Osaühingu Fertum Holding hagi FTH Ehitus OÜ (pankrotis) ja WESICO PROJECT OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
43 845,38 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Fertum Holding apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Osaühing Fertum Holding (registrikood 10937593), tehinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): FTH Ehitus OÜ (pankrotis, registrikood 10222995), seaduslik esindaja pankrotihaldur Kristo Teder Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): WESICO PROJECT OÜ (registrikood 10882277), tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2016.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode ja kostja II tehinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
2.Teha asjas uus otsus, millega hagi menetlusse jäänud nõude osas rahuldatakse.
3.Välja mõista FTH Ehitus OÜ-lt (pankrotis) ja WESICO PROJECT OÜ-lt solidaarselt Osaühing Fertum Folding kasuks 43857,96 eurot.
1(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176
4.Jaotada kuni 14.10.2014.a ringkonnakohtu otsuse tegemiseni toimunud menetluse kulud järgmiselt: jätta menetluskulud 16% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 84% ulatuses hageja kanda. Peale 14.10.2014.a ringkonnakohtu otsuse kuulutamist toimunud menetluse kulud jaotada järgmiselt: jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
6.Jätta rahuldamata kostja II poolt 30.08.2016.a esitatud taotlus kriminaalasjas nr 13730000171 kogutud materjalide väljanõudmiseks.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.15.05.2013.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjatelt mõista solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse 274 523,30 eurot. Hagiavalduse kohaselt võitsid kostjad konsortsiumina Loksa Haljastus OÜ (registrikood 11561799) poolt välja kuulutatud riigihanke „Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. Hanketeade avaldati 06.04.2011.a. Kostja I, kostja II ja Loksa Haljastus OÜ sõlmisid 20.06.2011.a hankelepingu. Lepingu sõlmimisel esindas konsortsiumit kostja I. Üks konsortsiumi osalistest, kostja I, sõlmis viidatud riigihanke lepingu täitmiseks suulise alltöövõtulepingu hagejaga, mille alusel teostas hageja erinevaid töid. Kostja I on konsortsiumi esindajana hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja heaks kiitnud. Hageja poolt teostatud tööde eest on tasutud osaliselt. Osaliselt on akteeritud ja üleantud tööde eest seltsingu liikmete poolt tasumata. Vastavalt riigihanke teatele pidi ühispakkumisele olema lisatud ühispakkujate poolt allkirjastatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt, et ühispakkujate volitatud esindajal on õigus saada ja anda instruktsioone kõigi liikmete jaoks ja nimel. Lisaks kohustusid ühispakkujad ühe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist esitama tellijale konsortsiumi lepingu, milles on määratud kõikide ühispakkumuses osalevate isikute kohustused, õigused ja vastutus. Kostja I ja kostja II vahelist õigussuhet (konsortsiumi lepingut) Loksa Haljastus OÜ-le konsortsiumina osutatavate teenuste osutamisel tuleb käsitleda seltsinguna, millest tulenevalt on kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud. Hageja sõlmis töövõtulepingu, olles teadlik asjaolust, et kostja I ja kostja II on osalenud riigihankes ühispakkujatena ning olles samuti teadlik riigihanke raames ühispakkujatele kehtestatud nõuetest. Ühispakkujate tahe on suunatud üheselt hankelepingust tulenevate kohustuste ühisele täitmisele ja pooled vastavalt oma pädevusele ja ülesannete jaotusele teevad panuseid nende eesmärkide saavutamiseks. Kostja I oli õigustatud esindama konsortsiumi (seltsingut) hankelepingu sõlmimisel. Seega oli kostja I volitatud seltsingut esindama ka töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga ja seltsingu nimel hageja tööde vastuvõtmiseks. Hagejal on kehtiv ja sissenõutav töövõtu tasu nõue seltsingu, kostja I ja kostja II vastu.
2(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176
Hageja täiendas 20.06.2013.a menetlusdokumendis nõude aluseks olevaid asjaolusid ja vähendas nõuet kostja II suhtes. Hageja selgitas, et kostja I on tellinud temalt töid lisaks Loksa lepingule ka teiste töövõtulepingute järgi ja jätnud nende eest osaliselt tasumata. Kostja I poolt vastuses hagile viidatud hageja ja kostja I vahel 25.07.2012.a sõlmitud lepingust, mis sisaldas endas võlatunnistust, võla tasumise kokkulepet, nõuete loovutamise lepingut ja nõude tagamise kokkulepet, on hageja 16.04.2013.a taganenud, kuna kostja I esitas lepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid ja kostja I poolt loovutatud nõuetest nõue AS Tamsalu Vesi vastu ei olnud sissenõutav ja Lemminkäinen Eesti AS vastu loovutatud nõue ei olnud sissenõutav kokkulepitud suuruses. 16.04.2013.a lepingust taganemise avalduses nõudis hageja kostjalt I 274 523,30 euro tasumist. Lisaks ei olnud kostja I poolt hagejale üle antud ka loovutatud nõuete dokumente. Taganemine ei mõjutanud 25.07.2012.a lepingus sisalduvat võlatunnistust ja võlatunnistusega kinnitatud nõude suurus on 404 492,91 eurot. Kostja II osas selgitas hageja, et tema vastu on nõue tulenevalt arvetest nr 20630/073 summas 140 212,73 eurot, nr 20731/072 summas 40 259,76 eurot ja nr 20807/002 summas 3585,62 eurot. Kokku on kostja II võlg 184 058,11 eurot. Eeltoodu tõttu vähendas hageja nõuet kostja II vastu ja selle tulemusel palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 184 058,11 eurot ja lisaks kostjalt I veel 90 465,19 eurot. Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 25.07.2012.a on hageja ja kostja I sõlminud võlatunnistuse, võla tasumise kokkuleppe, nõuete loovutamise lepingud ja nõude tagamise kokkuleppe, millega kostja I loovutas hagejale nõudeid kogusummas 401 451,01 eurot ja seega kostja I tasus enamiku käesoleva hagi esemeks olevast nõudest. Hagejal oli kokkuleppe sõlmimisel nõudeid kostja I vastu summas 332 491,72 eurot. Samas loovutas kostja I hagejale nõudeid summas 401 451,01 eurot. Seega on hageja saanud kostjalt I nõudeid kokku 68 959,29 euro võrra (401 451,01 eurot - 332 491,72 eurot) rohkem kui oli temal nõudeid kostja I vastu. Nimetatud summa ulatuses on kostjal I hageja vastu alusetu rikastumise nõue. Alternatiivselt on kostjal I hageja vastu kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõue tulenevalt asjaolust, et hageja on kostjale I esitanud arveid kaupade ja teenuste eest, mida tegelikult ei ole tarnitud/osutatud, summas 72 001,19 eurot. Hagejal ja kostjal on jätkuvalt vaidlus hageja nõuetest 72 001,19 eurot moodustava nõude osa suhtes, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on hageja ja kostja I vahel allkirjastatud üleandmise akte ja hageja on esitanud kostjale I arveid materjalide ja teenuste eest, mida tegelikult ei ole tarnitud või osutatud. Hageja on varasemalt samade faktiliste asjaolude alusel esitanud kostja I vastu pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-12-47703), milles asus seisukohale, et tal on kostja I vastu nõue summas 274 523,30 eurot. Pankrotiasjas asus hageja seisukohale, et hagejal on põhinõue kostja I vastu summas 222 063,11 eurot. Sealjuures nähtus hageja väidetest, et enamik tema nõudest koosnes sellistest nõuetest, mis olid hõlmatud 25.07.2012.a kokkuleppega. Hageja on esitanud kostja I vastu kokkuleppega hõlmamata nõudeid summas 43 845,38 eurot (arved nr 20731/072 ja 20807/002). See osa hageja nõudest, mis ei ole kokkuleppega hõlmatud, on aga igal juhul kaetud ülalviidatud summaga 72 001,19 eurot, mille ulatuses ei ole hagejal kostja I vastu nõuet tekkinud seoses ülalkirjeldatud tarnimata materjalide ja osutamata teenuste eest esitatud arvetega, kuid mille ulatuses on kostja I loovutanud kokkuleppe alusel hagejale nõudeid. Kui kohus leiab, et nimetatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud, palus kostja I nõuded tasaarvestada kostja I nõudega hageja vastu enammakstu tagastamiseks. Hageja väited seltsingu osas ei ole põhjendatud. Hageja paljasõnalised väited selle kohta, et riigihankes on kostja I ja kostja II väidetavalt sõlminud eellepingu või ühiste kavatsuste protokolli (kusjuures seda väidet ei ole hageja tõendanud), ei tõenda asjaolu, et kostja I ja kostja II vahel on moodustatud seltsing ja et hagejal on leping sõlmitud just selle seltsinguga.
3(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176
Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate vahel oli seltsing. Teiseks ei ole hageja tõendanud, et väidetava alltöövõtulepingu sõlmimine oleks olnud väidetavate seltsinglaste huvides, ning et leping hagejaga sõlmiti seltsingu poolt. Hageja ja kostja I vahelise lepingu tingimused ning tööde teostamine ja üleandmine on ebaselge. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kolm teostatud tööde akti, mille kohaselt on aktid seotud 12.05.2011.a töövõtulepinguga nr 30079/4, mille kirjelduses on märgitud Ringi tn Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, Maardu, Harjumaa. Hageja on hagiavalduses osutanud, et alltöövõtu korras tööde teostamine kostjale I toimus OÜ Loksa Haljastus poolt väljakuulutatud riigihanke raames „Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. Esiteks ei saa Maardu linnas tehtud tööd olla seotud Loksa linna hankega. Teiseks on OÜ Loksa Haljastus ja kostja I sõlminud hankelepingu 20.06.2011.a. Seega on hageja ja kostja I väidetavalt sõlminud alltöövõtulepingu enam kui kuu aega enne seda, kui kostja I sõlmis hankelepingu. Lepingute selline sõlmimise järjekord ei ole eluliselt usutav. Lisaks on hageja kinnitanud, et hageja ja kostja I on sõlminud suulise alltöövõtulepingu. Ei ole eluliselt usutav, et suulisel lepingul on number, liiati veel number 30079/4. Nimetatust järeldub, et ülalviidatud teostatud tööde aktid nr 10/10/11K, 23/12/11/T ning 30/12/11/T ei vasta tegelikele asjaoludele ega ole seotud väidetava hageja ja kostja I vahel sõlmitud suulise alltöövõtulepinguga seoses OÜ Loksa Haljastus hankega. Kui hageja ja kostja I vahel on teisi lepinguid, ei vastuta kostja II kostja I kohustuste eest. Hageja on esitanud arve nr 20630/073 summas 140 212,72 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 30/06/2012, 30.06.2012“ ning vastava akti. Akti kohaselt on teostatud töödeks mehhanismide rent. Kostja I poolt on aktile alla kirjutanud keegi hr VT. Nähtuvalt kostja I registrikaardi väljavõttest, on alates 10.05.2007.a kostja I ainus juhatuse liige PH. Seega isegi juhul, kui hageja mingisuguseid töid kostjaga I sõlmitud lepingu alusel teostas, ei ole kostja I seaduslik esindaja töid vastu võtnud. Hageja on ühtlasi esitanud arve nr 20731/072 summas 40 259,76 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 31/07/2012, 31.07.2012“ ning vastava akti. Samuti arve nr 20807/002 summas 3598,20 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 06/08/2012, 06.08.2012“. Aktidel ei ole märgitud kostja I poolt allkirjastanud isiku nime, kuid allkirjad on visuaalsel võrdlemisel sarnased 30.06.2012.a aktil VT allkirjaga. Seega ei ole ka antud akte allkirjastanud kostja I seaduslik esindaja. Edasine menetluse käik
4.Harju Maakohus tegi 06.03.2014.a otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Harju Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, paludes see tühistada ja hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi kostjate vastu 43 857,96 euro saamiseks ja jagas menetluskulud ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata otsuse lõppjärelduse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata kostjatelt solidaarselt 140 200,15 euro ja kostjalt I 90 465,19 euro väljamõistmiseks, muutes selles osas kohtuotsuse põhjendusi.
7.Hageja ja kostja II esitasid Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebused, kuid 19.01.2015.a määrusega keeldus Riigikohus nimetatud kaebuste menetlusse võtmisest.
4(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176
8.Asja uuel menetlemisel maakohtus leidis hageja jätkuvalt, et kostjad vastutatavad tasunõude täitmise eest summas 43 845,38 eurot seltsinglastena solidaarselt. Kumbki kostjatest ei ole vaidlustanud tarnitud täitematerjali ja tehnika kasutamise hinda. Seega ei ole pooltel vaidlust 31.07.2012.a arvel nr 20731/072 ja 07.08.2012.a arvel nr 20807/002 näidatud tasu suuruse üle. Kostja I ei ole asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagile vastuväiteid esitanud. Hageja vaidles kostja I varasemalt esitatud tasaarvestuse vastuväitele vastu.
9.Kostja II leidis, et alates 05.07.2012.a peatati Loksa objektil igasugused tööd ja kogu tehnika (sh alltöövõtjatele kuuluv) viidi ära. Aktidel märgitud tööde ja materjalide mahud on ebausutavalt suured. Lisaks sellele ei ole kostja II sõlminud suulist alltöövõtulepingut hagejaga. Niisamuti ei ole kostjale II teadaolevalt ka kostja I sõlminud konsortsiumi nimel hagejaga alltöövõtulepingut. Rohkem lepinguid seoses Loksa objektiga ei ole sõlmitud. Isegi juhul kui hagejaga olnuks sõlmitud suuline leping, kaotas see kehtivuse 25.07.2012.a lepingu sõlmimisel. Hageja loobus lepingu sõlmimisega kõikidest ja mistahes nõuetest, mis said põhineda hageja ning kostja I vahelistel varasematel lepingutel, sh ka lepingutel, mida kostja I võis olla sõlminud Loksa objekti riigihankelepingu täitmiseks või konsortsiumi huvides ning omandas nende asemel uued õigused üksnes kostja I vastu. Leping hõlmas kõiki juulikuus ja ka augustis osutatud teenuseid ja töid. Uue kirjaliku lepingu alusel tekkis tasumise kohustus üksnes kostjal I. Isegi kui nõustuda, et kostjate vahel oli seltsing, oli tegemist vaikiva seltsinguga ning kostja II ei vastuta hageja ees kostjaga I solidaarselt. Isegi kui kostjad vastustavad solidaarselt, on hageja nõue lõppenud tasaarvestuse teel. Hageja poolt tööde teostamine perioodil juuli-august 2012.a ei ole tõendatud. Vaidlusalune esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus tegi 21.06.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 8197,54 eurot. Otsuse kohaselt olid kostjate vastuväite kohaselt alates 05.07.2012.a Loksa ehitusobjektil kostja I poolt igasugused tööd peatatud ning kogu tehnika (sh ka alltöövõtjatele kuuluv tehnika) oli ära viidud. Kostjate hinnangul on hageja poolt aktides märgitud töömahud ebareaalsed ning aktides märgitud masinate kohta puuduvad Maanteeameti andmebaasis igasugused kanded. Kohus nõustus kostjate vastuväitega. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks arve-saatelehed ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Kohtu hinnangul ei tõendanud üleandmise-vastuvõtmise aktid, et nendel märgitud tööde ja teenuste osutamises ning kogustes oli hageja ja kostja I vahel kokkuleppe ning aktidel märgitud töid ka tegelikkuses tehti ning teenuseid osutati. Kohtule esitati 30.06.2012.a teostatud tööde akt, mille kohaselt on Loksa ehitusobjektile renditud masinad 2012.a juulis ja augustis. Vastavalt Maanteeameti andmebaasi väljavõttele ei ole andmebaasis kannet sõiduki Volvo 549 ALN kohta. Hageja esitas vedude teostamise tõendamiseks saatelehed, kui ka nimetatud saatelehtedel märgitud sõidukite 366 MEP, 489 MDH, 663 MFI kohta puuduvad registris andmed. Kohtule esitatud kuukoosoleku protokollist nr 11 nähtub, et vaidlusalusel ehitusobjektil olid tööd alates 05.07.2012.a katkestatud ning kogu tööjõud lahkunud ning kaevetehnika veetakse minema. Poolte vahel puudus nimetatu üle ka vaidlus. Vastavalt 21.08.2012.a töökoosoleku protokollile algasid tööd uuesti 22.08.2012.a. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et Loksa ehitusobjektil ei teostatud tegelikkuses 2012.a juulis ja augustis hageja poolt aktidel kajastatud töid. Kohus nõustus kostjaga II, et aktidel märgitud tööde mahud ei ole ka reaalselt saavutatavad. Vaidlusalused aktid on ilmselt koostatud eesmärgiga esitada arve tegelikkuses osutamata teenuse eest. Kostjate vastuväite kohaselt on vaidlusalused aktid allkirjastanud VT, kellel puudus kostja I esindusõigus. Kohtule esitati 11.07.2012.a kuukoosoleku protokoll, millelt nähtub, et töövõtja
5(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 esindajate volitusi muudeti ning kostja I esindaja volitused olid PH-l. Kuivõrd nimetatud koosolekul viibis ka VT, pidi kohtu hinnangul VT-le alates 11.07.2012.a selge olema, et temal ei ole enam kostja I esindamise õigust. Vaatamata esindusõiguse puudumisele on VT 31.07.2012. a ja 06.08.2012. a vaidlusalused aktid allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei saanud lugeda teostatud töid üleantuks, kuivõrd esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing on tühine (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1). Kohus ei pidanud veenvaks tunnistajate ütlusi vaidlusalusel perioodil suuremahuliste tööde teostamise kohta, kuivõrd ütlused on otseses vastuolus menetluses kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kostja esindaja toimingud olid põhjendatud ja vajalikud ning tunnihind ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 21.06.2016.a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 43 857,96 eurot ja jäetakse menetluskulud kostjate kanda. Hageja esitas 2012.a juulis ja augustis tööde teostamise kohta erinevaid dokumentaalseid tõendeid ja selgitas, kuidas nendest nähtub vaidlusalusel ajavahemikul ehitustöö tegemine, kuid kohus neid ei hinnanud ega uurinud ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvestanud ega asjaolusid nende pinnalt tuvastatuks ei lugenud. Kohtu seisukoht, et hageja poolt esitatud saatelehtedel märgitud sõidukeid ei ole liiklusregistris, on põhjendamata. Maanteeameti kodulehelt leitava sõiduki info pinnalt ei saa järeldada, et sõidukeid ei olnud liiklusregistris. Hageja ei saanud aru, kuidas kohus sai teha järeldusi VT volituste kehtivuse kohta 11.07.2012.a protokollile tuginedes. Hageja kohtu järeldustega ei nõustunud. 12.07.2012.a koosoleku, millel kostja paljasõnalise väite kohaselt LT teatas VT volituste lõppemisest, toimumise ja sellel arutatu kohta puuduvad tõendid. Protokollist nähtuvalt ei muudetud volitusi. Kohus ei hinnanud tõendit piisavalt ning luges tuvastatuks asjaolud, mida tõendist ei nähtu. Kohus on ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 129 ja jätnud kohaldamata TsÜS § 121 lg-d 2 ja 3, mille kohaselt saanuks VT esindusõiguse piirang, kui selline eksisteeriks, kehtida hageja suhtes vaid juhul, kui viimane sellest teadis. Hageja esindaja ei viibinud 11.07.2012.a koosolekul. Kohus ei ole menetluses juhtinud poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ega võimaldanud neil avaldada selle kohta arvamust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4). Kohus jättis arvesse võtmata kostja II kohtuistungil omaksvõetu, et seisak töödes Loksa ÜVK objektil algas 05.07.2012.a ja kestis kaks kuni kolm nädalat. Samas tegi kohus ebaõige järelduse, et tööd jätkusid alles 22.08.2012.a. 21.08.2012.a kuukoosolekul arutati küsimust, kas ja millisest kuupäevast alates on hageja nõue, mis tuleneb täitematerjali müümisest ja tehnika kasutusse andmisest. Loksa ÜVK objektil teostas vaidlusalusel perioodil torutöid alltöövõtja Ducto OÜ, mis nähtub hageja esitatud tõenditest, mida kohus ei uurinud ega hinnanud. Tunnistajate ütlused ei ole dokumentaalsete tõenditega vastuolus, on usaldusväärsed ja tuleb asja otsustamisel arvesse võtta. Vastustajate seisukoht
12.Vastustaja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja II palus juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks haginõude rahuldamist, tasaarvestada see kostja I poolt 11.06.2013.a menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavaldusega. Selleks palus vastustaja II nõuda Põhja prefektuurilt välja kriminaalasjas nr 13730000171 kogutud materjalid.
Vastustaja I ei esitanud apellatsioonkaebuse osas enda seisukohta.
6(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada, ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse osas, milles nõue veel menetluses on. Käesoleva tsiviilasja raames esitas hageja kostjate suhtes solidaarnõude summas 274523,30 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 43857,96 euro osas. Selles osas saatis ringkonnakohus asja maakohtule uueks arutamiseks. Maakohus jättis hagi uue otsusega rahuldamata. Selle maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Seega tuleb käesoleva apellatsioonimenetluse raames kontrollida, kas maakohus jättis õigesti hagi 43857,96 euro osas rahuldamata. Sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Hagi tuleb viidatud nõude osas rahuldada.
15.Hageja rajas hagi sellele, et hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille raames tegi hageja kostjale I tööd ja sellega seoses koostati tehtud tööde kohta akt kuupäevast 31.07.2012.a, mille alusel esitati kostjale I arve kuupäevast 31.07.2012.a nr 20731/072 summas 40259,76 eurot ja akt kuupäevast 06.08.2012.a, mille alusel esitati kostjale I arve kuupäevast 07.08.2012.a nr 20807/002 summas 3585,62 eurot. Kostja II suhtes esitatud hagi rajas hageja sellele, et kostja I ja kostja II vahel on seltsinguleping, millest tulenevalt vastutavad kostja I ja kostja II kohustuste eest solidaarselt.
16.Hageja tugines sellele, et viidatud aktid allkirjastas kostja I töötaja ning sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja I võttis vaidlusalused tööd vastu. Juhul, kui peaks saama asuda seisukohale, et kostja I võttis vaidlusalused tööd vastu, tuleks asuda seisukohale, et töövõtutasu nõue muutus sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3) ning hagi rahuldamata jätmiseks tuleks kostjal tõendada, et töid, tööde vastuvõtmisest hoolimata, ei teostatud.
17.Hageja väitis, et vaidlusalused aktid (t lk 45-49) allkirjastas kostja I töötaja VT. Konkreetsed aktid esitas hageja maakohtule juba esialgses hagiavalduses ja vastavad faktiväited esitas hageja samuti esialgses hagiavalduses. Kostja I, kelle töötaja VT hageja väidete kohaselt oli, käsitles akte ja tööde aktidega vastuvõtmist oma esimeses vastuses hagile (t I kd lk 73 jj). Vastuse p-des 28-31 väitis kostja I, et tal on tekkinud kahtlus, et aktid ei kajasta õigesti tegelikkuses tehtud töid. Samuti väitis kostja I, et aktid võivad olla võltsitud. Kostja I ei väitnud, et isikul, kes kostja I nimel aktidele alla kirjutas, kostja I esindamise õigust ei olnud. Vastupidi, kostja I väited olid suunatud sellele, et aktides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Seega saab kostja I poolt menetluses esitatud avaldustest selgesti järeldada, et kostja I ei esitanud vastuväiteid sellele hageja väitele, et VT-l oli kostja I esindamise õigus, sest kui kostja I väitis, et tema nimel võeti vastu töid ulatuses, milles töid tegelikult ei tehtud, saab sellest järeldada seda, et kostja I ei vaielnud vastu sellele, et isik, kes märgiti tööde vastuvõtjaks, oli selleks õigustatud.
18.Ringkonnakohus leiab, et eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda kostja I poolt omaks võetuks see hageja faktiväide, et VT-l oli õigus kostja I nimel hageja ja kostja I vahelise töövõtulepingu raames töid vastu võtta. TsMS § 231 lg-s 3 sätestatud asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Seda, et VT-l oli õigus kostja I nimel töid vastu võtta kinnitavad ka muud tsiviilasjas esitatud tõendid. Nii väitis hageja, et VT on ka varem kostja I nimel töid vastu võtnud ja kostja I on seda ka varem aktsepteerinud. Selline väide on tõendatud ka toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega (vt t I kd lk 43 olev 30.06.2012.a akt, mille aktsepteerimine nähtub hageja ja kostja I vahelisest tasaarvestuse kokkuleppest). See, et VT allkirjad olid ehtsad ja ei olnud võltsitud, on tõendamist leidnud käesolevas asjas läbi viidud ekspertiisiga (t III kd lk 3 jj). See, et kostja II väitis, et ta ei tea, kas VT-l oli volitus kostja I nimel töid vastu võtta, ei
7(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 ole määrav, sest kostja I esimesest vastusest hagiavaldusele nähtub kostja I nimel tööde vastuvõtmise omaksvõtt. Ka kostja I poolt 26.06.2013.a menetlusdokumendi p-dest 15-19 (t I kd lk 142 jj) nähtub kostja I avaldus, milles kostja I väidab, et VT allkirjastas akte mahus, mis tegelikkusele ei vastanud. Ka nendest väidetest tuleneb kostja I omaksvõtt selle kohta, et VT-l oli küll õigus töid aktidega kostja I nimel vastu võtta, kuid väidetavalt ei olnud tööde mahud õiged. Ka kostja II on menetluses esitanud väiteid, mis viitavad sellele, et VT-l oli kostja I nimel tööde vastuvõtmise õigus. Nii on kostja II väitnud, et VT võltsis dokumente eesmärgiga, et Fertum Holding saaks esitada suuremaid arveid (vt t IV kd lk 7, kostja II 28.04.2016.a menetlusdokument). VT võttis ka varem töid kostja I nimel vastu ning kostja I aktsepteeris sellist tegevust ja kostjal II ei peagi olema ülevaadet kostja I kõikidest töötajatest, kellel on õigus kostja I nimel töid vastu võtta. See, et hilisemas menetluses soovisid kostjad oma väiteid muuta ja väita, et VT-l ei olnud kostja I nimel tööde vastuvõtmise õigust, ei saa tingida teistsuguse järelduse tegemist. Kostjate hilisemad väited on vastuolulised. Kui alguses väitsid kostjad, et VT allkiri on võltsitud, siis peale seda, kui allkirja eksperdid esitasid arvamuse, et allkirjad ei ole võltsitud, hakkasid kostjad väitma, et VT-l ei olnud esindusõigust. Ka VT enda poolt tunnistajana antud ütlused ei anna alust järeldada, et VT-l ei olnud kostja I esindusõigust. Esiteks tuleb VT ütlusi hinnata kriitiliselt seetõttu, et tema puhul võib olla tegemist asjast huvitatud isikuga- juhul, kui kohus peaks käesolevas tsiviilasjas hagi rahuldama ja kui tunnistaja tööandja peaks asuma seisukohale, et tunnistaja rikkus esindaja ja esindatava vahelisest sisesuhtest tulenevaid kohustusi, ei ole välistatud tunnistaja suhtes võimalike nõuete esitamine tööandja poolt. Teiseks, VT väitis, et tema ei ole vaidlusaluse objektiga seoses akte allkirjastanud (vt t III kd lk 189). Samas on vastav ütlus ümber lükatud eespool viidatud ekspertide seisukohaga. Eespool toodust tulenevalt järeldab ringkonnakohus, et kostja I võttis vaidlusalused tööd vastu seeläbi, et kostja I töötaja allkirjastas viidatud aktid ja ka aktide alusel koostatud arved. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks, kui just kostjad ei tõenda, et töid, mida kostja I vastu võttis siiski tegelikkuses ei tehtud.
19.Ringkonnakohus leiab, et kostjad ei ole suutnud tõendada seda, et aktides kajastatud töid ei tehtud. Kostjad soovisid väita, et alates 05.07.2012.a vaidlusalusel objektil töid ei tehtud. Hageja ei vaielnud sellele faktiväitele, et 05.07.2012.a olid tööd objektil seiskunud, vastu, kuid hageja väitis, et tööd taastusid juulikuu jooksul ja kõik aktides kajastatud tööd siiski tehti. Selle tõendamiseks tugines hageja VT ütlustele (t III kd lk 189), millest nähtub, et kostja I enda projektijuhi ütluste kohaselt, kes kostja I nimel ka vaidlusaluste tööde vastuvõtmise aktid allkirjastas, et tööseisak 2012nda aasta juulis kestis 1-2 nädalat ning 2012.a juulis objektil töid teostati, samuti ka augustis kuigivõrd. Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et inseneri kuuaruandest (t III lk-d 63 jj) nähtub, et vaidlusalusel perioodil töid teostati ning tööd objektil ei olnud seiskunud 05.07.2012.a- 22.08.2012.a nagu seda väidavad kostjad. Ka ehitustööde päevikutest (t III kd lk 81 jj) nähtub, et töid vaidlusalusel perioodil teostati. Aktidest nähtub, et objektidele on veetud liiva ja killustikku, materjale on vastu võetud ja toimunud on torustiku ehitus. Seega ei ole kostjad tõendanud, et aktid, millega kostja I vaidlusalused tööd vastu võttis, ei kajasta tegelikkusele vastavaid andmeid, sest perioodil, mille osas aktid koostati, objektil töid ei teostatud.
20.Teiseks väitis kostja II, et Arco Ehituse ja Ducto OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingust (t IV kd lk 10 jj) nähtuvalt pidi täitematerjali hankima Ducto ning sellest tuleks järeldada, et hageja ei saanud perioodil, mille osas vaidlusalused aktid koostati, täitematerjali, st liiva ja killustikku vedada. Ringkonnakohus leiab, et viidatud tõendi alusel sellist järeldust teha ei saa. Esiteks ei nähtu viidatud lepingust, et Ducto OÜ oleks pidanud varustama kogu objekti ammendavalt kogu võimaliku vajaliku täitematerjaliga. Teiseks ei ole kohtule esitatud ühtegi aruannet, akti ega arvet, millest saaks järeldada, et Ducto OÜ täitematerjale ka reaalselt tarnis,
8(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 et vastavat lepingut oleks materjali tarnimise osas täidetud, mis mahus täitematerjali tarniti ja kuhu seda viidi. Seega ei ole kostja tõendanud, et täitematerjali tarnis objektile vaidlusalusel perioodil muu isik, et muu isik tarnis täitematerjali ammendavalt ja et hageja seetõttu täitematerjali ei tarninud. Ringkonnakohus märgib, et kostja väited on ka vastuolulised ja üksteist välistavad. Kostjad väitsid esmalt, et hageja poolt hagi alusena esitatud aktid ei kajasta asjaolusid õigesti, sest aktides kajastatud perioodil töid objektidel ei toimunud. Teiseks väitis kostja II, et täitematerjali tarnis objektile vaidlusalusel perioodil kolmas isik.
21.Ringkonnakohus leiab, et selle kostjate väite alusel, et need sõidukid, mis on vaidlusalustes aktides kajastatud, ei olnud riiklikus liiklusregistris registreeritud, ei saa järeldada, et kostja I poolt allkirjastatud aktid sisaldaksid ebaõigeid andmeid. Esiteks ei pidanud hageja hagi alusena tõendama, et sõidukid, millega teenust osutati, olid riiklikus liiklusregistris registreeritud. Hageja tõendas tööde tegemist sellega, et tööd võeti kostja I töötaja poolt aktiga vastu. Tööde tegemise tuvastamiseks ei pea tõendama sõidukite registreeritust. Teiseks, käesoleva kohtumenetluse raames ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kajastaks seda, kas ja mis sõidukid olid riiklikus liiklusregistris registreeritud 2012.a juulis ja augustis. Vaidlusalune periood jäi mitme aasta tagusesse aega ning seetõttu ei saa lähtuda sellest, et sõidukid peavad olema riiklikus liiklusregistris registreeritud ka ajal, mil kohus lõpetab asja sisulise arutamise. Väitest, et sõidukid ei ole võib-olla praegusel ajal liiklusregistris registreeritud, ei saa järeldada, et need ei olnud registreeritud mitu aastat varem. Olukorras, kus hageja tõendas, et kostja I võttis aktidega tööd vastu, pidid kostjad tõendama, et aktides kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele. Sellest tulenevalt oleksid kostjad võinud kohtule esitada tõendid selle kohta, kas ja mis sõidukid 2012.a juulis ja augustis riiklikus liiklusregistris registreeritud olid. Kui kostjad ei saanud seda ise teha, oleksid nad võinud taotleda kohtu abi tõendite kogumisel.
22.Kostjad ei ole usutavaks muutnud ka seda, et kostja I töötaja poolt allkirjastatud aktides kajastati töid ebareaalsetes mahtudes. Kostjad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et vaidlusalusel perioodil ei olnud võimalik aktides kajastatud töid vastavas mahus teostada.
23.Hagi rahuldamata jätmist ei saa tingida ka see kostja II väide, et 25.07.2012.a sõlmisid hageja ja kostja I lepingu (t I kd lk 79 jj), mille punkti 6 kohaselt kohustus hageja osutama kostjale I teenuseid perioodil juuli kuni oktoober 2012.a ja mille punkti 9 kohaselt kaotasid kõik varasemad pooltevahelised kokkulepped kehtivuse ja mille kohaselt pidid lepingu muudatused olema kirjalikus vormis. Kostja II väitis, et käesolev hagi võiks iseenesest rahuldamisele kuuluda viidatud lepingu alusel, kuid hageja tugines hagi alusena sellele, et hageja ja kostja I vahel oli suuline teenuse osutamise leping ning hageja väitis, et selle lepingu alusel ta raha ei nõua. Ringkonnakohus leiab, et refereeritud kostja II vastuväited ei saa tingida käesoleva hagi rahuldamata jätmist. Hageja esitas hagi, milles nõudis lepingulise tasu maksmist. Hageja tugines sellele, et hageja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille raames osutas hageja kostjale I teenuseid, kostja I võttis tööd vastu ja seeläbi muutus tasunõue sissenõutavaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud, et hageja ja kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille raames osutas hageja kostjale I teenuseid ning kostja I võttis tööd vastu. Teenuse osutamise lepingu suhtes ei ole kehtestatud kohustuslikku vorminõuet. Seetõttu ei ole määrav, kas pooled sõlmisid suulise või kirjaliku teenuse osutamise lepingu. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et 25.07.2012.a leping võiks välistada lepingu alusel tehtud tööde eest esitatud tasu nõude. Käesolevas menetluses said kõik menetlusosalised ja ka kohus ühte moodi aru sellest, mille eest hageja tasu nõuab- hageja nõudis tasu selle eest, et kostja I tellis hagejalt mehhanisme ja täitematerjali ning hageja kostjale seda võimaldas. Käesolevas menetluses ei tekkinud menetluslikku segadust sellest, mis võiks tekkida sellest,
9(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 kui poolte vahel on mitmeid lepinguid ja lepingute täitmine toimub ka mitmete lepingute alusel ja ei ole võimalik aru saada, millise lepingu alusel konkreetne nõue on esitatud. Hageja nõudis tasu kõikide nende teenuste eest, mida ta kostjale I juulis ja augustis vaidlusalusel objektil teostas ja mis on kajastatud vaidlusalustel aktidel. See, et 25.07.2012.a sõlmiti leping, milles lepiti kokku, et hageja kohustub osutama teenuseid, ei tähenda, et hageja ei võiks nõuda kostjalt teenuste eest tasu lepingulisel alusel. Kohus mõistab, et hageja nõuab kostjalt I lepingulist tasu selle lepingu alusel, mille raames hageja kostjale I töid teostas. Hageja tahe oli vaidlusaluste teenuste osas täita lepingut ning kostja I tahe oli tellida hagejalt töid lepingu alusel.
24.Hageja esitas kostja I suhtes hagi tulenevalt sellest, et hageja ja kostja I vahel oli teenuse osutamise leping ja kostja II suhtes hagi sellest tulenevalt, et kostja I ja kostja II vahel oli seltsinguleping. Sellistel asjaoludel võiks kostja II vastutada kostja I poolt võetud kohustuste eest VÕS §-st 595 tulenevalt. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva tsiviilasja raames kohtule esitatud tõendite alusel tuleb järeldada, et kostja I ja kostja II vahel oli seltsinguleping ja vaidlusalused tööd telliti seltsingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil. Selline järeldus tuleb teha kostja I ja kostja II vahelise konsortsiumilepingu (t III kd lk 55) alusel. Vastav leping tuleb kvalifitseerida kostja I ja kostja II vahelise seltsingulepinguna, sest selle raames leppisid kostja I ja kostja II kokku, et konsortsiumileping põhineb ühispakkumuse eellepingul, leping sõlmiti hankel osalemise eesmärgil, lepinguga kohustus kostja I teostama ja tagama OÜ-ga Loksa Haljastus sõlmitud lepingu tõrgeteta täitmise ja kostja II kohustus andma sellega seoses täitmistagatise. Sellele lisaks sõlmisid kostja I ja kostja II riigihankel osalemiseks ühispakkumuse eellepingu (t III kd lk 54), milles leppisid selgesõnaliselt kokku, et kostja I ja kostja II vastutavad kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kuigi kostja II väitis, et solidaarne vastutus oli kokku lepitud üksnes kostja I ja kostja II omavahelises suhtes ja suhtes tellijaga ning see ei laienenud isikutele, kellega kostja I lepinguid sõlmis, sh ka mitte hageja suhtes, ei saa selline väide tingida kostja II suhtes hagi rahuldamata jätmist. See, kas kostja I ja kostja II soovisid omavahelise lepinguga leppida kokku selles, et kostja II vastutab ka nende isikute ees, kellega kostja I lepinguid sõlmib, ei ole määrav. Määrav on see, kas kostja I ja kostja II sõlmisid omavahel lepingu, mis vastab seltsingulepingu tunnustele ja ega ei esine asjaolusid, mille alusel tuleks järeldada, et kostja II suhtes VÕS §-s 595 sätestatud vastutus ei laiene. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas lõigus viidatud leping vastab seltsingulepingu tunnustele, sellest tuleneb kostja II vastutus ka nende kohustuste osas, mida kostja I seltsingulepingu täitmise raames võttis ja kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis VÕS §-s 595 sätestatud eelduse ümber lükkaks.
25.Eespool toodust tulenevalt tuleb hagi menetluses olevas osas täies ulatuses nii kostja I kui ka kostja II suhtes rahuldada.
26.Kostja II esitas ringkonnakohtule tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse avalduse (t IV kd lk 89 jj), milles palus juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama tasaarvestada hageja nõue FTH Ehitus OÜ poolt 11.06.2013.a menetlusdokumendis esitatud tasaarvestusavaldusega. Ringkonnakohus leiab, et viidatud tasaarvestuse taotlust ei saa rahuldada. Tasaarvestuse eeldusena peab pool, kes soovib tasaarvestust teostada, käesoleval juhul kostja, tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, millest saaks järeldada, et kostjal on hageja suhtes nõue, mida ta saaks tasaarvestada. Selleks, et kohus saaks jõuda veendumusele, et kostjal on hageja suhtes nõue, peaks kostja tooma kohtu ette faktiväidetena asjaolud, mille alusel saaks vastava järelduse teha. Kostja I esitas oma tasaarvestusavalduses (t I kd lk 76) üldsõnalise ja konkretiseerimata väite, et hageja on väidetavalt esitanud arveid suuremas mahus, kui see tegelikult lubatud oli ning sellest tulenevalt on kostjal I hageja suhtes väidetavalt alusetust rikastumisest tulenev tagasinõue. Millistes konkreetsetes aktides kajastatud, millised konkreetsed tööd või tööde osad
10(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176 olid kas täielikult või osaliselt põhjendamatud, seda ei ole kostja faktiväidetena menetluses esile toonud. See, et kostja I viitas sellele, et väidetavalt on kõik olulised andmed kriminaalmenetluses kogutud, ei vabasta kostjat faktiväidete kohtu ette toomise kohustusest. Kohus ei saa faktiväiteid ise menetlusdokumentidest otsida. Kuna kostja I ei ole tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid kohtu ette toonud, ei saa tasaarvestuse avaldus rahuldamisele kuuluda sõltumata sellest, et kas tasaarvestatav nõue on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus märgib veel ka seda, et tasaarvestuse avalduse esitas maakohtu menetluses kostja I. Maakohus ei tuvastanud, et kostjal I oleks hageja suhtes nõue, mida kostja I saaks hageja nõudega tasaarvestada. Kostja I ei esitanud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust eelduslikult sellel põhjusel, et maakohus jättis hagi kostja I suhtes muul põhjusel rahuldamata. Kuid hiljemalt apellatsioonkaebuse vastuses oleks kostja I pidanud taotlema ringkonnakohtult, et ringkonnakohus tuvastaks asja lahendamiseks olulised asjaolud (tasaarvestust võimaldavad asjaolud) maakohtust erinevalt ja teeks sisuliselt tasaarvestuse. Maakohus tasaarvestust võimaldavaid asjaolusid ei tuvastanud ja kostja I vastavate asjaolude tuvastamist ringkonnakohtult ei taotlenud. Tasaarvestuse aluseks olevate asjaolude tuvastamist ei taotlenud käesoleva apellatsioonimenetluse raames ka kostja II. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust maakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel.
27.Ringkonnakohus lahendab otsusega seni lahendamata taotlused. Kostja II taotles apellatsioonkaebusele esitatud vastuses, et ringkonnakohus nõuaks tasaarvestuse läbiviimiseks välja politseilt konkreetse kriminaalasja materjalid. Ringkonnakohus leiab, et vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole menetluses esile toonud, milliste konkreetsete faktiväidete tõendamiseks ta soovib tõendeid koguda. Ringkonnakohus leiab, et kõnealuse taotluse lahendamine on menetluslikult võimalik ka otsuses, sest käesolevas asjas toimunud kohtuistungil kinnitas taotluse esitanud kostja II advokaadist esindaja, et ta on nõus asja arutamise lõpetamisega.
28.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamise tulemustest lähtuvalt tuleb jaotada menetluskulud selliselt, et nö esimese maakohtumenetluse ja esimese ringkonnakohtumenetluse kuludest 16% jääb kostjate kanda ja 84% hageja kanda ning järgneva menetluse kulu jääb solidaarselt kostjate kanda. Hageja esitas kostjate suhtes algselt hagi, milles nõudis kostjatelt solidaarselt 274523,30 euro tasumist. Maakohus jättis vastava hagi rahuldamata ja maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata 43857,96 euro ulatuses. Seega peavad menetluskulud kuni vastava ringkonnakohtu otsuse tegemiseni jaotuma vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, ehk 16% ulatuses peavad menetluskulud jääma kostjate kanda ja 84% ulatuses hageja kanda. Sellest ringkonnakohtu otsusest edasi esitasid kostjad kassatsioonkaebuse, kuid ringkonnakohtu otsust ei muudetud ning edasise menetluse tagajärjel kõik nõuded rahuldati. Seega peavad viidatud ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgneva menetluse kulud jääma kostjate kanda, sest nad vaidlesid alusetult hagile vastu ja menetlusse jäänud hagi rahuldati täies ulatuses. Käesoleval juhul on põhjendatud kostjate solidaarne vastutus menetluskulude eest, sest kostjad vastutasid hagetud nõude eest solidaarselt ja nende vastuväited olid valdavas osas kattuvad.
29.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
11(12)
Tsiviilasi nr 2-13-23176
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 01.11.2017 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-1323176 osas, millega WESICO PROJECT OÜ vastu esitatud hagi menetlusse jäänud nõude osas rahuldati ja jaotati pärast ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsuse kuulutamist toimunud menetluse menetluskulud. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuni ringkonnakohtu 14. oktoobri 2014. a otsuse tegemiseni toimunud menetluse kulude jaotus jääb muutmata.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2016. a otsus on jõustunud osas, millega rahuldati FTH Ehitus OÜ (pankrotis) vastu esitatud hagi menetlusse jäänud nõude osas.