Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-1611
Haldusasi
X kaebus Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 450 ja 30.06.2021 korralduse nr 704 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal Vastustaja Saue vald, esindaja KS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde Saue valla 14.02.2022 ja 22.09.2022 menetlusdokumentide lisad.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 otsus haldusasjas 3-21-1611 muutmata.
3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1611 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X elab Saue vallas Laagri alevikus aadressil XXX (katastritunnus XXXX).
2.Saue Vallavalitsus andis 05.05.2021 korraldusega nr 450 (allkirjastatud 07.05.2021) projekteerimistingimused Tuulemurru tänav L4 (katastritunnus 72701:005:2310) ja Samblajuure tänav L5 (katastritunnus 72701:005:0726) kinnistutele jalgratta- ja jalgtee ning tänava liiklusrahustusrajatiste ehitusprojekti koostamiseks. Saue Vallavolikogu 26.08.2020 määrusega nr 24 kinnitatud Saue valla arengukava 2020–2030 ja Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneering näevad ette kergliiklustee rajamise Tuulemurru tänavale. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee jääb Saue Vallavolikogu 29.04.1997 otsusega kehtestatud ja 23.03.2000 otsusega nr 37 uuesti kehtestatud Veski kvartali detailplaneeringu alale. Detailplaneering näeb Tuulemurru tänava asukohas ette „tänavamaa“. Tuulemurru tänav on üsna suure liikluskoormusega (2020. a juunis tehtud uuringu kohaselt läbib seda tööpäevadel umbes 1300 mootorsõidukit päevas), kuid seal puudub eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee ning jalakäijad peavad liikuma sõiduteel. Projekteerimistingimuste eesmärk on tagada kõigi liiklejate ohutus, arvestades mh Eesti standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Detailplaneeringuga ette nähtud lahendus ei arvesta praegusi vajadusi ja olukorda. Kavandatava jalgratta- ja jalgtee rajamise vastu on suur avalik huvi. See muudab piirkonna liikluskorralduse ohutumaks ja selle kasutajate arv on eelduslikult märkimisväärne. Täidetud on ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p-s 1 toodud tingimus, sest detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi võib projekteerimistingimustega täpsustada liikluskorralduse põhimõtteid. Plaanis ei ole rajada uut teed alale, kus detailplaneering seda varem ette ei näinud, vaid sõidutee eraldatakse jalgratta- ja jalgteest. Kuna tegemist on detailplaneeringu täpsustamisega, mitte selle olemusliku muutmisega, ei ole vaja algatada jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks uut detailplaneeringut. Jalgratta- ja jalgtee rajamisel on palju toetajaid. Avalik huvi, eriti vajadus kaitsta liikluses nõrgemat osapoolt ja soodustada liikumist, kaalub üles mõne kinnistuomaniku huvi säilitada senine olukord. Vastuseks X ettepanekutele selgitab vallavalitsus, et liiklusohutus on kaalukam kui Tuulemurru tänav 10 esise muruala vähenemine. Vallavalitsus on juba paigutanud Tuulemurru tänavale raskeveokite läbipääsu piiravad liiklusmärgid ja koostöös arendajaga on ehitatud uus Tihniku tänav. Kui lisaks valmib Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee koos sõiduteel liiklust rahustavate meetmetega, siis väheneb transiitliiklus Tuulemurru tänaval ning täiendavate meetmete rakendamine selleks ei ole vajalik. Tuulemurru tänav ei ole liigilt väike kvartalisisene tänav või kõrvaltänav, vaid piirkonna oluline jaotustänav ning tänava liiki ei ole plaanis muuta. Tuulemurru tänava olulisust arvestades ei ole otstarbekas muuta seda tupikteeks või ühesuunaliseks tänavaks, sest see viiks täiendava liikluskoormuse piirkonna teistele tänavatele. Kuna jalgratta- ja jalgtee kavandatakse vaid tänava ühele poolele, ei ole vaja rajada ülekäiguradasid. Jalgratta- ja jalgtee on viidud tänava äärsete kinnistute piiridest võimalikult kaugele, et tagada elanikele, sh Tuulemurru tänav 10 omanikele, maksimaalselt parkimisruumi, kuid kuna Tuulemurru tänav jääb kahesuunaliseks, peab sõidutee laius olema vähemalt 5,5 m. Kõrghaljastust ei likvideerita.
2(13)
3-21-1611
3.X esitas vaide, mille Saue Vallavalitsus jättis 09.06.2021 korraldusega nr 629 (vaideotsus) rahuldamata, jäädes korralduses nr 450 toodud selgituste juurde. Vallavalitsus lisas, et õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuded on Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamise ajast saadik muutunud ning tänapäevased nõuded näevad ette, et teede planeerimisel tuleb arvestada mh jalakäijate ja kergliiklejatega. Liikluskoormus on detailplaneeringu kehtestamise järel oluliselt suurenenud ja senine olukord Tuulemurru tänaval ei ole liiklejatele ohutu. Jalgratta- ja jalgtee asukoht on esitatud Palmpro OÜ ja Teedekavand OÜ töö nr 244 „Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ eskiisi asendiplaanil TL01. See lahendus on kujunenud koostöös piirkonna elanikega ega ole sama, millele on viidatud vallavalitsuse 22.01.2020 korralduses nr 76. Jalgratta- ja jalgtee asukoha valikul on lähtutud mh eesmärgist ühendada see parimal viisil Saue valla teede ja Tallinna linna jalgrattateede võrgustikuga ning säilitada võimalikult palju haljastust. Vallavalitsus nõustub, et kuna Tuulemurru tänaval hakkab liikuma rohkem jalakäijaid ja teisi aeglaselt liiklejaid, väheneb kohalik elanike privaatsus ja võib tekkida liiklusohtlikke olukordi, kui hoovist välja sõites ristub sõiduki trajektoor kõnniteega, mida kasutavad mõlemas suunas liiklejad. Privaatsuse riive ja eelkirjeldatud oht ei ole siiski nii suur, et jätta jalgratta- ja jalgtee rajamata. Praegune olukord, kus kergliiklejad sõidavad sõiduteel ja liiklejad ei ole üksteisest eraldatud, loob rohkem liiklusohtlikke olukordi. Jalgratta- ja jalgteel võib olla täiendav mõju ka autoliikluse vähenemisele ja keskkonnahoiule. Tuulemurru tänava liiki ega funktsiooni ei ole projekteerimistingimustega muudetud. Tuulemurru tänav on üks väheseid ühendusteid HarkuLaagri maantee ja Veskimöldre asumi vahel. Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on võimalik sõita ka Pääsküla ja Laagri asumitesse. Tänav oli sellisena kavandatud juba 1997. al, kui Veski kvartali detailplaneeringuga loodi piirkondlik teede võrgustik. Projekteerimistingimuste peamine eesmärk on vähendada mootorsõiduki- ja kergliikluse vahelisi konflikte ning tagada seeläbi tee ohutu kasutus kõigile liiklejatele. Transiitliiklust vähendavad eelkõige erinevad liiklust rahustavad meetmed. X alternatiivseid ettepanekuid transiitliikluse korraldamiseks on kaalutud, kuid vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta jääb senise ettepaneku juurde.
4.Saue Vallavalitsus andis 30.06.2021 korralduse nr 704 (allkirjastatud 02.07.2021) alusel ehitusloa jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks Tuulemurru tänav L4 ja Samblajuure tänav L5 kinnistutel. Kohalike elanike, sh X, ettepanekute põhjal on ehitusprojekti täiendatud ja täpsustatud. Arvestamata jäänud X ettepanekute kohta selgitab vallavalitsus, et ehitusprojekti koostamiseks korraldatud riigihange oli õiguspärane. Ehitusprojekt on nõuetekohane, kui see vastab seaduses ettenähtud nõuetele, sh on kooskõlas projekteerimistingimustega ja ehitusprojektile esitatud nõuetega. Need tingimused on täidetud. Ehitusprojekti elluviimise võimalike negatiivsete mõjude kohta selgitab vallavalitsus, et Tuulemurru tänavale on ette nähtud restkaevud ning sademevett ei juhita tee kõrvale haljasaladele. Jalgratta- ja jalgtee on sõiduteest eraldatud äärekividega, mis takistab vee valgumist kergliiklusteele. Nõustuda ei saa väitega, et ehitusprojekti elluviimise korral on Tuulemurru tänaval liiklemine ülimalt liiklusohtlik. Täielikku liiklusohutust ei saa tagada, kuid ohtusid saab minimeerida. Kuna Tuulemurru tänaval hakkab liikuma rohkem jalakäijaid ja teisi aeglaselt liiklejaid, väheneb elanike privaatsus ja võib tekkida liiklusohtlikke olukordi, kui hoovist välja sõites ristub sõiduki trajektoor kõnniteega, mida kasutavad mõlemas suunas liiklejad. Privaatsuse riive ja eelkirjeldatud oht ei ole siiski nii suur, et jätta jalgratta- ja jalgtee rajamata. Praegune olukord, kus kergliiklejad sõidavad sõiduteel ja liiklejad ei ole üksteisest eraldatud, loob rohkem liiklusohtlikke olukordi. Liiklusmärkide paigutust saab vajadusel hiljem muuta. Maksimaalne lubatud kiirus Tuulemurru tänaval on 30 km/h. Tuulemurru tänavale on projekteeritud praegu 3(13)
3-21-1611 olemasolevale neljale künnisele lisaks kaks šikaani, mis vähendavad ohtlike olukordade tekkimist. Kõik liiklejad peavad üksteisega arvestama, sh peab hoovist välja sõitev autojuht veenduma manöövri ohutuses. Ülekäiguradade tähistamise vajadust hinnatakse hiljem eraldi menetluses.
5.X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korraldus nr 450 ning Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 korraldus nr 704. Jalgratta- ja jalgtee ehitus riivab kaebaja omandiõigust (senine kõrvaltänava miljöö ja elukeskkond muutub transiittänava-äärseks ning see vähendab kaebaja kinnistu väärtust) ning vähendab privaatsust (jalakäijad jt teised aeglaselt liikujad liiguvad vahetult kaebaja akna ja aia taga). Suureneb liiklustihedus ja sellega ka liiklusoht. Kaebaja peab ümber seadistama oma robotmuruniiduki, mis kulutab aega ja raha. Vastustaja ei saanud lahendada jalgratta- ja jalgtee rajamise küsimust EhS § 27 lg 1 alusel, sest kehtiv detailplaneering ei näe Tuulemurru tänavale sellist teed ette. Pole tähtsust, et üldplaneeringus on kergliiklusteed mainitud, sest EhS § 27 lg 1 alusel saab täpsustada detail-, mitte üldplaneeringut. Veski kvartali detailplaneering on juba ellu viidud, mistõttu ei saa seda enam EhS § 27 lg 4 p 7 alusel täpsustada. Projekteerimistingimustega kehtestatakse sisuliselt uued liikluskorralduse põhimõtted. Vastustaja valitud kergliikluse korraldamise viis muudab olemuslikult planeeringulahendust ja tänava senist kasutust, sest Tuulemurru tänav muudetakse kvartalisisesest kõrvaltänavast kohalikuks jaotustänavaks ning Tuulemurru tänavale suunatakse Laagri-Harku maantee ja Veskimöldre asumite vaheline transiitliiklus. Seega EhS § 27 lg 3 kohaselt on välistatud kergliiklustee rajamine projekteerimistingimuste kaudu. Vaidlustatud haldusaktidega ei saa saavutada soovitud eesmärki: suurendada liiklusohutust. Haldusaktide põhjenduste ja ka eriteadmistega isiku DA arvamuse kohaselt liiklusoht hoopis suureneb. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks alternatiivseid lahendusi, mis on edukalt kasutusel mujal ning võimaldaks säilitada Tuulemurru tänava väljakujunenud elukeskkonna ja kõrvaltänava miljöö. Projekteerimistingimuste andmise ajal oli ehitusprojekt juba valmis. Ehitusluba on õigusvastane, sest selle aluseks olnud projekteerimistingimused on õigusvastased (EhS § 42 lg 1, § 44 p 1).
6.Saue vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses esitatud põhjenduste juurde.
7.Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebaja kinnistu külgneb kavandatava jalgratta- ja jalgteega. Seega on kaebajal kaebeõigus. Kohtulik kontroll piirdub hinnanguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele (Riigikohtu 07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15 ja 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Kaebaja väitel mõjutab kergliiklustee ehitamine tema privaatsust ja omandiõigust. Suureneb liiklustihedus ning Tuulemurru senine kõrvaltänava miljöö ja elukeskkond muutub transiittänava-äärseks. Kaebajale tekib täiendav aja- ja rahakulu, sest ta peab parandama robotniiduki piirdekaablid ja niiduki ümber seadistama. Korraldusega nr 405 antud projekteerimistingimustega ei muudetud olemuslikult senist planeeringulahendust. Projekteerimistingimused ei kujunda ümber piirkonna juurdepääsuteid ega muuda Tuulemurru tänava funktsiooni. Jalgratta- ja jalgtee rajamise eesmärk on tagada kõigi liiklejate ohutus. Veski kvartali detailplaneering näeb vaidlusalusele alale ette 4(13)
3-21-1611 „tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel. Projekteerimistingimustega eraldati sõidutee jalgratta- ja jalgteest, mitte ei rajatud uut teed alale, kus seda varem ette ei nähtud. Detailplaneering näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest. Tänavate põikiprofiilide joonise kohaselt on tänava äärde planeeritud kõnniteeplaatidega kõnnitee, mis on eraldatud sõiduteest haljasribaga. Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamise ajal (1997. a-l) ei kasutanud õigusaktid veel jalgratta- ja jalgtee mõistet (vrd liiklusseaduse (LS) § 2 p 15). Muudatus, mille järgi sõiduteest eraldatud jalgteel on lubatud sõita ka jalgratta, tasakaaluliikuri ja elektritõukerattaga, ei too kaasa olemuslikult erinevaid nõudeid sõiduteest eraldatavale teele. Samad liiklejad said ka varem Tuulemurru tänaval liigelda, lihtsalt oluliselt ohtlikumates tingimustes. Vastustaja tellis 2020. a-l Tuulemurru tänava liikluskoormuse uuringu, mille kohaselt läbib seda tööpäevadel ligikaudu 1300 autot päevas. Eriteadmistega isiku DA loenduse kohaselt on liiklussagedus 1500 sõidukit ööpäevas, mis vastab DA hinnangul kohaliku jaotustänava koormusele. DA märgib, et vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on kohaliku jaotustänava peamiseks funktsiooniks juurdepääsu tagamine, kuid kohalik jaotustänav hõlmab teatud määral ka liikluse (eelkõige transiitliikluse) funktsiooni. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et liiklussagedus 1300–1500 autot ööpäevas vastab Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ alusel kohaliku jaotustänava liigi nõuetele. Standardi p 8.1 kohaselt tuleb jalakäijad eraldada sõidukite rajast liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas. Fotode järgi on Tuulemurru tänav piisavalt lai, et sinna mahuks sõidutee kõrvale jalgratta- ja jalgtee. Vastustaja esitatud fotolt on näha, et rajatav jalgratta- ja jalgtee on sama teepoole kinnistute piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Ainuüksi tee laiuse tõttu ei saa Tuulemurru tänavat pidada kvartalisiseseks kõrvaltänavaks. Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise näeb ette ka Saue valla üldplaneering. Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on võimalik sõita Pääsküla ja Laagri asumitesse. Tuulemurru tänav on sellisena kavandatud juba 1997. a detailplaneeringus, kui loodi kogu piirkonna teede võrgustik. Tuulemurru tänava põhiülesanded ei ole sellest ajast muutunud. Kaebaja seisukohta, et Tuulemurru tänav on kavandatud kõrvaltänavana, kus oleks seetõttu vaja liiklustihedust piirata, ei kinnita detailplaneering ega haldusasja muud materjalid. Asustustihedus Tuulemurru tänava ümbruses on viimaste aastakümnetega mitmekordistunud ning see on toonud Tuulemurru ja ka teistele ümbruskonna tänavatele kordades rohkem sõidukeid ja kergliiklejaid. Selliselt on kahtlemata tõusnud kogu piirkonna tänavate liikluskoormus. Kokkuvõttes on EhS § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 p 7 kohaldamise eeldused täidetud ning puudub vastuolu EhS § 27 lg-ga 3. Seetõttu ei olnud jalgratta- ja jalgtee ehitusõiguse määramiseks vaja algatada detailplaneeringut. Kaebajaga ei saa nõustuda selles, et jalgratta- ja jalgtee rajamine sõidutee äärde suurendab liiklustihedust. Liiklustihedus Tuulemurru tänaval on vastustaja esitatud andmetel juba praegu piisavalt suur, et kujutada endast jalakäijatele ja jalgratturitele ohtu juhul, kui jalakäijate ja jalgratturite tee oleks sama, mis sõiduautodel. Jalakäijatele ja jalgratturitele omaette tee rajamine suurendab kahtlusteta liiklusohutust, kuid ei ole usutav, et see ahvatleb autojuhte kasutama Tuulemurru tänavat olukorras, kui nad muidu oleksid kasutanud mõnda teist tänavat (eriti kui reaalne lubatud sõidukiirus Tuulemurru tänaval oli enne ja on ka pärast jalgratta- ja jalgtee rajamist 30 km/h). Liikluse täiendavaks rahustamiseks saab vastustaja kasutada nt tõstetud pinnast, teed kitsendavaid eraldussaari jms meetmeid. Kaebaja ei saa vastustajalt nõuda ühegi konkreetse liiklust rahustava meetme kasutuselevõttu. Jalakäijate ja jalgratturite planeerimine sõiduteele liiklust rahustava vahendina oleks sedavõrd tiheda liiklusega teel ilmselgelt asjakohatu meede ja kaebajal puudub õigus seda nõuda.
5(13)
3-21-1611 Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et jalgratta- ja jalgtee rajamine toob elanikele kaasa ulatuslikud ümberkorraldused oma kinnistutele pääsemiseks, kuna hoovi sisse- ja väljasõidul tuleb ületada kergliiklustee. Võib eeldada, et samad jalgrattad, elektritõukerattad jm jalgrattateele lubatud liiklusvahendid liiklevad Tuulemurru tänaval juba praegu, ent hoopis ohtlikemates oludes. Kaebaja ei saa ka praegu astuda või sõita Tuulemurru tänavale, veendumata, et ei lähene ühtki jalgratast või elektritõukeratast. Õige pole kaebaja arusaam, et Tuulemurru tänav on kavandatud kõrvaltänavana. Isegi kui see nii oleks, ei välistaks see ikkagi Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee rajamist. Ühestki õigusaktist ei tulene kohustust hoiduda kõrvaltänavale jalgratta- ja jalgtee rajamisest. Kindlasti ei saa seda tuletada asjaolust, et jalg- ja jalgrattatee on juba rajatud Möldre teele. Mida enam on jalgratta- ja jalgteid, seda ohutum on liiklus. Kaebaja seisukohad, mis puudutavad Tuulemurru tänava liikluskoormust, ei ole seotud praeguse vaidluse esemega. Sellegipoolest võib märkida, et vastustaja selgituse järgi ei ole ta spetsiaalselt kavandanud liiklust Tuulemurru ega mõnele teisele tänavale, vaid liiklus on kujunenud sinna, kus inimestel on vaja liigelda. Tulenevalt asukohast, on Tuulemurru tänavast kujunenud kõige loogilisem ühendustee Möldre ja Veski asumite vahel. Kaebaja esitatud Maaameti kaardilt on näha, et Tuulemurru tänav on kõige otsem ühendustee Veski ja Möldre asumite vahel. Tuulemurru tänavast ida poole, Tuulemurru tänava alguse lähedale, jääb Google’i kaartide kohaselt hiljuti avatud Veski keskus (kogukonna kaubanduskeskus), sealt veidi edasi asuvad Veskimöldre kool ja lasteaed. Tõenäoliselt tingivad nimetatud objektid liikluse mööda Tuulemurru tänavat. Samuti on kaebaja esitatud Maa-ameti ortofotodelt näha, et piirkonna asustustihedus on alates 1994. a-st drastiliselt kasvanud. Seega on liiklustiheduse kasv Tuulemurru tänaval loomuliku arengu tagajärg. Vastustaja ei ole suunanud liiklust Tuulemurru tänavale. Kaebaja argumendid, et vastustaja peaks suunama liikluse Tuulemurru tänavalt Pilliroo tänavale, ei seondu samuti praeguse haldusasjaga, sest kaebaja on vaidlustanud jalgratta- ja jalgtee rajamise. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja peaks võtma meetmeid, et autojuhid ei kasutaks Tuulemurru tänavat ja suunduksid selle asemel mõnele teisele tänavale. Vastustaja on väljastanud projekteerimistingimused juba valminud ehitusprojektile. EhS 3. ptk kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada projekteerimistingimuste alusel, mitte vastupidi. Eelnimetatu ei ole siiski oluline menetlusviga. Võimalik robotniiduki uuesti seadistamise vajadus ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutuse tagamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on kaebeõigus, kuid eksis EhS § 27 lg-te 1 ja 3 tõlgendamisel ning tõendite hindamisel. Projekteerimistingimuste asemel oleks pidanud koostama detailplaneeringu (PlanS § 126 lg 1 p 7), sest küsimus on Saue valla elamurajoonide ja piirkondade vaheliste ühenduste ning liikluskorralduse kujundamises. Veski kvartali detailplaneeringu kohaselt, aga ka ehitustehniliselt ja olemuslikult kvartalisisene kõrvaltänav on projekteerimistingimustega muudetud transiittänavaks. Liikluskorralduse täpsustamine toimub liiklusmärkide paigaldamisega (liiklusseaduse § 6 lg 2, EhS § 27 lg 4 p 7), kuid praegusel juhul on kavandatud
6(13)
3-21-1611 uus kergliiklustee. Uue detailplaneeringu koostamisel oleks vastustaja saanud arvestada „suurt pilti“ ja kaaluda transiitliikluse korraldamiseks teisi teid, nt Pilliroo või Tihniku tänavat. Kaebaja on tõendanud, et Tuulemurru tänav ei olnud mõeldud kohalikuks jaotustänavaks – selleks pidi olema Pilliroo tänav –, vaid vastab kõrvaltänava tunnustele. Vastustaja vastupidine seisukoht, millega nõustus ka halduskohus, on paljasõnaline. Halduskohus viitas DA arvamusele, kuid tsiteeris seda valikuliselt ja tegi sellest väärad järeldused. Arusaamatu on halduskohtu põhjendus, nagu nähtuks tänavamaa laiusest, et tegemist ei ole kvartalisisese kõrvaltänavaga. Veski kvartali tänavate laius on ühesugune, v.a detailplaneeringu kohaselt uueks läbisõidutänavaks kavandatud Möldre tee (28 m) ja kohalik läbisõidutee Pilliroo tänav (16–24 m). Halduskohus on ilmselt tuginenud vaid kahele fotole ja teinud järeldusi nende vaatlemise põhjal. Sellel, et Saue valla üldplaneering näeb Tuulemurru tänavale ette kergliiklustee, ei ole tähtsust, sest EhS § 27 alusel ei saa projekteerimistingimustega täpsustada üldplaneeringut. Lisaks ei muuda üldplaneering Tuulemurru tänava funktsiooni. Ka Tuulemurru tänavat läbiv liiklusvoog ei muuda automaatselt tänava funktsiooni, vaid viitab sellele, et liiklusvoog on liiga suur ja see tuleb kohandada kõrvaltänavale vastavaks. Vastustaja on aga valinud lahenduse, mis tõstab liikluskoormust veelgi. Liikluskoormuse tõus ei saa kuidagi liiklusohutust suurendada. Vastustaja on korralduses nr 405 ka ise möönnud, et kergliiklustee rajamine suurendab liiklusohtlikke olukordi. Sama on leidnud DA. Seega jäävad arusaamatuks halduskohtu järeldused liiklusohutuse suurendamisest. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub õigus nõuda, et autojuhid kasutaksid transiittänavana Tuulemurru tänava asemel Pilliroo tänavat. Kaebaja peamine argument on see, et Tuulemurru tänava funktsiooni muudetakse ilma detailplaneeringut koostamata ja selles alternatiivseid transiitliikluse korraldamise võimalusi kaalumata. Kaebaja probleem on ülemäärane liiklus Tuulemurru tänaval, mida kergliiklustee rajamine ei lahenda, vaid süvendab – seda ka DA arvates. Kui Veski kvartali detailplaneeringu tänavate skeem näeb ette HarkuLaagri maantee ja Möldre tee vahelise ühenduse Pilliroo tänava kaudu, riivab kaebaja õigusi see, kui vastustaja suunab transiitliikluse liikluskorralduslikult hoopis Tuulemurru tänavale, minnes vastuollu tänava senise kasutuse, elanike ootuste ja kehtiva detailplaneeringuga kavandatud liikluskorraldusega. Piirkiiruse kehtestamine ei taga veel selle järgimist. Seega tuleb kaaluda meetmeid, mis võimaldaks reaalselt piirkiirust vähendada, nt jagatud liiklusruum, mis DA arvates on omane kõrvaltänavale. Tänavat sõidukite käsutusse andes suureneb sõidukiirus veelgi. Sellist „suuremat pilti“ oleks saanud näha kogu piirkonda hõlmavas detailplaneeringu menetluses. Kuna vastustaja arvates on detailplaneeringu lahendus iganenud, siis on ilmne, et Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise tegelik eesmärk on muuta selle tänava olemust ja funktsiooni, muutes selle transiittänavaks. Halduskohtu järeldused liiklustiheduse kasvu ja sõidukiiruse kohta ei põhine samuti seadusel. Uuring näitab, et piirkiirusest ei peeta kinni. Vastustaja valitud lahendus võimendab seda probleemi. Liiklusohutus suureneb tänavat pikisuunas kasutavate kergliiklejate jaoks, kuid väheneb tänavaid põikisuunas ületajate jaoks, kinnistutelt väljasõitude tegemisel, samuti säilib oht kergliiklusteid kasutavatele jalakäijatele. Kohtu viidatud standard ei nõua kergliiklustee rajamist, kui liikluskoormus ületab 1300 autot ööpäevas, vaid seda, et jalgrattatee tuleb eraldada teemärgistega. Kaebaja ei ole nõudnud vastustajalt kindla sisuga lahendust, vaid väitnud, et kui vastustaja soovis lahendada erinevate magistraalide ja asumite vahelise liikluse probleemi, oli vale lahendada seda ühte tänavat hõlmavate projekteerimistingimuste kaudu. Kindla sisuga
7(13)
3-21-1611 lahenduse nägi ette hoopis vastustaja, sest ehitusprojekt oli projekteerimistingimuste kehtestamise ajaks juba valmis. See muutis ka kaasamise näiliseks.
9.Saue vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde. Vastustaja ei lahendanud vaidlustatud haldusaktidega piirkonna liikluskorraldust ega suunanud Tuulemurru tänavale täiendavat transiitliiklust. Tuulemurru tänava funktsiooni ei ole pärast Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamist muudetud. Kaebaja omandas kinnistu pärast detailplaneeringu kehtestamist ega saa nõuda, et seda ei viidaks ellu. Veski kvartali detailplaneeringut tuleb tõlgendada, arvestades selle jooniseid ja tekstiosa. Detailplaneering näeb vaidlusalusesse asukohta ette „tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel. Detailplaneering ei näe ette eraldi jalgrattateed, kuid näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest. Detailplaneeringuga on Tuulemurru tänav sisuliselt planeeritud jaotustänavaks, sest see on ühendustee Harku-Laagri maantee ja Veskimöldre asumi vahel, samuti saab seda mööda sõita Pääsküla ja Laagri asumitesse. Kaebaja selgitused ja tõendid selle kohta, kas Tuulemurru tänav on seni olnud ehituslikult või kasutuselt pigem kohalik jaotustänav või midagi muud, ei ole asjakohased. Määrav on see, kuidas tänav planeeriti Veski kvartali detailplaneeringus. Vastustaja on täies ulatuses ellu viimata detailplaneeringut täpsustanud, lisades kergliiklustee osasse kõnniteele lisaks jalgrattatee. See on EhS § 27 lg 4 p-st 7 tulenevalt lubatav. Detailplaneeringu liikluskorralduse skeem annab ülevaate ümbruskonna tänavatest, kuid ei määra tänavate funktsiooni. DA arvamus ei puutu selles osas asjasse, sest pole tähtsust, milline on Tuulemurru tänava tänane tehniline lahendus või kuidas elanikud seda tajuvad. Samas on vastustaja järjekindlalt olnud seisukohal, et Tuulemurru tänav on planeeritud kohalikuks jaotustänavaks. Kaebaja ei saa elanike ootuste osas esindada kedagi teist peale iseenda. Teised elanikud on tänulikud, et vaidlusalune jalgratta- ja jalgtee sai lõpuks valmis. Kaebaja peab peamiseks probleemiks ülemäärast liiklust Tuulemurru tänaval, kuid vastustaja peamine eesmärk oli suurendada liiklusohutust. Liiklust rahustava abinõuna oleks tiheda liiklusega tänava puhul kohatu planeerida jalakäijad ja jalgratturid liiklema koos sõiduteele. Väites, et Veski kvartali detailplaneeringu lahendus on iganenud, pidas vastustaja silmas, et detailplaneering nägi ette üksnes kõnnitee, kuid tänapäeval on mõistlik jalgratta- ja jalgtee kokku viia. Kaebaja väited vajadusest vaadata „suuremat pilti“ ei ole praeguses vaidluses asjakohased.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Vastustaja esitas 14.02.2022 seisukoha lisadena uued tõendid: 21.10.2020 DA-ga toimunud kohtumise protokolli (lisa 1) ja 27.10.2020 kirjavahetuse DA-ga (lisa 2). Vastustaja soovib nendega tõendada väidet, et Tuulemurru tänav on käsitatav kohaliku jaotustänavana ning kavandatav jalgratta- ja jalgtee suurendab liiklusohutust. Kaebaja leidis 16.09.2022 seisukohas, et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleks jätta vastu võtmata. Samuti tõi kaebaja välja, et 21.10.2020 kohtumise protokoll on allkirjastamata, kohtumise sisu jääb protokolli põhjal arusaamatuks ning vastustaja on tõenäoliselt teinud DA seisukohtadest eksliku järelduse, sest DA ei ole oma Tuulemurru tänava elanike tellimusel koostatud kirjalikus arvamuses (kaebuse lisa 13) esitatud seisukohti kirjalikus vormis muutnud. Seepeale esitas vastustaja 22.09.2022 seisukoha lisana 21.10.2020 DA-ga toimunud kohtumise protokolli, mis on digitaalselt allkirjastatud.
11.Vastustaja pole tõepoolest ära näidanud, miks ta ei saanud eespool nimetatud dokumente esitada juba halduskohtus, kuigi need olid tal juba sel ajal olemas. Ringkonnakohus võtab uued 8(13)
3-21-1611 tõendid asja õigemaks lahendamiseks siiski vastu (HKMS § 198 lg 3). Pooled vaidlevad ringkonnakohtus mh selle üle, kas projekteerimistingimustes ette nähtud jalgratta- ja jalgtee lahendus suurendab liiklusohutust, nagu vastustaja on eesmärgiks seadnud. Kaebaja tugineb selles küsimuses ka DA kui eriteadmistega isiku kirjalikule arvamusele. Vastustaja esitatud tõendid kajastavad samuti DA seisukohti selles küsimuses, seejuures on 21.10.2020 kohtumine DA-ga toimunud just kaebuse lisana 13 esitatud arvamuses kajastatud teemade arutamiseks. Vastustaja on viidanud DA-ga 21.10.2020 toimunud kohtumise protokollile ja DA seisukohtadele juba 09.06.2021 vaideotsuses (lk 5). Seega sisuliselt on kohtumise protokoll osa haldusmenetluse toimikust, mille esitamiseks on halduskohus vastustajat kohustanud. Kaebaja on saanud apellatsioonimenetluses tutvuda uute tõendite sisuga ja esitada nende kohta oma arvamuse. Seda, kas kõnealused tõendid on usaldusväärsed, ning milliseid järeldusi neist teha, hindab ringkonnakohus allpool. II
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
13.Vaidlustatud projekteerimistingimused kehtestati EhS § 27 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab, et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimusi siiski detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS § 27 lg 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) üldplaneeringus määratud tingimusi; 4) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt.
14.Veski kvartali detailplaneering kehtestati 1997. a-l ja samal kujul uuesti 2000. a-l. Seega oli projekteerimistingimuste andmise ajaks möödunud EhS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaeg.
15.Pole vaidlust, et Veski kvartali detailplaneeringu järgi asub Tuulemurru tänav „tänavamaal“, mis on mõeldud liiklemiseks kõigile. Detailplaneeringu osaks oleva tänavate põikiprofiilide joonise (vastustaja 14.09.2021 seisukoha lisa 1) kohaselt planeeriti Veski kvartali tüüpilisele tänavale (seega ka Tuulemurru tänavale) kõnniteeplaatidega kaetud kõnnitee, mis on sõiduteest eraldatud haljas- või parkimisribaga. Kuna projekteerimistingimuste andmise ajal liiklesid Tuulemurru tänaval kõik liiklejad koos sõiduteel ja eraldi kõnnitee puudus, ei olnud selles osas Veski kvartali detailplaneeringut ellu viidud ning detailplaneeringu täpsustamine EhS § 27 lg 4 p 7 alusel oli põhimõtteliselt võimalik.
16.Kaebajal on iseenesest õigus, et projekteerimistingimusi saab anda detail-, mitte üldplaneeringu täpsustamiseks. Korralduses nr 450 tehtud viiteid kehtivale ja koostatavale üldplaneeringule ei ole siiski asjakohatud. Vastustaja põhjendab sellega sisuliselt pikemaaegset plaani ja vajadust rajada Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee. Kaebaja pole vastu vaielnud, et nii projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud kui ka sel ajal menetluses olnud ning 2021. a-l kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgi oli Tuulemurru tänavale kavandatud kergliiklustee1. Kuna Saue valla üldplaneering on kehtestatud avatud menetluse tulemusel ja väljendab valla ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi, sh määratleb liikluskorralduse
3-21-1611 üldisi põhimõtteid, on sisuliselt saavutatud ühiskondlik kokkulepe Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise kohta. Kergliiklustee rajamise nägi ette ka projekteerimistingimuste kehtestamise ajal kehtinud Saue valla arengukava 2020–2030.
17.EhS eelnõu (Riigikogu XII koosseisu 555 SE) seletuskirja kohaselt on projekteerimistingimustega keelatud täpsustada detailplaneeringut selliselt, et selle kaudu muutub detailplaneeringu olemus, st sekkutakse varem kokkulepitud põhilahendusse (lk 54). Ringkonnakohtud on senises praktikas hinnanud detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks EhS § 27 lg 3 tähenduses näiteks soovi projekteerimistingimustega vähendada detailplaneeringus ettenähtud ehituskeeluvööndit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11), samuti olukorda, kus detailplaneeringu kohaselt oli kinnistule lubatud püstitada 4–8 korteriga elamu, kuid taotluses sooviti projekteerimistingimuste väljastamist 2–3 korteriga elamu püstitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-674, p 22), või 150 korteriga elamu asemel sooviti püstitada 350 eluruumiga ühiselamu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1344, p-d 14–15). Detailplaneeringu olemuse muutmist on nähtud ka selles, kui detailplaneeringus kavandatud gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone asemel soovitakse rajada hoopis tavandihoone-krematoorium (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.02.2021 otsus nr 3-19-1749, p-d 30–37) või muudetakse oluliselt krundi hoonestusala paiknemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-712, p 31). Seevastu ei ole detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks peetud seda, kui planeeringuala kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks tuleks pikendada detailplaneeringus ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-151873, p 18). Praegusel juhul on Veski kvartali detailplaneeringus Tuulemurru tänava kui tüüpilise tänava puhul ette nähtud jalakäijate ala eraldamine mootorsõidukitele mõeldud alast. Projekteerimistingimused täpsustavad Tuulemurru tänava liikluskorralduse põhimõtteid selliselt, et varem jalakäijatele kavandatud eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid ja teised kergliiklejad. Sellega ei muudeta detailplaneeringus ettenähtud Veski kvartali liikluskorralduse põhilahendust, vaid sisuliselt täpsustatakse Tuulemurru tänava kasutamise tingimusi.
18.EhS § 27 lg 3 kohaldamisel ei ole tähtsust, millisele tänava liigile Tuulemurru tänav projekteerimistingimuste andmise ajal oma olemuselt või kohalike elanike tunnetuse järgi vastas. Otsustamaks, kas vaidlusalused projekteerimistingimused muudavad Veski kvartali detailplaneeringut oluliselt, ei tule projekteerimistingimustega ette nähtud lahendust võrrelda Tuulemurru tänava faktilise kasutamisega projekteerimistingimuste andmise ajal, vaid detailplaneeringus ettenähtud, kuid seni ellu viimata lahendusega. Veski kvartali detailplaneeringu I osas „Lähteandmed ja üldeesmärgid“ (kaebuse lisa 12) on eesmärgiks võetud „[l]uua teedevõrk, mis oleks piirkonna eripära arvestades selgepiiriline, kuid elanikele maksimaalselt ohutu. Eristada visuaalselt peateed kõrvalteedest.“ Seega eristati detailplaneeringu eesmärkides, nagu ka eespool nimetatud tüüpiliste tänavate põikiprofiilide joonisel, kahte tänava liiki: pea- ja kõrvaltänavad. Tuulemurru tänav liigitub neist kahest kõrvaltänavaks, mille puhul oli ette nähtud mh sõiduteest eraldatud kõnnitee. Veski kvartali detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala laiema ümbruse tänavate skeemi (kaebaja 08.10.2021 seisukoha lisa 6) järgi kavandati uueks läbisõidutänavaks Möldre tee ja kohalikuks läbisõidutänavaks Pilliroo tänav. Vaidlusalused projekteerimistingimused ei muuda Veski kvartali detailplaneeringuga ettenähtud teedevõrku ega võta Pilliroo tänavalt või Möldre teelt neile ettenähtud läbisõidutänava funktsiooni. Ka Tuulemurru tänava detailplaneeringujärgne olemus ei muutu. Detailplaneeringu kohaselt võisid kõik liiklejad kasutada Tuulemurru tänavat mh Laagri-Harku maanteelt Möldre teele pääsemiseks (ja vastupidi) ning see põhimõte jääb samaks. Seega projekteerimistingimused, mis lubavad rajada Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee, ei muuda seda transiittänavaks.
10(13)
3-21-1611
19.Vastustaja on korralduses nr 450 ja vaideotsuses selgitanud, sh viidetega Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning EhS §-dele 7 ja 8, et kaasaegse linnaruumi planeerimine eeldab, et mootorsõidukiga liiklejate kõrval arvestatakse ka jalakäijate ja kergliiklejate vajaduste ning ohutusega. Tuulemurru tänaval on Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamise ajaga võrredes liikluskoormus suurenenud, kuid kõik liiklejad liiguvad koos sõiduteel. Selline olukord ei vasta vastustaja hinnangul tänapäevastele vajadustele ja ei ole ohutu. Need vastustaja põhjendused projekteerimistingimuste andmiseks on asjakohased. Eesti standardi EVS 843:201 „Linnatänavad“ (vt viited standardile vaideotsuse lk-l 4) p 4.4 kohaselt on liikluskorralduse peamine eesmärk tagada võimalikult ohutu ja sujuv liiklus ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb vähendada mootorsõidukite ja kergliiklejate vahelisi konflikte, sh kavandada sõiduteede äärde teid jalakäijatele ja kergliiklejatele. Standardi p 8.1 järgi tuleks jalakäijad eraldada sõidukitest liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas. Vastustaja 2020. a-l tellitud liikluskoormuse uuringu (vastustaja 23.07.2021 seisukoha lisa) järgi oli liiklustihedus Tuulemurru tänaval tööpäevadel umbes 1300 mootorsõidukit päevas ning DA 2020. a mõõdistuste (kaebuse lisa 13) kohaselt ligikaudu 1500 sõidukit ööpäevas. Liiklusuuringute järgi ei peetud kinni ka kehtestatud piirkiirusest. Kaebaja esitatud andmetel on Tuulemurru tänaval ajavahemikul 25.07.2019– 13.03.2021 toimunud kuus liikluskindlustusjuhtumit, mille puhul on fikseeritud isiku- või asjakahju (vt 12.08.2021 menetlusdokumendi p 2.8; vrd ka kaebaja 08.10.2021 seisukoha p 2.3). Eeltoodud asjaolud kinnitavad korralduses nr 450 esitatud seisukohta, et Tuulemurru tänav ei ole senisel kujul liiklemiseks ohutu.
20.Vastustaja ei ole korralduses nr 450 ega vaideotsuses väitnud, et projekteerimistingimustega kavandatud lahendus välistab igasuguse ohu liiklejatele. Muu hulgas on vastustaja möönnud, et mõnest Tuulemurru tänava hoovist üle kavandatava jalgrattaja jalgtee sõiduteele sõites võib projekteerimistingimustega ettenähtud lahendus olla ka hetkel kehtivast olukorrast ohtlikum. Vastustaja on põhjendanud, et valitud lahendus on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik kompromiss paljude erisuunaliste huvide ja vajaduste vahel. Kaebaja pidi enne ja peab ka edaspidi olema tähelepanelik oma kinnistult autoga välja sõites ning veenduma manöövri ohutuses, sh arvestama Tuulemurru tänaval liikuvate jalakäijate ja jalgratturitega. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema kinnistult autoga üle kavandatava jalgrattaja jalgtee sõiduteele välja sõitmine oleks mingil põhjusel eriliselt ohtlik.
21.DA seisukohtadest ei saa järeldada, et tema hinnangul on projekteerimistingimustes ettenähtud lahendus ohtlik (vt DA arvamus, kaebuse lisa 13, ning vastustaja ja DA 21.10.2020 kohtumise protokoll, vastustaja 22.09.2022 seisukoha lisa). Kuigi pole täpselt teada, millal DA kaebusele lisatud arvamuse koostas, milline oli talle antud lähteülesanne ja millist projekti ta täpsemalt hindas, pidi arvamus olema valminud enne 21.10.2020, sest sel päeval toimunud kohtumise sisuks oli arutelu DA arvamuse üle. Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et pärast seda on ehitusprojekti kohalike elanike ettepanekute alusel muudetud. Samas on DA 21.10.2020 kohtumisel möönnud, et vähemalt ohtlikumaks olukord Tuulemurru tänava ühte äärde jalgratta- ja jalgtee ehitamisega kindlasti ei muutu, vaid see parandab n-ö nõrgemate liiklejagruppide (jalakäijad ja ratturid) liiklusohutust. DA leidis veel, et ideaalis võiks sarnase jalgratta- ja jalgtee ehitada ka tänava teise äärde. Kuna DA kinnitusel kajastab protokoll kohtumise sisu õigesti (vt vastustaja 14.02.2022 seisukoha lisa 2), pole alust arvata, et teda sunniti kohtumisel oma varasematest seisukohtadest taganema.
22.Kuigi vastustaja peab Tuulemurru tänavat kohaliku liikluse korraldamisel oluliseks, puudub asja materjalide põhjal alus arvata, et vastustaja on transiitliiklust sihilikult Tuulemurru tänavale suunanud. Pärast Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamist on välja ehitatud Veski ja Möldre asumid, samuti mitmed seda ümbritsevad, planeeringualast väljapoole jäävad elamupiirkonnad (vt ka kaebaja 08.10.2021 seisukoha lisa 1, Maa-ameti ortofoto aastast 1994, 11(13)
3-21-1611 ning kaebaja 21.10.2021 seisukoha lisad 1–3). Vastustaja tellis Tuulemurru tänava liikluskoormuse uuringu ka 2012. a-l (vt vastustaja 22.09.2022 seisukoha lisa) ning võrdlus 2020. a uuringuga näitab, et kaheksa aastaga on liikluskoormus Tuulemurru tänaval oluliselt suurenenud. On eluliselt usutav, et suurenenud liikluskoormus Veski kvartali ümbruses, sh Tuulemurru tänaval, on tingitud ümbruskonna elanike arvu olulisest kasvust viimase 20 aasta jooksul, mille tõttu on suurenenud ka vajadus pääseda Laagri-Harku maanteelt Möldre teele ning sealt edasi lähedal asuvatesse asumitesse.
23.Vastustaja on kaalunud kaebaja ettepanekuid liikluskoormuse vähendamiseks Tuulemurru tänaval. Vastustaja on selgitanud, et piiras 2020. a liikluskoormuse uuringu tulemusi ja kohalike elanike soove arvestades juba enne projekteerimistingimuste andmist raskeveokite liiklemist Tuulemurru tänaval, samuti paigaldas liikluse rahustamiseks künnised ja kehtestas piirkiiruseks 30 km/h. Projekteerimistingimuste järgi on kavandatud rajada lisaks šikaanid, mida pidas heaks ideeks ka DA (vt 21.10.2020 kohtumise protokoll). Sellised liiklust rahustavad meetmed mõjuvad tõenäoliselt heidutavalt neile mootorsõidukijuhtidele, kes soovivad kasutada Tuulemurru tänavat üksnes kiireks läbisõiduks Laagri-Harku maanteelt Möldre teele või vastupidi. Lisaks on vastustaja selgituse kohaselt valmimas Tihniku tänav, mis täidab koos Pilliroo tänavaga kohaliku läbisõidutänava funktsiooni. Vastustaja hinnangul mõjutavad need abinõud koostoimes, et kogu transiitliiklus ei jää Tuulemurru tänava kanda ja mootorsõidukute liikluskoormus Tuulemurru tänaval tulevikus eeldatavalt hoopis väheneb. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse pidada vastustaja hinnangut valeks. Kaebaja on tegelikult ka ise möönnud, et Tihniku tänav lahendab Tuulemurru tänava suurenenud liikluskoormuse küsimuse (06.08.2021 seisukoha p 2.3). Ka kergliiklust Tuulemurru tänaval saab tulevikus vajadusel kujundada liikluskorraldusvahendite abil (nt otsustades, kuidas jagada kergliiklustee liikluskorralduslikult jalakäijate ja jalgratturite vahel).
24.Vastustaja on korralduses nr 450 kaalunud kaebaja ettepanekuid säilitada Tuulemurru tänaval senine jagatud liiklusruum, keelata seal osaliselt mootorsõidukite liiklus või muuta mootorsõidukite liiklus ühesuunaliseks, kuid leidnud, et kaebaja huvid ei ole kaalukamad kui avalikud ja kolmandate isikute huvid, mis räägivad projekteerimistingimustes valitud lahenduse kasuks. Ringkonnakohtule ei nähtu selliseid kaalumisvigu, mis annaks aluse kahelda vastustaja otsuse ratsionaalsuses. Kaebajale ei tulene Veski kvartali detailplaneeringust ega muudest õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda Tuulemurru tänaval senise jagatud liiklusruumiga olukorra säilimist, samuti Tuulemurru tänava osalist või täielikku transiitliiklusele sulgemist või tupikteeks või ühesuunaliseks muutmist. Vastustaja on korralduses nr 450 selgitanud, et senise jagatud liiklusruumi säilitamine ei ole liikluskoormust arvestades piisavalt ohutu ning kaebaja pakutud muud lahendused suunaks täiendava liikluse Tuulemurru tänava asemel mõnele teisele ümbruskonna tänavale. Kaebaja kinnistu asub tiheasustusalal avalikult kasutatava tee (tänava) ääres ning ta ei saa eeldada, et tema elukeskkond püsib muutumatuna. Jalakäijad ja jalgratturid liiguvad ka praeguse jagatud liiklusruumi puhul kaebaja kinnistust maksimaalselt 15 m kaugusel. Projekteerimistingimuste järgi on kavandatav jalgratta- ja jalgtee viidud Tuulemurru tänava äärsete kinnistute piiridest võimalikult kaugele, sh tulles vastu kohalike elanike soovile säilitada maksimaalselt parkimisruumi. Seega nihkub nn aeglane liiklus kaebaja kinnistule vaid mõned meetrid lähemale. Vastustaja on korralduses nr 450 ja vaideotsuses asjakohaselt selgitanud, et kaebaja võib privaatsuse suurendamiseks istutada oma kinnistu sõidutee poolsesse äärde nt hekitaimed. Kaebaja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid, mis võimaldaks täpsemalt hinnata, kui palju tema kinnistu väärtus võiks jalgratta- ja jalgtee rajamise tõttu väheneda. Mõne potentsiaalse ostja silmis (nt lastega pered või inimesed, kes liiguvad peamiselt jalgsi või jalgrattaga) võib turvaline ning võrgustikku ühendatud jalgratta- ja jalgtee kaebaja kinnistu väärtust hoopis tõsta. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et
12(13)
3-21-1611 avalik huvi Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks on kaalukas, kaebaja õiguste riive seevastu ei ole kuigi intensiivne.
25.Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebaja väited ei anna alust tühistada korraldust nr 450 koos selle lisaks olevate projekteerimistingimustega.
26.Kaebaja peab korraldust nr 704 ja selle lisaks olevat ehitusluba õigusvastaseks põhjusel, et selle aluseks olev korraldus nr 450 on õigusvastane ja selle tühistamise korral langeb ära ehitusloa andmise eelhaldusakt (vt EhS § 12 lg 1, § 14 lg 1 p 3, § 42 lg 1 ja § 44 p 1). Ringkonnakohus leidis eespool, et projekteerimistingimuste tühistamiseks ei ole alust. Seega pole alust tühistada ka korraldust nr 704. III
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei taotle kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte apellatsioonimenetluse menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.