Võlaõigus › Töövõtulepingud

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

asjaolust, et ühispakkujate tahe on suunatud üheselt hankelepingust tulenevate kohustuste ühisele täitmisele ja pooled vastavalt oma pädevusele ja ülesannete jaotusele teevad panuseid nende eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt VÕS §-le 593 eeldatakse, et kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima on ta ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Kostja I oli vastavalt lisas 2 toodule õigustatud esindama konsortsiumi (seltsingut) hankelepingu sõlmimisel. Seega oli kostja I volitatud seltsingut esindama ka töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga ja seltsingu nimel hageja tööde vastuvõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et hagejal on kehtiv ja sissenõutav töövõtu tasu nõue seltsingu, kostja I ja kostja II vastu. Vastavalt VÕS §-le 595 eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Sama seaduse § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostja I ja kostja II nõuete täitmise eest, mis on tekkinud tulenevalt töövõtu teostamisest hageja poolt, hageja ees solidaarselt. Pärast kostjate poolt hagile vastamist täiendas hageja 20.06.2013 menetlusdokumendis nõude aluseks olevaid asjaolusid ja vähendas nõuet kostja II suhtes. Hageja selgitas, et kostja I on tellinud temalt töid lisaks Loksa lepingule ka teiste töövõtulepingute järgi ja jätnud nende eest osaliselt tasumata. Kostja I poolt vastuses hagile viidatud hageja ja kostja I vahel 25.07.2012 sõlmitud lepingust, mis sisaldas endas võlatunnistust, võla tasumise kokkulepet, nõuete loovutamise lepingut ja nõude tagamise kokkulepet, on hageja 16.04.2013 taganenud, kuna kostja I esitas lepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid ja kostja I poolt loovutatud nõuetest nõue AS Tamsalu Vesi vastu ei olnud sissenõutav ja Lemminkäinen Eesti AS vastu loovutatud nõue ei olnud sissenõutav kokkulepitud suuruses. 16.04.2013 lepingust taganemise avalduses nõudis hageja kostjalt I 274 523,30 euro tasumist. Lisaks ei olnud kostja I poolt hagejale üle antud ka loovutatud nõuete dokumente. Taganemine ei mõjutanud 25.07.2012 lepingus sisalduvat võlatunnistust ja võlatunnistusega kinnitatud nõude suuruseks on 404 492,91 eurot. Kostja II osas selgitas hageja, et tema vastu on nõue tulenevalt arvetest nr 20630/073 summas 140 212,73 eurot, nr 20731/072 summas 40 259,76 eurot ja nr 20807/002 summas 3585,62 eurot. Kokku on kostja II võlg 184 058,11 eurot. Eeltoodu tõttu vähendas hageja nõuet kostja II vastu. Hageja palus välja mõista FTH Ehitus OÜ-lt ja WESICO PROJECT OÜ-lt solidaarselt hageja kasuks 184 058,11 eurot ja lisaks FTH Ehitus OÜ-lt 90 465,19 eurot. Kostja I vastuväited Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja on jätnud hagis märkimata asjaolu, et hagejal ja kostjal I on vaidlus hageja nõuetest 72 001,19 eurot moodustava nõude osas (vt ka kokkuleppe p 1.4), kuivõrd nimetatud summa ulatuses on hageja ja kostja I vahel allkirjastatud tööde üleandmise akte ja hageja on esitanud kostjale I arveid materjalide ja teenuste eest, mida tegelikult ei ole tarnitud või osutatud. Kuna eelviidatud asjaoludega seoses on ilmnenud kuriteo tunnused, siis on kostja I pöördunud prokuratuuri poole kriminaalmenetluse algatamiseks seoses eespool osundatud üleandmise aktide allkirjastamise ja nende alusel arvete esitamisega. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on kostja I loovutanud hagejale nõudeid kogusummas 401 451,01 eurot. Kokkuleppe punktide 3.1, 4.1 ja 5.1 kohaselt loetakse loovutatud nõuete summa ulatuses täidetuks kokkuleppega hõlmatud nõuded, mis on loetletud kokkuleppe lisas. Kokkuleppe lisast nähtuvalt on kokkuleppega hõlmatud kõik hagiavalduse lisas 4 toodud nõuded, v.a arvetest nr 20731/072 ja 20807/002 tulenevad nõuded. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppeb võlasuhe kohase täitmisega. Sama paragrahvi p 9 kohaselt lõppeb võlasuhe ka muul lepinguga ettenähtud juhul. Kuna hageja ja kostja I on kokkuleppe punktides 3.1, 4.1 ja 5.1 kokku leppinud, et loovutatud nõuete summa

3(12)

osas loetakse kokkuleppega hõlmatud nõuded täidetuks, siis on selles osas pooltevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 1 või p 9 alusel lõppenud. Kui kokkuleppe puhul võtta arvesse vaidlusalust summat (s.t 72 001,19 eurot), siis oli hagejal kokkuleppe sõlmimisel nõudeid kostja I vastu summas 332 491,72 eurot. Samas loovutas kostja I hagejale nõudeid summas 401 451,01 eurot. Seega on hageja saanud kostjalt I nõudeid kokku 401 451,01 - 332 491,72 = 68 959,29 euro võrra rohkem, kui oli temal nõudeid kostja I vastu. Nimetatud summa ulatuses on kostjal I hageja vastu alusetu rikastumise nõue. Hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega ka tõendanud, et kostjad I ja II on moodustanud seltsingu ja et hagejalt on kaupu ja teenuseid tellitud just seltsingu raames. Hageja paljasõnalised väited selle kohta, et riigihankes on kostja I ja kostja II väidetavalt sõlminud eellepingu või ühiste kavatsuste protokolli (kusjuures seda väidet ei ole hageja tõendanud), ei tõenda veel asjaolu, et kostja I ja kostja II vahel on moodustatud seltsing ja et hagejal on leping sõlmitud just selle seltsinguga. Seega ei ole hageja väited seltsingu kohta põhjendatud. Kostja II vastuväited Kostja II vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostjate vahel oli seltsing. Teiseks ei ole hageja tõendanud, et väidetava alltöövõtulepingu sõlmimine oleks olnud väidetavate seltsinglaste huvides ning et leping hagejaga sõlmiti seltsingu poolt. Hageja ja kostja I vahelise lepingu tingimused ning tööde teostamine ja üleandmine on ebaselge. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kolm teostatud tööde akti, mille kohaselt on aktid seotud 12.05.2011 töövõtulepinguga nr 30079/4, mille kirjelduseks on märgitud Ringi tn Vee- ja kanalisatsioonitorustikud, Maardu, Harjumaa. Hageja on hagiavalduses osutanud, et alltöövõtu korras tööde teostamine kostjale I toimus OÜ Loksa Haljastus poolt väljakuulutatud riigihanke raames „Loksa linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. Esiteks ei saa Maardu linnas tehtud tööd olla seotud Loksa linna hankega. Teiseks on OÜ Loksa Haljastus ja kostja I sõlminud hankelepingu 20.06.2011. Seega on hageja ja kostja I väidetavalt sõlminud alltöövõtulepingu enam kui kuu aega enne seda, kui kostja I sõlmis hankelepingu. Lepingute selline sõlmimise järjekord ei ole eluliselt usutav. Lisaks on hageja kinnitanud, et hageja ja kostja I on sõlminud suulise alltöövõtulepingu. Ei ole eluliselt usutav, et suulisel lepingul on number, liiati veel number 30079/4. Nimetatust järeldub, et ülalviidatud teostatud tööde aktid nr 10/10/11K, 23/12/11/T ning 30/12/11/T ei vasta tegelikele asjaoludele ega ole seotud väidetava hageja ja kostja I vahel sõlmitud suulise alltöövõtulepinguga seoses OÜ Loksa Haljastus hankega. Kui hageja ja kostja I vahel on teisi lepinguid, ei vastuta kostja II kostja I kohustuste eest. Hageja on esitanud arve nr 20630/073 summas 140 212,72 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 30/06/2012, 30.06.2012“ ning vastava akti. Akti kohaselt on teostatud töödeks mehhanismide rent. Kostja I poolt on aktile alla kirjutanud keegi hr V.Tšalavzov. Nähtuvalt kostja I B-kaardi väljavõttest, on alates 10.05.2007 kostja I ainsaks juhatuse liikmeks PH. Seega isegi juhul, kui hageja mingisuguseid töid kostjaga I sõlmitud lepingu alusel teostas, ei ole kostja I seaduslik esindaja töid vastu võtnud. Hageja on ühtlasi esitanud arve nr 20731/072 summas 40 259,76 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 31/07/2012, 31.07.2012“ ning vastava akti. Samuti arve nr 20807/002 summas 3598,20 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 06/08/2012, 06.08.2012“. Aktidel ei ole märgitud kostja I poolt allkirjastaja nime, kuid allkirjad on visuaalsel võrdlemisel sarnased 30.06.2012 aktil V.Tšalavzovi allkirjaga. Seega ei ole ka antud akte allkirjastanud kostja I seaduslik esindaja.

Esimese astme kohtu otsus

4(12)

Maakohus jättis Fertum Holding OÜ hagi FTH Ehitus OÜ ja WESICO PROJECT OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja I sõlmisid 25.07.2012 võlatunnistuse, võla tasumise kokkuleppe, nõuete loovutamise lepingud ja nõude tagamise kokkuleppe. 16.04.2013 esitas hageja kostjale I kokkuleppest taganemise avalduse. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppeb võlasuhe kohase täitmisega. Sama paragrahvi punkti 9 kohaselt lõppeb võlasuhe ka muul lepinguga ettenähtud juhul. Kostjal I puudub kokkuleppest tulenevalt täitmata kohustus hageja ees, kuna hageja ja kostja I on 25.07.2012 kokkuleppe punktides 3.1, 4.1 ja 5.1 kokku leppinud, et loovutatud nõuete summa osas loetakse kokkuleppega hõlmatud nõuded täidetuks. Kokkuleppega hõlmatud nõuded on loetletud kokkuleppe lisas, millest nähtuvalt on kokkuleppega hõlmatud kõik hageja poolt väljatoodud tasumata nõuded kokku summas 332 491,72 eurot (lk 50). Seega on kokkuleppega hõlmatud nõuete osas pooltevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 1 või p 9 alusel lõppenud. Kokkuleppe punkt 5 järgi loovutas kostja I hagejale nõude Tamsalu Vesi AS vastu summas 140 696,61 eurot, kuid hageja väitel ei ole kostja I hagejale üle andnud nõuet tõendavaid dokumente, millega on rikkunud kokkuleppe punkti 5.7. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohtu hinnangul ei ole hageja kokkuleppest kehtivalt taganenud. Veenvad ei ole hageja väited selle kohta, et hagejat eksitati, samuti ei tõenda 14.01.2013 e-kirjavahetus hageja väiteid. Kokkuleppe punkt 5.7. järgi tuli nõuet tõendavad dokumendid esitada kokkuleppe sõlmimise päeval, s.o 25.07.2012. Kohtu hinnangul sai hageja hiljemalt 26.07.2012 teadlikuks väidetavast lepingurikkumisest ning taganemisavalduse esitamine 16.04.2013 on ilmselgelt ebamõistlikult pikk periood oma õiguse maksmapanekuks ning hageja oli kaotanud õiguse kokkuleppest taganeda. Iseenesest õige on kostja I märkus selle kohta, et kogu vaidlusaluse perioodi jooksul ei pöördunud hageja kostja I poole ka dokumentide üleandmise nõudega. Samuti ei üritanud hageja ka omandatud nõudeõigust maksma panna. Hageja poolt kohtule esitatud Tamsalu Vesi AS projektijuhi koostatud, kuid Tamsalu Vallavolikogu esimehe poolt allkirjastatud kiri ei ole usaldusväärne tõend. Dokumendilt nähtuvalt peaks selle allkirjastama AA, kuid digiallkirja kinnituslehelt nähtuvalt on selle allkirjastanud AF. Hageja on kostjate vastu esitanud arvetest nr 20731/072 ja 20807/002 tulenevad nõuded kokku summas 43 857,96 eurot. Kostja I vastuväite kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud ega põhjendatud, kuna kostja I ei ole hagejalt tegelikkuses vaidlusaluses summas kaupu ja teenuseid saanud. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arve-saatelehed ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid (lk 45-49). Kohtu hinnangul ei tõenda üleandmise-vastuvõtmise aktid, et aktidel märgitud tööde ja teenuste osutamises ning kogustes oli hageja ja kostja I vahel kokkulepe ning aktidel märgitud töid ka tegelikkuses tehti ning teenuseid osutati. Kostjate vastuväite kohaselt on vaidlusalused aktid allkirjastanud VT, kellel puudus kostja I esindusõigus. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing tühine. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt nähtub, et kostja I seaduslik esindaja on PH. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et juhatuse liige PH oleks VT tehingud hiljem heaks kiitnud. Kostja I on teinud avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuurile selle kohta, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud koguseid ei ole tegelikkuses tarnitud ning kostjale I on tekitatud varalist kahju vähemalt 63 802,70 eurot. Hageja on leidnud, et Loksa linna vee- ja kanalisatsioonitööd ning sõidukite rent olid tellitud seltsingu poolt, mille moodustavad kostja I ja kostja II. Kostja II vastutab seega 184 058,11 euro ulatuses kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt. Hageja hinnangul on kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud, kuna võitsid konsortsiumina Loksa Haljastus OÜ poolt välja kuulutatud riigihanke. 5(12)

Kostja I kui üks konsortsiumi osalistest sõlmis riigihanke lepingu täitmiseks suulise alltöövõtulepingu hagejaga, sellest tulenevalt on kostjad solidaarvõlgnikud hageja ees. Riigihangete seaduse § 43 lg 3 sätestab, et ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutvad ühispakkujad solidaarselt. Nimetatud kinnitus puudutas üksnes riigihanke hankija (s.t Loksa Haljastus OÜ) ja kostjate vahelist õigussuhet. Hagejale ei ole kumbki kostja taolist kinnitust andnud. Kostjad ei ole hankemenetluse käigus moodustanud seltsingut ega võtnud solidaarset kohustust hageja ees. Hageja enda kinnitusel on ta sõlminud kostjaga I suulised alltöövõtulepingud mitmete ehitusobjektide raames. Loksa linna vee- ja kanalisatsioonitööde lepingu puhul on hageja aga leidnud, et kostja I sõlmis hagejaga lepingu seltsinglasena. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohtu hinnangul ei tekita riigihanke pakkumuses antud kinnitus solidaarse vastutuse kohta hagejale nõudeõigust kostja II vastu. Käesolevas menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja II oleks sõlminud kokkuleppeid, millest võiks tuleneda hageja nõudeõigus kostja II vastu. Kostjate solidaarvastutus Loksa Haljastus OÜ ees ei tekita automaatselt kostjate solidaarvastutust hageja ees. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostjate vastu õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 184 058,11 euro välja mõistmist. Oma väidete tõendamiseks soovis hageja kohtul välja nõuda OÜ-lt Loksa Haljastus kostjate vahel sõlmitud eellepingu/kavatsuste protokolli ja konsortsiumi lepingu, mis hageja arvates peavad olema juriidiliselt kvalifitseeritavad seltsingulepinguna. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Hageja ei esitanud taotlust kogu pakkumuse välja nõudmiseks, nagu leidis maakohus. Samuti leidis maakohus vääralt, et vastav eelleping/kavatsuste protokoll ei saa mingil juhul tekitada õigussuhet hageja ja kostjate vahel. Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite, mida maakohus ei lahendanud, millega rikkus TsMS § 333 lg-t 1. Kuna eelleping/kavatsuste protokoll on käesolevas vaidluses asjakohane, siis ei võinud kohus selle kogumisest keelduda. Kuivõrd hageja õigust oma väidete tõendamiseks on oluliselt piiratud, on hagejat koheldud võrreldes kostjatega ebavõrdselt. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS seltsingulepingu regulatsiooni. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et hageja ja kostja I olid pakkumise tegemisel ja hankelepingu täitmisel seltsinglased. Vastava järelduse saab teha isegi ilma eellepingu/kavatsuste protokolli ja konsortsiumi lepinguta. Kostjatevahelisel õigussuhtel on kõik õiguskirjanduses esile toodud seltsingulepingu tunnused. Ka õiguskirjanduses on näitlikustatud, et üheks tüüpiliseks seltsinguks on ehituskonsortsiumid ehitustööde tegemisel. Harju Maakohus ei analüüsinud kõiki hageja väiteid ja põhjendusi selle kohta, et kostja I rikkus 25.07.2012 kokkulepet ning et hageja taganes 25.07.2012 kokkuleppest mõistliku aja jooksul. Maakohus ei võtnud arvesse, et kostja I rikkus 25.07.2012 kokkulepet kolmel moel, millest kaks rikkumist on kaalukamad: kokkuleppe punkti 4.1 kohaselt pidi kostja I loovutama hagejale nõude Lemminkäinen Eesti AS vastu summas 260 754,40 eurot. Pärast loovutamist selgus, et vastava nõude tegelikuks suuruseks oli kõigest 173 395,41 eurot; kokkuleppe punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt pidi kostja I loovutama hagejale 70% nõudest Tamsalu Vesi AS vastu. Selgus, et nõue Tamsalu Vesi AS vastu

6(12)

puudub täielikult; kostja I pidi andma kokkuleppe alusel hagejale üle Tamsalu Vesi AS vastu suunatud nõude aluseks olevad dokumendid, mida kostja I ei teinud. Maakohus on käsitlenud üksnes rikkumisi, mis seonduvad Tamsalu Vesi AS vastu loovutatud nõudega. Taganemise kehtivuse hindamisel peab arvesse võtma ka seda, kas taganemine toimus mõistliku aja jooksul alates kõigist rikkumistest teada saamisest. Hageja kaotas huvi 25.07.2012 kokkuleppe täitmise vastu, kui ta sai ülevaate kogu rikkumise ulatusest. Kohus ei analüüsinud kõiki hageja põhjendusi selle kohta, miks ta esitas taganemise avalduse 16.04.2013 ja mitte varem. Maakohus leidis ebaõigesti, et Tamsalu Vesi AS 18.10.2012 kiri on ebausaldusväärne tõend. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-99-10 tuleneb, et tõendi ebausaldusväärsus tähendab seda, et tõend on vastuolus muude väidete, asjaolude ja tõenditega. Praegusel juhul on oluline, et 18.10.2012 kiri on kooskõlas hageja ja kostja I poolt menetluse vältel esitatud seisukohtadega. Nimelt oli kostja I peamiseks vastuväiteks hagile, et taganemine pole kehtiv, kuna see toimus liiga hilja. Kostja I pole eitanud, et ta loovutas hagejale nõude, mida tal Tamsalu Vesi AS vastu polnud. Järelikult ei saanud kohus leida, et 18.10.2012 kiri on ebausaldusväärne. Samuti pole kohus selgitanud, miks ta on jätnud arvestamata hageja põhjenduse digitaalallkirja kohta. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 118 lg-t 1, leides, et hageja ei taganenud 25.07.2012 kokkuleppest mõistliku aja jooksul. VÕS § 118 lg 1 p 1 seob taganemise rikkumisest teada saamisega. Mõistlik aeg hakkab kulgema rikkumisest teada saamisest. Kindlasti ei tähenda mõistlik aeg „kohe“ või „viivitamatult“. Mõistlik aeg peab hõlmama võimaluste kaalumist ja hindamist (sh juristiga konsulteerimist), alternatiivide otsimist lepinguga saavutada soovitu asendamiseks jne. Hageja sai kõigist kolmest rikkumisest teadlikuks 18.10.2012. Kõiki aspekte arvesse võttes taganes hageja mõistliku aja jooksul. Hageja selgitas välja, milles kostja I rikkumised seisnevad. Seejärel kaalus hageja, kas 25.07.2012 kokkuleppe täitmine oleks võimalik saavutada mõnel alternatiivsel viisil. Selliseks viisiks osutus kostja I pankrotimenetlus, kuigi pankrot jäi välja kuulutamata. Samaaegselt pidas hageja kostjaga I läbirääkimisi. Kui oli ilmnenud, et nii läbirääkimised kui ka pankrotimenetlus ei anna tulemusi, esitas hageja 12 päeva pärast 04.04.2013 pankrotimenetluse lõppemist taganemise avalduse. Seega hageja tegutses enda tasunõuete rahuldamise nimel kuni taganemiseni järjepidevalt. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 4 esimest lauset, mis sätestab, et otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Nimelt on kostja I alles 03.02.2014 kohtuvaidluse teesides tuginenud asjaolule, et VT-l puudus õigus 31.07.2012 arve nr 20731/072 ja 07.08.2012 arve nr 20807/002 aluseks olevaid tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastada. Vaatamata TsMS § 402 lg 2 keelule leidis maakohus otsuses, et 31.07.2012 arves nr 20731/072 ja 07.08.2012 arves nr 20807/002 kajastatud tööde tegemine ei ole tõendatud, kuivõrd FTH Ehitus OÜ ei ole vastavaid töid vastu võtnud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid allkirjastas VT, kes ei olnud FTH Ehituse OÜ seaduslik esindaja. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et VT oleks olnud FTH Ehituse OÜ poolt volitatud isikuks. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku tehtud tehing tühine. Lisaks oleks maakohus pidanud kohaldama hoopis TsÜS § 116 lg 2. Ka õiguskirjanduses selgitatakse, et töötajate puhul eeldatakse volituse olemasolu ja kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu kontrollima, kui töötajal on ettevõttes selline positsioon, mis ongi suunatud selliste tehingute tegemisele või vahendamisele. VT oli FTH Ehitus OÜ töötaja, projektijuht. Seda asjaolu on kinnitanud ka kostja I. Seega pidi kohus, tuginedes TSÜS § 116 lg-le 2, järeldama, et VT-l oli õigus FTH Ehitus OÜ esindada. Kohus oleks saanud arvesse võtta, et ka teistest töö üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtub, et tüüpiliselt allkirjastasidki neid kostja I töötajad, mitte juhatuse liikmed. Vastus apellatsioonkaebusele

7(12)

Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja tühistatud osas saata TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi uueks menetlemiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Samuti tuleb tühistada menetluskulude jaotus. Osas, milles ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduse muutmata, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostjate kui seltsinglaste vastu solidaarselt nõude töövõtulepingust (lepingutest) tuleneva võla väljamõistmiseks. Poolte vahel ei olnud vaidlust alljärgnevates asjaoludes:

8(12)

VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissilepinguga muudetakse õiguslikult vaieldav ja ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse osas. Sama paragrahvi lg 2 sätestab eelduse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ja omandavad kompromissilepingu alusel uued nõuded. Tulenevalt poolte poolt esiletoodud asjaoludest oli hageja ja kostja I vahel lisaks Loksa lepingule sõlmitud ka muid töövõtulepinguid teistel objektidel tööde tegemiseks ja poolte vahel oli ebaselgus, kui palju pidi kostja I hagejale tasuma. Kompromissis võivad selle osalised kokku leppida võlatunnistuses ja sellega muuta vaieldava õigussuhte selgeks. Hageja ja kostja I ei vaidle käesolevas menetluses selle üle, et 25.07.2012 lepingu p-s 2 toodud võlatunnistuse järgi oli kostja I võlg hageja ees 332 491,72 eurot. Samuti on võimalik kompromissis kokku leppida võla tasumises erinevalt algselt kokku lepitust. Hageja ja kostja I on 25.07.2012 lepingus kokku leppinud võla tasumises nõuete loovutamisega ja raha maksmises kostja I poolt pärast hageja poolt kostjale garantiitööde kohta pangagarantii andmist. Arvestades hageja ja kostja I poolt kokkulepitut, on kolleegiumi arvates hageja ja kostja I sõlminud 25.07.2012 VÕS § 578 lg-s 1 sätestatud kompromissilepingu. Hageja esitas kostjale I 16.04.2013 avalduse 25.07.2012 lepingust taganemiseks, kuna kostja I on väidetavalt lepingut rikkunud ja esitas kohtule hagi töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Kostjad esitasid hageja poolt lepingust taganemisele vastuväite, et lepingust taganemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustusi oluliselt rikkunud ja § 188 lg 1 järgi toimub lepingust taganemine teisele poolele avalduse tegemisega. VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saada. Riigikohus on lahendi nr. 3-2-1-165-09 p-s 10 selgitanud, et lepingust taganemise tähtaeg on õigust lõpetav ja teenib õigusrahu saavutamise eesmärki - kahjustatud poolel tuleb mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgust, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. Mõistliku aja kestust mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud. Samuti tuleb arvestada, et lepingu puhul, mille täitmine on lepingut rikkunud poole tõttu võimatu, peaks olema taganemise mõistlik aeg pikem, sest nendel juhtudel ei saa kahjustatud pool esitada täitmisnõuet ja lepingut rikkunud pool ei saa arvata, et ta peaks lepingu täitma. Kahjustatud lepingupoole tegelikuks õiguskaitsevahendiks täitmise võimatuse korral ongi kahju hüvitamise nõue. VÕS § 118 lg 1 täiendab sama sätte lg 2, mille kohaselt on lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. Arvestades, et aegumistähtajad on küllaltki pikad, on VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg üldjuhul siiski lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, mille järgimisest sõltub VÕS § 118 lg 2 kohaselt lepingust taganemise kehtivus. Arvestades hageja poolt esiletoodud asjaolusid, sai hageja teada asjaoludest, mis tema arvates andsid aluse lepingust taganemiseks, hiljemalt 18.10.2012. Taganemise avaldus on esitatud 16.04.2013. seega ligi kuus kuud pärast viimasest väidetavast rikkumisest teada saamist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole oma lepingust taganemise õigust kasutanud mõistliku aja jooksul. Hagejal oli alates 18.10.2012 lõplikult selge, et kostja I on lepingut rikkunud ja tal oli võimalus kaaluda, millist õiguskaitsevahendit ta kasutab. Hageja enda seletuse kohaselt otsustas ta oma õiguste kaitseks esitada kostja I suhtes pankrotiavalduse. Maakohus keeldus aprillis 2013 kostjale I ajutise halduri määramisest. Hageja sellisest käitumisest sai kostja I järeldada, et hageja soovib oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta mitte lepingust taganedes, vaid teisi õiguskaitsevahendeid kasutades. Pankrotiavalduse menetlemise aega ei ole alust arvestada apellandi poolt soovitud viisil analoogselt aegumistähtaja peatumisega. Esiteks taganemiseks mõistlik aeg ei ole samastatav aegumistähtajaga ja teiseks ei tulene ka TsÜS § 160 lg-st 2, et pankrotiavalduse esitamine peataks nõude aegumise. Hageja apellatsioonkaebuse väited hageja ja kostja I vahel toimunud läbirääkimiste kohta on konkretiseerimata ja neist ei ole võimalik aru saada, millal täpselt läbirääkimisi

9(12)

peeti. Arvestades eeltoodut, ei ole hageja 25.07.2012 lepingust taganenud mõistliku aja jooksul pärast kostja I poolt väidetavalt lepingust tulenevate kohustuste rikkumisest ning ta on selle tõttu kaotanud õiguse lepingust taganeda. Kuna hageja ei olnud 25.07.2012 lepingust taganenud mõistliku aja jooksul ja seoses sellega oli ta kaotanud õiguse 25.07.2012 lepingust taganeda ning 16.04.2013 esitatud taganemisavaldus ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi, siis ei kontrolli kolleegium taganemise materiaalseid eeldusi ja ei hinda, kas hageja poolt väidetavad kostja I lepinguliste kohustuste rikkumised võisid olla aluseks lepingust taganemisele. Kuna hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, siis 25.07.2012 leping on kehtiv. 25.07.2012 lepingu p-s 3 on hageja ja kostja I kokku leppinud, et tasumine toimub kostja 1 poolt 38 005 euro tasumisega p-s 3.1 toodud tingimustel ja lepingus sätestatud nõuete loovutamisega. 25.07.2012 lepingu p 4 järgi loovutas kostja I hagejale nõude Lemminkäinen Eesti AS vastu summas 260 754,40 eurot ja p 5 järgi nõude Tamsalu Vesi AS vastu arvestusega 70% 200 995,16 euro suurusest nõudest ehk 140 696,61 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nõuete loovutamise käsutustehing on toimunud. Seega on kostja I tasunud hagejale nõude eest kokkulepitud viisil ehk nõuete loovutamisega. Tulenevalt 25.07.2012 lepingust oli loovutatud nõuete väärtus kokku 401 451,01 eurot, mis katab 25.07.2012 lepingu p-s 2 sisalduva võlatunnistuse summa 332 491,72 eurot. Järelikult on 25.07.2012 lepinguga sama lepingu ps 2 kokkulepitud võlg kostja I poolt tasutud ja kohustus on selles osas VÕS § 186 p 1 järgi täitmisega lõppenud. Eeltoodu tõttu tuleb hagi kostja I vastu solidaarselt kostjaga II 140 200,15 euro nõudmise osas ja kostjalt I lisaks 90 465,19 euro nõudmise osas jätta rahuldamata. Kolleegium märgib, et 25.07.2012 lepingu p-s 3 oli kokku lepitud ka 38 005 euro tasumises kostja I poolt, kuid hageja ei ole esitanud nõuet selle summa saamiseks ega välja toonud, et selle summa saamiseks vajalikud tingimused on saabunud. Kostja II vastutus hageja ees tuleneb hageja väidete kohaselt sellest, et kostja II on Loksa lepingu täitmise osas koos kostjaga I solidaarvõlgnik. Muid asjaolusid, millel võiks kostja II vastutus rajaneda, ei ole hageja esile toonud. Solidaarkohustuse täitmist võib nõuda ükskõik kummalt solidaarvõlgnikult ja kui üks solidaarvõlgnikest on kohustuse täitnud, siis on kohustus sellega lõppenud ja hagejal ei ole VÕS § 67 lg 1 järgi õigust nõuda sama kohustuse täitmist teistkordselt teiselt solidaarvõlgnikult. Seega jääb kostja II suhtes hagi solidaarselt 140 200,15 euro saamiseks rahuldamata. Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hageja nõude kostjatelt solidaarselt 43 857,96 euro saamiseks rahuldamata. Kolleegium leiab, et selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Pärast 25.07.2012 lepingu sõlmimist on hageja esitanud kostjale I järgnevad arved: 31.07.2012 arve nr 2073/072 40 259,76 euro tasumiseks (I kd lk 45) ja 07.08.2012 arve nr 20807/002 3598,20 euro tasumiseks (I kd lk 48). Tööde, mis olid arvete esitamise aluseks, üleandmise kohta kostjale I on hageja esitanud maakohtule aktid, mis on vormistatud 31.07.2012 (I kd lk 46) ja 06.08.2012 (I kd lk 49) ja millele on alla kirjutanud hageja poolt RA ja kostja I poolt VT. VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja valmis töö tellijale üle andma ja § 638 järgi on tellijal töö vastuvõtmise kohustus, kui töö üleandmises oli kokku lepitud või oli see lepingupoolte vahel tavaks. Maksekohustus tekib VÕS § 637 lg 4 järgi pärast töö vastuvõtmist. Seega on oluline tuvastada, kas kostja I on hageja poolt tehtud tööd vastu võtnud. Maakohus leidis, et VT-il, kes ei olnud kostja I juhatuse liige, polnud esindusõigust, et töid vastu võtta ja tõendatud ei ole, et kostja I juhatuse liige PH oleks tööde vastuvõtmise heaks kiitnud. Eeltoodu tõttu jättis maakohus nõude 43 857,96 euro saamiseks rahuldamata. Kolleegium maakohtu käsitlusega, mille kohaselt saab tööd vastu võtta ainult juhatuse liige või peab juhatuse liikme poolt

10(12)

tööde vastuvõtmine olema hiljem heaks kiidetud, ei nõustu. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, millest järelduks, et hageja ja kostja I olid kokku leppinud, et kostja I poolt võtab tööd vastu ainult juhatuse liige. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja I on ise kinnitanud, et VT oli tema töötaja (I kd lk 142), kuid kostja I kahtlustab, et VT-i poolt allkirjastatud aktidel olevad tööde mahud ja materjalide kogused ei ole õiged. Apellandi väide, et VT ei olnud isik, kes võiks töid vastu võtta, on esitatud kostja I poolt alles kohtuvaidluses, on küll õige, kuid VT-i volituste kohta on esitanud vastuväite kostja II 10.06.2013 menetlusdokumendi p-s 3.2.9. Samas on õige see, et maakohus ei ole vastuväitega seonduvat arutanud pooltega ei eelmenetluses ega kohtuistungil, mistõttu võis kohtu järeldus olla apellandile üllatuslik. Seda, kas VT kostja I töötajana tegutses kostja I juures Loksal tehtud tööde tegemisel, ei ole maakohus välja selgitanud. Kolleegium leiab, et hageja nõue 43 857,96 euro saamiseks tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, kuna maakohus ei ole nõude osas esitatud väiteid ja vastuväiteid analüüsinud. Nii väitsid kostjad, et 31.07.2012 ja 06.08.2012 aktidel olid töömahud valed ja aktide alusel esitatud arvete järgi maksmisele kuuluvad tööd olid kaetud 25.07.2012 lepinguga. Maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel tuvastada, kas VT oli isikuks, kes võis TsÜS § 116 lg 2 järgi tööd vastu võtta ja kui võis, siis tuleb maakohtul hinnata ka kostjate ülejäänud vastuväiteid nõudele. Hageja käsitluse kohaselt olid kostjad solidaarvõlgnikud tulenevalt sellest, et nad olid Loksa Haljastus OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu täitmisel seltsinglased. Maakohtu järelduse kohaselt ei ole kostjate vahel seltsingulepingut ja solidaarselt vastutasid nad tulenevalt ühispakkumisest ainult OÜ Loksa Haljastus ees. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole oma järeldust põhjendanud. Maakohtu otsuses on ainult järeldus, kuid otsusest ei ole võimalik jälgida, millele tuginedes on maakohus sellele järeldusele jõudnud. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Vastavalt 24.01.2011 avaldatud hanketeate (I kd lk 10-18) p-le III.1.3. oli hankemenetluses osalemiseks nõutav ühispakkumine, millele peab olema lisatud ühispakkujate poolt allakirjutatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt. Samuti pidid ühispakkujad näitama, kes on nende esindaja lepingu täitmisel. Ühe nädala jooksul peale hankelepingu sõlmimist tuli esitada tellijale konsortsiumileping, milles määratakse kõigi ühispakkumises osalevate isikute kohustused, õigused ja vastutus. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et nad on ühispakkujad Loksa lepingu täitmisel. Selleks, et tuvastada, kas kostjad olid Loksa Haljastus OÜ poolt korraldatud riigihankes osalemisel ning riigihanke alusel töövõtulepingu sõlmimisel ja selle täitmisel seltsinglased, pidi maakohus tuvastama, kas kostjad tegutsesid ühise eesmärgi saavutamise nimel ja aitasid kaasa eesmärgi saavutamisele lepingus määratud viisil. Maakohus seda teinud ei ole. Eeltoodu tõttu ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lgle 8, kuna otsusest ei selgu, milliste kohtu poolt tuvastatud asjaolude järgi kohus oma järelduse on teinud. Seltsingu olemasolu või puudumise tuvastamine on vajalik selleks, et tuvastada, kas kostja II on solidaarvõlgnik. VÕS § 595 järgi eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist peab maakohus läbi viima eelmenetluse. TsMS § 392 lg 1 p 1

11(12)

järgi peab eelmenetluses kohus eelkõige selgitama välja hageja nõuded ja kostja seisukohad nende nõuete suhtes ja p 4 järgi tõendid, mida pooled kavatsevad esitada ja nende tõendite lubatavus. Käesolevas asjas on maakohus pärast kostjate vastuse saamist edastanud need hagejale ja palunud ainult kinnitust, kas hageja jääb oma hagiavalduse juurde ja kas ta peab kostjate vastuväiteid põhjendatuks ning kohustanud hagejat esitama seni esitamata asjaolud ja tõendid. Pärast kohtu kirja saamist hageja täpsustas 01.07.2013 nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid ning esitas taotluse tõendi kogumiseks, paludes kohustada Loksa Haljastus OÜ-d esitama hanketeate p-s III.1.3 nimetatud ühispakkumise eellepingu või kavatsuste protokolli. Kostjad vastasid hageja poolt esitatud hagi täpsustamisele ja taotlusele kirjalikult. 03.02.2014 toimus asja arutamine kohtuistungil. Kolleegium leiab, et maakohus on käesolevas asjas jätnud sisuliselt eelmenetluse tegemata. See, et kohus edastab menetlusosaliste poolt saadetu teistele menetlusosalistele, ei ole piisav eelmenetluse ülesannete täitmiseks. Eeltoodu tõttu on tekkinud otsuse tegemisel olukord, kus kohtu poolt otsuses tuvastatud asjaolud on pooltele olnud üllatuslikud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08 tehtud otsuses selgitanud, et asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. TsMS § 351 lg 1 järgi peab kohus arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seda tegemata ei ole kohtul võimalik pooltele selgitada, mis asjaolud on asjas olulised, küsida poolte seisukohti nende asjaolude kohta ja selgitada pooltele, kes neist peab tõendama ühte või teist asjaolu. Maakohus jättis 11.09.2013 määrusega (I kd lk 165) rahuldamata hageja taotluse tõendi kogumiseks, milles paluti kohustada Loksa Haljastus OÜ-d esitama hanketeate p-s III.1.3 nimetatud ühispakkumise eelleping või kavatsuste protokoll. Kolleegium leiab, et maakohus on taotluse jätnud ebaõigesti rahuldamata, kuna hageja poolt taotletud tõend on oluline, et tuvastada, kas kostjad tegutsesid Loksa lepingu täitmisel seltsinglastena. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab selle uueks arutamiseks maakohtule, siis tuleb maakohtul asja uuel menetlemisel otsustada tõendi väljanõudmine. Kolleegium märgib, et maakohus on 11.09.2013 määruses ekslikult käsitlenud hageja taotlust viisil, nagu oleks hageja soovinud kogu ühispakkumise materjali väljanõudmist. Seoses otsuse osalise tühistamisega tuleb menetluskulud jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus olenevalt tehtavast lahendist.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.