3-21-1611 XX kaebus Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 450 tühistamiseks, Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 korralduse nr 704 tühistamiseks, Saue Vallavalitsuse 06.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 212271/22714 tühistamiseks Kaebaja – XX, esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – Saue vald, esindajad Kristi Saar ja Elis Haav
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-21-1611 menetlusse.
Võtta haldusasja materjalide juurde Saue valla 17.08.2021 vastusele lisatud tõendid.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsus väljastas 05.05.2021 korraldusega nr 450 projekteerimistingimused aadressile Tuulemurru tänav L4 (72701:005:2310) ja Samblajuure tänav L5 (72701:005:0726) kinnistule jalgratta- ja jalgtee rajamise ja tänava liikluse rahustamise võtete ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale.
2.XX esitas 25.05.2021 Saue Vallavalitsusele vaide, milles taotles Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 450 täitmise peatamist ning kehtetuks tunnistamist.
3-21-1611
3.Saue Vallavalitsus jättis XX vaide 09.06.2021 korraldusega nr 629 rahuldamata.
4.Saue Vallavalitsus väljastas 30.06.2021 korraldusega nr 704 ehitusloa jalgratta- ja jalgtee rajamiseks aadressil Saue vald, Laagri alevik, Tuulemurru tänav L4 (72701:005:2310) ja Samblajuure tänav L5 (72701:005:0726).
5.XX esitas 15.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 07.05.2021 korralduse nr 450 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega. XX täiendas kaebust 06.08.2021, esitades järgmised nõuded: tühistada Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 (allkirjastatud 07.05.2021) korraldus nr 450 „Projekteerimistingimuste määramine Tuulemurru tn jalgratta- ja jalgtee ja tänava liiklusrahustusrajatiste rajamise ehitusprojekti koostamiseks“, tühistada Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 (allkirjastatud 02.07.2021) korraldus nr 704 „Ehitusloa väljastamine Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks “, tühistada Saue Vallavalitsuse 06.07.2021 väljastatud ehitusluba nr 212271/22714. Kaebaja esitas samas esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 korralduse nr 704 ja 06.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/22714 kehtivus kuni käesoleva haldusasja lahendamiseni jõustunud kohtulahendiga. Kaebajale kuuluv kinnistu külgneb alaga, kuhu on planeeritud rajada kergliiklustee. Seega mõjutab kergliiklustee ehitamine kaebajat kui naabrit vahetult läbi privaatsuse (kergliiklusteel liigutakse vahetult kaebaja aia taga) ning omandiõiguse riive, sest vastustaja antud korralduse tagajärjeks on kaebaja kinnistuga külgneva kõrvaltänava miljöö ja (elu)keskkonna muutumine transiittänava-äärseks. Samas puudutab riive kaebajat ka kaudselt läbi põhimõttelise Tuulemurru tänava liikluskorraldusliku muudatuse ning liiklusohu ja liiklustiheduse suurenemise. Ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 7 alusel ei ole võimalik Veski ja Möldre detailplaneeringuga antud liikluskorralduse põhimõtete täpsustamine, kuna vaidlustatud korraldus nr 450 kehtestab uued liikluskorralduse põhimõtted, mitte ei täpsusta detailplaneeringuga antuid. Tuulemurru tänav ei ole planeeritud n-ö peatänavana. Selle peamine funktsioon on elanike pääs oma kinnistutele ja asumisisene liikumine, mitte transiitliiklus. Korraldusega nr 450 muudetakse ilmselgelt planeeringulahendust olemuslikult, mitte ei täpsustata olemasolevat liikluskorraldust – rajatakse uus teeliik, lõpetatakse ühe liiklust rahustava meetme (jagatud liiklusruum) kasutamine ja antakse detailplaneeringu kohaselt elamukvartali sisesele kõrvaltänavale uus juurdepääsutee/jaotustänava funktsioon ning ka peatänavale vastav visuaalne väljanägemine. Vastustaja on jätnud alternatiivsed ning paremad võimalused olukorra lahendamiseks planeerimislahenduse otsustamisel ja ehitusloa väljastamisel arvestamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kõigi osapoolte huve enim järgiv ja ka nende õigusi tagav vahend, mis aitab kokku hoida nii kaebaja kui ka vastustaja (samuti kõigi teiste puudutatud isikute) ressursse. Juhul kui alustatakse kergliiklustee rajamisega või ehitatakse see haldusvaidluse vältel välja, muutub kaebuse rahuldamise korral varasema olukorra ennistamine väga keerukaks, kulukaks ja koormavaks või pigem on see isegi võimatu. Seega kaasnevad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatud tagajärjed ning seda mitte üksnes kaebaja jaoks, vaid ka teiste Tuulemurru elanike ja vastustaja jaoks. Ehitustöö algab 11.08.2021 ja planeeritud lõppemise aeg on 05.11.2021. Kaebajaga ei ole keegi ühendust võtnud selleks, et kooskõlastada kaevetöid või kokku leppida selles, kuidas peaks kaebaja oma kinnistule pääsema ehitustööde ajal. Saue valla dokumendiregistris puudub kaeveloa taotlemise või väljastamise kohta info. Seega ei ole ka kaevetööd õiguspärased. Kinnistuomanikud on vastavalt kehtivale Saue valla heakorraeeskirja § 6 p-le 4 kohustatud tegema heakorratöid (sh niitma muru) nn puhastusalal. Tuulemurru tänava mitmed omanikud 2(8)
3-21-1611 on nimetatud aladele rajanud robotniidukite niidualad – niiduala piirdekaabli katkestuse korral lõpetavad robotniidukid töö. See tähendab omanikele, sh kaebajale aja- ja rahakulu piirdekaablite parandamiseks/alade ja niidukite ümberseadistamiseks ja vahepealsel ajal muru niitmiseks. On tõenäoline, et kergliiklustee valmib ja saab kasutusloa tähtaegselt (05.11.2021) ning sellele väljastatakse ka kasutusluba enne vaidluse lahenemist jõustunud kohtulahendiga. Kasutusloa väljastamisel kaotab kehtivuse kaebaja poolt vaidlustatud ehitusluba ning vastavalt Riigikohtu selgitustele tuleb kaebajal oma kaebuse esitamisel peetud eesmärki silmas pidades alustada täiendavat kohtumenetlust kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks ja ehitusloa õigusvastasuse tuvastamiseks. Ei ole arusaadav, millised kahjud või ebamugavused tulenevad ehitusloa nr 212271/22714 kehtivuse peatamisest vastustajale. Kaebust ei saa pidada perspektiivituks ning järelikult tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset. Senises kohtupraktikas on leitud, et avaliku huvi olemasolu ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on õige olukorras, kus kohtuotsuse hilisem täitmine on raskendatud või kaebaja õiguste rikkumise tagajärgede kõrvaldamine ei ole hiljem mõistlikul viisil võimalik.
6.Saue Vallavalitsus palus 23.07.2021 vastuses jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Jalgratta- ja jalgtee eraldamine sõiduteest on avalikes huvides, tagades nimetatud piirkonnas (liiklus)ohutuse. Avalik huvi kaalub üles kaebaja privaatsusõiguse riive ja võimaliku omandiõiguse riive. Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ p 8.1 kohaselt tuleb jalakäijad eraldada sõidukite rajast liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas ja mootorsõidukite tegeliku kiiruse v85 puhul üle 30 km/h. Saue Vallavalitsuse 2020. a tellitud Tuulemurru tänavat puudutava liikluskoormuse uuringu kohaselt läbib nimetatud teed tööpäevadel ligikaudu 1300 autot päevas. 2019. a juulist kuni tänaseni on Tuulemurru tänaval aset leidnud 6 liiklusõnnetust. Kohtuvaidlus võib võtta aega aastaid, mistõttu ei ole välistatud täiendavate liiklusõnnetuste toimumine. Valmisehitatud jalgratta- ja jalgteed on võimalik likvideerida või osaliselt ümber ehitada (asfalt üles freesida, killustik ära võtta, muld tagasi tuua ning haljastamise korraldamine). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral ei ole vastustajal võimalik ehitise ohutust tagada ega täita talle õigusaktidega pandud kohustust ja sellega saaks avalik huvi olulisel määral kahjustatud. Ükski valla arengudokument ei näe ette Tuulemurru tänava osalist või täielikku sulgemist ei mootorsõidukitele ega ühelegi teisele liiklejale. Projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse on aktiivselt kaasatud piirkonna elanikke avaliku menetluse kaudu ning vald on maksimaalselt arvestanud laekunud ettepanekutega, mis võimaldavad samal ajal eesmärgi saavutamist. Isegi kui kaebaja on plaanitava jalgratta- ja jalgtee alale niiduala rajanud, on tegemist ebaseadusliku tegevusega, kuna see maa kuulub vastustajale ja mitte kaebajale. Jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaob teatud ulatuses haljasala ja seega vabaneb kaebaja edasisest niitmiskohustusest. Seda, kas tegevusega kaasnevad vastustajale pöördumatud tagajärjed, hindab vastustaja ise ja sellest lähtuvalt otsustab oma edasised tegevused. Tee likvideerimisega seonduvate kulude kandmise risk on üksnes vastustajal ja kohus ei saa hinnata vastustaja tegevuse otstarbekust. Kaebaja ei saa rääkida teiste elanike eest. Vastustaja poole on pöördunud mitmed Tuulemurru tänava ääres elavad elanikud, kes on väga huvitatud vaidlusaluse jalgratta- ja jalgtee rajamisest.
7.Tallinna Halduskohus jättis 04.08.2021 määrusega XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (p 1) ning kaebuse käiguta (p 2). 3(8)
3-21-1611
8.Tallinna Halduskohus võttis 06.08.2021 määrusega XX kaebuse menetlusse, määras kohtuistungi aja (21.10.2021) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Esitatud kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning sellel alusel õiguskaitse kohaldamisest keelduda ei saa. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et planeeritav jalgratta- ja jalgtee jääb Saue Vallavolikogu 29.04.1997 otsusega kehtestatud Veski kvartali detailplaneeringu alale. On igati usutav, et alates 1997. a on kõnealuse detailplaneeringuga hõlmatud alal liikluskoormus märkimisväärselt tõusnud, mistõttu ei pruugi 24 aastat vana detailplaneering selles osas tegeliku elu nõuetele vastata. Pädev asutus võib detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta (EhS § 27 lg 1 p 1). Vastustaja on korralduses nr 450 esitanud põhjendused, miks kaebaja väljapakutud alternatiivid ei ole sobilikud kergliiklustee rajamiseks: Tuulemurru tn on piirkonna oluline jaotustänav. Asjas esineb oluline avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja privaatsusõiguse ja võimaliku omandiõiguse riive (vt ka Tallinna Halduskohtu 04.08.2021 määrus samas asjas). Kergliiklustee rajamine on möödapääsmatu, arvestades, et Tuulemurru tänaval on märkimisväärne liikluskoormus. Eelneva tõttu lasub vastustajal kohustus tagada avalikul teel liiklejatele liiklusohutus. Lisaks soodustab kergliiklustee rajamine mootorsõidukite asemel alternatiivsete keskkonnasäästlike liikumisviiside kasutamist. Ülekaalukas avalik huvi kergliiklustee rajamiseks on selgelt äratuntav. Ei ole näha, et kaebajale tekiks kohtumenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest pöördumatut kahju ja võimalik risk selleks kaalub igal juhul üles avaliku huvi kergliiklustee rajamiseks. EhS § 12 lg 3 järgi tuleb ehitamisel arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Arvestades eelnevat tuleb vastustajal ning ehitajal tagada kaebajate õigused, s.t tuleb kaebajale tagada juurdepääs talle kuuluvale kinnistule. Ei ole usutav, et kinnistule ei tagata juurdepääsu ehitamise ajaks. Robotniiduki võimalik hilisem uuesti seadistamine ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutuse tagamiseks. Lisaks avaldas vastustaja valmisolekut taastada vajaduse korral esialgne olukord. Halduskohus lahendab vaidluse esimesel võimalusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX palub 12.08.2021 määruskaebuses halduskohtu 06.08.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada XX esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 (allkirjastatud 02.07.2021) korralduse nr 704 ja 06.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 2112271/22714 kehtivus kuni käesoleva haldusasja lahendamiseni jõustunud kohtulahendiga. Halduskohus on vääralt järeldanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi. On ilmne, et ehitusloa realiseerimine ja kergliiklustee väljaehitamine on selliseks tagajärjeks, mille kõrvaldamine pole mõistlik ja seetõttu tulnuks olukorras, kus halduskohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivitu, esialgset õiguskaitset kohaldada (vt Riigikohtu 29.11.2001 määrus asjas nr 3-3-1-57-01; 22.11.2004 määrus asjas nr 3-3-1-76-04, p 6; 14.12.2004 määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16; 11.12.2020 määrus asjas nr 320-605, p 15). Vastustaja vastusest nähtub selgelt, et vastustaja suhtub hooletult nii valla eelarvesse kui ka elanike heaolusse ning et vastustajal puudub arusaam, kust tulevad need rahalised vahendid, mille arvel peaks vastustaja kandma olukorra taastamise kulud. Hea halduse juurde ei kuulu avaliku raha raiskamine õigusvastaselt ehitatud rajatiste lammutamisele ja endise olukorra ennistamisele. 4(8)
3-21-1611 Kaebus ei ole perspektiivitu. Arvestades, et vastustaja haldusaktid korraldavad olemuslikult ümber kehtiva detailplaneeringuga antud lahendused, peab sealjuures kaebajal PlanS § 141 kohaselt olema õigus esitada kaebus muu hulgas avalikku huvi silmas pidades (vt Riigikohtu 24.05.2020 otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 15). Vastustajal on kergliiklus vajalik tuua sõiduteelt eraldiseisvale teele, et avada Tuulemurru tänav suuremahulisemale mootorsõidukite liiklusele. Sellised olemuslikult piirkonda mõjutavad muudatused tuleb lahendada detailplaneeringu muutmisega. Kohtupraktikas on leitud, et enne ehitamist tuleb välja selgitada, kas ehitamine on õiguspärane või mitte, kuna ehitamisega luuakse pöördumatu tagajärg, sest valminud ehitise lammutamine ei ole reeglina mõistlik (Riigikohtu 08.04.2004 määrus asjas nr 3-3-1-13-04, p 20). Kaebajale tekkida võivat kahju ei ole võimalik hüvitada ka rahas, kuna ehitusloa kui haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõue eeldab, et kaebuse esitajale ehitusloaga tekitatud kahju on suurem kui tagajärgede kõrvaldamise (s.o ehitise lammutamise) tõttu loa andjale ja kolmandatele isikutele tekkiv kahju (riigivastutuse seaduse § 11 lg 2, Riigikohtu 13.06.2003 otsus asjas nr 3-3-1-42-03, p 41). Avalikku huvi kui sellist kergliikluse reguleerimiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks Tuulemurru tänaval võib küll jaatada, kuid pelgalt sellise avaliku huvi olemasolu ei tähenda, et kergliiklustee tuleks planeerida ja viivitamata välja ehitada viisil, mille vastustaja on valinud. Ei ole arusaadav, mida on halduskohus silmas pidanud olulise avaliku huvi all, mille tõttu on jäetud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Abstraktsed viited liiklusohutusele ja keskkonnakaitsele ei saa olla nendeks põhjusteks. Ühtegi tõendit, et korralduse nr 704 ja ehitusloa kehtivuse peatamisega vaidluse ajaks kaasneb äratuntav liiklusohu kasv ja keskkonnakahju, ei ole esitatud. Tuulemurru tänaval on kergliiklejatega õnnetusi viimastel aastatel juhtunud vaid kaks – jalgratturile otsasõit ülekäigurajal (R_1399393) ning sõiduki otsasõit teele jooksnud lapsele (R_1439584). Vastustaja ise on korralduse nr 704 põhjendustes möönnud, et kergliiklustee rajamine suurendab liiklusohtu (nt olukorras, kus teatud hoovidest välja sõites ristub sõiduki trajektoor kõnniteega, mida kasutavad mõlemas suunas liikujad, vt korralduse nr 704 lk 3). Seega juhib kergliiklustee rajamine liiklusohtlikkuse tänavalt kergliiklusteele ja vastava kaalutluse esiletoomine halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse andmata jätmisel on seega ka sisuliselt ekslik. Keskkonnakaitse huvides ei ole kõrghaljastuse raie (mis kaasneb kergliiklustee rajamisega ja on kohe algamas) ning olemasolevate haljasalade asendamine asfaltteega. Samuti tingib kergliiklustee rajamine Veskimöldre elamurajooni ja Laagri-Harku maantee mootorsõidukite transiitliikluse suunamise Tuulemurru tänavale, seega projekteeritud lahendus hoopis suurendab keskkonnasaastet, mitte ei vähenda seda. Arvestades ka sellesuviseid vihmavalingutest tingitud uputusi, tuleks haljasalasid kui sadevee imbväljakuid säilitada, mitte neid asfalteerida. Kõrghaljastus on vajalik mh kuumalainetega kaasnevate temperatuuride leevendamiseks ning ökosüsteemi terviklikkuse ja liigilise mitmekesisuse säilitamiseks. Ehitamine pidi vastustaja teatise kohaselt algama 11.08.2021, kuid siiani ei ole mitte keegi vastustaja või ehitaja poolt pöördunud kaebaja poole, et selgitada, milline saab olema Tuulemurru tänava liikluskorraldus (sh pääs kaebaja kinnistule) kaeve- ja ehitustööde ajal. Samuti ei ole vastustaja esitanud sellekohaseid seletusi halduskohtule.
10.Saue vald palub 17.08.2021 vastuses jätta XX määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Korralduse nr 704 ja ehitusloa kehtivuse peatamisega vaidluse ajaks kaasneb äratuntav liiklusohu kasv ja keskkonnakahju. Ilmselgelt on valmisehitatud jalgratta- ja jalgteede likvideerimisel või osaliselt ümber ehitamisel rahaline kulu, kuid esmane on siiski inimestele turvalise, ohutu keskkonna rajamine, ennetamaks õnnetuste tekkimist, millega võivad kaasneda rasked tervisekahjustused või äärmuslikul juhul surm. Isegi ühe kannatanuga õnnetus sõltuvalt õnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskusastmest võib väga olulisel määral edaspidi 5(8)
3-21-1611 mõjutada kannatanu ja tema lähedaste inimeste elukvaliteeti. Kergteede rajamisel ei tule tugineda vaid statistikale, vaid ka ennetusel on ülioluline koht. Samuti näitab kergteede olulisust asjaolu, et kohalikel omavalitsustel on võimalik kergteede rajamiseks taotleda ka Euroopa Liidust rahalisi vahendeid. Euroopa Liidus on liiklusohutus peamiste prioriteetide hulgas ja liidu eesmärk on viia hukkunute arv 2050. aastaks nullini. Vastustaja poole on pöördunud mitmed Tuulemurru tänava ääres elavad elanikud, kes on väga huvitatud vaidlusaluse jalgratta- ja jalgtee rajamisest. Tegemist on liiklusohtliku tänavaga, mille puhul on liiklusohutuse tagamine ja ohu viivitamata kõrvaldamine hädavajalik, õigusaktist tulenev kohustus ning kohalikel elanikel on selleks õigustatud ootus. Liiklusohutuse ja keskkonna vahel on väga tugevad seosed. Jalgratta- ja jalgtee eraldamisega luuakse keskkond, millega tagatakse antud piirkonnas (liiklus)ohutus. Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee ehitusega luuakse antud piirkonda turvalised tingimused liiklemiseks ja võimaldatakse igapäevaselt vajalike käikude sooritamist jalgsi, jalgrattaga vm-ga nõrgemale liiklejate grupile turvalisemas keskkonnas. Tuulemurru tn jalgratta- ja jalgtee ning tänava liiklusrahustusrajatiste ehitusprojekti koostamiseks oli võimalik väljastada projekteerimistingimused, kuna tegemist oli detailplaneeringu täpsustamisega vastavalt EhS § 27 lg 4 p-le 7 ja uue detailplaneeringu menetluse algatamine ei ole vajalik. Jalgratta- ja jalgtee rajamise kohustust on kajastatud valla kehtivas üldplaneeringus ja oli kajastatud ka ajavahemikul 29.11.2012–28.06.2021 kehtinud Saue valla üldplaneeringus ning valla arengukavas. Tuulemurru tänavat ei ole võimalik ei detailplaneeringust ega ka standardi EVS:843:2016 kohaselt mitte kuidagi liigitada kõrvaltänavaks ega kvartalisiseseks väiketänavaks. Vastustaja on sõlminud 13.07.2021 RIAB Teedeehitus osaühinguga tee-ehituse töövõtulepingu vastavalt avatud menetlusega riigihankele „11186 Tutermaa-Vanamõisa tee, Laagri aleviku jalg- ja jalgrattateede ning ristmiku ehitus“ viitenumbriga 237233. Tööde valmimise tähtaeg on 05.11.2021. Hankelepingu maksumuseks on 147 577,55 eurot, millele lisandub käibemaks kehtivas määras. Kaebaja privaatsusõiguse riive on marginaalne. Kaebajal tuleb arvestada, et ta elab tiheasustusega keskkonnas ja tal puudub õigus eeldada, et tema elukoha lähedusse ei sattu ükski võõras isik liikuma. Vastustaja tagab kaebajale ehitamise ajaks sissepääsu oma kinnistule. Kaebajale on 05.08.2021 edastatud eelteavitus 11.08.2021 algavate kaevetööde kohta Tuulemurru tn jalgratta ja jalgtee ehitustöödel ning 16.08.2021 edastati kaebajale teavitus, et lähipäevil ja käesoleval nädalal algavad planeeritud jalgrattatee ja jalgtee ehitustööd koos kirjelduse ja juhistega. Saue valla kodulehel on uudise viite all artikkel peagi algavatest teetöödest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Vastustaja on esitanud määruskaebemenetluses dokumendid, mille asja juurde võtmise soovi tuleb eeldada. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Vastustaja on 17.08.2021 vastusele lisanud kaebajale edastatud Tuulemurru tn ehituse alustamise teated ja Saue valla kodulehel avaldatud teate 6(8)
3-21-1611 Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee ehituse kohta (lisad 1 ja 2). Nende tõenditega soovib vastustaja vastu vaielda kaebaja väitele, et viimast ei ole kergliiklustee ehitustöödest teavitatud. Samuti on vastustaja lisanud Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgteest huvitatud isikute päringud (lisa 3), millega soovib tõendada kolmandate isikute huvi vaidlusaluse kergliiklustee rajamise vastu. Tõendid omavad haldusasja lahendamisel tähtsust ning nendega seotud asjaolud on määruskaebuse menetluses endiselt vaidluse all. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Seetõttu võtab ringkonnakohus vastustaja 17.08.2021 vastuse lisad 1–3 haldusasja materjalide juurde. Samuti võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde vastustaja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid (vastustaja 17.08.2021 vastuse lisad 4 ja 5).
13.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus ka avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi ning hindab kaebuse perspektiive (HKMS § 249 lg 3).
14.Kaebaja väitel on tal esialgse õiguskaitse vajadus, sest juhul kui alustatakse kergliiklustee rajamisega või ehitatakse see haldusvaidluse vältel välja, muutub kaebuse rahuldamise korral varasema olukorra ennistamine väga keerukaks, kulukaks ja koormavaks või pigem on see isegi võimatu. Sealjuures on kaebaja enda subjektiivsete õiguste riivena nimetanud privaatsuse vähenemist, sest kergliiklusteel liigutakse vahetult kaebaja aia taga, ning omandiõiguse riivet, sest tema kinnistuga külgneva kõrvaltänava miljöö ja (elu)keskkond muutub transiittänavaäärseks. Lisaks suureneb Tuulemurru tänaval liiklusoht ja liiklustihedus. Ka on kaebaja maininud temale tekkiva kahjuliku tagajärjena nn puhastusalal robotniiduki piirdekaablite parandamise ja niidukite ümberseadistamise tõttu tekkivat aja- ja rahakulu.
15.Ringkonnakohtu hinnangul saab sellest tulenevalt jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, sest olukorras, kus vaidlusalune kergliiklustee valmib juba kohtumenetluse ajal, peab kaebaja sellest tulenevaid piiranguid tema privaatsus- ja omandiõigusele ka taluma. Samuti on olemas risk, et hilisema kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik Tuulemurru tänaval taastada täielikult praegu eksisteerivat olukorda.
16.Ringkonnakohus nõustub siiski vastustaja ja halduskohtuga, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole praegusel juhul selline, mis kaaluks üles avaliku huvi kergliiklustee ehitamiseks juba kohtumenetluse ajal. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja olukord praegusega oluliselt halveneks, kui kergliiklustee planeeritaval kujul peaks valmima. Kaebaja kinnistuga külgneval alal on avalikult kasutatav tee ja ta elab tiheasustusalal. Seega ei saa kaebaja õigusi oluliselt riivata see, kui jalakäijate ja jalgratturite liiklemine tema kinnistule mõne meetri võrra lähemale nihkub. Samuti tuleb kaebajal arvestada sellises piirkonnas haljastuse vähenemise võimalusega. Samas ei pea kergliiklustee rajamine tingimata tähendama tänaval liiklustiheduse ja -ohu suurenemist. Sealjuures nähtub vaidlusalustest projekteerimistingimustest (kaebuse lisa 1, dtl 26), et plaanis on Tuulemurru tänavale lisada ka liiklust rahustavaid ja liikluskoormust vähendavaid meetmeid ning viia tänavalt ära raskeveokid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et pärast kergliiklustee rajamist oleks tänaval välistatud ka tulevikus täiendavate liiklust rahustavate või vähendavate meetmete kavandamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et võimalik robotniiduki uuesti seadistamise vajadus ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutuse tagamiseks.
17.Ringkonnakohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et kergliiklustee viivitamata rajamine on vajalik võimalike liiklusõnnetuste ja nendega kaasnevate raskete tervisekahjustuste või koguni surmade vältimiseks. Vastustaja selgitusest ja vastusele lisatud elanike pöördumistest võib järeldada, et eriti ollakse mures laste turvalisuse pärast. Ringkonnakohtu 7(8)
3-21-1611 hinnangul on fakt, et viimasel paaril aastal on Tuulemurru tänaval toimunud kaks inimestele (sh ühele lapsele) vigastusi põhjustanud liiklusõnnetust, piisav alus, et võimalike uute kannatanutega õnnetuste vältimiseks kiiresti tegutseda. Kaebaja võimalikku õiguste riivet ei saa seega pidada kaalukamaks avalikust huvist tagada viivitamata jalakäijatele ja jalgratturitele võimalus turvaliselt liikuda ilma oma elu ja tervise pärast kartmata. Ka ei õigusta kergliiklustee rajamise peatamist võimalik oht, mis tekib selle ristumisel sissesõiduteedega. Selleks, et tagada auto hoovist väljumisel ohutus, on võimalik kasutusele võtta sobilikud abinõud (nt paigaldada hea nähtavuse tagamiseks sissesõidutee äärde peegel).
18.Kaebaja on määruskaebuses esitanud seisukoha, et keskkonnakaitse huvides ei ole kõrghaljastuse raie ning olemasolevate haljasalade asendamine asfaltteega, arvestades sealjuures ka üha sagenevaid kuumalaineid ja vihmavalingutest tingitud uputusi. Tegemist on siiski kaebaja üldsõnaliste väidetega ning ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et Tuulemurru tänaval haljastuse vähenemine kergliiklustee ulatuses ühel pool sõiduteed tekitab keskkonnale sellist pöördumatut kahju, mida ei ole võimalik hiljem kompenseerida.
19.Vastustaja on 17.08.2021 vastuses kinnitanud, et tagab kaebajale kergliiklustee ehitamise ajaks sissepääsu oma kinnistule. Vastustaja on lisanud ka tõendid, mis kinnitavad, et kaebajat on ehitustöödest teavitatud.
20.Eelnevast tulenevalt jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.08.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
21.Vastustaja on palunud 17.08.2021 ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 2 järgi esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna praegune määrus ei lõpeta haldusasja menetlust, ei jaota kohus menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.