Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
10. september 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-58
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 17. novembri 2020. a käskkirjale nr 5-2/20/740 ja 11. detsembri 2020. a vaideotsusele nr 5-15/20/381-2
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 5 peale asjas nr 3-21-58 menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. aprilli 2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 5 muutmata. Asendada halduskohtu määruse põhjendused osaliselt ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 5 antud menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks.
Jätta rahuldamata X taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1; § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna vangla 17.11.2020 käskkirjaga määrati X-le distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks.
3-21-58 Vangistusseaduse (VangS) § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kinnipeetaval on keelatud mh kleepida kambri elementidele väljalõikeid, v.a selleks mõeldud koht (Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.1). Valvuri 18.10.2020 ettekande kohaselt sama päeva kella 17.05 paiku ei allunud X valvuri korraldusele eemaldada kambri aknale kleebitud väljalõigetest tähed, mis moodustasid CCCP. Ettekande kohaselt tunnistas X, et tema kleepis need tähed aknale. Sama kinnitas X 13.11.2020 vastuses. X selgitas täiendavalt, et viidatud tähtede kombinatsioon annab talle positiivsust ja ta tahab, et ka teised näeksid seda tema aknalt. Isik väitis, et tema põlved on liiga haiged, et tähed kambri aknalt eemaldada. Valvuri korralduse peale tähed eemaldada isik ei reageerinud. Valvur eemaldas väljalõiked ise. 13.11.2020 seisuga oli isikul 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. 10 karistust on määratud nimesildi kandmise kohustuse rikkumise eest. Üks karistus on määratud ebatsensuurse sõnavara kasutamise eest. Kolmel korral on X distsiplinaarkorras karistatud noomitusega, ülejäänud kordadel kartserisse paigutamisega. X karistamine on vajalik, et isik alluks edaspidi vanglateenistuja korraldustele, mis on täitmiseks kohustuslikud. Samuti distsiplineerib see kaaskinnipeetavaid. Tegemist on raske rikkumisega, mistõttu ei ole otstarbekas määrata karistuseks noomitust. Isikut on varem noomitustega karistatud, kuid see ei ole mõju avaldanud. Otstarbekas ei ole määrata karistuseks isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks, kuna X-l puuduvad rahalised vahendid lisatoitlustuse jaoks. Proportsionaalne distsiplinaarkaristus on kartserisse määramine kolmeks ööpäevaks.
2.Tallinna Vangla jättis 11.12.2020 otsusega nr 5-15/20/740 X vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole oluline, kes tähed aknale kleepis, sest isikut karistati vanglateenistuja seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. X ei esitanud asjaolusid, mis takistasid tal korraldusele allumast.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 11.01.2021 kaebuse (täiendatud 05.03.2021 ja 16.03.2021) Tallinna Vangla 17.11.2020 käskkirja nr 5-2/20/740 ja 11.12.2020 vaideotsuse nr 5-15/20/740 tühistamiseks. Samuti taotles X, et talle osutatakse meditsiinilist abi ning hüvitatakse tekitatud kahju. Kaebaja ei ole väitnud, et ta kleepis ajaleheväljalõiked aknale ega soovinud, et teised isikud näeksid aknale kleebitud ribasid. Kaebaja ei ole rikkumises süüdi. Aken ei ole ehituslik element. Keelatud on kleepida pilte, plakateid ja kalendreid. Neli ajaleheriba laiusega 1 cm ja pikkusega 30 cm ei kata akent kinni. Kleebised ei tekitanud vanglale kahju ega ohustanud julgeolekut. Kaebajale omistatud distsiplinaarrikkumised seoses nimesildi mittekandmisega on õigusvastased (vt ka Tallinna Vangla kodukorra p-d 1.3, 4.10 ja 6.2; VangS § 2, § 21, § 3 ja § 4). Kaebaja on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjad vaidlustanud. X-le pole seniajani osutatud arstiabi. Igapäevased suulised ja kirjalikud pöördumised ning avaldused pole tulemust andnud. X taotleb lisaks mittevaralise kahju hüvitamist, mille on põhjustanud vangla tegevusetus distsiplinaarkaristuse määramisel ja meditsiiniabi osutamisest keeldumisel. Taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks esitati vanglale 12.03.2021. Kaebaja palub vastata vene keeles. Samuti taotleb X enda vabastamist riigilõivu tasumisest 15 euro ja 750 euro ulatuses ning kohtule esitatud avalduste tõlkimist vene keelde.
2(7)
3-21-58
4.Tallinna Halduskohtu 22.02.2021 määrusega rahuldati X menetlusabi taotlus ning vabastati kaebaja täielikult menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 5).
5.Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määrusega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (p 1) ja tagastati X kaebus kahju hüvitamise nõude ja kohustamisnõude (osutada arstiabi) osas (p 5). Menetlusabi taotluse lahendamine Tallinna Vangla 17.11.2020 käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kolmeks ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse määramise põhjuseks oli kaebaja allumatus vanglaametniku korraldusele eemaldada kambri aknale kleebitud ajaleheväljalõiked, mis moodustasid CCCP. Tallinna Vangla kodukorra p 1.14.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud muuta ruumi või kambri sisustust (kleepida või kinnitada seintele pilte, fotosid, postreid, ikoone, kalendreid, nööre jms; panna seintele peegleid; teha iseseisvalt ehitus- ja remonditöid jne), teha kambri seintele, ehitus- ja sisustuselementidele, raamatutele ja muule Vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid (v.a selleks ettenähtud liimtahvlile), reprosid, ajakirjade väljalõikeid, enda valmistatud esemeid jms. Käskkirja kohaselt ei eitanud kaebaja, et tema need väljalõiked aknale kleepis. Sõltumata kaebaja hinnangust väljalõigete aknale kleepimise õiguspärasuse osas on vanglaametnike korralduste täitmine kohustuslik, v.a kui korraldus on ilmselgelt tühine (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2). Tühisuse aluseid ei esine. Vanglaametnike seaduslikele korraldustele mitteallumine kujutab ohtu vangla julgeolekule. Distsiplinaarkaristuse määramisel on vangla võtnud arvesse asjaolu, et kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud 11 korral ning noomitused ei ole soovitud mõju avaldanud. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse perspektiiv kasin. Kaebuse osaline tagastamine Kaebaja on 12.03.2021 avalduses märkinud, et taotlus kahju hüvitamiseks on Tallinna Vanglale esitatud samal päeval. Vangla ei ole taotlust lahendanud. Seega ei ole kaebaja kohtueelset menetlust läbinud. Kaebaja esitas taotluse kohustada vanglat osutama talle arstiabi. Kaebaja esitas võõrkeelsed pöördumised. Tallinna Vangla 13.10.2020 kirjaga nr 5-18/20/21636-2 tagastati võõrkeelne pöördumine selle tõlkimiseks eesti keelde. Seega anti kaebajale võimalus kõrvaldada avalduse puudus (võõrkeelse dokumendi tõlkimine). Vangla ei ole sisuliselt lahendanud kaebaja taotlust arstiabi saamiseks. Kohustamisnõude osas ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 29.04.2021 esitatud määruskaebuses (täiendatud 18.05.2021) tühistada Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada menetlusabi taotlus. Vangla pole seni osutanud kvalifitseeritud meditsiinilist abi. 19.04.2021 kutsus vanglaarst kaebajat välja, kuid diagnoosi ei kinnitanud ja spetsialisti juurde ei suunanud. 3(7)
3-21-58 Aknaklaasile kleebitud ribad ei takista ametnikel kambri ülevaatamist. Triip laiusega 1 cm ei ole pilt, kalender, kujutis, ajaleht ega ajakirja väljalõige. Vangla on ebaõigesti tõlgendanud aknale kleebitud detailide kujutist ja leidnud ekslikult, et need moodustasid lühendi CCCP. Tegelikkuses ei olnud kujutisel P-tähte. Vanglateenistuja ei andnud kaebajale piisavalt aega, et ajaleheribad aknalt maha võtta. X lamas voodis ja selgitas, et ei saa hetkel ajaleheribasid ära võtta. Kahju hüvitamise nõude osas ei olnud vangla seisuga 17.05.2021 vastust esitanud. Kaebaja palub vastata vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1 ja § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Lisaks Tallinna Vangla 17.11.2020 käskkirja vaidlustamisele märkis X halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täiendustes, et soovib vaidlustada arstiabi väidetavat andmata jätmist ning taotleb kahju hüvitamist. Halduskohus tagastas kaebuse kohustamis- ning hüvitamisnõude osas.
9.Kahju hüvitamise nõudega seonduvalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja selgituste kohaselt esitas ta hüvitamistaotluse vanglale 12.03.2021. Seega ei olnud kaebuse ega selle täienduste esitamise ajaks möödunud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise 2-kuuline tähtaeg. Kaebuse esitamise lubatavusele annab kohus hinnangu selle esitamise aja seisuga. Seega ei ole asja lahendamisel määravad kaebaja väited, et 17.05.2021 seisuga ei olnud vangla kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (2 kuu jooksul) lahendamata jätmisel oli kaebajal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul (RVastS § 18 lg 2). Seejuures võib vangla õigusvastane viivitus kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ning sellest tingitud kaebetähtaja möödalaskmine olla aluseks kaebetähtaja ennistamisele (vt nt Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-3-1-64-16, p-d 13–15 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelnevast tulenevalt oli kaebajal võimalik kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel see halduskohutus eraldi vaidlustada. Kaebuse ja selle täienduste esitamise ajaks ei olnud Xl kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ning kaebus on selles osas õigesti tagastatud (HKMS § 121 lg 1 p 4).
10.Toimiku materjalidest nähtuvalt kohustas halduskohus 22.02.2021 määrusega Xt selgitama, kas kaebaja on meditsiinilise abi saamise taotlusega varem pöördunud vangla poole ning kas vangla on vastava taotluse lahendanud. Kaebajal tuli esitada vastavat taotlust kajastavad dokumendid ning vangla vastus taotlusele või viited asjakohastele dokumentidele (määruse p 7). Vastuseks selgitas X esmalt, et tal ei ole võimalik tõendeid esitada (01.03.2021 vastus) ning seejärel, et on pöördunud vangla poole seoses meditsiinilise abiga iga päev nii suuliselt kui ka kirjalikult, samuti lisas kaebaja vastusele vanglale esitatud venekeelsed avaldused (12.03.2021 avaldus). Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses, et kuna vangla tagastas 13.10.2020 kirjaga nr 5-18/20/21636-2 kaebaja võõrkeelse pöördumise selle tõlkimiseks eesti keelde, ei ole
4(7)
3-21-58 vangla sisuliselt lahendanud kaebaja taotlust arstiabi saamiseks. Seetõttu ei ole kohustamisnõude osas läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
11.Võõrkeelse avalduse esitamine on taotluses esinev puudus HMS § 15 lg 1 mõttes ning vanglal tulnuks jätta võõrkeelne avaldus käiguta ja anda kaebajale täiendav tähtaeg eestikeelse taotluse esitamiseks või tõlkimise korraldamiseks (HMS § 15 lg 2). Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-s 4 sätestatud juhul tasub tõlketeenuse eest vangla. Lisaks on vanglapoolse tõlketeenuse osutamisel asjakohane hinnata taotleja keeleoskust. Puuduste kõrvaldamata jätmisel või tõlketeenuse põhjendatud juhul osutamata jätmisel on vanglal võimalik jätta taotlus läbi vaatamata (HMS § 15 lg 3). Vangla 13.10.2020 taotluse tagastamise otsus ei sisalda vaidlustamisviidet. Samuti ei ole kaebajale antud konkreetset tähtaega, mille jooksul tuleb taotluse eestikeelne tõlge esitada. Seega ei ole üheselt arusaadav, millise menetlusdokumendiga on tegemist. Lisaks tulnuks kaebajal vaidlustada taotluse tagastamine vaidemenetluses, mille järgselt oli kaebajal võimalus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Seejuures ei välista ainuüksi taotluse või vaide tagastamine vältimatult kaebuse esitamist halduskohtule, sest kohtul tuleb sisuliselt kontrollida, kas tagastamine on õiguspärane (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 33-1-78-13). Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu ka sellele, et kaebaja 12.03.2021 avaldusele lisatud venekeelsetest taotlusest viitavad 12.10.2020 kuupäeva kandvad taotlused rahulolematusele meditsiiniabi osutamisel (dtl-d 82 ja 83). Halduskohtu viidatud 13.10.2020 taotluse tagastamise otsus puudutab aga X 01.10.2020 taotlust (dtl 81). Seega ei ole välistatud, et mõne taotluse osas on X kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Halduskohus ei ole neid asjaolusid välja selgitanud. Seejuures oli võimalik pöörduda vastava kohtunõudega Tallinna Vangla poole.
12.Hoolimata eelnevast puudub kohustamiskaebuse tagastamise osas alus määruskaebuse rahuldamiseks. X on praeguseks vanglast vabanenud. Riigikohus selgitas 24.04.2012 otsuse nr 3-3-1-1-12 p-s 20, et kui kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus ei võimalda haldusorganil toimingut sooritada, tuleb kaebus toimingu sooritamiseks jätta RVastS § 6 lg-st 1 tulenevalt rahuldamata (Riigikohtu üldkogu 07.12.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-09, p 44). Kohustamiskaebuse rahuldamine võib võimatuks osutuda ka kohtumenetluse ajal muutunud faktiliste asjaolude tõttu; vangistusega seotud asjades näiteks juhtudel, kus kinnipeetav isik on vanglast vabanenud või vahistatust on saanud kinnipeetav (nt halduskolleegiumi 14.12.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-1-77-09, p 12). Need seisukohad on asjakohased ka praegu. Isegi kui halduskohus X kaebuse meditsiinilise abi väidetava osutamata jätmise osas menetlusse võtaks, rahuldaks ning kohustaks vanglat X taotlusi uuesti lahendama või meditsiinilist abi osutama, ei oleks kohtuotsuse täitmine võimalik X vanglast vabanemise tõttu. Eelneva tõttu ei ole kohustamiskaebuse rahuldamisega võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2). Seega on kohustamiskaebuse tagastamine lõpptulemusel õiguspärane. Halduskohtu põhjendused tuleb selles osas asendada ringkonnakohtu põhjendustega.
13.Menetlusabi taotlus on jäetud õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kaebajat ei karistatud distsiplinaarkorras mitte ajalehe väljalõigete võimaliku kleepimise tõttu aknale, vaid põhjusel, et kaebaja ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust kleebiste eemaldamiseks. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ametniku korraldus oli tühine HMS § 63 mõttes või kaebajal olid muud mõjuvad põhjused korralduse täitmata jätmiseks. Asjaolu, et kaebaja lamas korralduse andmise hetkel voodis, selliseks mõjuvaks põhjuseks ei ole. Ettekande kohaselt andis valvur kaebajale kaks korraldust väljalõigete eemaldamiseks (dtl 31), mis on piisav aeg, et kinnipeetav jõuaks korraldusele reageerida. Vanglas julgeoleku tagamise ning distsipliini hoidmise seisukohalt on oluline, et kinnipeetavad täidaksid vanglaametnike seaduslikke korraldusi viivitamatult. Arvestades, et 13.11.2020 seisuga oli X-l 11 kehtivat 5(7)
3-21-58 distsiplinaarkaristust, mille eest teda oli mh karistatud kartserisse paigutamisega, on määratud distsiplinaarkaristus (kartserisse paigutamine kolmeks päevaks) proportsionaalne. II
14.Tallinna Halduskohtu 22.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 5 anti X-le menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. HKMS § 117 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid (p 1); menetlusabi saamise tingimused puudusid või on ära langenud, muu hulgas menetlusabi saaja isiku muutumise korral õigusjärgluse tõttu, kui õigusjärglasel ei ole õigust saada menetlusabi (p 2); menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud (p 3); menetlusabi saaja ei anna kohtu nõudmisel selgitust oma majandusliku seisundi muutumise kohta või ei esita nõutavaid tõendeid (p 4).
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebajale antud menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimiseks tühistada HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel.
16.HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks, et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik; menetlusabi andmine eeldab ka, et isikul ei ole raha, et ise tõlkimise eest tasuda. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida HKMS § 2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14).
17.Haldusasjas nr 3-21-357 tuvastas ringkonnakohus, et kaebaja õppekeeleks XXX oli vene keel. Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 321-238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Kuigi ei ole võimalik järeldada, et kaebaja oskab eesti keelt kõrgtasemel, ei saa eitada, et ta eesti keelt ikkagi valdab. Selleks, et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaks olema terve kohtulahendi tekst pingutusteta mõistetav (Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2021 määrus nr 321-69, p 10). Seda, et kaebaja mõistab kohtulahendeid, kinnitab seegi, et X on mitmetes haldusasjades esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse, kuigi halduskohus ei ole kohtulahendeid kaebajale vene keelde tõlkinud. Määruskaebuste põhjendustest saab järeldada, et kaebaja on mõistnud vaidlustatud halduskohtu määruste sisu. Praegusel juhul ei ole tegemist ka vaidlusega, kus kasutataks keerulist sõnavara. Kaebajale on varem, sh praeguses menetluses kohtulahendeid vene keelde tõlgitud, mistõttu on tal olemas venekeelne teave, mis aitab kohtulahendite sisu paremini mõista ning vajadusel koostada eestikeelseid menetlusdokumente. Seega loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses edasiseks osalemiseks. Puudub alus arvata, et menetlusabi tühistamisel jääks X õigused kaitseta. Menetlusabi tühistamine on mh põhjendatud seetõttu, et praeguseks on X vanglast vabanenud. Seega ei ole põhjust arvata, et vajadusel oleks menetlusdokumentide tõlkimine kaebaja jaoks ebamõistlikult koormav (HKMS § 81 lg 3). Samadel põhjendustel jääb rahuldamata X taotlus ringkonnakohtu määruse vene keelde tõlkimiseks. 6(7)
3-21-58
18.Eelnevast tulenevalt jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 5 muutmata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega. Samuti tühistab ringkonnakohus kaebajale halduskohtu 22.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 5 antud menetlusabi menetlusdokumentide ja kohtulahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Ringkonnakohtu määrust kaebajale vene keelde ei tõlgita.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.