1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.03.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-358 menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.03.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-358 muutmata.
3.Jätta XX taotlus käesoleva määruse vene keelde tõlkimiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).
1.Kinni peetav XX esitas Tallinna Vanglale vaide blanketil venekeelse pöördumise, milles avaldas rahulolematust ajavahemikul 22.12.2020–05.01.2021 kambrisse nr 8 kostunud müra ja vibratsiooni üle. Avaldaja kohaselt põhjustas see talle vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Seetõttu nõudis avaldaja kontrolli algatamist, kirjalikku vabandamist ja rahalist kompensatsiooni.
2.Tallinna Vangla märkis 20.01.2021 kirjas, et haldusmenetluse keel on eesti keel. Vangla tõlgib enda kulul avalduse, kui kinni peetav ei oska eesti keelt ja tal ei ole tõlkimiseks raha. Taotleja esitas võõrkeelse pöördumise, milles taotles selle tõlkebüroole tõlkimiseks saatmist vangla kulul. Kuna taotleja on varem eestikeelseid pöördumisi esitanud, on alust arvata, et taotleja on võimeline oma õigusi eesti keeles kaitsma. Piisava keeleoskuse tõttu ei pea vangla põhjendatuks võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist riigi kulul. Kui taotleja pöördumisest tõlget
3-21-358 ega nõuetekohast taotlust tõlkimise korraldamiseks ei esita, on vanglal õigus jätta võõrkeelne pöördumine läbi vaatamata. Puudus tuli kõrvaldada 10 päeva jooksul.
3.XX esitas 27. jaanuaril 2021 taotluse dokumentide tõlkimiseks.
4.Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/38-3 XX vaide, kuna vaides olid puudused ja nende tõttu ei saanud seda menetleda (haldusmenetluse seadus (HMS) § 79 lg 1 p 2). XX esitas avalduse vene keeles. Riigikeel on eesti keel. Vanglale teadaolevalt, on XX eesti keele tase piisavalt hea, et oma õigusi kaitsta riigikeeles, millest tulenevalt puudub vanglal kohustus tasuda tõlketeenuse kasutamise eest. Puudus tuli kõrvaldada 05.02.2021. XX puudust tähtajaks ei kõrvaldanud.
5.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/38-3 vaide tagastamist. Ühtlasi esitas kaebaja nõude kohustada vanglat menetlema vaiet, tasuma tõlkimise eest ning rahuldama vaides esitatud nõuded.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 19.03.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja eesmärk on saavutada müra ja vibratsiooni põhjustanud isikute vastutusele võtmine, kirjalik vabandamine ning mürast ja vibratsioonist põhjustatud füüsiliste ja vaimsete kannatuste hüvitamine. Kaebaja soovib eraldi ka viivitusega kaasnenud kahju hüvitamist. Nõue kohustada Tallinna Vanglat tasuma kaebaja 19.01.2021 pöördumise tõlkimise eest ei ole eesmärgipärane nõue. Kaebaja pole kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4; vangistusseadus (VangS) § 11 lg 5). Vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates oli õigusvastane, sest kaebaja esitas vastuseks Tallinna Vangla puuduste kõrvaldamise kirjale Tallinna Vanglale taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Seda võimalust oli vastustaja kaebajale puuduste kõrvaldamise ühe viisina ka ise soovitanud. Vangla ei ole teinud otsust jätta kaebaja taotlus vaide tõlkimiseks rahuldamata. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et vangla juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta. Vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest. Kaebaja eesti keele oskus on piisav, et esitada vaie eesti keeles. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab eeltäidetud näidisvorm, mida kaebaja on kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab see, et kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale ka eestikeelseid vaideid ja pöördumisi. Samuti ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, et vangiregistri andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse XXX, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks viivitamisega seotud etteheidete osas Tallinna Vanglale esitanud mistahes pöördumist. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja rahalist kompensatsiooni üksnes seonduvalt müra ja vibratsiooni puudutavate etteheidetega.
2(5)
3-21-358 Isegi juhul, kui lugeda vaidemenetlus läbituks, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vangla ei oska kommenteerida, millist müra kaebaja silmas pidas. Remonttöid kartsaosakonnas ega selle läheduses ei toimunud. Vanglast mitte väga kaugel asub Väo karjäär ja kui seal toimuvad lõhkamistööd, kostub heli vanglasse. Kaebaja võis silmas pidada seda heli. Samas võis ta kuulda ka kaasvangide tekitatud lärmi. Kaebaja õiguste riive pole praegusel juhul intensiivne. Kuigi müra võib olla ebamugav, ei teki sellest märkimisväärseid negatiivseid tagajärgi. Samuti pole kaebaja selliseid tagajärgi kirjeldanud. Kaebaja mainib ka ise, et talle kaasnesid pelgalt ebamugavused. Kuna kaebus tagastatakse, jääb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlus läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist. Halduskohtu määrus ei ole kaebajale arusaadav, kuna see on eesti keeles. Kohus mainib määruses kohtupraktikat, mida pole Riigikohtusse edasi kaevatud. Samuti pole Euroopa Inimõiguste Kohus selles küsimuses seisukohta võtnud. Esineda võib inimõiguste rikkumine, diskrimineerimine, genotsiid või rassism. Kuna kaebajal ei ole raha, tuli vanglal tõlkida vaie enda kulul. Keeleoskust saab määrata eksamiga. Eksam sooritati 14 aastat tagasi ja pärast seda on kaebaja eestlastega suhelnud väga vähe. Halduskohtul tulnuks rahuldada taotlus riigilõivust vabastamiseks. Lahend tuleb tõlkida vene keelde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).
9.Ringkonnakohus nõustub valdavas osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid kogu ulatuses (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
10.Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kohustamaks algatama vanglas (mürast tingitud probleemide) kontrollimine ning nõudmaks hüvitist mittevaralise kahju eest (HKMS § 47 lg 1 ja § 121 lg 1 p 4 ning VangS § 11 lg-d 5 ja 8).
11.Haldusmenetluse keel on eesti keel (HMS § 20 lg 1). Kui kinni peetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta haldusmenetluse keeles, lasub tal ka kohustus selles keeles haldusorgani poole pöörduda, sh esitada vaie (HMS § 20 lg 1, § 14 lg 1 ja § 76 lg 1). Kui kinni peetav ei pöördu vangla poole eesti keeles, on tema avaldus puudusega. Kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel menetlusse tõlk. Tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti (HMS § 21 lg 2). Reeglina peavad ka kinni peetavad tasuma tõlkimisteenuse eest ise, v.a kui neil puudub selleks raha (justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-d 2– 4). Eelnevast järeldub, et kui kinni peetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal selles keeles oma õigusi kaitsta, lasub tal kohustus pöörduda vangla poole eesti keeles. Alternatiivselt on tal võimalik lasta avaldus tõlkida enda kulul. Vastupidisel juhul on avaldus sellise puudusega, mille kõrvaldamata jätmise korral pole võimalik avaldust menetleda ja 3(5)
3-21-358 haldusorganil on õigus see pärast puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist tagastada (HMS § 15 lg 3 ja § 79 lg 1 p 2).
12.Kaebaja esitas Tallinna Vanglale vaide blanketil avalduse, mille vangla tagastas pärast seda, kui kaebaja ei esitanud vaiet eesti keeles ega tõlkinud avaldust enda kulul eesti keelde. Vangla märkis kokkuvõtlikult, et kaebaja eesti keele oskus on piisav selleks, et esitada vaie eesti keeles. Haldusmenetluses pole üleliigsed kulud, sh tõlkimisele põhjendatud (HMS § 5 lg 2).
13.Ringkonnakohtu hinnangul võimaldavad praegusele haldusasjale lisatud kaebaja pöördumised (s.o 34 eesti keeles esitatud vaiet, dtl 27–60) järeldada, et kaebaja eesti keele oskus on sellisel tasemel, mis võimaldab tal esitada vanglale vaideid eesti keeles. Kaebaja on vanglale esitanud mitmeid eestikeelseid pöördumisi. Näiteks on kaebaja 22.02.2021 esitanud vaide, millest on aru saada, et ta ei olnud rahul sellega, et vangla pakkus toiduks geneetiliselt muundatud õuna ja toidukomplekt ei katnud energiavajadust. Kaebaja taotles toidukomplekti vahetamist, vabandamist ja kompensatsiooni (dtl 27). Kuigi avaldustest nähtub, et kaebaja eesti keele oskus pole väga hea, on tema keeleoskus selline, mis võimaldab tema tahtest piisavalt selgelt aru saada. Kaebaja on avaldustes suutnud loetavalt ja arusaadavalt väljendada oma tahet selle kohta, millega ta ei ole rahul ning mida ta vanglalt taotleb. Kinni peetavatel piisab reeglina selle teabe esitamisest. Esitatud eestikeelsed pöördumised lubavad pidada usutavaks vangla seisukohta, et kaebaja suhtleb vanglas ka suuliselt eesti keeles. Vajaduse korral on vanglal kui haldusorganil nii õigus kui ka kohustus ise välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud (HMS § 6). Vajadusel saab kinni peetav taotleda vanglalt selgitusi (HMS § 36). Tavapäraste olmeprobleemide (praegusel juhul müra) vaidlustamiseks on kaebaja keeleoskus piisav, et pöörduda vangla poole eesti keeles. Selleks ei pea kaebaja oma õiguste kaitseks oskama juriidilist erialakeelt väga heal tasemel. Eelnevast tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebaja keeleoskus oli piisav selleks, et kaitsta oma õigusi vaidemenetluses eesti keeles. Vaide eesti keeles esitamata jätmine või võõrkeelse vaide tõlkimata jätmine on selline puudus, mis takistas vaide läbivaatamist ning sellest tulenevalt oli vanglal õigus vaie tagastada. Kuna vangla tagastas vaide õiguspäraselt, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning halduskohus on kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti tagastanud.
14.Ringkonnakohus mõistab erinevalt halduskohtust vangla 20.01.2021 kirja selliselt, et vangla jättis sellega kaebaja taotluse vangla kulul dokumentide tõlkimiseks rahuldamata. Vangla 20.01.2021 kirjast vaide puuduste kõrvaldamise kohta nähtub, et vangla hinnangul sisaldus juba algses vaides taotlus saata võõrkeelne dokument tõlkebüroole tõlkimiseks vangla kulul. Sellele taotlusele on vangla kirjas vastanud, et kuna taotleja oskab piisaval tasemel eesti keelt, ei tõlgi vangla enda kulul taotleja dokumente. Seega on vangla sisuliselt 20.01.2021 kirjaga lahendanud tõlketaotluse ning taotlejale ei antud 20.01.2021 kirjaga mitte võimalust esitada uut taotlust tõlkida dokumente vangla kulul, vaid talle anti võimalus esitada kas eestikeelne vaie või taotleda vaide tõlkimise korraldamist tema enda kulul. Kuigi 20.01.2021 kirjas tehtud viide „nõuetekohasele taotlusele tõlkimise korraldamiseks“ on küll ebaselge, aga kuna vangla oli enne viidet selgesõnaliselt märkinud, et vangla enda kulul taotlejale tõlketeenust ei osuta, ei saanud eespool viidatud fraasi mõista selliselt, et sama taotlus paluti esitada taotluse blanketil uuesti. Ringkonnakohus ei käsitle seega vaide tagastamist õigusvastasena.
15.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kui vaidemenetlus tuleks siiski lugeda läbituks, on halduskohus õigesti märkinud, et kaebuse saanuks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud lähemalt seda, millist müra ta silma peab ja millega on talle kahju tekitatud. Halduskohus märkis, et kartsaosakonnas ega selle läheduses ei 4(5)
3-21-358 toimunud remonttöid ning müra võis pärineda Väo karjäärist. Välistatud ei olnud ka see, et tegemist võis olla kaasvangidest põhjustatud lärmiga. Kaebuses esitatud väited ei võimalda järeldada, et kaebaja õigusi oleks riivatud sellise intensiivsusega, et jaatada riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve rikkumist.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
17.HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40-15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt. Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Määruse p-s 13 toodud asjaolude põhjal oskab kaebaja ringkonnakohtu hinnangul eesti keelt sellisel määral, mis võimaldab tal enda õigusi vajadusel edasikaebekorras kaitsta ka siis, kui käesolev määrus on eesti keeles. Seejuures on kaebaja määruskaebuses suutnud halduskohtu tõlkimata määrust mõista sellisel tasemel, et selle eraldi tõlkimiseks puudus vajadus.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.