Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla vastu 30.04.2021 lühiajalise kokkusaamise toimumata jäämise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - Vjatšeslav Kogut Vastustaja - Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25.04.2022. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 14).
5.Kohtuotsus toimetatakse kätte pooltele. Kaebajale edastatakse ka kohtuotsuse tõlge vene keelde.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Vjatšeslav Kogut esitas 02.05.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 30.04.2021.a lühiajalise kokkusaamise toimumata jäämise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. Kaebuse kohaselt on kaebajal õigus saada ainult üks lühiajaline kokkusaamine kuus. Kaebajal oli planeeritud 30.04.2021 kell 14.00 kokkusaamine sõbranna J. Reznikuga. Isik tuli bussiga Tallinnast Tartusse, sõitis linnaliini bussiga vanglasse ja jõudis kohale 13.30. Isik ootas kella 14-ni, kuid talle teatati, et kokkusaamine keelatakse, kuna ta ei tulnud kohale kell 13.15. Arvestades, et isik sõitis bussiga Tartusse, külastajate vanglasse saabumise graafik ei vasta linnaliinibusside graafikule, hilinemine oli mõistlik ja aega oli registreerimiseks piisavalt,
käitusid vanglaametnikud äärmiselt südametult. Kaebaja kohtumist piirati õigusvastaselt. Vanglaametnike tegevus ei ole proportsionaalne püstitatud eesmärgi osas. Kaebajat kiusatakse kättemaksuks, kuna ta on vanglat kohtus võitnud.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna vastustaja tegevust ei saa pidada õigusvastaseks. Tartu Vangla kodukorras on kehtestatud nõue, et kokkusaaja peab vanglasse saabuma vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aega. Vastav teave on avaldatud ka vangla kodulehel. Kokkusaamiste läbiviimine on korraldatud järgmiselt. 40 minutit enne kokkusaamiseks ette nähtud aega kontrollivad ametnikud vanglasse saabunud külastajate pääslas täidetud taotlusi, kontrollivad isikusamasusi ja seda, kas tegemist on kokkusaamise loa saanud isikutega. Ametnikud edastavad dokumendid pääslasse, külastajad registreeritakse, otsitakse läbi, kraaditakse ja kontrollitakse nende asjad. Kui külastajad on pääsla läbinud, siis saadavad ametnikud nad kokkusaamiseks ette nähtud ruumi, kontrollivad kinnipeetavate saabumist, paigutavad neid õigesse boksi ja fikseerivad kokkusaamise algusaja. Seejärel teostavad ametnikud järelevalvet kokkusaamiste üle. Ametnikel on lisaks eeltoodule ka muid ülesandeid, mida nad peavad täitma. Kaebajale anti luba lühiajaliseks kokkusaamiseks J. Reznikuga 30.04.2021 kell 14.00 - 16.00. Vaidlust ei ole selles, et kell 13.20 J. Reznik vangla pääslas ei olnud. Praegu ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha, mis kell kokkusaaja vangla pääslasse saabus ja mis kell ta endast teada andis. Valvekaamera salvestised ei ole enam säilinud ja pääslas töötanud ametnikud sündmust ei mäleta. Kokkusaamine ei jäänud ära kokkusaaja 10-minutise hilinemise tõttu, vaid põhjusel, et ajal, mil kokkusaamisi korraldavad ametnikud J. Rezniku saabumisest teada said, ei olnud neil enam võimalik minna pääslasse, et isikut vastu võtta ja temaga kokkusaamisele eelnevaid toiminguid teha. 30.04.2021 kell 14 algavatele lühiajalistele kokkusaamistele pidi saabuma 11 inimest (sh J. Reznik). Ajal, mil ametnikud tegelesid kokkusaamisele saabunud isikute kontrollimise ja vanglasse lubamisega, ei olnud J. Reznikut pääslas või ei andnud ta endast ametnikele märku. Ametnikud olid pääslas veel 15-20 minutit pärast kokkusaamisele saabumiseks ette nähtud aega. Teave J. Rezniku saabumisest jõudis ametnikeni alles siis, kui nad olid pääslast lahkunud. Siis ei olnud ametnikel teiste tööülesannete tõttu enam võimalik tulla tagasi pääslasse. Tavapäraselt lubatakse hilinenud isik kokkusaamisele, kui ta saabub ja esitab dokumendid ajal, mil ametnikud on veel pääslas toiminguid tegemas. Pääslas käib inimesi mitmesugustel põhjustel ning isikul tuli endal ametnike poole pöörduda. Hilinenud kokkusaajaga tegelema ei saa suunata teisi ametnikke, kuna igal ametnikul on omad ülesanded. Vastustaja ei teadnud ette, et J. Reznik hilineb, ja ei saanud töö korraldamisel sellega arvestada. Kohtu seisukoht
3.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajal on vangistusseaduse (VangS) § 24 lg 1 alusel õigus lühiajalisele kokkusaamisele vähemalt üks kord kuus, kaebaja taotles 30.04.2021 kell 14-16 kokkusaamist J. Reznikuga ja vastustaja andis selleks loa. See tähendab, et asjas ei kuulu kohaldamisele VangS § 24 lg 11, mis sätestab lühiajalise kokkusaamise loa andmisest keeldumise alused. Vastustaja andis kaebajale kokkusaamise loa.
4.Vangla sisekorraeeskirja § 37 lg 1-3 loetlevad toimingud, mida tuleb teha enne lühiajalisele kokkusaamisele lubamist: kokkusaaja isikusamasuse kontrollimine, kokkusaamise korra
tutvustamine, kokkusaaja läbiotsimine, vanglas keelatud asjade hoiule võtmine. Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 20 lg 6 alusel tuleb vanglas viibivaid külastajaid saata.
5.Tartu Vangla kodukorras on sätestatud - ajad, millal reeglina toimuvad lühiajalised kokkusaamised. Sh E-hoones paiknevate kinnipeetavate lühiajaliste kokkusaamiste ajad on üldjuhul teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti kell 09.30-11.30 ning kolmapäeviti ja reedeti kell 14.00-16.00 (p 13.1.3); - nõue, et kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 40 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust eelpääslas täitma lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi (p 13.1.4). Kodukorra seletuskirjas on öeldud, et lühiajaliste kokkusaamiste iganädalased ajad on reguleeritud selleks, et võimaliku lühiajalise kokkusaamise aeg oleks kinnipeetavale eelnevalt teada ning vanglal oleks võimalik selle korraldamist töökorralduslikult planeerida. 40 minutit on dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimum aeg. Lühiajaliste kokkusaamiste ajad ja selgitus, et kokkusaaja peab vangla pääslas kohal olema 40 minutit enne kokkusaamise algust, on avaldatud ka Tartu Vangla kodulehel.
6.Kohtu hinnangul on vastustaja kehtestanud kokkusaamiste kindlad ajad ja vangla pääslasse saabumise aja seetõttu, et külastajatega tuleb teha mitmeid aeganõudvaid toiminguid ning vanglaametnike tööaeg on piiratud ressurss. Otstarbekas on korraldada lühiajalisi kokkusaamisi nii, et kokkusaajad saabuvad samal ajal. Esiteks saab sel juhul mitmeid toiminguid (selgituste andmine, ametnike liikumine ja isikute saatmine vangla territooriumil) teha mitmete külastajate suhtes korraga. Teiseks on otstarbekas ja säästab aega ka see, kui samaliigilised tegevused toimuvad grupeerituna kindlatel aegadel. Vastustaja ei ole selliste reeglite kehtestamisel ületanud oma pädevust. VangS § 105 lg 21 p 6 alusel sätestatakse kodukorras muuhulgas kinnipeetava kokkusaamised. VangS § 41 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel, piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Tingimused, mille eesmärk on jagada piiratud ressurssi nii, et külastajate vanglasse lubamine ei ohusta vangla julgeolekut ning kokkusaamisi saab korraldada rohkem ja sujuvamalt, on VangS § 41 lg 2 nõuetega kooskõlas.
7.Nõuet ilmuda kokkusaamiseks vangla pääslasse ja esitada dokumendid vähemalt 40 minutit enne kokkusaamise algust saab pidada haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses haldusorgani poolt määratud menetlustähtajaks. Menetlustähtaja pikendamine või ennistamine on haldusorgani õigus, kuid ei pruugi olla haldusorgani kohustus (HMS § 33 lg 5, § 34 lg 1). Kodukorra p 13.1.4 ei sätesta, et kokkusaaja hilinemise tagajärjeks on kokkusaamise toimumata jäämine. Kohus mõistab nimetatud sätet nii, et nõude järgimise korral saab kokkusaaja olla kindel kokkusaamise toimumises ning nõude rikkumise puhul tuleb kokkusaajal arvestada, et kokkusaamise toimumiseks vajalike toimingute tegemine ei pruugi olla võimalik. Seda, kui kokkusaamine jääb toimumata kokkusaaja hilinemise tõttu, ei saa võrdsustada kokkusaamise keelamisega (sisulise otsusega kokkusaamiseks loa andmisest keeldumise või antud loa kehtetuks tunnistamise kohta). Tagajärg on võrreldav haldusmenetluses taotluse läbi vaatamata jätmisega ehk sellega, et haldusakt jääb andmata või toiming tegemata menetluslikel või vormilistel põhjustel.
Vastustaja kirjeldas kohtule, kuidas on lühiajaliste kokkusaamiste toimumine täpsemalt korraldatud ning selgitas samuti, et alati ei ole hilinemise tagajärjeks kokkusaamise toimumata jäämine. Kui kokkusaaja saabumise ja dokumentide esitamise ajal on tema hõlmamine kokkusaamiseks vajalike toimingutega vangla töökorraldust arvestades võimalik, siis seda ka tehakse.
8.Vastustaja esitas kohtule ametnike üksikasjalikud selgitused 30.04.2021 kell 14 ette nähtud kokkusaamiste korraldamise kohta (tl 36, 38). Seletuste põhjal läksid vanglaametnikud D. Linnard ja A. Oksar 30.04.2021 kell 13.15 pääslasse ning palusid kokkusaamisele tulnud isikutel esitada lühiajalise kokkusaamise registreerimise taotlused (täidetakse kohapeal) ja isikut tõendavad dokumendid. Külastajad tuvastati ükshaaval dokumendi alusel ja võrreldi kokkusaamisele eelnevalt registreerunud ja kooskõlastuse saanud isikutega. Seejärel tutvustasid ametnikud kokkusaamise korda. D. Linnardi sõnul ei olnud J. Reznikut pääslas dokumentide vastuvõtmise ajal, sest muidu oleks ka tema dokumendid vastu võetud. A. Oksari selgituse põhjal kuni eeskirjade tutvustamiseni ei olnud pääslasse külastajaid juurde saabunud ning kõik kohal olnud isikud olid dokumendid edastanud. Ametnikud viisid dokumendid pääslasse, kus nendega tegid toiminguid pääsla ametnikud (külastajate registrisse kandmine, taotlustele nende kontrollimise ja isikute vanglasse lubamise kohta märgete tegemine). Seejärel hakati kokkusaajaid ükshaaval pääslast edasi lubama: pääsla ametnik tuvastas omakorda isiku, andis talle külastajakaardi, isik pani asjad, sh üleriided kasti, läbis kehaskänneri ja kraadis ennast. Kokkusaamisele tulnud isikud sisenesid vanglasse kella 13:40 paiku. D. Linnardi sõnul ei ole teada, kas selleks ajaks J. Reznik oli vangla pääslas. A. Oksari sõnul ei olnud pääsla läbiotsimistoimingute ja läbimise lõpuni pääslase pöördunud rohkem kedagi, kes oleks esitanud täidetud lühiajalise kokkusaamise taotluse koos kehtiva isikut tõendava dokumendiga. Peale pääsla läbimist liiguti kokkusaamise ruumidesse, üks ametnik saatis liikumisraskustega külastajat, kes kasutas lifti ja teine ülejäänud külastajaid, kes kasutasid treppi. Ametnikud paigutasid külastajad neile määratud boksidesse ja edastasid teavitused, keda kinnipeetavatest kokkusaamisele tuua. D. Linnardi väitel olid ametnikud pääslas kõik toimingud lõpetanud (sh pääsla läbinud), kui J. Reznik pääslas soovis esitada kokkusaamise taotlust. A. Oksari sõnul teavitati teda pääsla poolt hilinenud külastajast ajal, mil ametnikud paigutasid külastajaid kokkusaamiste boksidesse. Kuna ametnikud olid pääslast lahkunud ja asusid juba muid teenistusülesandeid täitma, siis vastati pääslale, et hilinenud külastajat vastu ei võeta. Selle info andis külastajale edasi pääsla. Ametnikud kirjeldasid ülesandeid, mida neil täita tuli, sh pidid ametnikud teostama järelevalvet toimuvate kokkusaamiste üle ning vastama kokkusaamise registreerimise telefonile.
9.Vaidlust ei ole selles, et J. Reznik ei saabunud pääslasse kodukorra p 13.1.4 sätestatud ajal. Kohtu hinnangul ei saa otsuse punktis 8 toodud asjaoludel pidada õigusvastaseks, et vastustaja ei korraldanud kokkusaamise toimumiseks vajalike toimingute tegemist J. Reznikuga siis, kui isik oma saabumisest teada andis. Vastustaja on põhistanud, et ametnikel, kelle korraliseks ülesandeks oli 30.04.2021 kell 14 algavate kokkusaamiste läbiviimine, ei olnud enam võimalik tegelda J. Rezniku vastuvõtmisega ajal, mil isik oma saabumisest teada andis ja dokumendid
esitas. Kohus ei pea ebaproportsionaalseks seda, et vastustaja ei suunanud erakorraliselt J. Reznikuga tegelema teisi ametnikke. J. Reznik ei järginud kehtivas haldusaktis määratud menetlustähtaega ja vastustajal ei olnud kohtuasja asjaoludel kohustust seda pikendada või ennistada. Seejuures ei ole kaebaja välja toonud J. Rezniku hilinemise põhjust, mida saaks pidada mõjuvaks. Busside sõidugraafikud selliseks põhjuseks ei ole. Bussi- ja rongiühendus Tallinna ja Tartu vahel on tihe. Kaebaja nimetatud bussiliin nr 7 liigub avalikult kättesaadavatel andmetel tööpäevadel ligikaudu pooletunnise intervalliga. J. Reznikul oli piisavalt võimalusi saabuda õigel ajal.
10.Kohus märgib, et kaebaja esitas kaebuse teadmata, millistel põhjendustel ei saanud vastustaja hilinenud külastajat vastu võtta. Kokkusaamise korraldamine ja hilinenud kokkusaajaga toimingute tegemise võimalikkuse hindamine kujutab endast toiminguid ja menetlustoiminguid. Kaebajal oli õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist (HMS § 108 lg 1), kuid kohtusse pöördumise seisuga ei olnud kaebaja esitanud vastustajale mingeid avaldusi seoses 30.04.2021 toimumata jäänud kokkusaamisega (tl 10). Vastustaja esitas oma põhjendused vastuses kaebusele. Kaebaja pärast seda täiendavaid seisukohti ei esitanud.
11.Kokkuvõttes ei anna kaebaja väited alust pidada vastustaja tegevust vaidlusaluse kokkusaamise korraldamisel õigusvastaseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
13.Kohus vabastas kaebaja 29.12.2021.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub vajadus käsitleda riigilõivu küsimust otsuses.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.