1.Võtta haldusasja toimikusse Tallinna Vangla 17. mai 2021. a vastus haldusasja nr 3-21566 toimikust; Keila Kooli 9. juuni 2021. a vastused; Justiitsministeeriumi 11. juuni 2021. a vastus ja Tallinna Vangla 16. juuni 2021. a vastus haldusasja nr 3-21-357 toimikust.
2.Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
3.Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. aprilli 2021. a määruse peale asjas nr 3-21-357.
4.Jätta rahuldamata XX taotlus haldusasja materjalide ja ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.
Määruse punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3 ja § 207 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Tallinna Vanglale 05.01.2021 vaidena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise (registreeritud 19.02.2021 nr 5-15/21/37-1), millele oli lisatud võõrkeelne avaldus.
2.Tallinna Vangla andis XXile 20.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/37-2 10-päevase tähtaja pöördumises esineva puuduse kõrvaldamiseks, mis seisnes kas pöördumise tõlkimises või nõuetekohase taotluse esitamises pöördumise tõlkimiseks.
3-21-357
3.XX esitas vanglale 27.01.2021 taotluse tõlkida selles loetletud dokumendid vangla kulul (registreeritud 02.02.2021 nr 5-8/21/3048-1).
4.Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/37-3 XXi 05.01.2021 pöördumise läbivaatamatult, kuna taotleja ei kõrvaldanud 20.01.2021 teates kirjeldatud puudust.
5.XX esitas 19.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla tegevuse 05.01.2021 vaide (registreeritud Tallinna Vanglas 19.01.2021 nr 5-15/21/37-1 all) tagastamisel 08.02.2021 otsusega nr 5-15/21/37-3. Kaebaja taotles, et kohus kohustaks vanglat tõlkima tema avaldused eesti keelde.
6.Tallinna Halduskohtu 13.04.2021 määrusega tagastati kaebus, jäeti menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata, jäeti menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata ja võeti asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-436 esitatud 29.03.2021 vastus koos lisadega. Vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates oli õigusvastane. Vastuseks Tallinna Vangla 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise kirjale esitas kaebaja taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Kaebaja 27.01.2021 tõlgete taotluse osas ei teinud Tallinna Vangla otsust jätta see rahuldamata ega andnud kaebajale täiendavat tähtaega 05.01.2021 taotluse tõlke esitamiseks. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et Tallinna Vangla juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta. Siiski keeldus vangla õigustatult kaebaja võõrkeelse pöördumise menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Kaebaja suudab ennast eesti keeles väljendada määral, millest piisab vaide esitamiseks. Seejuures ei ole vaja teada keerulisi erialaväljendeid ning vaide menetlemist ei takista õigekirjavead. Kaebaja 27.01.2021 vanglale esitatud eestikeelsest taotlusest nähtub, et ta on suuteline aru saama, mida temalt oodatakse ning end piisavalt arusaadavalt väljendama. Vangla on 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise teates märkinud, et kaebaja on varem esitanud pöördumisi eesti keeles ning seetõttu on alust arvata, et kaebaja keeleoskus on piisav, et oma õigusi kaitsta eestikeelse vaide esitamise kaudu (vt ka Tallinna Vangla 29.03.2021 vastus haldusasjas nr 3-21-436). Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohtulahendi tõlkimine ei ole kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalik ega põhjendatud. Kohtulahendite tõlkimata jätmine ei ole takistanud kaebajal kaebeõiguse teostamist.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 12.05.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 13.04.2021 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Haldusasjas nr 3-21-436 on esitatud võltsitud teave selle kohta, et kaebaja õppis Keila Ühisgümnaasiumis eesti keeles. Õpingud toimusid vene keeles. Kaebus on perspektiivikas. Vastustaja on rikkunud süütuse presumptsiooni ja vangla kodukorra punkte 4.10 ja 6.2. Kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud.
2(6)
3-21-357
8.Määruskaebusele oli lisatud taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tallinna Vangla piirab õigusvastaselt kaebaja võimalust saada paberit. Kaebajale väljastatakse vaid üks paberileht päevas kirja ja üks leht kaebuste jaoks. XXil on kordades rohkem kohtu poolt tagasi lükatud avaldusi, millele tuleb vastata. Samuti paneb vangla toime kolm rikkumist päevas, millele tuleb reageerida. XX palub tõlkida asja materjalid vene keelde ning vastata vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
10.Tallinna Vangla 17.05.2021 vastus, mis sisaldub haldusasja nr 3-21-566 materjalides, tuleb lisada haldusasja materjalide juurde. Nimetatud vastuses on vangla kirjeldanud kaebajale paberi jagamisega seonduvat. 12.05.2021 määruskaebusele lisatud taotluses on kaebaja märkinud tähtaja ennistamise alusena mh, et vangla ei anna talle piisavalt paberit, mistõttu oli ta sunnitud esitama määruskaebuse hilinemisega. Seega on Tallinna Vangla 17.05.2021 vastuses selgitatud asjaolud vaidluse all ka praeguses haldusasjas.
11.Haldusasja materjalide juurde tuleb võtta ka Keila Kooli 09.06.2021 vastused, Justiitsministeeriumi 11.06.2021 vastus ja Tallinna Vangla 16.06.2021 vastus haldusasjas nr 321-357. XX on määruskaebuses seadnud kahtluse alla vangla väite, et tema õpe Keila Ühisgümnaasiumis toimus eesti keeles. Samuti on kaebaja esitanud taotluse haldusasja materjalide ning ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde. Nimetatud dokumentides on Keila Kool, Justiitsministeerium ning Tallinna Vangla selgitanud kaebaja õppekeelega seonduvat.
12.Tõendid, millele kohus asja lahendamisel tugineb, peavad nähtuma toimiku materjalidest. Seega on tegemist olulise tõendiga, mis tuleb toimikusse lisada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks menetlusosaliste seisukohtade küsimist enne tõendite lisamist. Tallinna Vangla vastus on XXile haldusasjas nr 3-21-566 kätte toimetatud 21.05.2021 ning vangla on vastuse koostanud. Seetõttu saab eeldada, et menetlusosalised on dokumendiga varem tutvunud. Keila Kooli, Justiitsministeeriumi ning Tallinna Vangla vastuses on selgitatud kaebaja õppekeelega seonduvaid asjaolusid, mis on kaebajale eelduslikult varasemast teada. Vastustajale on nimetatud dokumendid edastatud 11.06.2021 e-kirjaga. II
13.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
3(6)
3-21-357
14.Kohtute infosüsteemis on märgitud, et XX sai halduskohtu 13.04.2021 määruse kätte 21.04.2021. Seega oli määruskaebuse esitamise tähtpäev 06.05.2021 (kaasa arvatud; HKMS § 204 lg 1). Eelnevast tulenevalt on 11.05.2021 allkirjastatud ja 12.05.2021 ringkonnakohtusse saabunud määruskaebus esitatud mittetähtaegselt.
15.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui määruskaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud aja jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-31-26-06, p 12).
16.Tallinna Vangla selgitas haldusasjas nr 3-21-566 ringkonnakohtule 17.05.2021 esitatud vastuses kokkuvõtvalt, et XXil puuduvad rahalised vahendid ja vangla kindlustab talle vajalikud kirjatarbed; kuna isik on vahistatu staatuses ja vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 93 lg-le 7 ei ole ta kohustatud töötama, ei olene paberi saamine töötamisest; vangla ei väljasta kaebajale nii palju paberit, kui ta sooviks, kuid talle väljastatakse paberit piisavalt, et enda õiguste kaitseks avaldusi esitada; XX raiskab paberit ja tõstab tarbetult enda esitatud pöördumiste arvu sellega, et esitab igal päeval tehtud toimingu kohta eraldi kaebuse; XX on ajavahemikul 10.04.2021–28.04.2021 esitanud vanglale 109 pöördumist, millest paljud on samal teemal; isik ei oota ära vangla vastust, vaid esitab mitmeid korduvkaebusi.
17.Viidatud haldusasjas 19.05.2021 tehtud määruse p-s 10 selgitas ringkonnakohus järgmist: ,,Kaebaja on vahistatu staatuses ning Tallinna Vangla on selgitanud, et vangla väljastab kaebajale paberit piisavalt, et esitada enda õiguste kaitseks pöördumisi. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal sellest hoolimata olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Vajadusel on kaebajal paberi varumiseks võimalik paluda abi oma lähedastelt (vt VangS § 98 lg 1 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 p 3). Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu.“
18.Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel. XX ei ole määruskaebuses ega tähtaja ennistamise taotluses esitanud väiteid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda eelnevast erinevale seisukohale. Tähtaegselt vastamata jätmist ei vabanda asjaolu, et kaebajal on pooleli arvukalt vaidlusi. Kaebuste esitamisel kohtule ning vangla tegevuse vaidlustamisel peab kaebaja valmis olema selleks, et vajadusel tuleb kohtule 4(6)
3-21-357 või vanglale tähtaegselt vastata, sõltumata menetluste arvust. Vangla on selgitanud, et varustab kaebajat vajaliku hulga paberiga. Ka kaebajal endal on võimalik astuda samme selleks, et kasutada talle antud paberihulka ökonoomselt. Üksnes dokumentide rohkus ning vangla väidetav õigusvastane tegevus ei ole mõjuvaks põhjuseks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamisel.
19.Ringkonnakohtule ei nähtu muid objektiivseid või subjektiivseid asjaolusid, mis annaksid aluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus XXi määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning tagastab määruskaebuse läbivaatamatult selle esindajale. III
21.Kaebaja on taotlenud haldusasja materjalide ning ringkonnakohtu määruse tõlkimist vene keelde. Ringkonnakohus selgitas 12.05.2021 määruse asjas nr 3-21-359 p-s 14, et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule piiramatut õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas.
22.XX seadis määruskaebuses kahtluse alla vangiregistrist nähtuvad andmed, et ta omandas aastatel 2005–2007 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis eesti keeles. Vastuseks kohtunõudele selgitas Keila Kool (Keila Ühisgümnaasiumi üldõigusjärglane), et ajavahemikul 2005–2007 omandati Ämari Vanglas gümnaasiumiastmes haridust vastavalt õpilase soovile nii eesti kui ka vene keeles. XXi õppekeeleks vastaval perioodil oli vene keel. Tallinna Vangla ei osanud 16.06.2021 vastuses kohtunõudele selgitada, millistele tõenditele tuginevad vangiregistri andmed XXi õppekeele kohta. Kinnipeetavate isikutoimikuid säilitatakse 12 aastat ning kuna XX vabanes Ämari Vanglast 19.07.2007, on tema tolleaegne toimik hävitatud. Seega lähtub ringkonnakohus Keila Kooli vastusest, millega on lükatud ümber vangla seisukoht, et kaebaja õppekeeleks Keila Ühisgümnaasiumis oli eesti keel.
23.Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-355, 3-21-306, 3-21-223, 3-21238, 3-21-662, 3-21-359, 3-21-638 ja 3-21-466) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt, kuid sellest ei pruugi alati piisata kohtumenetluses osalemiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-467, p 11; 17.06.2021 määrus asjas nr 3-21-947, p 9).
24.Praegusel juhul ei ole põhjendatud ringkonnakohtu määruse tõlkimine vene keelde. Ringkonnakohtus on vaidluse all määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamine. Kuna tähtaeg jäi ennistamata ja ringkonnakohus ei tee kaebaja määrusekaebuse kohta sisulist lahendit, loeb ringkonnakohus kaebaja eesti keele oskuse piisavaks praeguses kohtumenetluses osalemiseks. Selle järelduse paikapidavust praeguses asjas kinnitab asjaolu, et kaebaja on esitanud 5(6)
3-21-357 halduskohtu 13.04.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2021 määrus asjas nr 3-21-355, p 15).
25.Ringkonnakohus lahendab haldusasja materjalide tõlkimise taotluses üksnes osas, mis puudutab määruskaebuse menetluses esitatud dokumentide tõlkimist. Taotlus jääb rahuldamata. Määruskaebuse menetluses esitatud eestikeelsed Keila Kooli, Justiitsministeeriumi ja Tallinna Vangla vastused on lihtsamad, mõnelauselised tekstid, mis on kaebajale – arvestades tema eesti keele oskuse taset – piisavalt arusaadavad ka ilma venekeelse tõlketa.
26.Eelnevast tulenevalt jäävad rahuldamata XXi taotlused ringkonnakohtu määruse ja haldusasja materjalide tõlkimiseks vene keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.