2-13-23176/18 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 15.05.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt võitsid kostja I ja kostja II konsortsiumina XXXOÜ poolt välja kuulutatud riigihanke „XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“. Hanketeade avaldati 6.04.2011. Kostja I, kostja II ja XXXOÜ sõlmisid hankelepingu 20.06.2011. Lepingu sõlmimisel esindas konsortsiumit Kostja I. Üks konsortsiumi osalistest, kostja I, sõlmis viidatud riigihanke lepingu täitmiseks suulise alltöövõtulepingu hagejaga, mille alusel teostas hageja erinevaid töid, mis vajalikud Riigihanke lepingu täitmiseks konsortsiumi osaliste poolt. Lepingu sõlmimist tõendab hageja lepingu alusel teostatud tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega. Kostja I, konsortsiumi esindajana, on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud ja heaks kiitnud. Hageja poolt teostatud tööde eest on tasutud osaliselt. Osaliselt on akteeritud ja üleantud tööde eest seltsingu liikmete poolt. Vastavalt Riigihanke teatele (hanke viitenumber XXX, avaldatud 6. aprillil 2011) pidi ühispakkumisele olema lisatud ühispakkujate poolt allkirjastatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt, et ühispakkujate volitatud esindajal on õigus saada ja anda instruktsioone kõigi liikmete jaoks ja nimel. Lisaks kohustusid ühispakkujad ühe nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist esitatama tellijale konsortsiumi lepingu, milles on määratud kõikide ühispakkumuses osalevate isikute kohustused, õigused ja vastutus. Hageja on seisukohal, et kostja I ja kostja II vahelist õigussuhet (konsortsiumi lepingut) XXXOÜle konsortsiumina osutatavate teenuste osutamisel tuleb käsitleda seltsinguna. Kostja I ja kostja II on sellest tulenevalt hageja ees solidaarvõlgnikud. Hageja on korduvalt pöördunud kostja I poole võlgnevuse tasumise nõudega. Mh pöördus hageja Harju Maakohtu poole kostja I vastu esitatud pankrotiavaldusega, mis jäi rahuldamata kuivõrd kohus asus seisukohale, et pooltevaheline vaidlus tuleb lahendada hagimenetluses. 28. veebruaril 2013 esitas hageja kostja II’le kohtuvälise nõude võlgnevuse tasumiseks andes tasumise tähtajaks 11. märtsi 2013. Kostja II nõudele ei vastanud. Kostja II nõuet ei täitnud. Võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohaselt kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. LISA’s 1 (Hanke teate punktis III.1.3) on sätestatud, et „Ühispakkumisele peab olema lisatud Ühispakkujate poolt allkirjastatud eelleping või kavatsuste protokoll, mis fikseerib, et kõik Ühispakkujad vastutavad lepingu täitmise eest solidaarselt, et Ühispakkujate esindajal on õigus saada ja anda instruktsioone kõiki liikmete jaoks ja nimel...“. Hageja leiab, et viidatud hanke tingimus (mille täitmine oli absoluutne eeldus hankel osalemiseks) vastab üheselt seltsingu mõistele ja hankes osalemiseks ühispakkujatena tuli moodustada (ja faktiliselt siis ka moodustati) seltsing vastavalt VÕS § 580 tähenduses. Hageja sõlmis töövõtulepingu olles teadlik asjaolust, et kostja I ja kostja II on osalenud Riigihankes ühispakkujatena ning olles samuti teadlik Riigihanke raames ühispakkujatele (kontsernile) kehtestatud nõuetest. Hageja järeldas, et kostja I sõlmis töövõtulepingu seltsingu nimel selliselt, et hageja ees vastutas töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest seltsing ja täiendavalt ka seltsinglased (vt VÕS § 602). Rõhutame, et mistahes seltsinglaste sisemine kokkulepe vastutuse jagunemise kohta või esindamise õiguslike tagajärgede osas ei mõjuta kolmandate isikute „õiguspärast ootust eeldada, et seltsingut juhtima õigustatud seltsinglasel on õigus teiste seltsinglaste nimel tehingute tegemiseks, vähemalt ulatuses, mis vastab seltsingu

väliselt äratuntavale eesmärgile“. Hageja täiendab, et riigihangete puhul tuleb mistahes ühispakkumise korral eeldada, et selles osalevad isikud moodustavad seltsingu. Hageja arvates tuleb selline järeldus teha tulenevalt asjaolust, et ühispakkujate tahe on suunatud üheselt hankelepingust tulenevate kohustuste ühisele täitmisele ja pooled, vastavalt oma pädevusele ja ülesannete jaotusele, teevad panuseid nende eesmärkide saavutamiseks. Vastavalt VÕS § 593 eeldatakse, et kui seltsinglane on seltsingulepingu järgi õigustatud seltsingut juhtima, et ta on ka volitatud esindama teisi seltsinglasi suhetes kolmandate isikutega. Kostja I oli vastavalt LISA’s 2 toodule õigustatud esindama konsortsiumi (seltsingut) hankelepingu sõlmimisel. Seega tuleb eeldada, tuginedes VÕS § 593, et (1) kostja I oli volitatud seltsingut esindama ka töövõtulepingu sõlmimisel hagejaga ja (2), et kostja I oli volitatud seltsingu nimel hageja tööde vastuvõtmiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb järeldada, et hagejal on kehtiv ja sissenõutav töövõtu tasu nõue seltsingu, kostja I ja kostja II vastu (kostja I ja kostja II vahelise seltsingu ja hageja vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping ja tööd olid korrektselt teostatud ja seltsingu poolt vastu võetud). Vastavalt VÕS § 595 eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt. Sama seaduse § 65 lõike 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostja I ja kostja II solidaarselt hageja nõuete täitmise eest, mis on tekkinud tulenevalt töövõtu teostamisest hageja poolt. Hageja palub välja mõista XXXOÜ’lt ja XXXOÜ’lt solidaarselt hageja kasuks võlgnevus summas 184 058.11 eurot, lisaks palub hageja XXXOÜ’lt välja mõista võlgnevus summas 90 465.19 eurot. Kostja I vastus Kohtule 11.06.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagis esitatud rahalise nõude aluseks oleva lepingu sõlmimise tõendamiseks viitab hageja hagi lisades 3 toodud tööde üleandmise aktidele. Hagi nõude osas viitab hageja hagiavalduse lisas 4 toodud tasumata arvete nimekirjale. Täpsemalt hageja oma nõuet ei kvalifitseeri. Ülaltoodule vaatamata võib aru saada, et hageja on esitanud kohtule lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 mõttes. Hageja jätab aga kohtule mainimata, et 25.07.2012 on hageja ja kostja I sõlminud võlatunnistuse, võla tasumise kokkuleppe, nõuete loovutamise lepingud ja nõude tagamise kokkuleppe, millega kostja I tasus enamiku käesoleva hagi esemeks olevast nõudest (nõude loovutamise ja loovutatud nõude väärtuse tasaarvestamise teel). Hageja on jätnud hagis märkimata veel ka asjaolu, et hagejal ja kostjal on jätkuvalt vaidlus hageja nõuetest 72 001,19 eurot moodustava nõude osa suhtes (vt ka Kokkuleppe p 1.4), kuivõrd nimetatud summa ulatuses on hageja ja kostja I vahel allkirjastatud üleandmise akte ja hageja on esitanud kostjale I arveid materjalide ja teenuste eest, mida tegelikult ei ole tarnitud või osutatud. Kuna viidatud asjaoludega seoses on ilmnenud kuriteo tunnused, siis on kostja I pöördunud prokuratuuri poole kriminaalmenetluse algatamiseks seoses eespool osundatud üleandmise aktide allkirjastamise ja nende alusel arvete esitamisega. Märkimisväärne on hageja esitatud nõude juures veel ka asjaolu, et enne käesoleva hagi esitamist Harju Maakohtus hageja avalduse alusel menetletud pankrotiasjas (tsiviilasi nr 2-12-47703, kohtunik Lukiina Vismann) väitis hageja täpselt samade asjaolude alusel esmalt, et tal on kostja I vastu põhinõue summas 274 523,30 eurot (ehk sama suur nõue kui käesolevas menetluses), kuid asjas toimunud viimasel kohtuistungil asus hageja esindaja seisukohale, et hagejal on põhinõue kostja I vastu summas 222 063,11 eurot. Sealjuures nähtus hageja väidetest, et enamik tema nõudest koosnes sellistest nõuetest, mis olid hõlmatud 25.07.2012 Kokkuleppega. See osa hageja nõudest, mis ei ole Kokkuleppega hõlmatud (summas 43 845,38 eurot), on aga igal juhul kaetud ülalviidatud summaga 72 001,19 eurot, mille ulatuses ei ole hagejal kostja I vastu nõuet tekkinud

seoses ülalkirjeldatud tarnimata materjalide ja osutamata teenuste eest esitatud arvetega, kuid mille ulatuses on kostja I loovutanud Kokkuleppe alusel hagejale nõudeid. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud Kokkulepe, mille kohaselt on kostja I loovutanud hagejale nõudeid kogusummas 401 451,01 eurot. Kokkuleppe punktide 3.1, 4.1 ja 5.1 kohaselt loetakse loovutatud nõuete summa ulatuses täidetuks Kokkuleppega hõlmatud nõuded, mis on loetletud Kokkuleppe lisas. Kokkuleppe lisast nähtuvalt on Kokkuleppega hõlmatud kõik hagiavalduse lisas 4 toodud nõuded, va arvetest nr 20731/072 ja 20807/002 tulenevad nõuded. VÕS § 186 p 1 kohaselt lõppeb võlasuhe kohase täitmisega. Sama paragrahvi punkti 9 kohaselt lõppeb võlasuhe ka muul lepinguga ettenähtud juhul. Kuna hageja ja kostja I on Kokkuleppe punktides 3.1, 4.1 ja 5.1 kokku leppinud, et loovutatud nõuete summa osas loetakse Kokkuleppega hõlmatud nõuded täidetuks, siis on selles osas pooltevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 1 või p 9 alusel lõppenud. Kokkuleppe lisast nähtub, et Kokkulepe käsitleb hageja nõudeid kostja I vastu kokku 404 492,91 euro ulatuses. Nimetatud summa hõlmab nii hageja poolt esitatud arvetest lähtuvat summat kui ka tagatisraha summas 38 005,13 eurot. Sealjuures Kokkuleppe punkti 1.4 kohaselt on kogunõudest 72 001,19 eurot vaidlusalune, kuna nimetatud summa ulatuses ei ole hageja tegelikult kostjale I kaupu tarninud ja/või teenuseid osutanud. Viidatud vaidlusaluse nõudega seoses on kostja I pöördunud prokuratuuri poole ja prokuratuur on kostja I kuriteoteate alusel alustanud kriminaalmenetlust nr 13730000171, milles uuritakse suures ulatuses kelmuse ning dokumendi võltsimisega kostjale I kahju tekitamist summas vähemalt 63 802,70 eurot. Kui Kokkuleppe puhul võtta arvesse vaidlusalust summat (st 72 001,19 eurot), siis oli hagejal Kokkuleppe sõlmimisel nõudeid kostja I vastu summas 332 491,72 eurot. Samas loovutas kostja I hagejale nõudeid summas 401 451,01 eurot. Seega on hageja saanud kostjalt I nõudeid kokku 401 451,01 - 332 491,72 = 68 959,29 euro võrra rohkem kui oli temal nõudeid kostja I vastu. Nimetatud summa ulatuses on kostjal I hageja vastu alusetu rikastumise nõue. Alternatiivselt on kostjal I hageja vastu kahju hüvitamise või alusetu rikastumise nõue tulenevalt asjaolust, et hageja on kostjale I esitanud arveid kaupade ja teenuste eest, mida tegelikult ei ole tarnitud/osutatud, summas 72 001,19 eurot. Nimetatud summa näol võib olla tegemist kuriteoga kostjale I tekitatud kahjuga. Hageja on esitanud kostja I vastu Kokkuleppega hõlmamata nõudeid summas 40 259,76 eurot (arve nr 20731/072) + 3585,62 eurot (arve nr 20807/002) = 43 845,38 eurot. Kui kohus leiab, et nimetatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud, siis palub kostja I nimetatud nõuded tasaarvestada käesoleva vastuse punktides 22 ja 23 viidatud kostja I nõudega hageja vastu enammakstu tagastamiseks. Mis puudutab hageja väiteid, et kostja I ja II vahel on sõlmitud seltsing, siis ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega ka tõendanud, et kostjad I ja II on moodustanud seltsingu ja et hagejalt on kaupu ja teenuseid tellitud just seltsingu raames. Hageja paljasõnalised väited selle kohta, et riigihankes on kostja I ja kostja II väidetavalt sõlminud eellepingu või ühiste kavatsuste protokolli (kusjuures seda väidet ei ole hageja tõendanud), ei tõenda veel asjaolu, et kostja I ja kostja II vahel on moodustatud seltsing ja et hagejal on leping sõlmitud just selle seltsinguga. Seega ei ole hageja väited seltsingu kohta põhjendatud. Kostja II vastus Kohtule 10.06.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Esiteks ei selgu hagist hageja nõuet, teiseks ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Hagiavaldusest nähtub üksnes, et hagihind on 274 523,30 eurot. Hagis toodud faktiliste asjaolude kohaselt on hageja sõlminud kostjaga I suulise alltöövõtulepingu, mille raames on hageja teostanud töid ning kostja I need vastu võtnud. Hagiavalduses on hageja üldsõnaliselt

kirjeldanud, et XXX on väidetavalt jätnud oma kohustused täitmata. Seda, mis summas ja mis ajal on XXX väidetavad kohustused täitmata jätnud, hagiavaldusest ei nähtu. XXX vastu on hageja esitanud nõude tuginedes väidetavale solidaarvastutusele. XXX märgib, et juhul kui XXX ja XXX vahel on lepingulised suhted, siis peab XXX oma nõude maksma panema oma lepingupartneri XXX vastu. Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel on hageja lugenud XXX ja XXX seltsinglasteks ning on leidnud, et kui selline seltsing oli, siis oli XXX poolt võetud kohustus seltsinglaste huvides. Hagiavalduses toodud faktiliste asjaolude alusel, mille kohaselt XXX ja XXX on sõlminud töövõtulepingu, mida XXX justkui ei täitnud, ei saa XXX, kui lepingupooleks mitteolev isik rikkuda XXX õigusi. Selleks, et XXX saaks olla mistahes nõue XXX vastu, peaks XXX olema XXX lepinguline suhe. Sellist asjaolu ei ole XXX hagiavalduses aga välja toonud. Hageja ei ole tõendanud, et XXX ja XXX vahel oli seltsing. Teiseks ei ole hageja tõendanud, et väidetava alltöövõtulepingu sõlmimine oleks olnud väidetavate seltsinglaste huvides ning et leping XXX sõlmiti seltsingu poolt. Riigikohus on 06. veebruari 2008.a otsuses nr 3-2-1-137-07 asunud seisukohale, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Hageja ja XXX vahelise lepingu tingimused ning tööde teostamine ja üleandmine on ebaselge Hageja nõue rajaneb suulisel töövõtulepingul. Lepingu sõlmimist on hageja soovinud tõendada XXX esitatud arvetega ning teostatud tööde aktidega. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kolm teostatud tööde akti, mille kohaselt on aktid seotud 12. mai 2011.a töövõtulepinguga nr XXX, mille kirjelduseks on märgitud XXX. Hageja on hagiavalduses osutanud, et alltöövõtu korras tööde teostamine XXX toimus OÜ XXX poolt väljakuulutatud riigihanke raames „XXX linna reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimis- ja ehitustööd“ (riigihanke viitenumber XXX). Seega esiteks ei saa XXX linnas tehtud tööd olla seotud XXX linna hankega. Teiseks selgitab XXX, et hankija OÜ XXXja XXX on sõlminud hankelepingu 20. juunil 2011.a. Seega on hageja ja XXX väidetavalt sõlminud alltöövõtulepingu enam kui kuu aega enne seda, kui hankija sõlmis XXX hankelepingu!? Lepingute selline sõlmimise järjekord ei ole eluliselt usutav. Kolmandaks juhib XXX tähelepanu sellele, hageja on kinnitanud, et XXX ja XXX on sõlminud suulise alltöövõtulepingu. XXX hinnangul ei ole eluliselt usutav, et suulisel lepingul on number, liiati veel number XXX. Nimetatust järeldab XXX, et ülal viidatud teostatud tööde aktid nr 10/10/11K, 23/12/11/T ning 30/12/11/T ei vasta tegelikele asjaoludele ega ole seotud väidetava XXX ja XXX vahel sõlmitud suulise alltöövõtulepinguga seoses OÜ XXX hankega. XXX puudub teadmine muudest võimalikest XXX ja XXX vahelistest suhetest, kuid üheselt selge on see, et isegi kui XXX ja XXX vahel on teisi lepinguid, ei vastuta XXX XXX kohustuste eest. Lisaks aktidele nr 10/10/11K, 23/12/11/T ning 30/12/11/T on XXX poolt esitatud arved nr 11230/078 summas 40 227,49 eurot, nr 11231/083 summas 6404,92 eurot, nr 20113/016 summas 70 179,46 eurot, nr 20627/055 summas 324 eurot ning 27. juuni 2012.a akt teostatud tööde kohta summale 270 eurot + käibemaks seotud XXX objektiga. Arve nr 20531/086 summas 2112,00 eurot ning arve nr 20611/011 summas 528 eurot ning arve nr 20627/056 eurot on seotud Neeme objektiga. Arve nr 20627/057 summas 6371,02 on seotud Iru küla objektiga. Seega ülal loetletud

10.maist 2007.a OÜ XXX ainsaks juhatuse liikmeks hr Priit Hainoja. Seega isegi juhul, kui XXX mingisuguseid töid XXX sõlmitud lepingu alusel teostas, ei ole XXX seaduslik esindaja töid vastu võtnud. Hageja on ühtlasi esitanud arve nr 20731/072 summas 40 259,76 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 31/07/2012, 31.07.2012“ ning vastava akti. Samuti arve nr 20807/002 summas 3598,20 eurot selgitusega „Teostatud tööde akt nr 06/08/2012, 06.08.2012“. Aktidel ei ole märgitud XXX poolt allkirjastaja nime, kuid allkirjad on visuaalsel võrdlemisel sarnased 30. juuni .2012.a aktil hr XXX allkirjaga. Seega ei ole ka antud akte allkirjastanud XXX seaduslik esindaja. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja I sõlmisid 25.07.2012 võlatunnistuse, võla tasumise kokkuleppe, nõuete loovutamise lepingud ja nõude tagamise kokkuleppe (tl 81-86). 16.04.2013. a esitas hageja kostjale I kokkuleppest taganemise avalduse (tl 107-108). Hagiavalduse kohaselt on hageja sõlminud kostjaga I suulised alltöövõtulepingud. Kostja I on tööd vastuvõtnud, kuid jätnud teostatud tööde eest tasumata. Hageja väitel on kostja I 25.07.2012. a sõlmitud kokkulepet rikkunud, mistõttu on hageja kokkuleppest taganenud ning hagejal on kostja I vastu töövõtulepingute täitmise nõue summas 274 523,30 eurot. Kostja II vastutab 184 058,11 euro ulatuses kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt (tl 101, 146). Kostja I vastuväite kohaselt on 25.07.2012. a kokkuleppega kostja I tasunud enamiku käesoleva hagi esemeks olevast nõudest (nõude loovutamise ja loovutatud nõude väärtuse tasaarvestamise teel). Vastavalt Kokkuleppe punktile 4.1 loovutas kostja I hagejale nõude XXXAS-i vastu summas 260 754,40 eurot ning punkti 5.2 kohaselt 70% nõudest XXXAS-i vastu summas 200 995,16 eurot, seega loovutatud nõude summaks oli 200 995,16 x 0,7 = 140 696,61 eurot. Kokku loovutas kostja I hagejale nõudeid summas 401 451,01 eurot. Kokkuleppe punkti 3.1, 4.1 ja 5.1 kohaselt loeti hageja nõuded kostja vastu nõuete loovutamisega tasutuks. Kokkuleppe lisast nähtub, et Kokkulepe käsitleb hageja nõudeid kostja I vastu kokku 404 492,91 euro ulatuses. Nimetatud summa hõlmab nii hageja poolt esitatud arvetest lähtuvat summat kui ka tagatisraha summas 38 005,13 eurot. Sealjuures Kokkuleppe punkti 1.4 kohaselt on kogunõudest 72 001,19 eurot vaidlusalune, kuna nimetatud summa ulatuses ei ole hageja tegelikult kostjale I kaupu tarninud ja/või teenuseid osutanud. Viidatud vaidlusaluse nõudega seoses on kostja I pöördunud prokuratuuri poole ja prokuratuur on kostja I kuriteoteate alusel alustanud kriminaalmenetlust nr 13730000171, milles uuritakse suures ulatuses kelmuse ning dokumendi võltsimisega kostjale I kahju tekitamist summas vähemalt 63 802,70 eurot. Kui Kokkuleppe puhul võtta arvesse vaidlusalust summat (st 72 001,19 eurot), siis oli hagejal Kokkuleppe sõlmimisel nõudeid kostja I vastu summas 332 491,72 eurot. Samas loovutas kostja I hagejale nõudeid summas 401 451,01 eurot. Seega on hageja saanud kostjalt I nõudeid kokku 401 451,01 - 332 491,72 = 68 959,29 euro võrra rohkem kui oli temal

5.7.järgi tuli nõuet tõendavad dokumendid esitada kokkuleppe sõlmimise päeval, s.o. 25.07.2012. Kohtu hinnangul sai hageja hiljemalt 26.07.2012. a teadlikuks väidetavast lepingurikkumisest ning taganemisavalduse esitamine 16.04.2013. a on ilmselgelt ebamõistlikult pikk periood oma õiguse maksmapanekuks ning hageja oli kaotanud õiguse kokkuleppest taganeda. Iseenesest õige on ka kostja I märkus selle kohta, et kogu vaidlusaluse perioodi jooksul ei pöördunud hageja kostja I poole ka dokumentide üleandmise nõudega. Samuti ei üritanud hageja ka omandatud nõudeõigust maksma panna. Hageja poolt kohtule esitatud XXXAS projektijuhi koostatud, kuid XXX Vallavolikogu esimehe poolt allkirjastatud kirja, kohus usaldusväärseks tõendiks ei pea. Dokumendilt nähtuvalt peaks selle allkirjastama XXX, kuid digiallkirja kinnituslehelt nähtuvalt on selle allkirjastanud XXX(tl 110, 111). Hageja on kostjate vastu esitanud arvetest nr 20731/072 ja 20807/002 tulenevad nõuded kokku summas 43 857.96 eurot (tl 45, 48). Kostja I vastuväite kohaselt ei ole hageja nõue tõendatud ega põhjendatud, kuna kostja I ei ole hagejalt tegelikkuses vaidlusaluses summas kaupu ja teenuseid saanud (tl 76) . Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arve-saatelehed ja tööde üleandmisevastuvõtmise aktid (tl 45-49). Kohtu hinnangul ei tõenda üleandmise-vastuvõtmise aktid, et aktidel märgitud tööde ja teenuste osutamises ning kogustes oli hageja ja kostja I vahel kokkuleppe ning aktidel märgitud töid ka tegelikkuses tehti ning teenuseid osutati. Kostjate vastuväite kohaselt on vaidlusalused aktid allkirjastanud XXX, kellel puudus kostja I esindusõigus (tl 67, 68, 71). TsÜS § 129 lg 1 kohaselt on esindusõiguseta isiku tehtud mitmepoolne tehing tühine. Äriregistri B-kaardi väljatrükilt nähtub, et kostja I seaduslik esindaja on Priit Hainoja (tl 71). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et juhatuse liige oleks XXX tehingud heaks kiitnud. Kostja I on teinud avalduse Põhja Ringkonnaprokuratuurile selle kohta, et kauba üleandmise-vastuvõtmise aktidel märgitud koguseid ei ole tegelikkuses tarnitud ning kostjale I on tekitatud varalist kahju vähemalt 63 802,70 eurot (tl 88). Hageja on leidnud, et XXX linna vee- ja kanalisatsioonitööd ning sõidukite rent olid tellitud seltsingu poolt, mille moodustavad kostja I ja kostja II. Kostja II vastutab seega 184 058,11 euro ulatuses kohustuse täitmise eest kostjaga I solidaarselt. Hageja hinnangul on kostjad hageja ees solidaarvõlgnikud, kuna võitsid konsortsiumina XXXOÜ poolt välja kuulutatud riigihanke (tl 107

20). Kostja I, kui üks konsortsiumi osalistest, sõlmis riigihanke lepingu täitmiseks suulise alltöövõtulepingu hagejaga, sellest tulenevalt on kostjad solidaarvõlgnikud hageja ees (tl 5). Kostjate vastuväite kohaselt nõudis riigihankemenetluses hankija kostjatelt kinnituse esitamist solidaarkohustuse võtmise kohta hankija ees. Riigihangete seaduse § 43 lg 3 sätestab, et ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutvad ühispakkujad solidaarselt. Nimetatud kinnitus puudutas üksnes riigihanke hankija (st XXXOÜ) ja kostjate vahelist õigussuhet. Hagejale ei ole kumbki kostja taolist kinnitust andnud (tl 186). Kostjad ei ole hankemenetluse käigus moodustanud seltsingut ega võtnud solidaarset kohustust hageja ees (tl 192). Kohus nõustub kostjate vastuväidetega. Hageja enda kinnitusel on ta sõlminud kostjaga I suulised alltöövõtulepingud mitmete ehitusobjektide raames (tl 99). XXX linna vee- ja kanalisatsioonitööde lepingu puhul on hageja aga leidnud, et kostja I sõlmis hagejaga lepingu seltsinglasena. VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Kohtu hinnangul ei tekita riigihanke pakkumuses antud kinnitus solidaarse vastutuse kohta hagejale nõudeõigust kostja II vastu. Käesoleva menetluses ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ja kostja II oleks sõlminud kokkuleppeid, millest võiks tuleneda hageja nõudeõigus kostja II vastu. Kostjate solidaarvastutus XXXOÜ ees ei tekita kohtu hinnangul automaatselt kostjate solidaarvastutust hageja ees. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ning kohus jätab hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.