X kaebus Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 450 tühistamiseks, Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 korralduse nr 704 tühistamiseks ja Saue Vallavalitsuse 06.07.2021 väljastatud ehitusloa nr 212271/22714 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X, esindaja v.adv Tarmo Friedenthal Vastustaja – Saue vald, esindajad Kristi Saar ja Elis Haav
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 21.10.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.12.2021. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kaebaja elukoht on xxxxxxxx. Saue Vallavalitsus väljastas 05.05.2021 korraldusega nr 450 (edaspidi: korraldus nr 450) projekteerimistingimused aadressile Tuulemurru tänav L4 (72701:005:2310) ja Samblajuure tänav L5 (72701:005:0726) kinnistule jalgratta- ja jalgtee rajamise ja tänava liikluse rahustamise võtete ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale (edaspidi: PT). Planeeritav jalgratta- ja jalgtee jääb Veski kvartali detailplaneeringu (kehtestatud Saue Vallavolikogu 29.04.1997 otsusega, edaspidi: Veski detailplaneering) alale. Veski detailplaneering näeb nimetatud asukohta ette „tänavamaa“. PT kohaselt on Tuulemurru tänav
suhteliselt suure liikluskoormusega tänav, kus eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee puudub ning jalakäijad peavad liikuma sõiduteel. Saue Vallavalitsus on 2020. aastal tellinud Tuulemurru tänavat puudutava liikluskoormuse uuringu, mille kohaselt läbib nimetatud teed tööpäeval ligikaudu 1300 autot päevas. Saue Vallavalitsuse kohustuseks ja eesmärgiks on tagada tee ohutu kasutamine kõigile liiklejatele. Detailplaneeringuga ette nähtud lahendus ei võta arvesse tänast vajadust ja olusid ohutuse tagamiseks. Arvestades, et liikluskoormus on võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga suurenenud, tingib see vajaduse jalgratta- ja jalgtee eraldi rajamise. Tuulemurru tn jalgratta- ja jalgtee on olulise avaliku huviga ehitis, kuna sellest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale. Selle ehitamise osas on samuti suur avalik huvi, kuna sõidutee ja jalgratta- ja jalgtee eraldamisega muutuks ohutumaks kogu liikluskorraldus antud alal. Kasutajate arv saab eelduslikult olema märkimisväärne.
2.Vastuseks X seisukohtadele on korralduses nr 450 märgitud, et vald täpsustab projekteerimistingimustega olemasolevat Veski detailplaneeringut, kus olemasolevalt teelt eemaldatakse liikluse nõrgem osapool eraldi jalgratta- ja jalgtee koridori. Liiklusohutuse ehk inimestele ohutumate liikumistingimuste loomine (ning ka avalik huvi) kaalub selgelt üle krundiesise muruala vähenemise.
3.X esitas 25.05.2021 Saue Vallavalitsusele vaide, milles taotles Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr 450 täitmise peatamist ning kehtetuks tunnistamist.
4.Saue Vallavalitsus jättis X vaide 09.06.2021 korraldusega nr 629 rahuldamata (edaspidi: vaideotsus).
5.Saue Vallavalitsus väljastas 30.06.2021 korraldusega nr 704 ehitusloa jalgratta- ja jalgtee rajamiseks aadressil Saue vald, Laagri alevik, Tuulemurru tänav L4 (72701:005:2310) ja Samblajuure tänav L5 (72701:005:0726).
6.X esitas 15.07.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 07.05.2021 korralduse nr 450 tühistamiseks. X täiendas kaebust 06.08.2021, esitades järgmised nõuded: tühistada Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 (allkirjastatud 07.05.2021) korraldus nr 450 „Projekteerimistingimuste määramine Tuulemurru tn jalgratta- ja jalgtee ja tänava liiklusrahustusrajatiste rajamise ehitusprojekti koostamiseks“, tühistada Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 (allkirjastatud 02.07.2021) korraldus nr 704 „Ehitusloa väljastamine Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks “, tühistada Saue Vallavalitsuse 06.07.2021 väljastatud ehitusluba nr 212271/22714.
KAEBAJA SEISUKOHAD
7.Vaideotsus on ebaõige. Vastustaja soovib rajada kergliiklustee Tuulemurru tänavale selle elanike huvidega arvestamata. Ehitustöödega kaasnevad kaebaja ja teiste Tuulemurru tänava elanike jaoks pöördumatud tagajärjed. Realiseeritakse ehitusprojekt, mis on koostatud seadusega vastuolus antud projekteerimistingimuste alusel.
8.Kaebaja elukoht on xxxxxx, mis külgneb alaga, kuhu on planeeritud rajada kergliiklustee. Kergliiklustee ehitamine mõjutab kaebajat vahetult privaatsuse ning omandiõiguse riivega. Vaidlustatud korralduse tagajärjeks on kaebaja kinnistuga külgneva kõrvaltänava miljöö ja elukeskkonna muutumine transiittänava-äärseks. Riive puudutab kaebajat ka kaudselt põhimõttelise Tuulemurru tänava liikluskorraldusliku muudatuse ning liiklusohu ja liiklustiheduse suurenemise kaudu.
9.Detailplaneering ja ehitusseadustiku (EhS) § 27 ei võimalda vastustajal lahendada Tuulemurru tänavale kergliiklustee projekteerimist ja ehitamist projekteerimistingimuste andmise kaudu. Tegemist on detailplaneeringu reguleerimisalaga. Detailplaneering on taaskehtestatud 23.03.2000. Seega ei ole detailplaneering vananenud lahendustega.
10.Vastustaja on rikkunud EhS § 27 lg-t 1 ja § 27 lg 4 p-i 7 koosmõjus planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-ga 7. Detailplaneering ei näe ette Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamist. Vastav
detailplaneering on realiseeritud mahus, mis on planeeringudokumentides antud ja planeeringulahendus on terviklikult välja ehitatud. Seega ei ole EhS § 27 lg 4 p-i 7 alusel võimalik detailplaneeringuga antud liikluskorralduse põhimõtete täpsustamine, kuna vaidlustatud korraldus nr 450 kehtestab uued liikluskorralduse põhimõtted.
11.Detailplaneeringu koostamisel oli eesmärgiks kõrval- ja peateede visuaalne eristamine ning metslinnaosa loomine. Detailplaneeringuga ettenähtud liikluskorralduslik lahendus on erinev korralduses nr 450 toodust. Detailplaneering annab PlanS § 126 lg 1 p-i 7 alusel piirkonna liikluskorraldusliku lahenduse s.t Tuulemurru tänava funktsioon ei ole ette nähtud transiitliikluseks. Eelnevat on väljendanud ka eriteadmistega inimene, kes tõi mh välja, et kergliiklustee rajamine muudab oluliselt detailplaneeringuga etteantud liikluskorralduslikku lahendust ning toob kaasa põhimõttelise muudatuse Tuulemurru tänava funktsionaalsuses ja tänava klassis.
12.Korralduse nr 450 alusel on antud projekteerimistingimused, millega muudetakse detailplaneeringuga antud Tuulemurru tänava liikluskorraldust ning Tuulemurru tänava tähendust olemuslikult. Seetõttu on korraldus EhS § 27 lg-ga 3 vastuolus. Kergliiklustee rajamise küsimused tuleks vastustajal lahendada PlanS § 126 lg 1 p-i 7 alusel detailplaneeringuga. Kuna Tuulemurru tänav paikneb tiheasustusega alal, mis on hõlmatud kehtiva detailplaneeringuga, ei oma tähendust üldplaneering. Üldplaneeringu elluviimine on PlanS § 124 lg 2 alusel detailplaneeringu ülesanne, mida ei saa asendada EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimuste andmisega. Vastustaja on ise kinnitanud, et detailplaneeringuga ette antud liikluskorralduslik lahendus ei ole mõeldud transiitliiklusega kaasneva liikluskoormuse talumiseks. PlanS ei luba lahendada olukorda projekteerimistingimustega sõltumata sellest, kui palju on möödunud aega detailplaneeringu kehtestamisest. Üldplaneering ei kajasta Tuulemurru tänava kergliiklustee ehituslikke nõudeid, mis peaksid sisalduma detailplaneeringus. Korraldusega nr 450 muudetakse planeeringulahendust olemuslikult, mitte ei täpsustata olemasolevat liikluskorraldust. Projekteerimistingimuste kehtestamine on vastuolus PlanS §-dega 1 ja 8.
13.Jalg- ja jalgrattatee on detailplaneeringuga ette nähtud Möldre teele. Kergliiklustee rajamine Tuulemurru tänavale põhjustab olukorra, kus tänava liikluskoormus tõuseb tuntavalt ning selle kasutus muutub kõrvaltänavast transiittänavaks. See mõjutab elanike, sh kaebaja elukvaliteeti ja Tuulemurru tänava elukeskkonda negatiivselt.
14.Detailplaneeringuga ette antud ja realiseeritud Tuulemurru tänava tehniline ning liikluskorralduslik lahendus ei vasta jaotustänava funktsioonile. Sellise liikluskorraldusliku lahenduse ümberehitamine jaotustänavale ei saa toimuda projekteerimistingimuste väljastamise kaudu. Vastustaja oleks pidanud PlanS § 126 lg 1 p 7 kohaselt määrama liikluskorralduslikud põhimõtted detailplaneeringu alal detailplaneeringuga. Kaebajale teadaolevalt on vastav ühendustee kavandatud lahendada Pilliroo tänava kaudu. Seega on tarbetu suunata transiitliiklus Tuulemurru tänavale, millega kaasneb sealsete elanike huvide ning õiguspärase ootuse põhjendamatu riive. Sedavõrd olulise liikluskorraldusliku ja ka elukorraldusliku muudatuse käsitlus peaks olema kogu piirkonda hõlmav.
15.Vastustaja on väljastanud projekteerimistingimused 07.05.2021 ehitusprojektile, mis oli juba valminud. EhS 3. ptk kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada projekteerimistingimuste alusel, mitte vastupidi. Seega on korralduse nr 450 menetluses oluline menetlusviga.
16.Korralduse nr 450 andmiseks ei ole läbiviidud haldusmenetluse tulemusel koostatud uut ehitusprojekti, vaid kasutatud on tühistatud korralduse nr 76 alusel Palmpro OÜ ja Teede Kavand OÜ koostatud tööd nr 244. Palmpro OÜ ja Teede Kavand OÜ töö nr 244 kohaselt on Tuulemurru tänav juba määratletud ehitusprojekti realiseerimise tulemusena kohalikuks jaotustänavaks.
17.Vastustaja ei ole haldusmenetluses alternatiivseid lahendusi sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud, miks ei ole võimalik leida liiklusohutuse tagamiseks lahendusi, mis võimaldavad säilitada Tuulemurru tänava kui kõrvaltänava olemuse.
18.Kergliiklustee rajamine toob elanikele kaasa ulatuslikud ümberkorraldused oma kinnistutele pääsemiseks, kuna sisse- ja väljasõidul hoovist tuleb ületada kergliiklustee. Arvestades elektritõukerataste ja -liikurite kasvavat kasutust ning üldist liiklustiheduse suurenemist vähendab see liiklusohutust.
19.Vastustaja ei ole arvestanud keskkonnaalaste aspektidega. Linnades ei ole tehispindade tõttu sadeveel kuhugi imbuda.
20.Vastustaja ei ole esitanud Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee rajamiseks taotlust Euroopa Liidu toetuste saamiseks. Samuti ei ole avatud taotlusvooru kergliiklusteede rajamise rahastamiseks.
21.Korraldusega nr 450 väljastatud projekteerimistingimused ei ole kehtivad, mistõttu ei ole kehtetute projekteerimistingimuste alusel koostatud ehitusprojekti järgi ehitamine õiguspärane. Kaebaja ei ole vastu Tuulemurru liiklusohutuse tõstmisele, kuid peab võimalikuks kaebajat vähem koormava ja tema õigusi vähem riivava lahenduse leidmist. Vastustaja ei soovi lahendada liiklusohutuse, vaid Harku-Laagri maantee ning Veskimöldre ühenduse küsimust.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
22.Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Korraldus nr 450 ja korraldus nr 704 ning selle alusel antud ehitusluba on õiguspärased. Haldusaktid on antud pädeva haldusorgani poolt, andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele.
23.Tuulemurru tänav on suhteliselt suure liikluskoormusega tänav, kus eraldiseisev jalgratta- ja jalgtee puudub ning jalakäijad peavad liikuma sõiduteel. Nimetatud asjaolule on viidanud mitmed ümbruskaudsed elanikud. Vastustaja on 2020. a tellinud Tuulemurru tänavat puudutava liikluskoormuse uuringu, mille kohaselt läbib nimetatud teed tööpäevas ligikaudu 1300 autot. Selline liiklussagedus vastab Eesti Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (edaspidi: standard) alusel kohaliku jaotustänava liigi nõetele. Standardi punkti 8.1 kohaselt tuleb jalakäijad eraldada sõidukite rajast liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas ja mootorsõidukite tegeliku kiiruse v85 puhul üle 30 km/h. Seega tuleb liiklussageduse ja tegeliku kiiruse põhjal jalakäijad sõiduteest eraldada. Arvestades, et liikluskoormus on võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga suurenenud, tingib see vajaduse jalgratta- ja jalgtee eraldamise sõiduteest.
24.Detailplaneering näeb vaadeldavasse asukohta ette „tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel. Detailplaneering ei näe eraldi ette jalgrattateed Tuulemurru tänava äärde, kuid näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest. Detailplaneeringu koosseisus oleva tänavate põikiprofiili joonise kohaselt on tänava äärde planeeritud eraldi kõnniteeplaatidega kõnnitee, mis on eraldatud haljasribaga. Detailplaneeringu kohaselt on Tuulemurru tänav planeeritud sisuliselt jaotustänavaks, kuna see on ühendustee Harku-Laagri maantee ja Veskimöldre elamurajooni vahel. Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on võimalik edasi sõita ka Pääsküla ning Laagri asumitesse. Tänav on sellisena kavandatud juba 1997. a koostatud piirkonna detailplaneeringus, kui loodi kogu piirkondlik teedevõrgustik ning tänava põhiülesanded ei ole sellest ajast muutunud.
25.EhS § 27 lg 1 p 1 ja EhS § 27 lg 4 p 7 aluseks võttes ei muudeta Tuulemurru tänavale jalgrattaja jalgtee projekteerimisega ja ehitamisega kehtestatud planeeringulahendust olemuslikult. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee rajatakse paralleelselt Tuulemurru tänavaga, osaliselt eraldab sõiduteed jalgratta- ja jalgteest üksnes äärekivi. Projekteerimistingimustega ei korraldata ümber piirkonna juurdepääsuteid. Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei muuda Tuulemurru tänava funktsiooni. Jalgratta- ja jalgtee eesmärk on tagada Tuulemurru tänavat kasutavate kõigi liiklejate ohutus.
Vastustaja eesmärk ei ole kunagi olnud suunata kogu transiitliiklust Tuulemurru tänavale. Lisaks Tuulemurru tänavale võimaldab transiitliiklust ka läheduses olev Pilliroo tänav.
26.Kaebaja väide, et Tuulemurru tänav on detailplaneeringus planeeritud kõrvaltänavana, on paljasõnaline ja tõendamata. D. Antov seda oma arvamuses leidnud ei ole.
27.Detailplaneeringut tõlgendades ei ole võimalik aluseks võtta tänava tänast situatsiooni. Lähtuda tuleb planeeringust ja sel hetkel kehtinud õiguslikust regulatsioonist. Detailplaneeringu kaardilt nähtub, et kõik tänavad on planeeritud tänavateks, mille eesmärgiks on linnasisese transiitliikluse tagamine ning juurdepääsu tagamine tänavaäärsetele kinnistutele. Arvestades, et detailplaneering hõlmab suurt ala, siis on vähe usutav, et planeeringuga nähti ette, et kõik tänavad on kõrvaltänavad. Seda, et detailplaneeringuala tänavad planeeriti jaotustänavatena, kinnitab ka tänavate põikiprofiilide joonis. Järeldust, et tegemist on kõrvaltänavaga, ei saa teha üksnes sellest, et tänaval on kiirusepiirang 30 km/h.
28.EhS § 27 alusel projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb veenduda, et projekteerimistingimustes sätestatu ei läheks vastuollu kehtiva üldplaneeringuga. Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise näeb ette ka Saue valla üldplaneering (kehtestatud 2021. a). Vastustajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et kergliiklusteed Tuulemurru tänava äärde ei rajata, kuna see oleks vastuolus ühe olulise strateegiadokumendiga ja ka elanike tegelike vajadustega. Vastustaja peab kõigis menetlustes seisma selle eest, et üldplaneering viidaks ellu nii, nagu näeb ette kehtestatud planeering.
29.Üldplaneering ei kajasta tee täpset liiki, selle asukohta ega laiust. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne määratleda teedevõrgu üldised asukohad. Ehituslike üksikasjade nagu tee laiuse, tee täpse paiknemise ja liigi määratlemine ei ole üldplaneeringu ülesanne. See on projekteerimistingimuste (EhS § 26 lg 4 p 1 ja 3) ülesanne.
30.Vastustaja korraldas projekteerimistingimuste väljastamise menetluses Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks avatud menetluse põhimõttel. Vastustaja on läbi viinud ausa ja läbipaistva haldusmenetluse, mille käigus on kõik huvitatud isikud saanud oma arvamust avaldada. Vastustaja on põhjendanud oma seisukohti ja arvamuste arvestamata jätmist põhjendanud.
31.Korralduse nr 450 alusel koostatud projekti sarnasus varasematele projektidele ei muuda projekti lubamatuks. Korralduse nr 450 alusel koostatud Tuulemurru jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt ei ole identne 22.01.2020 korralduse nr 76 alusel koostatud eskiislahendusega. Varasema töö kasutamine, mida on täiendatud hilisemas haldusmenetluses tehtud korrektuuridega, ei ole keelatud. Tuulemurru jalgratta- ja jalgtee projekt on koostatud korralduses nr 450 menetluse käigus kujunenud tingimusi arvestades. Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee ehitusprojekt kannab kuupäeva 18.05.2021. Töö korralduse nr 450 alusel tehtud ehitusprojekt sarnaneb varasema projektiga, kuna tee asukoht ja liik ei ole muutunud.
32.Alternatiivseid lahendusi ei toeta üldplaneering ega detailplaneering. Detailplaneeringu kohaselt peab Tuulemurru tänav kogu ulatuses olema kasutatav mootorsõidukitele ja kergliiklejatele. Samuti ei võimalda detailplaneering sulgeda Tuulemurru tänava ja Instituudi tee otseühendust. Kaebuses toodud ettepanekud tooksid kaasa liikluse suurenemise kvartali kõrvaltänavatel, mis ei lahendaks tekkinud probleemi.
33.Kaebaja elab tiheasutusalal linnakeskkonnas. Kaebajal ei saa olla õiguspärast ootust, et tema kinnistuga piirneval avalikul tänaval liikluskorraldust ei muudeta. Tegemist on vastustajale kuuluva kinnistuga, kes vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg-le 1 on kohustatud korraldama oma territooriumil valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Kaebaja peab sellises keskkonnas elades arvestama, et tema privaatsusõigus võib saada riivatud. Kaebaja kinnistu piirneb Tuulemurru tänavaga. Juba täna kasutavad jalakäijad Tuulemurru sõidutee osa ja kaebaja kinnisasja vahele jäävat haljasala. Seega Tuulemurru tänava äärde jalgratta- ja jalgtee rajamine ei muuda
kaebaja olukorda võrreldes juba olemasoleva olukorraga. Suurema privaatsuse saavutamiseks on kaebajal võimalik oma kinnistut haljastada hekitaimedega. Kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole selline, mis kaaluks üles avaliku huvi jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks liiklusohutuse tagamise eesmärgil.
KOHTU PÕHJENDUSED
34.Kaebaja kinnistu on vaidlustatud projekteerimistingimuste (PT) alusel ehitatava jalgratta- ja jalgtee naaberkinnistu, seega on tema kaebeõigus väljaspool kahtlust. Seega on kaebus HKMS § 44 lg 1 kohaselt lubatav.
36.Kaebaja väitel mõjutab kergliiklustee ehitamine tema privaatsust ja omandiõigust ning muudab tema kinnistuga külgneva kõrvaltänava miljöö ja (elu)keskkonna transiittänava-äärseks, suurendades selle liiklustihedust. Ka on kaebaja maininud temale tekkiva kahjuliku tagajärjena tema aia taga robotniiduki piirdekaablite parandamise ja niidukite ümberseadistamise tõttu tekkivat aja- ja rahakulu. Kohus saab vaadata läbi vaid neid kaebaja väiteid, mis on seotud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega (Riigikohtu halduskolleegium otsused 7.05.2020 3-17-2637 p 15 ja 11.10.2016 3-3-1-15-16 p 16).
37.LS § 2 p 15 kohaselt on jalgratta- ja jalgtee jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee tee osa. Vaidlustatud korraldusega eraldas vastustaja jalgratturid ja jalakäijad Tuulemurru tänaval sõiduteest, rajades ühele poole tänavat sõiduteest eraldatud jalgrattaja jalgtee.
38.Kohus leiab, et korraldusega nr 450 ei ole muudetud planeeringulahendust olemuslikult. Projekteerimistingimustega ei korraldata ümber piirkonna juurdepääsuteid. Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei muuda Tuulemurru tänava funktsiooni. Jalgratta- ja jalgtee eesmärk on tagada Tuulemurru tänavat kasutavate kõigi liiklejate ohutus. Jalgratta- ja jalgtee rajamisega Tuulemurru tänava äärde ei muuda olulisel määral tänava lahendust võrreldes detailplaneeringus sätestatuga. Nimetatud tegevus ei too kaasa põhimõttelist muudatust Tuulemurru tänava funktsionaalsuses. Veski kvartali detailplaneering (edaspidi detailplaneering) näeb vaatlusalusele alale ette „tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel. Vastustaja eraldas sõidutee jalgratta- ja jalgteest, mitte ei rajanud uut teed alale, kus detailplaneering seda varasemalt ette ei näinud.
39.Detailplaneering ei näe eraldi ette jalgrattateed Tuulemurru tänava äärde, kuid näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest. Detailplaneeringu koosseisus oleva tänavate põikiprofiili joonise (vastustaja vastuse lisa „kvartalite dp“) kohaselt on tänava äärde planeeritud eraldi kõnniteeplaatidega kõnnitee, mis on eraldatud sõiduteest haljasribaga ning et tee laius on 15 m. Kohus leiab, et ehkki detailplaneering ei näe ette otsesõnu jalgratta- ja jalgtee rajamist, ei muuda praegu rajatav jalgrattaja jalgtee siiski detailplaneeringu lahendust oluliselt. Oluline on, et detailplaneering nägi ette jalakäijate eraldamise sõiduteest selleks eraldi tee loomisega. Detailplaneeringu kehtestamise ajal 1997. a ei kasutanud õigusaktid ka veel jalgratta- või jalgtee mõistet. Selline muudatus, kus sõiduteest eraldatud jalgteel on lubatud sõita ka jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja elektritõukerattaga, ei ole detailplaneeringu lahenduse oluline muutmine. Muuhulgas ei too see kaasa olemuslikult erinevaid nõudeid sõiduteest eraldatavale teele. Samad liiklejad said ka varem Tuulemurru tänaval liigelda, seda lihtsalt oluliselt liiklusohtlikumates tingimustes.
40.Vastustaja on 2020. a tellinud Tuulemurru tänavat puudutava liikluskoormuse uuringu, mille kohaselt läbib nimetatud teed tööpäevas ligikaudu 1300 autot. Kaebaja esitatud transpordiplaneerimise professori Dago Antovi arvamuse kohaselt (kaebuse lisa 13) on liiklussagedus Tuulemurru tänaval ööpäevas 1500 sõidukit ja tema hinnangul vastab see kohaliku jaotustänava koormusele. D. Antov märgib, et vastavalt standardile on kohaliku jaotustänava peamiseks funktsiooniks juurdepääsu tagamine, kuid kohalik jaotustänav hõlmab teatud määral ka
liikluse (ehk siis eelkõige transiitliikluse) funktsiooni. D. Antov on märkinud, et Tuulemurru tänavale on rajatud liikluse rahustamiseks ka künnised. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et selline liiklussagedus vastab Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ alusel kohaliku jaotustänava liigi nõetele. Standardi punkti 8.1 kohaselt tuleb jalakäijad eraldada sõidukite rajast liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas.
41.Vastustaja 21.10.2021 esitatud fotolt ja kaebuse lisa 2.1. fotolt nähtub, et Tuulemurru tee on piisavalt lai selleks, et sinna mahuks sõidutee kõrvale jalgratta- ja jalgtee. Seejuures nähtub vastustaja fotolt, et rajatav jalgratta- ja jalgtee on sama teepoole kinnistute piiridest vähemalt 4 meetri kaugusel. Juba tee laiuse tõttu ei saa seda pidada kvartalisiseseks kõrvaltänavaks. Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise näeb ette ka Saue valla üldplaneering (kehtestatud 2021. a).
42.Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on võimalik edasi sõita ka Pääsküla ning Laagri asumitesse. Tänav on sellisena kavandatud juba 1997. a koostatud piirkonna detailplaneeringus, kui loodi kogu piirkondlik teedevõrgustik ning tänava põhiülesanded ei ole sellest ajast muutunud. Kaebaja seisukoht, et Tuulemurru tänav on kavandatud kõrvaltänavana, kus oleks seetõttu vaja liiklustihedust piirata, ei nähtu ei detailplaneeringust ega muudest haldusasja materjalidest. Asustustihedus Tuulemurru tänava ümbruskonnas on viimaste aastakümnetega mitmekordistunud, mis on toonud mitte ainult Tuulemurru, vaid ilmselt kõikidele ümbruskonna tänavatele kordades rohkem sõidukeid ja ka kergliiklejaid. Selliselt on kahtlemata tõusnud kogu piirkonna tänavate liikluskoormus.
43.Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 27 lg 1 punkti 1 kohaselt võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta. Käesoleval juhul on detailplaneeringu kehtestamisest möödas rohkem kui 20 aastat. EhS § 27 lg 4 punkti 7 võimaldab projekteerimistingimustega täpsustada detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. Seetõttu ei olnud vajalik detailplaneeringu muutmine ja vastustaja sai tee rajada projekteerimistingimustega.
44.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et jalgratta- ja jalgtee loomine sõidutee äärde suurendab juba iseenesest liiklustihedust. Liiklustihedus Tuulemurru tänaval on vastustaja esitatud andmetel juba piisavalt suur, et kujutada endast jalakäijatele ja jalgratturitele ohtu juhul, kui jalakäijate ja jalgratturite tee oleks sama, mis sõiduautodel. Jalakäijate ja jalgratturitele omaette tee kujundamine suurendab kahtlusteta liiklusohutust, kuid ei ole usutav, et see ahvatleb autojuhte seda tänavat kasutama olukorras, kui nad muidu oleksid kasutanud mõnda teist tänavat (eriti olukorras, kui reaalne lubatud sõidukiirus oli enne ja on pärast jalgratta- ja jalgtee rajamist 30 km/h). Liikluse täiendavaks rahustamiseks saab vastustaja kasutada näiteks tõstetud pinnast (nn lamavad politseinikud), teed kitsendavaid eraldussaari jm meetmeid. Kaebaja ei saa vastustajalt nõuda ühe konkreetse liiklust rahustava meetme kasutuselevõttu. Veelgi enam aga, jalakäijate ja jalgratturite planeerimine sõiduteele liiklust rahustava vahendina oleks sedavõrd tiheda liiklusega teel ilmselgelt kohatu meede ja kaebajal puudub õigus vastustajalt sellise meetme valikut nõuda.
45.Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et jalgratta- ja jalgtee rajamine toob elanikele kaasa ulatuslikud ümberkorraldused oma kinnistutele pääsemiseks, kuna sisse- ja väljasõidul hoovist tuleb ületada kergliiklustee. On põhjust eeldada, et samad jalgrattad, elektritõukerattad jm jalgrattateele lubatud liiklusvahendid liiklevad juba praegu Tuulemurru teel, ent seda hoopis ohtlikemates oludes. Kaebaja ei saa ka hetkel astuda ega sõita Tuulemurru teele ilma veendumata, et ühtki jalgratast ega elektritõukeratast ei lähene.
46.Kohus ei jaga kaebaja arusaama, et Tuulemurru tänav oleks kavandatud kõrvaltänavana. Isegi kui oleks, ei välistaks see Tuulemurru tänavale iseenesest jalgratta- ja jalgtee rajamist. Ühestki õigusaktist ei tulene lisaks kohustust hoiduda kõrvaltänavale jalgratta- ja jalgtee rajamisest. Kindlasti
ei saa seda tuletada asjaolust, et jalg- ja jalgrattatee on juba rajatud Möldre teele. Mida enam on jalgratta- ja jalgteid, seda on ohutum liiklus. Kohus leiab, et kaebaja seisukohad, mis puudutavad Tuulemurru tänava liiklustihedust, ei ole seotud käesoleva vaidluse esemega. Sellegipoolest märgib kohus, et vastustaja selgitas kohtuistungil, et ei ole spetsiaalselt kavandanud liiklust ei Tuulemurru ega mõne teise tänava peale, kuna liiklus on kujunenud sinna, kus inimestel on vaja liigelda. Tulenevalt oma geograafilisest asendist on seetõttu Tuulemurru tänavast kujunenud kõige loogilisem ühendustee Möldre ja Veski elurajoonide vahel. Vaadates Maa-Ameti kaarti (kaebaja 21.10.2021 seiuskoha lisa nr 3), on näha, et Tuulemurru tänav on kõige otsem ühendustee Veski ja Möldre elurajooni vahel. Tuulemurru tänavast idapoole, väga lähedale Tuulemurru tänava algusest, jääb Google kaartide kohaselt hiljuti avatud Veski keskus (kogukonna kaubanduskeskus), sealt veidi edasi Veskimöldre kool ja lasteaed. Kohus peab tõenäoliseks, et juba nimetatud objektid põhjustavad liiklust mööda Tuulemurru teed. Samuti oli näha kaebaja 21.10.2021 esitatud ja istungil kuvatud Maa-Ameti ortofotodelt (kaebaja 21.10.2021 seisukohtade lisad 1 ja 3), et piirkonna asustustihedus on alates 1994. aastast drastiliselt kasvanud. Seda kinnitas ka Saue Vallavalitsuse 2020. aastal tellitud Tuulemurru tänavat puudutava liikluskoormuse uuring. Seega on liiklustiheduse kasv Tuulemurru tänaval asjade loomuliku arengu tagajärg. Vastustaja ei ole suunanud liiklust Tuulemurru tänavale.
47.Kaebaja argumendid, et vastustaja peaks suunama liikluse Tuulemurru tänavalt Pilliroo tänavale, ei seondu samuti käesoleva haldusasjaga, kuivõrd on kaebaja vaidlustanud jalgratta- ja jalgtee rajamise. Kaebajal puudub sellega seoses subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja peaks võtma tarvitusele meetmeid, et autojuhid ei kasutaks Tuulemurru tänavat ja suunduksid selle asemel teistele tänavatele. Tuulemurru tänaval on kiiruspiirang 30 km/h, mida ei ole vastustaja sõnul kavas muuta. Seega saavad autojuhid läbida tänavat vaid nimetatud kiirusega.
48.Vastustaja on väljastanud projekteerimistingimused 07.05.2021 ehitusprojektile, mis oli juba valminud. EhS 3. ptk kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada projekteerimistingimuste alusel, mitte vastupidi. Eelnimetatu ei kujuta endast kohtu hinnangul siiski olulist menetlusviga.
49.Asjaolu, et vastustaja on kasutanud projekteerimistingimuste lähtealusena teisi analoogseid projekteerimistingimusi, ei oma projekteerimistingimuste õiguspärasuse seisukohalt tähtsust.
50.Võimalik robotniiduki uuesti seadistamise vajadus ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutuse tagamiseks.
51.Kaebaja väite, et vastustaja ei ole esitanud Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee rajamiseks taotlust Euroopa Liidu toetuste saamiseks, kontroll ei kuulu halduskohtu pädevusse. Valla eelarve mõistlik või ebamõistlik kasutus ei allu halduskohtu kontrollile.
52.Eeltoodud põhjustel jääb kaebus rahuldamata.
53.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.