud kask. Samuti lepiti protokollis kokku, et metsatööde kogu kava arutatakse järgmisel kogukonna koosolekul 2021. a sügisel (protokolli p 6, lk 3). Dokumendis ,,Apteekrimäega piirnevate riigimetsade majandamise kava aastateks 2021–2031“ on märgitud, et eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi (lk 8). Arvestades, et 17.05.2021 koosolekul ei arutatud kuuskede raiumise ega võimaliku üraskikahju tõrjega seotud asjaolusid, tuli RMK-l kogukonda eraldi teavitada ka vaidlusalustest raietöödest (vt ka viidatud dokumendi tabelid 2 ja 3 ning lk 9). Ringkonnakohus ei nõustu RMK-ga ka selles, et kogukond tuli jätta raiemahtude suurendamisel kaasamata põhjusel, et tegemist on kiireloomuliste töödega. RMK 08.03.2021 metsatööde planeerimisse kaasamise juhend kirjeldab, kuidas RMK kaasab kogukonna kõrgendatud avaliku huviga metsaaladele metsatööde kava koostamisse (vt ka MS § 43 lg 9). Kuigi kaasamise juhendist nähtub, et see on mõeldud eelkõige korralistesse raietöödesse kaasamiseks, ei nähtu dokumendist otsesõnu, et erakorralistest töödest ei peaks RMK kogukonda teavitama. Erakorraliste tööde korral on võimalik kohalikule kogukonnale anda lühem tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks. Vaidlusalustelt metsateatistelt ning metsaportaali väljavõtetelt nähtub, et inventeerimised on tehtud ajavahemikus 14.04.2021–09.02.2022. Metsateatised on väljastatud ajavahemikus 25.02.2022–16.03.2022. Seega jäi üraskikahjudest teadasaamise ning metsateatiste väljastamise vahele piisavalt pikk aeg, et kogukond tööde teostamisse kaasata (vrdl ka RMK 30.30.2022 vastuse lisa 12). Kogukonna huvi metsa majandamisel kaasa rääkida ei kao, kui raie on vajalik üraskikahju vältimiseks või vähendamiseks. Seejuures võivad arvamused puudutada näiteks raie liiki, aega ja ulatust.
13.RMK esitas määruskaebuse lisana metsaportaali väljavõtted vaidlusaluste eraldiste kohta, millelt nähtub, kui suures ulatuses on konkreetsel eraldisel puuliikide kahjustused levinud (määruskaebuse lisad 2–10) ning millist liiki puid eraldisel kasvab. Tõendist nähtub, et eraldistel kasvavatel kuuskedel on erinevate protsentide ulatuses (vahemikus 5–65%) tüvekahjustused (putukkahjurid). Inventeerimised on tehtud ajavahemikus 14.04.2021– 09.02.2022.
14.Vaidlusalustel metsateatistel ei ole konkreetsemalt märgitud, milliste puuliikide raiet teatised hõlmavad. RMK on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et raie teostamine on vajalik kuuse-kooreüraski leviku piiramiseks, seega kuuskede raiumiseks. Kuigi RMK on 14.02.2022 Otepää vallale esitatud kirjas märkinud, et raie käigus jäetakse kasvama elujõulise säilikpuu puuliigid, mida üraskikahjustus ei ohusta, ning säilitatakse kõik elujõulised tammed (RMK määruskaebuse lisa 13), ei piiritle metsateatised sellisel kujul raie teostamist. Lisaks nähtub metsateatiste ning RMK määruskaebusele lisatud metsaportaali andmete võrdlustest, et enamik metsateatisi on väljastatud palju suuremas ulatuses raiete teostamiseks, kui oleks metsaportaali andmete kohaselt vajalik kahjustatud kuuskede eemaldamiseks (vrdl nt OP109 eraldisele 36 väljastatud metsateatis (kaebuse lisa 6) ja sama eraldise metsaportaali väljavõte (RMK määruskaebuse lisa 7); OP109 eraldisele 37 väljastatud metsateatis (kaebuse lisa 7) ja sama eraldise metsaportaali väljavõte (RMK määruskaebuse lisa 8); OP109 eraldisele 19 väljastatud 10(13)
3-22-647 metsateatis (kaebuse lisa 10) ja sama eraldise metsaportaali väljavõte (RMK määruskaebuse lisa 5); OP109 eraldisele 20 väljastatud metsateatis (kaebuse lisa 11) ja sama eraldise metsaportaali väljavõte (RMK määruskaebuse lisa 6)). Seejuures on nt OP109 eraldisele 17 väljastatud metsateatisega antud luba 208 tm raiumiseks (kaebuse lisa 14). Metsaportaali väljavõttelt nähtub, et kuusk moodustab 159 tm ning kahjustusi on 50% ulatuses (ca 79,5 tm; RMK määruskaebuse lisa 3). Seega ületab raieluba nii võimalike kahjustatud kuuskede mahtu kui ka üldiselt alal kasvate kuuskede mahtu (vrdl ka OP109 eraldisele 18 väljastatud metsateatis (kaebuse lisa 15) ja metsaportaali väljavõte (RMK määruskaebuse lisa 4)). Kuigi nt OP110 eraldisele 7 on väljastatud metsateatis 30 tm puidu raiumiseks (kaebuse lisa 9) ning metsaportaali väljavõttest nähtub, et kuusk moodustab eraldisel 180 tm ning kuused on kahjustunud 15% ulatuses (RMK määruskaebuse lisa 10), ei ole määruskaebuse rahuldamine põhjendatud. Lõplik hinnang raie mõjule ning kuuse-kooreüraski levikule tuleb anda haldusasja sisulisel lahendamisel, võttes mh arvesse HÕ ekspertarvamust.
15.RMK huvi ega avalik huvi ei kaalu üles kaebaja huvi raiete peatamise vastu. Avalikes huvides on mh see, kui säilib parkmetsa maa. RMK ei ole toonud välja muud kiireloomulist asjaolu lisaks võimalikule üraskikahjule, mis õigustaks raietööde kohest teostamist. Ringkonnakohtule ei nähtu, et metsateatiste kehtivuse peatamine esialgse õiguskaitse kehtivusajaks välistaks raiete teostamise üldse. Metsateatised kehtivad vastavalt kuni 25.02.2023, 01.03.2023, 14.03.2023 ning 16.03.2023. Kehtivusaja järel on RMK-l vajadusel võimalik esitada uued metsateatised, kui raie ei ole võimalik enne vaidlustatud metsateatiste kehtivusaja lõppemist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too seetõttu kaasa olukorda, kus kolmandal isikul jääb raie teostamata, vaid see lükkub esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni edasi.
16.RMK selgitas 31.03.2022 halduskohtule esitatud vastuses, et vaidlusaluste metsateatiste alusel on raie teostatud teatise nr 50000543045 alusel, kuid pooleli on metsamaterjali kokkuvedu. Metsateatise nr 50000543043 alusel on raiega alustatud, kuid see on pooleli. Samuti on pooleli metsamaterjali kokkuvedu. Kaebaja on määruskaebuse vastusele lisanud esialgse õiguskaitse tühistamise taotluse selliselt, et RMK-l oleks lubatud metsateatiste nr 50000543043 ja nr 50000543045 alusel tänaseks juba raiutud metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. RMK määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Kuna teatise nr 50000543045 (OP 109, eraldis 21) alusel on raie tervikuna teostatud, tuleb esialgne õiguskaitse nimetatud teatise osas tühistada. Metsateatise nr 50000543043 (OP 109, eraldis 18) osas tuleb esialgse õiguskaitse abinõu muuta nii, et sel eraldisel on lubatud metsateatise nr 50000543043 alusel enne esialgse õiguskaitse kohaldamist raiutud metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu. Keskkonnaameti määruskaebus
17.Keskkonnaamet vaidlustas halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 4.2 ja 4.3.
18.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Keskkonnaamet ei ole välistanud, et ta väljastab vaidlusalusele alale jätkuvalt metsateatisi automatiseeritud menetluse kaudu, sh kohtumenetluse ajal. Kaebaja menetlusse kaasamata jätmisel esineb võimalus, et kaebaja minetab võimaluse vaidlustada tähtaegselt väljastatud metsateatisi. Kirjeldatud tagajärje ärahoidmine oleks esialgset õiguskaitset kohaldamata kaebaja jaoks ebamõistlikult raske.
19.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 10.12.2021 määruse nr 3-21-1203 p-s 19 kokkuvõtvalt, et Riigikohtu seisukoha järgi tuleb avalikkust keskkonnaalastest otsustest teavitada seaduses sätestatust intensiivsemalt, kui võib arvata, et üksnes seaduses ettenähtud kanalid ei pruugi olla piisavad selleks, et teave ka tegelikult jõuaks huvitatud isikuteni ja täiendav teavitamine ei too 11(13)
3-22-647 kaasa ebamõistlikke kulusid (Riigikohtu 07.05.2003 määrus nr 3-3-1-31-03, p 26). Lisaks tuleneb oluliste keskkonnaalaste otsuste tegemisest avalikkuse teavitamise kohustus KeÜS §-st 28 ja Århusi konventsiooni art 6 lg-st 2. Kuigi KeÜS § 28 sätestab õiguse osaleda olulise keskkonnamõjuga otsuse tegemisel, peaks avalikkuse kaasamine olema keskkonnaasjades reegliks ka muudel juhtudel kui olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul KeHJS tähenduses, st ka selliste keskkonnalubade menetluses, milles keskkonnamõju hindamist ei tehta (vt KeÜS § 28 kommentaar nr 2.1.3.2). Kuigi viidatud seisukohad puudutasid raie teostamist Natura alal, on need kohaldatavad ka praeguses menetluses. Arvestades, et vaidlusalune ala on üldplaneeringus märgitud parkmetsa maana, tegemist on KAH alaga ning kogukond on varem näidanud üles selget huvi ala metsamajandamise kava vastu, on tegemist keskkonnaalase otsusega, millest tuleks avalikkust teavitada intensiivsemalt. Vabatahtlikkusel põhinevalt keskkonnaorganisatsioonilt ei saa eeldada võimekust, mis lubaks pidevalt jälgida kõiki metsaregistris avaldatavaid metsateatisi. Eelneva tõttu on ringkonnakohtu hinnangul proportsionaalne nõue kaasata kaebaja tema soovil vaidlusalusele alale väljastatavate metsateatiste menetlusse. KAH alade tähtsust ja nende suurust arvestades ei saa keskkonnaorganisatsiooni kaasamist metsateatiste registreerimise menetlusse pidada metsateatise esitaja huve ülemäära kahjustavaks või asuda seisukohale, et menetluse läbiviimine muutub seeläbi ülemäära koormavaks.
20.Elektroonilises vormis haldusakti andmine ei ole keelatud (vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 8 ja 9). Keskkonnaamet selgitas määruskaebuses, et automaatmenetluses kaalutlusõiguse teostamine tähendab seda, et kaalutlusõigust teostatakse nende andmete kindlaksmääramisel, mida õigusaktidest lähtuvalt on vaja metsateatise registreerimisel kontrollida (vt ka MS § 41 lg 7). Samas ei taga automaatmenetlus seda, et metsateatise väljastamise menetlusse oleks nt vajadusel võimalik kaasata keskkonnaorganisatsioon, sest Keskkonnaameti selgitustest nähtuvalt kontrollitakse automaatmenetluses metsateatise vastavust üksnes n-ö sisulistele nõuetele ega hinnata seda, kas menetlusse oleks täiendavalt vajalik kaasata haldusväliseid isikuid (kaasamise kohta vt eelnevaid selgitusi). Kuigi nii automaatmenetluses kui ka ametniku poolt menetlemisel on sisuliste andmete maht, mida kontrollitakse, sama, ei ole automaatmenetluses võimalik kalduda ette antud andmetest kõrvale nt menetluslike küsimuste lahendamiseks. Seejuures võib vastuolu õigusaktidega seisneda ka selles, et haldusmenetlusse on jäetud kaasamata isikud, kelle õigusi võib antav haldusakt puudutada. Kuigi vaidlustatud metsateatised on Keskkonnaameti sõnul kõik menetletud ametniku poolt, ei ole välistatud, et edaspidi väljastatakse alale metsateatisi ka automatiseeritud menetluses. Seega kaitseb kaebaja õigusi paremini halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Kaebaja menetlusse kaasamine ei tähenda seda, et metsateatis jääb registreerimata. Keskkonnaorganisatsiooni esitatavaid vastuväiteid tuleb vastustajal haldusmenetluses hinnata.
21.Eelnevast erinevale seisukohale asumiseks ei anna alust asjaolu, et metsateatiste registreerimismenetlus tuleb läbi viia 15 päeva jooksul. Vastustajal on võimalik puudutatud isikule anda menetluses seisukohtade esitamiseks lühem tähtaeg ning see ei pea olema võrdsustatud avatud menetluse läbiviimiseks sätestatud tähtaegadega (vrdl HMS § 49 lg 2). Asjaolu, et metsateatise registreerimise menetlusse kaasatakse keskkonnaorganisatsioon, ei muuda metsateatise menetlust avatud menetluseks. Lisaks on põhjendatud juhul Keskkonnaametil võimalik menetlustähtaega pikendada (HMS § 41). HMS § 40 lg 3 p 2 ei välista puudutatud isiku menetlusse kaasamist, sest see säte ei keela menetlusosaliste kaasamist või nende ärakuulamist ning viidatud sättes on peetud silmas taotluse esitaja ära kuulamata jätmist (vrdl ka HMS § 40 lg 2). Kaebaja ei ole metsateatise registreerimise taotlust esitanud.
12(13)
3-22-647 WSF-teenuse kohta märgib ringkonnakohus, et metsaportaali avalike teenuste kasutusjuhendi kohaselt on WSF-teenuse kaudu võimalik otsida infot avalike metsade kohta (juhendi lk 10). Teenus väljastab kaardiandmeid, sh erinevate parameetrite kaudu (juhendi lk 11). Samas ei nähtu juhendist, et teenuse kaudu oleks keskkonnaorganisatsioonil või muul haldusvälisel isikul, kellel puudub õigus metsaportaali sisse logimiseks, võimalik tellida endale teavitus avaliku otsingusüsteemi kaudu. Seega tuleb keskkonnaorganisatsioonil otsida talle huvipakkuvaid metsateatisi või infot avalike metsade kohta käsitsi ning omal algatusel. Ei ole põhjendatud eeldada, et keskkonnaorganisatsioonil on olemas vajalik võimekus metsaregistris registreeritud teabe otsimiseks ja süstematiseerimiseks. Keskkonnaalastest haldusaktidest avalikus registris teavitamist ei saa pidada piisavaks, kui nende leidmine registrist on keeruline (Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p-d 23 ja 24; vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 13).
22.Esialgse õiguskaitse abinõu kohustada Keskkonnaametit seadma väljastatavatele metsateatistele tingimus, et nende realiseerimine on lubatav alles pärast vaidlustamiseks ette nähtud kaebetähtaja möödumist, ei ole põhjendamatu. Lisaks nimetatud tingimusele on vastustajal võimalik seada täiendav tingimus, et metsateatise 12-kuuline kehtivusaeg (MS § 41 lg 13) algab metsateatise vaidlustamistähtaja möödumisest arvates. Olukorras, kus kaebaja on eelnevalt kaasatud metsateatiste väljastamise menetlusse (vt eespool), puudub oht, et vaidlustamistähtaja kulgemine venib üleliia pikaks. Esialgse õiguskaitse abinõu kehtib vaid praeguse kohtumenetluse ajal ega välista raie teostamist vaidlusalusel katastriüksusel täielikult.
23.Avalikud huvid ei kaalu kaebaja huve üles. Avalikes huvides on keskkonnaorganisatsioonide tõhus kaasamine olulise keskkonnamõjuga haldusaktide andmise menetlusse. Vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse tulemusel kasvab töökoormus vaidlusalusele alale mitteautomatiseeritud menetluses metsateatiste väljastamisel ja kaebaja kaasamisel menetlusse, on küll eluliselt usutav ja põhistatud, ent arvestades, et esialgse õiguskaitse abinõu on piiritletud nii ajaliselt kui katastriüksusega, millel raieid teha soovitakse, ei saa sellist avalikku huvi pidada ülekaalukaks. III
24.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus RMK määruskaebuse osaliselt, muudab Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni punkte 4.1 ja 4.2 osas, mis puudutab metsateatisi nr 50000543045 ja 50000543043. Muus osas jäävad halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 4.1 ja 4.2 muutmata. Päästame Eesti Metsad MTÜ taotlus esialgse õiguskaitse abinõu muutmiseks tuleb rahuldada. Keskkonnaameti määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 4.3 ja 4.4 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.