Teenistussuhted › Vabakutselised ametipidajad

3-20-1535 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-20-1535 aktsiad tagastada. Advokaadi käitumisest tingituna on klient pandud olukorda, kus ta on osaline mitmetes kohtumenetlustes ja kannab sellega seoses täiendavaid kulusid. Tõendamist on leidnud advokaadipoolne ebapiisav infovahetus kliendiga, mis seisnes selles, et advokaat ei olnud kliendi jaoks kättesaadav ja see on toonud kaasa tegutsemise vastuolus kliendi huvidega. Asjaolu, et advokaat ei saanud kliendi soovi väidetavalt kätte, ei ole etteheidetav kliendile. Advokaat ise tekitas olukorra, kus kliendil puudus temaga kontakt. OÜ Y seaduslik esindaja on kasutanud kõiki võimalikke vahendeid oma tahteavalduse advokaadile toimetamiseks ja need ammendusid sellega, kui advokaadibüroos keelduti kliendi avalduse ja kohtumääruse vastuvõtmisest. Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt teavitas OÜ Y oma soovist enampakkumine tühistada ning aktsiad C OÜ-le tagastada nii advokaati kui ka advokaadibürood 05.12.2019 e-kirjaga. Samuti püüdis klient advokaati tabada telefoni teel. Enampakkumise oli peatanud ka kohus 05.12.2019 määrusega (tsiviilasi nr 2-19-18674), mille edastas C OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat N nii advokaadi kui ka advokaadibüroo eposti aadressidele 06.12.2019 varahommikul. Kuivõrd katsed advokaati telefoni ja e-posti teel kätte saada ebaõnnestusid ning enampakkumiste esitamise tähtaeg saabus 06.12.2019 kell 12.00, läks klient koos vandeadvokaat W ning C OÜ seadusliku esindajaga 06.12.2019 kell 11.50 advokaadibüroosse, et oma 05.12.2019 avaldust ja Harju Maakohtu 05.12.2019 määrust enne enampakkumise tähtaja saabumist advokaadile kätte toimetada, kuid advokaati advokaadibüroos polnud. Dokumentide vastuvõtmisest keeldus ka advokaadibüroo. Kuivõrd leping on sõlmitud advokaadibürooga, siis tuleb lugeda, et klient on oma soovi käsundisaajale teatavaks teinud, kui ta on edastanud selle advokaadibüroo e-posti aadressile. Kuigi advokaadibüroo ei kinnitanud kliendile 05.12.2019 saadetud e-kirja kättesaamist, esitas klient avalduse advokaadibüroole 06.12.2019 kell 11.50 ka paberkandjal. Eeltoodu kohta on vormistatud OÜ Y ja C OÜ seaduslike esindajate ja vandeadvokaat W poolt käsikirjaline protokoll. Asjaolu, et nimetatud isikud on käinud advokaadibüroos dokumente üle andmas, ei ole ümber lükanud ka vandeadvokaat X. Olukorras, kus advokaadibüroosse toimetatakse klienti ja tema huve puudutav oluline kohtudokument, mis on otseselt suunatud advokaadibüroole, peab olema advokaadibüroo töö korraldatud nii, et on tagatud selle dokumendi vastuvõtmine ja täitmine. Kliendi huvide rikkumise tingis ka asjaolu, et advokaat ei kontrollinud enne OÜ-ga Q aktsiate müügilepingu sõlmimist, kas ta on õigustatud müügilepingut sõlmima. Nimelt andis OÜ Y advokaadile käsunduslepingus ka käsundi aktsiad C OÜ-le tagastada, kui võlgnevus tasutakse enne enampakkumiste esitamise tähtaega. Klient informeeris advokaati juba 22.11.2019 C OÜ soovist võlgnevus tasuda. Seega ei saanud advokaat olla kindel, kas ja milline käsund 06.12.2019 kell 12.00 seisuga kehtis. Jättes kontrollimata, milline käsund 06.12.2019 kell 12.00 kehtis, rikkus advokaat eetikakoodeksi § 15 esimesest lausest tulenevat kohustust. Advokaat jätkas tegutsemist vastuolus kliendi huvidega ka pärast seda, kui ta sai kliendi soovist teadlikuks. Selline tegevus saab olla üksnes tahtlik ning kantud kellegi teise, mitte kliendi huvidest. Kui advokaadile oli kliendi soov ebaselge, oleks pidanud seda täpsustama või lepingu üles ütlema.

3-20-1535 Distsiplinaarkorras saab hinnata advokaadi poolt õigusteenuse lepingu täitmist ja advokatuuril puudub pädevus hinnata õigusteenuse lepingu piirest väljuvate ülesannete täitmist. Seega puudus aukohtul pädevus hinnata käsunduslepingu täitmist aktsiate müügi korraldamiseks. Avaliku enampakkumise korraldamisel ei ole eetikakoodeksi § 8 kohaldamise võimalik. Avaliku enampakkumise väljakuulutamisega seob seda teinud isik ennast avaliku enampakkumise tingimustega. Avaliku enampakkumise korral prevaleerivad kliendi enda määratud enampakkumise tingimused ja advokaat peab nendest lähtuma. OÜ Y tahe oli väljendatud käsunduslepingus, mis täideti advokaadibüroo poolt detailselt. Isegi kui kaebaja oleks kätte saanud OÜ Y 05.12.2019 tahteavalduse 06.12.2019 kell 12.00 lõppeva enampakkumise lõpetamiseks, ei oleks see olnud advokaadibüroole täitmiseks kohustuslik käsunduslepingut muutmata, kuna käsundusleping nägi ette vaid kaks võimalust aktsiate edasi kandmiseks (käsunduslepingu p 1.4). Käsunduslepingu muutmise ettepanekut OÜ Y ei teinud. Aukohtu etteheide on, et kaebaja polevat olnud kättesaadav, kuid vastav hinnang on antud lähtudes kriteeriumidest, mis võiks kohalduda õigusteenuse osutamisele. Eetikakoodeksi § 13 ega AdvS § 44 lg 4 kohaldamine ei ole avaliku enampakkumise korraldamisel võimalik. Käsunduslepingust ei saanud objektiivselt tekkida huvide konflikti, sest kaebaja ei saanud mõjutada isikute ringi, kes enampakkumisel osalevad ning tehingu tegemisel ei esindanud ta mõlemaid lepingu pooli. Kaebaja lähtus käsunduslepingu täitmisel seadusest, mis kohustas teda lepingut täitma. Eetikakoodeksi § 14 ei anna võimalust käsunduslepingu sätete mittearvestamiseks. Käsundusleping ei näinud ette, et kaebaja oleks pidanud olema kättesaadav ööpäevaringselt. Käsunduslepingu p-st 2.2 juhindudes kohtus kaebaja D-ga 04.12.2019 ning sel hetkel oli enampakkumisel kvalifitseerumiseks tagatisrahade tasumiseni jäänud aega üks päev (05.12.2019) ja pakkumiste esitamiseni 48 tundi (06.12.2019). Aukohtu istungil ei vaielnud D vastu kohtumise toimumise faktile ega sellele, et sel hetkel ei avaldanud ta kaebajale soovi enampakkumine ära jätta. Arvestades, et enampakkumise tähtaeg oli 12.00, on alusetu aukohtu etteheide, et kaebaja ei saanud kätte kohtumäärust üldtunnustatud tööaega arvestades 3 tunni ja 19 minuti jooksul alates selle allkirjastamisest. Selline lähenemine on vastuolus seaduse ja ka aukohtu ametliku seisukohaga (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1). Ka Riigikohus on nimetatud sätte alusel menetlusdokumentide kättetoimetamise puhul seisukohal, et see on lubatud vaid erandjuhtudel (Riigikohtu 15.02.2012 määrus nr 3-2-1-168-11, p 12; 09.03.2016 määrus nr 3-2-1-189-15, p 13). Tehingu ülekinnitamisel 30.12.2019 pidi kaebaja lähtuma kehtivast käsunduslepingust, mitte OÜ Y tahtest (kellega kliendisuhe oli selleks ajaks juba lõppenud). Kuigi kliendisuhe oli lõppenud õigusabi teenuse osutamise osas, jäi kehtima õigusteenuse lepingu piirest väljuv ülesanne ehk käsundusleping. Aukohus on tunnistanud kaebaja süüdi sündmuste olulist perioodi (25.11.2019‒04.12.2020) analüüsimata ning hindamata sellega seonduvaid kaebaja väiteid ja tõendeid. Aukohus jättis hindamata selle, et kaebaja parimal teadmisel oli tema käsunduslepingust tulenev ülesanne selge, kliendiga veel 04.12.2019 üle räägitud ning puudusid mistahes asjaolud, mis oleks andnud D-le alust käsunduslepingu muutmist soovida. Kõiki tõendeid hinnates ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebaja oleks rikkunud eetikakoodeksi § 8 lg-t 1 ja § 14 lg-t 4. Kaebaja ei ole tegutsenud huvide konfliktis. Huvide konfliktist saab rääkida ainult eetikakoodeksi § 15 esimeses lauses osundatud õigusteenuse lepingu puhul. Kaebajal puudus huvide konflikt ka õigusabiteenuse osutamisel. Kaebaja ülesandeks oli OÜ-d Y ja L OÜ-d samal ajal esindades C OÜ-lt võlgade väljanõudmine. OÜ Y ega C OÜ omanike ring ei kattu. Seega ei saa OÜ Y huviks olla see, et C OÜ võlgnevusi ei tasu ning kaebaja tegevus ei saa olla huvide 4(11)

3-20-1535 konfliktis. Kaebajal ei saanud tekkida huvide konflikt ka OÜ Q esindamisel tsiviilasjas nr 2-1919435. Kaebaja sai D muutunud meelest teada alles 06.12.2019. Sel hetkel ei olnud kaebaja OÜ Q esindaja. Aukohus on kaebaja alusetult süüdi tunnistanud eetikakoodeksi § 13 ning AdvS § 44 lg 4 rikkumises. Aukohtu otsusest ei selgu etteheide kaebajale eetikakoodeksi § 8 lg 2 osas. Seega on etteheide motiveerimata. Aukohtu otsuse on teinud advokatuuri kodukorra §-ga 51 vastuolus olev koosseis. Aukohus ei ole kavandatavat otsust kaebajale kätte toimetanud. Aukohus ei ole sisuliselt põhjendanud määratud karistust 15 000 eurot, mis on lisaks õigusvastasusele ilmselgelt ebaproportsionaalne. Aukohus on samade tõendite pinnal juba vastupidise otsuse teinud. Oma 16.01.2020 otsuses leidis aukohtu sama koosseis, et kaebaja tegevuse suhtes ei ole alust isegi algatada aukohtumenetlust.

Eesti Advokatuur palus jätta kaebuse rahuldamata.

Aukohtu otsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud ning vastu võetud pädeva koosseisu poolt, arvestades advokatuuri kodukorra § 51 lg-s 1 sätestatud koosseisu liikmete miinimumarvu. Kõik kolm otsuse vastu võtnud ning allkirjastanud aukohtu liiget on olnud asja arutamise juures selle menetlusse võtmisest alates. Otsuse tegemisel osalenud aukohtu liikmed on võtnud otsuse vastu üksmeelselt ning otsuse osas ei ole esitatud eriarvamust. Otsus on piisavalt põhjendatud. Aukohus on karistuse kujunemist põhjalikult selgitanud otsuse IV osas. Aukohus on mh selgitanud, miks tuleb rikkumist pidada raskeks ning miks on otsustanud just sellise karistuse kasuks. Aukohus ei ole määranud kaebajale karmimat karistust – advokatuurist välja arvamist – ega ka advokaadi kutsetegevuse peatamist kuni üheks aastaks. Samas on aukohus selgitanud, et arvestades advokaadi rikkumise raskust, ei saa piirduda noomitusega, vaid advokaat väärib karmimat karistust. Aukohus pidas kaebaja rikkumise olemusele vastavaks karistuseks rahatrahvi kohaldamist seadusega ettenähtud maksimaalsele summale lähedases määras, st summas 15 000 eurot. Arvestades, et advokaadil puudusid varasemad karistused, lubas aukohus tal oma kutsetööd siiski jätkata. Aasjaolust, et aukohus otsustas OÜ C kaebust 16.01.2020 istungil mitte menetleda, ei saa teha järeldusi vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas. OÜ-l C ei olnud Advokaadibürooga Z kliendisuhet. Seega ei kontrollinud aukohus OÜ C kaebuse menetlemisel advokaadi tegevust kliendi käsundi täitmisel, vaid advokaadi tegevust suhtlusel OÜ-ga C. Samuti ei olnud OÜ C kaebuse menetlemise hetkel advokaadibüroo klient OÜ Y advokaadi tegevuse suhtes etteheiteid teinud, mistõttu ei saanud aukohus OÜ C pöördumise alusel teha järeldusi kliendi huvide rikkumise kohta. Advokaadi rikkumised kliendi huvide kaitsmisel ilmnesid alles siis, kui aukohtu poole pöördus advokaadi klient OÜ Y, mis tingis vaidlustatud otsuse tegemise. Advokaat on rikkunud kliendi huvide kaitse kohustust teadlikult ja tahtlikult. Aukohus on otsuses tuvastanud, et advokaat on tegutsenud kliendi huvidega vastuolus. Advokaat on tegutsenud huvide konfliktis, st vastuolus kliendi huvidega ning kolmanda isiku huvides.

5(11)

3-20-1535 Aukohtumenetluses ei ole rikutud menetlusnorme. Advokatuuri aukohtu poolt olid mõlemad pooled aukohtumenetluses ära kuulatud. Aukohus on hinnanud kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid, vastupidist ei ole kaebaja kohtule tõendanud. Aukohus on arvestanud kodukorra § 51 lg-s 1 sätestatud koosseisu liikmete miinimumarvu. Vastustaja selgitas, et kõik kolm otsuse vastu võtnud ning allkirjastanud aukohtu liiget on olnud asja arutamise juures selle menetlusse võtmisest alates. Otsuse tegemisel osalenud aukohtu liikmed on võtnud otsuse vastu ühehäälselt, eriarvamust ei esitatud. Aukohus on kaebajale distsiplinaarkaristust määrates lähtunud seaduses sätestatud nõuetest. Vastustaja kinnitas kohtule, et karistuse määramisel on arvestatud muuhulgas distsiplinaarsüüteo asjaolusid ja raskust ning isikul varasema karistatuse puudumist. Distsiplinaarmenetluse algatamise, läbiviimise ja karistamise otsustamise õigus on üksnes aukohtul (AdvS § 15 lg 1, §-d 16, 17, 19). Kohus ei saa pädevuse puudumisel hakata aukohtumenetluses tuvastatud asjaolusid ümber hindama, sh määratud karistust muutma. Kaebaja tegevus ei olnud kooskõlas kliendi OÜ Y huvidega. Kaebaja käitumisest, mis otsuses on põhjalikult lahti kirjutatud, võib järeldada, et kaebaja tegutses Q OÜ huvides, hoidudes dokumentide kättesaamisest, mis keelasid aktsiate enampakkumise läbiviimise. Ka sekretäri kummastav käitumine kohtudokumendi vastuvõtmisest keeldumisel viitab sellele, et sekretär võis saada kaebajalt korralduse menetlusdokumente OÜ Y ja C OÜ esindajatelt mitte vastu võtta enne enampakkumise läbiviimist, et enampakkumine igal juhul toimuks ja aktsiad võõrandataks Q OÜ-le. Advokaadibüroo sekretäril ei ole pädevust iseseisvalt otsustada, milliseid klientide dokumente vastu võtta ja millistest keelduda. Ei ole eluliselt usutav, et advokaadibüroo sekretär teeks seda omal algatusel advokaadiga kooskõlastamata, seejuures riskides oma töökohaga. Samuti on kaheldav, et sekretär ei võtnud ühendust kaebajaga ega teavitanud teda advokaadibüroosse tulnud Y OÜ ja C OÜ esindajatest, kes soovisid temale üle anda kohtudokumendi (Harju Maakohtu 05.12.2019 määruse, mis kuulus viivitamata täitmisele) ning veel kord teavitada tahteavalduse muutmise faktist. Kui advokaat asub väljaspool advokaadibürood, on olemas kommunikatsioonivahendid, mille kaudu klientidega suhelda. Advokaat peab oma kliendile andma tagasisidet, eriti veel olukorras, kus peab enne enampakkumise läbiviimist veenduma, kas see on ikka kliendi (OÜ Y) lõplik tahe või on klient ümber mõelnud ja loobunud sellest. Kaebaja käitumisest enne enampakkumise lõpptähtaja saabumist (06.12.2019 kl 12.00) võib järeldada, et kaebaja oli huvitatud enampakkumise läbiviimisest ja aktsiate müügist Q OÜ-le. Seepärast oligi ta asjaosalistele kättesaamatu kuni tehingu toimumiseni ja pärast tehingut võttis ise ühendust OÜ Y esindajaga ning teatas aktsiate müügist. Klient võib oma esialgset tahet muuta igal ajal (igas menetlusstaadiumis) ning sellega peab advokaat arvestama olenemata sellest, kas see on advokaadile meelepärane või mitte. Advokaat peab lähtuma üksnes kliendi soovist ning tegutsema kooskõlas kliendi huvidega. Advokaat peab hoiduma huvide konfliktist. Kliendi (OÜ Y) huvide rikkumise tingis ka asjaolu, et kaebaja ei kontrollinud enne Q OÜ-ga aktsiate müügilepingu sõlmimist, kas ta on õigustatud müügilepingut sõlmima. Aktsiate võõrandamine sai toimuda üksnes siis, kui C OÜ ei tasu OÜle Y võlga enne enampakkumise algust. Advokaat oleks pidanud hoolsuskohustust täites ning kliendi huvidest lähtudes 06.12.2019 enne kl 12.00 veenduma, milline on kliendi lõplik tahe. Kaebaja seda ei teinud ning seetõttu oli tulemus OÜ Y huvidega vastuolus. Vastustaja on õigesti leidnud, et kuivõrd OÜ Y 05.12.2019 advokaadibüroole (üldmeili aadressile) edastatud teatest nähtuvalt olid C OÜ aktsiatega tagatud kohustused OÜ Y ees täidetud, ei olnud advokaadil käsunduslepingu järgi enam käsundit aktsiate müügilepingu sõlmimiseks. Lisaks oli ka enampakkumine kohtu poolt 05.12.2019 peatatud, millest koheselt advokaadibürood teavitati. Aukohus on õigesti leidnud, et jättes kontrollimata, milline käsunduslepingus sätestatud käsund seisuga 06.12.2019 kell 12.00 kehtis, rikkus advokaat eetikakoodeksi § 15 esimeses lauses nimetatud kohustust. Huvide konflikti peab vältima advokaat, mitte tema klient. 6(11)

3-20-1535 Huvide konflikti ja kliendi käsundi eiramist kinnitab aktsiate müügileping, mille tingimusi advokaat kliendiga ei kooskõlastanud ja mille tingimused lõpptulemusena ei vastanud OÜ Y huvidele, s.o aktsiad anti üle Q OÜ-le lepingu sõlmimisel ning Q OÜ-le anti lepingu alusel võimalus tasuda aktsiate eest hiljem. Lisaks jätkas advokaat kliendi (Y OÜ) esindamist ja tegutsemist vastuolus kliendi tahtega ka pärast seda, kui ta väidetavalt OÜ Y tahteavalduse muutmisest teada sai. Eeltoodu viitab advokaadi teadlikule ja tahtlikule tegutsemisele Q OÜ huvides ning vastuolus OÜ Y huvidega. Seda kinnitab ka asjaolu, et aktsiate müügitehingust alguse saanud kohtumenetlustes on advokaat asunud Q OÜ poolele, olles selle äriühingu esindajaks. Aukohus on õigesti leidnud, et kõik kaebaja pärast 06.12.2019 tehtud toimingud, sh toiming 30.12.2019 sõlmitud aktsiate müügilepingu ülekinnitamiseks, on tehtud vastuolus OÜ Y huvidega selleks volitusi omamata. Ka Harju Maakohus tõi menetlusosalistele tsiviilasjas nr 2-20-666 saadetud kirjas välja, et kohtuvaidluse põhjustanud aktsiate müügitehingus esindas vandeadvokaat X OÜ-d Y, kuid nüüd esindab endise kliendi positsiooniga otseses vastuolus olevas positsioonis Q OÜ-d. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-1535 Eetikakoodeksi § 15 teine lause annab advokaadile õiguse otsustada, kas ta täidab ka selliseid ülesandeid, mis jäävad väljaspoole kliendilepingut. Seejuures ei sätesta § 15 veel mingit umbmäärast teenuse liiki, mida advokaat saab lisaks õigusteenusele pakkuda. Seega võib õigusteenuse osutamine hõlmata erinevaid teenuseid, sh kliendi aktsiate enampakkumise läbiviimist ja nende müüki. AdvS § 53 lg 1 kohaselt ei või advokaadiühingul, mille kaudu advokaadibüroo tegutseb, olla teist tegevusala peale õigusteenuse osutamise. Järelikult on advokaadi ja advokaadibüroo osutatud teenuste näol tegemist õigusteenusega ning aukohtul oli pädevus hinnata advokaadi käitumise vastavust kutse-eetika nõuetele. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme. Aukohus kuulas mõlemad pooled ära ning on otsuses hinnanud kaebaja väiteid ja esitatud tõendeid. Distsiplinaarsüütegu on piisavalt selgelt ja arusaadavalt põhjendatud. Aukohtu otsuses on selgelt esile toodud, et kaebaja tunnistati süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisneb eetikakoodeksi § 8 lg-te 1 ja 2, § 13, § 14 lg 4 ja § 15 esimese lause ning AdvS § 44 lg 4 rikkumises. Seejuures on ekslik kaebaja seisukoht, et viidatud kohustuste rikkumine tuli tuvastada läbi ühe konkreetse teo. Aukohus tuvastas, et advokaat tegutses vastuolus kliendi huvidega ja tema tegevuses esines huvide konflikt. Advokaadi tegutsemine koosnes erinevatest tegudest, mis on omavahel tugevas seoses. Aukohus on kaebaja esitatud põhjalike sündmuste kirjeldustega ja advokaadi poolt esitatud selgituste ning tõenditega tutvunud, kuid aukohtu hinnangul ei olnud need asjakohased. Kuna advokaat on ka ise möönnud, et kliendil on õigus igal ajal meelt muuta, on õigustatud, et aukohus ei pidanud advokaadi selgitusi ja tõendeid, mis puudutasid ajaperioodi kuni 04.12.2019, asjakohaseks. Vastustaja on selgelt esile toonud, et advokaati karistati tahtliku käitumise eest ning aukohtu otsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud, milliste kohustuste rikkumise eest kaebajale karistus määrati. Vaidlusaluses otsuses ei ole advokaati karistatud selle eest, et klient pöördus aukohtu või meedia poole. Seoses kaebaja väitega, et aukohtu lahend ei selgita eetikakoodeksi § 8 lg 2 väidetavat rikkumist, märgib vastustaja, et kaebaja ei tegutsenud vastavalt kliendi soovidele ja juhistele, vaid jätkas aktsiate müügiga päras seda, kui klient oli teavitanud pandiõiguse lõppemisest ja panditud aktsiate tagastamise kohustusest. Aukohus on seda rikkumist otsuses käsitlenud. Seda on teinud ka halduskohus. Kaebaja etteheited, et halduskohus ei ole analüüsinud aukohtu koosseisu muutumist menetluse ajal, on alusetud. Vastustaja selgitas, et kõik kolm otsuse vastu võtnud ja allkirjastanud aukohtu liiget olid asja arutamise juures selle menetlusse võtmisest alates ja võtsid otsuse vastu üksmeelselt. Halduskohus nõustus sellega. Aukohus ei ole rikkunud HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kaebajale anti võimalus arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ja ta kasutas seda korduvalt. Kaebajal on kogu menetluse kestel olnud võimalik tutvuda kogutud materjalidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1535 võimalusel, ning selle kohustuse täitmiseks peab büroopidaja korraldama büroos kirjade vastuvõtmise selliselt, et oluline info jõuaks õigeaegselt advokaadini. 29.12.2021 seisukoha lisana on kaebaja esitanud advokatuuri aukohtu 12.07.2021 otsuse, millega lõpetati aukohtumenetlus vandeadvokaat X tegevuse suhtes (OÜ Y kaebus). Ehkki tõend on tekkinud pärast halduskohtu otsust, on tõend siiski esitatud hilinenult, arvestades ringkonnakohtu 17.09.2021 määruses märgitud tähtaegu, ning on ka asjakohatu (HKMS § 62 lg 2). Advokatuuri aukohtu 12.07.2021 otsusest ei sõltu praeguses asjas vaidlustatud otsuse õiguspärasus ning samuti pole otsused olemuslikult seotud (kaebuse alused on aukohtu poolt lahendatud osas erinevad). Seetõttu keeldub ringkonnakohus ka selle tõendi vastuvõtmisest.

3-20-1535 ja C OÜ võlgnevuse kustutamise ja aktsiate pandist vabastamise kokkuleppe (dtl 301 jj), milles pooled leppisid kokku, et seisuga 22.11.2019 on C OÜ võlgnevuse suuruseks OÜ Y ees 694 000 eurot ning nimetatud summa tasumisega loetakse C OÜ poolsed kõik 28.09.2017 V OÜ, OÜ Y ja C OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused täielikult ja nõuetekohaselt täidetuks. Lisaks lepiti kokku, et pärast võlgnevuse summas 694 000 eurot laekumist OÜ Y arvelduskontole esitavad pooled Eesti väärtpaberite keskregistrile väärtpaberite ülekandekorralduse, millega Advokaadibüroo Z OÜ kannab C OÜ-le üle 100 000 Q AS-i aktsia omandiõiguse. Samuti oli kaebaja teadlik sellest, et 25.11.2019 kandis C OÜ OÜ-le Y üle kokku lepitud võlasumma 694 000 eurot (dtl 95). Käsunduslepingu p-st 1.4 tulenes kaebajale kohustus juhul, kui enne enampakkumise pakkumiste esitamise tähtaega tasub C OÜ võlgnevuse, mida Q AS-i aktsiad tagavad, kanda aktsiad tagasi C OÜ väärtpaberikontole. Niisiis oli kaebaja 06.12.2019 enampakkumise avamise tähtajal kell 12.00 olukorras, kus sõltumata sellest, mida ta parajasti tegi või kus viibis, ei saanud ta kliendi OÜ Y volitust ja käsundit ning lisaks avalikku e-toimikut kontrollimata (ka võimaliku esialgse õiguskaitse kohaldamine oli talle selleks ajaks teada) minna kiirustades edasi enampakkumise avamise, lepingu sõlmimise (seejuures kooskõlastamata lepingu sisu oma kliendiga) ja aktsiate ülekandmisega selliselt, et enne kella 13.00 oli kogu tehing juba lõpetatud. Advokaat pidanuks oma volitust ja käsundit enne tehingut kontrollima seda enam, et klient oli väidetavalt eelnevalt korduvalt meelt muutnud. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt ei kontrollinud sellises olukorras 05.12.2019 hommikul kella 10.20-st kuni järgmise päeva pärastlõunani oma e-posti, ei ole eluliselt usutav, ning koosmõjus sellega, et kaebaja ei olnud terve selle perioodi ka telefoni teel kättesaadav ning lisaks keeldus büroo 06.12.2019 hommikul enne pakkumiste avamist vastu võtmast esialgse õiguskaitse määrust, on põhjus olla veendunud, et kaebaja ignoreeris oma klienti tahtlikult ja instrueeris ka advokaadibüroo töötajaid, et kohtumäärust vastu ei võetaks. Sellises olukorras on otsitud, ebaolulised ja väheveenvad apellatsioonkaebuse p-des 4.3.3‒4.9 esitatud vastuväited. Vastupidiselt apellatsioonkaebuses esitatud väidetele ei esine asjas tõendeid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et kõik toimunu oli vaid pelgalt halbade asjaolude kokkusattumus. Kui advokaadile oli teada, et võlasuhte pooled olid leppinud kokku võla tasumises ja raha oli reaalselt üle kantud (olenemata sellest, millise õigusliku hinnangu advokaat tehingule andis; kuidas varem käitus klient või milline reageerimisaeg käsunduslepingu muutmisele oli sätestatud käsunduslepingus), puudus advokaadil igasugune loogiline põhjendus eraldada end kõigest ja kõigist ning eirata oma klienti niivõrd olulise tehingu eelsel ajal ja jätta hoolsuskohustus täielikult täitmata. Kaebaja rikkus isegi apellatsioonkaebuse p-s 4.3.3.2 tsiteeritud kohtupraktikast tulenevat eeldust selle kohta, milline e-posti kontrollimise tihedus on tavapärane majandus- ja kutsetegevuses. Kaebaja kirjeldatud tegevus sai olla üksnes teadlik ja tahtlik. Mõistlikku põhjendust, miks keeldus advokaadibüroo vastu võtmast esialgse õiguskaitse määrust vahetult enne enampakkumise avamise kellaaega, esitatud ei ole. Eelnevat veendumust kinnitab lisaks see, et pärast kõike juhtunut, kui kaebajale oli väga hästi teada, et ta oli 06.12.2019 tegutsenud oma kliendi OÜ Y tahte ja huvide vastaselt, sõlmis ta endiselt OÜd Y esindades 30.12.2019 OÜ-ga Q tehingu 06.12.2019 aktsiate müügilepingu üle kinnitamiseks (dtl 143).

3-20-1535 koosseis, siis peab ka otsuse kirjutama alla sama 4-liikmeline koosseis, vaid „sama kohtukoosseisu“ all tuleb käsitleda samu isikuid, mitte koosseisuliikmete arvu. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et kuivõrd aukohtu liikmed täidavad oma kohustusi tavatöö kõrvalt, võib juhtuda, et mõni liikmetest ei saa igal istungil osaleda või otsuse tegemisel osaleda. Seetõttu on ühes koosseisus 4 liiget, et asja oleks võimalik lahendada ka olukorras, kus mõni aukohtu liige ei saa oma tavatöö tõttu aukohtu istungil või otsuse langetamisel osaleda. Kuna aukohtu otsus oli ühehäälne, ei saanud otsust sisuliselt mõjutada ka otsuse langetamine 3liikmelises koosseisus. Asja otsustamist ei saanud mõjutada ka see, et kaebajale ei esitatud enne otsuse tegemist aukohtu otsuse projekti, sellist nõuet ei tulene kodukorrast. Kaebajale tagati nõuetekohaselt ärakuulamisõigus, ta sai aukohtule esitada korduvalt oma kirjalikke seisukohti ning ta kuulati ära aukohtu istungil. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid kaebajale määratud karistuse proportsionaalsusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.