Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2878
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla vastu
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-2878.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Jätta Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-21-2878 resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määruse haldusasjas nr 3-212878 resolutsiooni punkt 3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega vabastada X haldusasjas nr 3-21-2878 kohtulahendite tõlkimise kulude kandmise kohustusest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1, 235 lg 1).
X esitas 16.09.2021 Tallinna Vanglale taotluse sooja pesu väljastamiseks vangla kulul. Tallinna Vangla jättis 17.10.2021 vastusega nr 5-8/21/25686-2 taotluse rahuldamata. X esitas Tallinna Vangla 17.10.2021 vastuse peale 26.10.2021 venekeelse pöördumise (vaide). Tallinna Vangla andis taotlejale 25.11.2021 kirjaga nr 5-15/32/513-2 tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks (s.o eestikeelse vaide või kinnituse esitamiseks, et taotleja on nõus katma tõlkega kaasnevad kulud). X esitas vanglale 29.11.2021 uue venekeelse pöördumise. Tallinna
3-21-2878 Vangla tagastas 09.12.2021 kirjaga nr 5-15/21/513-4 vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.
2.X esitas 13.12.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, mille kohaselt ei ole Tallinna Vangla enda kulul tõlkinud kaebaja vaiet nr 5-15/21/513. Kaebaja taotles Tallinna Vangla kohustamist täitma vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg-t 4, menetlema kaebaja esitatud vaiet ning tegema vaideotsuse. Samuti taotles kaebaja Tallinna Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist seoses VSKE § 491 lg 4 mittetäitmisega. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks ning menetlusdokumentide või kohtulahendite tõlkekulude kandmiseks.
3.Tallinna Vangla esitas 21.12.2021 vastuseks 17.12.2021 kohtunõudele haldusmenetluse materjalid.
4.X esitas 28.12.2021 Tallinna Halduskohtule avalduse, milles taotles Tallinna Vangla 21.12.2021 vastuse tõlget vene keelde.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 10.01.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1), jättis menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlkimiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3). Vangla tagastas kaebaja 26.10.2021 ja 29.11.2021 esitatud võõrkeelsed pöördumised (eelduslikult vaie vangla 17.10.2021 vastusele nr 5-8/21/25686-2) tõlkimise korraldamiseks õiguspäraselt. Kaebaja ei ole esitanud nõusolekut tõlkida nimetatud pöördumised omal kulul ning on ebavajalikke kulutusi tehes (elektrikulu ettemaks) tekitanud teadlikult ja tahtlikult olukorra, kus tal tõlketeenuse eest tasumiseks vabad vahendid puuduvad. Kinnipeetava esitatud võõrkeelset dokumenti ei pea vangla kulul tõlkima, kui kinnipeetaval on tõlkimiseks piisavalt vahendeid. K-Raha väljavõttest nähtuvalt oli X-l vaide esitamise hetkel vanglasisesel arveldusarvel vabakasutuskonto jääk 10,77 eurot. Tallinna Vangla väitel oli sellest summas 10,55 eurot reserveeritud elektrikulu ettemaksuks. Kuivõrd vaide esitamise hetkel ei olnud elektritasu isikukontolt maha arvestatud, tuli see arvestada kaebaja vaba raha hulka. Nimetatud summast oleks piisanud, et tasuda vähemalt osaliselt vaide tõlkimise eest. Kinnipeetava puhul võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha kõikide vanglale esitatud avalduste tõlkimiseks, ei ole kaebaja maksnud ühegi avalduse tõlkimise eest, mille tagajärjel ei saaks ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. Kuna vangla on kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning seega tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise osas menetlusabi taotluse lahendamiseks ning selles osas jätab kohus taotluse läbi vaatamata. Kohus ei pea vajalikuks menetlusabi andmist Tallinna Vangla 21.12.2021 vastuse (millega edastati kohtule nõutud dokumendid) ning käesoleva määruse tõlkimiseks. Tegemist ei ole sedavõrd keeruliste dokumentidega, mille sisust kaebaja tõenäoliselt aru ei saa. Tallinna Vangla on 25.11.2021 ja 09.12.2021 dokumentides välja toonud, et kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi ning 09.12.2021 dokumendis on lisaks märgitud, et kaebaja enda sõnul on tema eesti keele oskus piisav kirjutamiseks. Arvestades ka asjaoluga, et varasemalt on kaebajale analoogse sisuga määruseid kohtu poolt tõlgitud (vt nt haldusasjad nr 3-21-1134 ja 3-21-1592), ei ole menetlusabi andmine tõlkimise kulude kandmiseks põhjendatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
X palub 21.01.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määrus. 2(4)
3-21-2878 Kaebaja vanglasisesel kontol olevast 8,27 eurost ei piisa tõlke eest tasumiseks. Kaebaja saatis 13.01.2022 halduskohtule avalduse halduskohtu 10.01.2022 määruse tõlkimiseks vene keelde, et kaebaja saaks sellega tutvuda. Halduskohus vastas 18.01.2022 eesti keeles, millest kaebaja tõlketa aru ei saa. Ilmselt on see mitteametlik vastus seoses tõlkimise taotlusega. Kaebaja ei valda eesti keelt ja tal ei ole raha tõlkimiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui haldusmenetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 19).
9.Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VSKE § 491 kohaselt kannab vangla tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puudub vanglasisesel isikuarvel raha. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15).
10.Ringkonnakohus on mitmetes kaebajaga seotud haldusasjades tuvastanud, et kaebaja on teinud suures summas kulutusi vangla kaupluses ning tema kontolt on 2020. a detsembris aastase perioodi jaoks ette broneeritud ca 50 euro suurune summa elektritasu jaoks (nt haldusasjad nr 3-21-888, 3-21-878 ja 3-21-782). Sellega on kaebaja muutnud end rahatuks, et vältida tõlgitasu maksmist. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu maksmist vältida sellega, et ta muudab end teadlikult rahatuks (Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13; 02.06.2021 määrus nr 3-21-375, p 15).
11.VSKE § 593 lg 2 kohaselt arvestatakse kinnipeetava poolt isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu tema isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. Elektritasuks broneeritud raha tuleb arvestada vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2021 määrus nr 3-21-782, p 12; 05.05.2021 määrus nr 3-21-625, p 13). Kaebusele lisatud vabakasutuskonto väljavõttest nähtuvalt oli Xl vaide esitamise hetkel vanglasisesel kontol 10,77 eurot, millest 10,55 eurot oli reserveeritud (elektrikulu ettemaks). Kuna vaide esitamisel ei olnud elektritasu kaebaja isikukontolt maha arvestatud, tuli see arvestada tema vaba raha hulka. Seega on halduskohus õigest leidnud, et vaide esitamise ajal kontol olnud summast oleks piisanud tõlgete eest vähemalt osaliselt tasumiseks.
3(4)
3-21-2878
12.Kohtud on kaebajale selgitanud ka võõrkeelsete avalduste tõlkimise ja selle eest tasumise korda (nt haldusasjad nr 3-19-423, 3-21-334, 3-21-335, 3-21-375, 3-21-453 jm). Ringkonnakohus jääb varasemate seisukohtade juurde. Ka kinnipeetava puhul võib eeldada, et ta säästab oma õiguste maksmapanekuks raha. Isegi kui kaebajal ei pruukinud jätkuda raha kõikide vanglale esitatud avalduste tõlkimiseks, ei ole ta maksnud kasvõi ühe avalduse tõlkimise eest, mille tagajärjel ei saa ta tasuda järgmiste avalduste tõlkimise eest. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, tekitab see põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2021 määrus nr 3-21-796, p 13).
13.Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et vangla on kaebaja vaide õiguspäraselt tagastanud ning 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel oli õiguspärane.
14.Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 õigesti läbi vaatamata kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
15.Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus rahuldamata X menetlusabi taotluse menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlke kulude kandmisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta menetlusabi korras täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Füüsilisele isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on sätestatud HKMS § 112 lg 1 p-s 1. Kinnipeetavate sissetulekust tuleb arvestada maha kinnipidamised rahaliste nõuete fondi ja vabanemisfondi ning kulutused elektrile. Samuti eeldatakse, et kinnipeetavatel võib olla muid vältimatuid kulutusi igakuiselt ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (nt Riigikohtu 19.06.2020 määrus nr 3-19-1083, p 2; 18.05.2016 määrus nr 3-3-1-34-16, p 10; 12.04.2016 otsus nr 3-3-135-15, p 51). X vanglasisese isikuarve väljavõttest nähtuvalt on ilmne, et halduskohtu määruse tõlke saamiseks vajalikud kulud ületaksid tema keskmist kahekordset ühe kuu sissetulekut HKMS § 112 lg 1 p 1 tähenduses. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata kohtulahendi tõlkimisel menetlusabi taotlemisel lisaks menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et põhjendatud ei ole Tallinna Vangla 21.12.2021 kirja, millega kohtule edastati haldusmenetluse materjalid, kaebajale tõlkimine. Samas puuduvad ringkonnakohtul andmed, et X valdaks eesti keelt tasemel, mis võimaldaks mõista kohtulahendite sisu. Selliseks järelduseks ei anna alust asjaolu, et kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, ning et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus on tema suhtluskeelena märgitud ka eesti keel. Eesti keele oskus suhtlustasandil ei anna põhjust eeldada, et kaebaja saab aru eestikeelsetest kohtulahenditest määral, mis võimaldaks neid soovi korral sisuliselt vaidlustada. Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus halduskohtu 10.01.2022 määruse resolutsiooni p-i 3 ning vabastab kaebaja käesolevas haldusasjas tehtavate kohtulahendite tõlkimise kulude kandmise kohustusest. Kaebajale tuleb tõlkida käesolev kohtumäärus ja ka vaidlustatud halduskohtu 10.01.2022 määrus.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.