3-21-2054 X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti 08.09.2021 ettekirjutuse tühistamiseks ja kohustamiseks anda ära võetud loomad X-le tagasi Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja Peeter Milvere
Haldusasi
Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.10.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.10.2021 määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.10.2021 määrus muutmata. Selgitus Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) tegi 11.08.2021 ja 23.08.2021 kontrollkäigud PõhjaPärnumaa vallas Viluvere külas Andu-Papi maaüksusel, mille käigus järelevalveametnikud tuvastasid loomad, kelle pidamise tingimused ei vastanud loomakaitseseadusest (LoKS) tulenevatele nõuetele. Loomapidamiskohas peeti kokku 31 koera, kellest 29 olid elumajas ja 2 kuuris.
2.PTA võttis 11.08.2021 üle 29 koera ja 6 vuti nõuetekohase pidamise kohustuse ning 23.08.2021 2 koera nõuetekohase pidamise kohustuse ning paigutas nad loomade pidamiseks ettenähtud kohta motiivil, et nende jätmine senisesse kohta ohustas loomade elu ja tervist. Loomade omanik on X.
3.X esitas 18.08.2021 PTA-le kirjalikud vastuväited 11.08.2021 protokollis toodud seisukohtadele.
3-21-2054
4.PTA tegi 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09-353-21/049-2, millega kohustas LoKS § 642 lg 2 alusel X võõrandama loomapidamiskohas viibinud 31 koera ja 6 vutti Varjupaikade MTÜ Pärnu varjupaigale hiljemalt 10.09.2021 kell 15.00. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, mille kohaselt rakendab PTA X-le ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses ette nähtud korras ja täidab ettekirjutuse ise või korraldab selle täitmise kolmandate isikute poolt, seejuures jäävad asendustäitmise eeldatavad kulud 6000 eurot X kanda. Loomade pidamise tingimused ei vasta LoKS nõuetele. Loomapidamiskoha hoovis olid püsti asetatud traatrulli sees kaks 2-kuust kõhna kutsikat. Kutsikatel ei olnud vihma ega päikese eest varjumise võimalust. Kuur oli täis loomadele ohtlikke esemeid (karjuselint; tühjad, teravate servadega konservipurgid; ehituspraht). Kahele koerale oli magamiseks üks magamisase. Majas peetud kutsikad olid tagumises toas, mille põrand oli kaetud räpaste kaltsude ja loomade väljaheidetega. Ka teistes ruumides oli näha loomade väljaheiteid ja uriiniloike. Õhk majas oli läppunud ning kõrge ammoniaagi kontsentratsiooniga. Elumajas ei olnud loomadel juurdepääsu joogiveele. Loomad olid kõhnunud ja halvas seisundis. Loomaarsti ülevaatus kinnitas, et koerad ei olnud saanud piisavalt toitu ning olid kahhektilised ja veetustunud. Loomade näljas hoidmist kinnitas neile toidu pakkumine varjupaigas, sest loomad ahmisid toitu. Lisaks koertele peeti puuris kuut vutti, kellel ei olnud ligipääsu söögile ega joogile. Veterinaari ülevaatus kinnitas, et vutid olid näljased ja jootmata. Kuna vuttide puuri põrand oli väljaheiteid täis, olid lindude küüniste külge moodustunud kivistunud väljaheidete klombid. Loomapidajal puudub teave loomapidamiskohas olnud loomade vaktsineerimiste kohta ning ta esitas ainult 10 koera vaktsineerimisdokumendid. Üks koertest hoidis tagumisi käppasid ebaloomulikult ning tal oli raskusi käimisega. Lisaks oli koer väga kõhn. Loomapidaja selgitas, et koer oli end vigastanud 12.05.2021 ning 13.05.2021 käis ta koeraga loomakliinikus, kus kahtlustati vaagnatraumat. Koerale määrati valuravi ning soovitati pöörduda ortopeedi vastuvõtule. Loomapidaja ei järginud loomaarsti soovitust. Koertel tuvastati silmahaigused, silmade kaasasündinud patoloogia ja nägemise kaod. Mõnel koeral oli peapiirkonnas märgata vanu ja erinevas paranemisjärgus kakluse haavu, mille tagajärjel võisid silmavigastused tekkida. Haavad loomade peapiirkonnas viitavad sellele, et nad on pidanud konkureerima ning võitlema toidu või territooriumi pärast ning on tekitanud üksteisele kehavigastusi. Loomapidamiskohas esinevad tõsised rikkumised ning loomade jätmine sinna ohustab nende elu ja tervist. Loomapidaja vastuväited on põhjendamata.
5.X esitas 09.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PTA 08.09.2021 loomade võõrandamise ettekirjutus ning kohustada PTA-d andma X-le ära võetud loomad tagasi.
6.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus peatada PTA 08.09.2021 ettekirjutuse kehtivus kuni haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.09.2021 määrusega HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata X esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas PTA 08.09.2021 ettekirjutuse nr 09353-21/049-2 kehtivuse kuni 10.10.2021.
8.X esitas 15.09.2021 Tallinna Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtumenetluse ajal võimaldada talle kuuluvate loomade külastamist järgmistel tingimustel: a) kaebajal on õigus loomi külastada vähemalt tund aega ja viis korda nädalas (igal tööpäeval); 2(6)
3-21-2054 b) kaebaja peab külastamise soovist PTA-d ette teavitama üks tööpäev, mille järel peab PTA viivitamatult teavitama loomade asukohast ning kellaajast vahemikus 09.00 kuni 17.00, mil kaebajal on õigus loomi külastada. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2021 määrusega X selle taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.10.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
9.PTA esitas 30.09.2021 halduskohtule taotluse jätta kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja mitte pikendada halduskohtu 10.09.2021 määrusega kohaldatud abinõu. Kaebaja loomapidamises esinesid väga tõsised ja olulised rikkumised ning loomade jätmine kaebajale ohustaks oluliselt loomade elu ja tervist. Loomade seisundit 21.09.2021, s.o enam kui kuu aega pärast omanikult võtmist kirjeldab selgelt veterinaar AO, kes on koerad üle vaadanud. Kaebajalt ära võetud arg-agressiivsete koerte pikem viibimine varjupaigas ei mõju hästi nende psüühikale. Kuna tegemist on palju kannatanud loomadega, siis loomade heaolu aspektist oleks parim, kui nad leiaksid edasiseks elamiseks hoiu- või päriskodu, kus loomal oleks vähem häirivaid helisid ja lõhnu ning rahulik ja loomasõbralik keskkond ja kus loomad saaksid hakata tasapisi taastama oma usku inimestesse.
10.Tallinna Halduskohus jättis 08.10.2021 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on kaebaja kohustatud võõrandama 31 koera ja 6 vutti loomade varjupaigale. Kui halduskohus peaks kaebuse rahuldama, võib kohtulahendi täitmine, s.o koerte kaebajale tagastamine muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kaebuse eduväljavaated ei ole suured, kuid kaebust pole alust pidada ka ilmselgelt perspektiivituks olukorras, kus kaebajal on võimalik veel esitada kohtule omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Tuginedes aga praeguseks teadaolevatele asjaoludele ning arvestades ettekirjutusest ning PTA poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvat kirjeldust loomade halbade elutingimuste ning kahetsusväärse tervisliku seisundi kohta, ei ole tõenäoline, et kaebust on võimalik rahuldada. Et kaebuse eduväljavaated on kasinad, siis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist ülekaalukas avaliku huvi. Kuigi koerte kaebajalt võõrandamine riivab kaebaja omandiõigust, tuleb avaliku huvina arvestada vajadust kaitsta loomi tegevuse eest, mis ohustab nende tervist või heaolu (LoKS § 1 lg 1). Sellise seisukohaga nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus 04.10.2021 siinses kohtuasjas tehtud määruses. Kuivõrd lemmikloomade pidamisele on sätestatud kõrgendatud nõuded (LoKS ptk 21; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2020 otsus asjas nr 3-19-1719, p 33), mida praegu teadaolevate asjaolude kohaselt kaebaja täitnud ei ole, siis tuleb arvestada vajadust vältida loomade halva kohtlemise kordumist ning võimaldada neile niipea kui võimalik paremad elutingimused. Pidades silmas veterinaari ülevaatuse tulemusi ning loomade tervislikku seisundit, on loomade elutingimuste parandamine vajalik esimesel võimalusel ning esialgse õiguskaitse korras nende võõrandamise peatamine kohtumenetluse ajaks ei ole avalikku huvi silmas pidades õigustatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 08.10.2021 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
3(6)
3-21-2054 HKMS § 252 lg 4 näeb kohtule ette võimaluse kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Samuti näeb HKMS § 249 lg 7 menetlusosalistele ette võimaluse sellist määrust vaidlustada. PTA ei ole halduskohtu 10.09.2021 määrust vaidlustanud, kuivõrd ei ole selle peale määruskaebust esitanud. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab kohus jõuda praeguses menetlusfaasis järeldusele, et kaebaja kaebusel ei ole perspektiivi ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab ülekaalukas avaliku huvi. Kaebaja ei nõustu PTA ettekirjutusega ning on seisukohal, et ettekirjutuse tegemiseks puudus igasugune õiguslik ja faktiline alus – kaebaja loomade tervis või elu ei olnud ohus. Kaebaja vaidleb resoluutselt kõikidele PTA vastupidistele väidetele vastu ning leiab, et sellised süüdistused on täiesti alusetud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et arvestatav avalik huvi peab olema nii oluline, et see õigustab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadusega arvestamata jätmist. Puudutatud isikuteks, kelle õigustega kohus esialgse õiguskaitse üle otsustamisel arvestab, on üldjuhul kolmandad isikud HKMS § 20 tähenduses. Kuna siinsel juhul on tegemist loomadega, mitte inimestega, ei saa rääkida kolmandatest isikutest HKMS § 20 tähenduses. Tegemist on kohtumenetlusega, mis on täiesti algfaasis – vastustaja ei ole veel esitanud ei kaebajale ega ka kohtule peale kirjalike protokollide ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja oleks oluliselt loomapidamisnõudeid rikkunud, mis oleks andnud PTA-le õiguse loomade äravõtmiseks. Puudub mistahes negatiivne mõju avalikule huvile või kolmandate isikute õigustele, kui kaebaja loomi ei võõrandata. PTA ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, mis annaks alust kaebajalt loomad ära võtta. PTA ametnike endi koostatud protokollid ei ole selleks ilmselgelt piisav alus ehk tõenduslik baas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse PTA-lt eraldi vastust nõudmata, arvestades vastustaja varasemaid seisukohti esialgse õiguskaitse asjus.
13.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu kaevatav määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust ja uue määrusega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlust.
14.Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kohaldades esialgset õiguskaitset esialgu ajutiselt 30 päevaks ja jättes pärast PTA seisukohtade ärakuulamist esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Sellise võimaluse näeb ette HKMS § 252 lg 4. Selle sätte eesmärgiks on jätta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise põhistamise koormus (sh tõendite esitamine ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu rääkiva avaliku huvi esiletoomine) vastustajale ja võimalikule kolmandale isikule, eeskätt olukorras, kus asjaoludest tulenevalt on selge, et kaebajal on olemas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vastustaja või kolmas isik esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu ei ole, siis ei pea küsimusega rohkem süvendatult tegelema ka kohus ja esialgne õiguskaitse rakendub kuni kohtumenetluse lõpuni. Vaidlustamine, millest räägitakse HKMS § 252 lg 4 kolmandas lauses, ei pea sätte eelkirjeldatud eesmärki silmas pidades seisnema ainult määruskaebuse esitamises, vaid piisab ka kohtule põhistatud vastuväite esitamisest 30-päevase põhjendusteta määruse kehtivusaja jooksul. Seda on korrektselt selgitanud ka halduskohus nii 10.09.2021 määruse põhjendustes (p-d 17–19) kui sõnaselgelt ka määruse resolutsioonis (p 6). Miski poleks takistanud esialgse õiguskaitse küsimuse ümber 4(6)
3-21-2054 otsustamist ka HKMS § 252 lg-le 4 tuginemata. Nimelt võib kohus HKMS § 253 lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel tühistada või seda muuta ning seda igas menetlusstaadiumis. Järelikult ei saanud kaebajal olla õigustatud ootust, et esialgne õiguskaitse kehtib kohtumenetluse lõpuni.
15.Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja õigusi ei ole tõenäoliselt võimalik taastada kaebuse rahuldamise järel, kuna äravõetud loomad on selleks ajaks saanud uue omaniku. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kaebaja jaoks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed (võimalik kahjuhüvitis loomadest õigusvastaselt ilmajäämist täiel määral ei kompenseeri), tuleb kohtul esile tuua kaalukas avalik huvi haldusakti koheseks täitmiseks ning põhistada, et kaebuse eduväljavaated on kasinad. Siinsel juhul on eelnimetatud tingimused täidetud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. Ringkonnakohus on oma eelmises siinses kohtuasjas tehtud määruses selgitanud, et kaebuse eduväljavaadete hindamine eeldab tõendite kogumist ja neile hinnangu andmist ning olukorras, kus menetlusosalistel on veel võimalik halduskohtule tõendeid esitada, pole alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohus lisab, et nüüdses menetlusetapis tuleb juba arvestada, et kaebaja on seni esitanud kohtule üksnes üldsõnalisi väiteid ettekirjutusega mittenõustumise kohta, kuid pole konkretiseerinud, millises osas on loomapidamisnõuete rikkumine ekslikult tuvastatud. PTA 08.09.2021 ettekirjutuses on põhjalikult kirjeldatud ebakohaseid tingimusi, milles kaebaja loomi pidas ja loomade terviseseisundit kontrollkäigu ajal. Samuti on välja toodud kaebaja rikutud õigusaktide sätted. Veterinaararsti kokkuvõttest nähtub, et äravõetud loomade tervist on oluliselt kahjustatud ning neil on märkimisväärsed tervisehädad (PTA 23.09.2021 vastuse lisa; PTA 17.08.2021 protokoll). Lisaks on mitmed koerad agressiivsed või nii hirmunud, et kardavad inimese lähedust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega eluliselt usutavaid väiteid, et veterinaari kokkuvõttes toodud ja vastustaja tehtud järeldused oleksid ekslikud. Enne ettekirjutuse tegemist esitatud pelk väide, et loomad olid heas toitumuses ja neid peeti nõuetekohastes tingimustes, on ilmselgelt ebapiisav PTA tuvastatu ümberlükkamiseks. Kaebaja leiab ekslikult, et vastustaja ei ole esitanud loomapidamisnõuete rikkumise kinnituseks tõendeid. Haldusakti väiteid kinnitavad veterinaar Aivi Oru 21.09.2021 allkirjastatud akt ja PTA 30.09.2021 vastusele lisatud protokollid. Vastustaja on sellega oma tõendamiskoormise täitnud ning haldusaktis toodud põhjenduste ja lisatud tõendite ümberlükkamise kohustus lasub kaebajal. Tegemist pole süüteomenetlusega, kus kaebaja ei pea tõendama, et ta pole rikkumist toime pannud. Samuti pole tegemist PTA algatusel toimuva hagimenetlusega, kus vastustaja alles hakkab asjaolusid ja tõendeid esitama ning kaebaja roll. Kaebaja ülesandeks on olnud juba praeguses menetlusstaadiumis esitada ratsionaalseid selgitusi toimunud rikkumiste kohta ning usutavaid kinnitusi, et edaspidi peaks ta loomi nõuetekohaselt. Seda pole ta teinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist õigustab praegusel juhul ülekaalukas avalik huvi. Loomade tervis ja heaolu on avalikes huvides. Loomadele on vaja tagada turvaline ning nende tervise ja heaolu nõuetele vastav keskkond (LoKS § 1 lg 1 ja § 3 lg 2). Asjaolu, et loomad pole kolmandad isikud menetlusseadustiku tähenduses, ei tähenda, et nende senised kannatused ja sellest tulenevad tagajärjed nende elule ja tervisele võib jätta arvestamata. Kaebajalt äravõetud loomade heaolu huvides on, et neile leitaks uus peremees koheselt, mitte pärast praeguses asjas kohtuotsuse jõustumist. See ongi avalik huvi, mis õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kuna menetluse senise kulu järgi on ebatõenäoline, et kohtumenetluse tulemusel kaebaja loomad tagasi saab, on säärane tulemus põhjendatud ja proportsionaalne.
16.Eeltoodu tõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
5(6)
3-21-2054 (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.