X OÜ kaebus Keskkonnaameti 09.07.2021 kirja nr 63/21/5014-10 ja 16.08.2021 vaide tagastamise kirja nr 1-1/21/156 tühistamise ning Keskkonnaameti kohustamise (jätkata keskkonnamõju hindamise menetlust ja teha uus otsus aruande heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta) nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja: X OÜ, volitatud esindaja adv Siiri Pajupuu Vastustaja: Keskkonnaamet, volitatud esindaja Kelli Varov
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada X OÜ kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaameti (KeA) menetluses on X OÜ keskkonnaloa taotlus XXXXX kinnistul (Harju maakond, XXXXXXXXX vald, XXXXXX küla, XXXXXXXXXXX tee X) Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ning hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas, mille raames algatas KeA 19.03.2015 keskkonnamõju hindamise (KMH). Keskkonnaloa taotluse menetlus peatus, kuni KMH osas otsuse tegemiseni.
2.X OÜ esitas 22.04.2021 KeA-le heakskiitmiseks vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande.
3.Keskkonnaamet (KeA) jättis 09.07.2021 kirjaga nr 6-3/21/5014-10 „X OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks
elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmata jätmine ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamine“ X OÜ vee erikasutusloa keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise aruande heaks kiitmata (vt 09.07.2021 kirja p 3.1.), lõpetas 19.03.2015 algatatud X OÜ vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks keskkonnamõju hindamise menetluse (p 3.2.) ja avalikustas keskkonnamõju hindamise heaks kiitmata jätmise ja keskkonnamõju hindamise menetluse lõpetamise otsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded (p 3.3.).
4.Keskkonnaamet pikendas 09.07.2021 kirjaga nr DM-115314-1 keskkonnaloa taotluse menetluse tähtaega kuni 31.12.2021 põhjusel, et Keskkonnaamet lõpetas KMH menetluse ja peab ise läbi viima loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastava asjakohase hindamise ning analüüsima, kas antud juhul on loodusdirektiivi art 6 lg 4 kriteeriumid täidetud või mitte.
5.X OÜ esitas 09.08.2021 KeA 09.07.2021 kirjale nr 6-3/21/5014-10 vaide, paludes teha KMH aruande kohta uus otsus. Samuti vaidlustas X OÜ KeA 09.07.2021 teate nr DM 115314-1.
6.KeA 16.08.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/156 „Vaideotsus vaide tagastamise kohta“ tagastas KeA X OÜ vaide. KeA leidis, et KMH aruande heakskiitmine või heakskiitmata jätmine tuleb pidada menetlustoiminguks lõpliku haldusakti (veeloa taotluse) menetluses. Seega on ka KeA 09.07.2021 kiri menetlustoiming. KeA leidis, et X OÜ-l puudus õigus vaiet esitada ning vaie tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 punkti 1 alusel tagastada.
7.X OÜ esitas 15.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse KeA 09.07.2021 otsuse nr 6-3/21/501410 ja 16.08.2021 vaideotsuse nr 1-1/21/156 tühistamiseks ning KeA kohustamiseks jätkata keskkonnamõju hindamise menetlust ja teha selle menetluse tulemusena uus otsus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise kohta.
8.Vastusena Tallinna Halduskohtu 23.09.2021 kohtunõudele esitas KeA 06.10.2021 seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse ja kaebaja kaebeõiguse kohta. KeA leidis, et kaebajal ei ole vaidlustatud kirja kui menetlustoimingu vaidlustamiseks kaebeõigust ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.
10.Kohus nõustub KeA-ga, et 09.07.2021 kirja nr 6-3/21/5014-10 näol ei ole tegemist haldusakti, vaid menetlustoiminguga. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine või heaks kiitmata jätmise näol on tegemist menetlustoiminguga (vt nt Tallinna Halduskohtu 20.01.2020 kohtuotsust asjas nr 3-19-2198). Sellisel otsusel puudub haldusaktile omane regulatiivsus (vt HMS § 51 lg 1) ning tegemist ei ole otsusega, mis oleks suunatud kaebaja õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ka asjaolu, et aruande heaks kiitmata jätmisega lõpetati ka KMH menetlus, ei anna alust pidada seda haldusaktiks. Nii nagu KMH algatamise näol on tegemist menetlustoiminguga haldusakti andmise menetluses, on ka KMH menetluse lõpetamine menetlustoiminguna käsitatav.
11.KeA on õigesti märkinud, et KeA 09.07.2021 kirjaga ei otsustata veeloa andmise või sellest keeldumise üle ega lõpetata veeloa taotluse menetlust. Kaebaja õiguste võimalik rikkumine selgub alles veeloa andmise või sellest keeldumise otsuse motivatsioonist ehk sellest, kas otsust langetades on haldusakti andja teostanud kaalutlusõigust kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
2(4)
12.Kuivõrd menetlustoimingut ei ole võimalik tühistada, ei ole ka tühistamisnõue lubatav. Lisaks ei ole tegemist ka menetlustoiminguga, mida kaebaja saaks halduskohtus eraldi vaidlustada. HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Seega on menetlustoimingu vaidlustamine võimalik vaid erandlikel juhtudel ning üldjuhul on isikul võimalik vaidlustada menetluse tulemusel antud haldusakti või lõplikku toimingut. Kohtupraktikas on sellisteks erandlikeks juhtudeks peetud olukordi, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve ja on ilmselgelt ebamõistlik oodata lõpptulemuse vaidlustamise võimalust ning seejuures poleks tagatud ka efektiivne õiguskaitse (nt Riigikohtu 24.10.2007 otsus nr 3-3-1-51-07, p 10; 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-1-64-11, p 9).
13.Vaidlusalust KeA kirja selliseks menetlustoiminguks pidada ei saa. Kohus möönab, et kuigi teatud olukordades ei ole välistatud, et KMH menetluse lõpetamine võib isiku õigusi rikkuda ning sellest tulenevalt võib kohalduda HKMS § 45 lõikes 3 sätestatud erand, ei ole see praegusel juhul asjakohane. Vaatamata sellele, et KeA jättis KMH aruande heaks kiitmata ning lõpetas KMH menetluse, jätkub haldusakti andmise (veeloa) menetlus. Praegusel juhul peab KeA tulenevalt Riigikohtu 28.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-1739 väljendatud seisukohtadest ise täiendava hindamise läbi viima. Alles seejärel saab teha otsuse veeloa andmise üle (vt ka KeA 09.07.2021 kirja nr 6-3/21/5014-10 p 2.3.6. ja 06.10.2021 kohtule esitatud vastuses toodud selgitusi). Seega ei välista 09.07.2021 otsus, millega jäeti KMH heaks kiitmata ning lõpetati KMH menetlus, kaebajale veeloa andmist.
14.Ka vaidlus KMH võimalike kulude hüvitamise osas ei anna alust menetlustoimingu eraldi vaidlustamiseks. KeA on korduvalt väljendanud valmisolekut (vt nt KeA 09.07.2021 kirja p 2.4.6.1.) vastavate läbirääkimiste pidamiseks. Kohtu hinnangul ei saa KMH koostamisele tehtud kulutusi pidada selliseks, mis tingiks kaebaja mittemenetluslike õiguse rikkumise HKMS § 45 lg 3 mõttes. Lisaks nähtub kohtule, et kaebaja on kahju hüvitamise nõudega juba KeA poole pöördunud (vt kaebuse lisa 4, KeA 06.10.2021 vastuse lisa 1). HKMS § 44 lg 2 ei võimalda tuvastamiskaebust hüvitamiskaebusest eraldiseisvalt esitada, vaid kohtule tuleb esitada kohe tuvastamiskaebus.
15.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on saada veeluba ning vastava loa saamine ei ole praeguses menetlusetapis välistatud, ei ole haldusmenetluse raames tehtavate üksikute menetlustoimingute vaidlustamine lubatav. Kohus selgitab, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel. Kohus ei saa sekkuda haldusmenetlusse ja asuda keelama menetlustoimingute tegemist ega võtta haldusorgani eest seisukohta, millise lõppotsuse peaks ta tegema. Kohus teostab haldusorgani tegevuse üle järelkontrolli.
16.Kohtu hinnangul on ka KeA 16.08.2021 vaideotsuse näol tegemist menetlustoiminguga. Kuigi KeA on pealkirjastanud selle kui „Vaideotsus vaide tagastamise kohta“ ei ole tegemist vaide sisulise lahendamisega. Viidatud kirjaga tagastas KeA vaide, s.t keeldus selle sisulisest läbivaatamisest.
17.Kohus leiab, et KeA on kaebaja vaide õigesti tagastanud. KeA on HMS § 72 lõikele 2 tuginedes õigesti leidnud, et menetlustoiming tuleks vaidlustada koos sisulise otsusega ning kuna kaebaja ei ole soovinud vaidlustada seda tuginedes mõnele HMS § 72 lõikes 3 sätestatud erandile, ei olnud vaide esitamine lubatav.
3(4)
18.Kui on ilmne, et vaie esitati menetlustoimingule, on vaide tagastamine üksnes formaalne otsus ning selliselt vaide tagastamine ei tekita, muuda ega lõpeta kellegi õigusi ega kohustusi. Eeltoodut arvestades ei ole KeA 16.08.2021 „vaideotsuse“ näol tegemist haldusaktiga, mistõttu ei ole ka selle tühistamine võimalik. Eelnevat arvestades on KeA kaebaja vaide õigesti tagastanud, mistõttu ei esine ka vaide tagastamise kirja puhul sellised erandlikke asjaolusid, mis õigustaks selle eraldiseisvat vaidlustamist.
19.Kuivõrd KeA 09.07.2021 ja 16.08.2021 menetlustoimingute vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lgs 3 sätestatud kaebeõiguse piirangu tõttu lubatav ja seega ei ole ka vastava tühistamisnõudega olemuslikult seotud kohustamisnõue lubatav, tuleb kaebus tervikuna HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
20.Kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.