Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 18. novembril 2021. Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles vangla poolt talle tekitatud kahju hüvitamist summas 65 000 eurot. Kaebuses kirjeldas ta, et ta oli esitanud vanglale hüvitisenõude ja selle täpsustuse ning pöördus seejärel
20.oktoobril 2021 kohtusse, sest vangla jättis hüvitisenõude lahendamata (haldusasi nr xxx). Kohus tagastas selles asjas kaebuse seetõttu, et kaebaja polnud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Vangla jättis hüvitisenõude rahuldamata 16. novembril 2021 ning kaebaja pöördus uuesti kaebusega kohtusse.
2.Tartu Halduskohtu 23. novembri 2021. a määrusega tagastati kaebus järgmistel põhjendustel.
2.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 sätestab kaebuse tagastamise alusena selle, kui isik on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
2.2.Kaebaja on juba 20. oktoobril 2021 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta nõudis Viru Vanglalt kahju hüvitamist samadel asjaoludel nagu käesolevas asjas (haldusasi nr xxx). See kaebus küll tagastati 27. oktoobril 2021, kuid kohtumäärus ei ole jõustunud, kuna kaebaja esitas selle peale määruskaebuse. Seega saab lugeda, et tagastatud kaebus on veel kohtu menetluses ja kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta selle asja raames esitatud kaebuse kaudu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.M.M. esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus tühistada järgmistel põhjendustel.
3.1.Tegemist on erinevate menetlustega. Varem ei olnud vangla otsust kahju hüvitamise taotluse osas.
3.2.Kui asjas xxx leidis kohus, et kaebus oli ennatlik, siis käesolev kaebus oleks tulnud menetlusse võtta, kuna vangla oli teinud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
3.3.Ringkonnakohus tagastas 1. detsembri 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse ning kaebajal pole võimalik kaitsta oma õigusi haldusasja xxx menetluses, nagu leidis halduskohus. Naeruväärne on halduskohtu seisukoht, et kaebaja saab haldusasja xxx oma õigusi kaitsta, kui halduskohus tagastas kaebuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Sellest sättes tuleneb, et kaebuse tagastamise oluliseks eelduseks on see, et varasem kaebus oleks kohtu menetluses. HKMS § 120 lg 1 p 2 sätestab, et kaebus võetakse määrusega menetlusse siis, kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks. Seega olukorras, kus kaebus on halduskohtu määrusega tagastatud, ei ole see HKMS § 121 lg 1 p 3 ja § 120 lg 1 p 2 mõttes menetluses. Vastavalt puudus halduskohtul alus sellises olukorras kaebuse tagastamiseks.
10.Halduskohtu seisukoht, et tagastatud kaebus oli vaidlustatud määruse tegemise hetkel veel kohtu menetluses, kuna tagastamise määrus ei olnud jõustunud, ei pea paika. Viidatud normidest tuleneb, et kaebuse saab lugeda menetluses olevaks üksnes siis, kui selle kohta on tehtud menetlusse võtmise määrus. Seega ei oma siinkohal tähtsust see, et kaebuse tagastamise määrus oli kaebaja poolt ringkonnakohtus vaidlustatud.
11.Käesoleval ajal on halduskohtu poolt asjas xxx tehtud kaebuse tagastamise määrus jõustunud, kuna ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse 1. detsembri 2021. a määrusega ning Riigikohtu 1. märtsi 2022. a määrusega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata. Seega ei ole haldusasjas xxx kaebaja kaebust sama nõudega samal alusel kohtu menetluses. Kaebaja määruskaebus on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse ning saadab asja menetluse jätkamiseks halduskohtule.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui halduskohus tagastab kaebuse olukorras, kus sama nõudega varasem kaebus on halduskohtu poolt tagastatud (kuigi see tagastamise määrus pole veel jõustunud), võib tekkida absurdne olukord, kus isikul ei tekigi võimalust kohtus oma õigusi kaitsta, kuna mõlemad kaebused lõppkokkuvõttes tagastatakse. Olukorras, kus kaebaja on esitanud uue kaebuse, kuid varasem kaebuse tagastamise määrus pole veel jõustunud, võib olla mõistlik hilisemas asjas hoopis menetluse peatamine, et selguks esialgse kaebuse menetluslik lahendus.
13.Kaebaja palus määruskaebuses enda nime asendamist initsiaalidega. HKMS § 175 lg 3 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele.
14.Kaebaja taotles määruskaebuses ka endale riigi õigusabi määramist. See taotlus jääb rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Käesolevas määruskaebemenetluses oli kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma, kuna tema määruskaebus rahuldatakse. Asja sisulisel läbivaatamisel riigi õigusabi vajaduse üle otsustamiseks puuduvad hetkel vajalikud andmed, sest kaebuses ei kirjeldata kahju hüvitamise nõude aluseid lähemalt ning pole võimalik otsustada, kas ei esine riigi õigusabi andmist välistavaid asjaolusid. Kaebajal on võimalik riigi õigusabi taotleda halduskohtus.
15.Kaebaja on taotlenud ka seda, et tuvastataks tema diskrimineerimine halduskohtu poolt. See taotlus jääb läbi vaatamata. HKMS ei näe ette, et ringkonnakohus võiks eraldi tuvastada isiku diskrimineerimise halduskohtu poolt.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.