Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
29. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-238
Haldusasi
XX kaebus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-238.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. märtsi 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-238 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 01.02.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.01.2021 otsusele nr 5-15/21/20-3. Kaebaja selgitas, et on saatnud vanglale vormi taotluse tõlkimise kohta. Kaebaja soovis tema ees vabandamist ja hüvitise maksmist.
Tallinna Vangla esitas 17.02.2021 ja 25.02.2021 vastused kohtunõudele, milles selgitas, et XX esitas 07.01.2021 vanglale vaide/avalduse vene keeles. Vangla mõistis pöördumise põhjendusi selliselt, et XX ei ole rahul valvuri tegevusega, kes 04.01.2021 ei tulnud temalt kirju ära võtma, kuigi ta oli kella 10.30, 11.20 ja 11.40 paiku läbi kambriterminali valvurit kutsunud. Valvur vastas, et kirjad võetakse vastu õhtul. XX nõudis õigusvastase tegevuse lõpetamist, kirjalikult vabandamist ja kompensatsiooni. Vangla andis 11.01.2021 XX-le tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, juhtides tähelepanu, et ta on varasemalt esitanud eestikeelseid pöördumisi.
3-21-238 Vangla tagastas 27.01.2021 võõrkeelse pöördumise, sest XX ei esitanud tõlget ega nõuetekohast taotlust tõlkimise korraldamiseks, samuti oskab ta piisavalt eesti keelt.
3.Tallinna Halduskohus võttis 29.03.2021 määrusega haldusasja juurde Tallinna Vangla 12.03.2021 vastuse lisa nr 7 haldusasjast nr 3-21-358 ning tagastas kaebuse läbivaatamatult. Asjas puudub vajadus tuvastada täpselt, kas kaebaja taotles tõlkimist vangla kulul või mitte. Vaidluse all ei ole, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid tõlke eest tasumiseks (vastustaja 17.02.2021 vastuse lisa 11). Samas on vangla 11.01.2021 ja 27.01.2021 kirjas tuginenud sellele, et kaebaja oskab oma õiguste kaitseks piisavalt eesti keelt: 1) isik on varem esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi (27.01.2021 kirjas viide 20.10.2020 pöördumisele nr-ga 58/20/23213-1); 2) vangla on selgitanud, et kaebaja suhtleb ametnikega eesti keeles (27.01.2021 kiri ja 17.02.2021 vastuse lisad 4–6 ja 25.02.2021 vastuse lisa „XX pöördumine...“) ning kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XX rahvuselt küll venelane, kuid tema suhtluskeelteks on nii eesti kui ka vene keel (vangla 17.02.2021 vastus); 3) kuivõrd kaebaja on esitanud kohtule mitmeid kaebuseid, siis nähtub kaebaja eesti keele oskus ka haldusasjas nr 3-21-358 Tallinna Vangla poolt 12.03.2021 esitatud lisast nr 7, kus kaebaja on esitanud kokku käesoleva aasta märtsikuus eestikeelseid pöördumisi kokku 34 leheküljel. Kinnipeetavale tõlkimine, sõltumata sellest, kas see toimub riigi kulul või kinnipeetava kulul riigi vahendusel, on õigustatud üksnes siis, kui kinnipeetav ei oska piisavalt eesti keelt. Ka siis, kui kinnipeetaval on rahalisi vahendeid, kuid ta oskab eesti keelt, ei pea vangla tõlketeenust vahendama, sest sellise teenuse jaoks puudub tegelik vajadus (isik oskab keelt). Eeltoodust tulenevalt tulnuks kaebaja võimalik taotlus riigi kulul tõlkimiseks jätta rahuldamata. Sellele kaalutlusele on vangla viidanud juba oma 11.01.2021 kirjas. Kuna kaebaja ei ole vaatamata keeleoskusele 07.01.2021 vaides olevaid puuduseid kõrvaldanud, s.o esitanud seda eesti keeles, on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Ka kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korral tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kinnipeetaval ei ole õigust nõuda, et talt võetaks vastu kirju igal ajal, kui ta neid ametnikule üle soovib anda, vaid vastavalt vangla ajakavale ja töökorraldusele (vt Tallinna Vangla 17.02.2021 vastus). Ka ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt asjaolu, et vangla ei võta talt vastu kirju kaebaja soovitud ajahetkel, vaid kõigilt kinnipeetavatelt järjest kindlal ajal. Vanglal tuleb vajadusel hinnata isiku probleemi kirjeldust sõltuvuses tema keeleoskusega. Kui tegemist on keerukate asjaolude ja põhjendustega, tuleb vajadusel tagada isikule tõlge ka siis, kui isik valdab eesti keelt näiteks algtasemel. Keeleoskuse puudumise tõttu ei tohiks isik jääda ilma vaidlustamise võimalustest. Praegusel juhul on kohus võrrelnud kaebaja probleemi kaebaja eestikeelsete pöördumistega ning neist nähtub, et selle pöördumise jaoks oskab kaebaja piisavalt eesti keelt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
XX esitas 19.04.2021 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määruse peale.
Kaebaja palub hilinenud määruskaebuse vastu võtta, kuna vangla seab takistusi ja ei anna kirjapaberit. Kaebajal endal paberit ei ole. Samuti ei anna vangla dokumendivormi. Kaebaja palub saata halduskohtu 29.03.2021 määruse tõlke vene keelde, sest ta ei saa eesti keelest aru. Vanglas ei lasta kirju ja kaebusi kohtusse saata, seadusi ei anta vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-21-238
5.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
6.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustulikust korrast.
7.Asja materjalidest selgub, et Tallinna Vangla on andnud 11.01.2021 kirjaga nr 5-15-/21/201 XX-le 10-päevase tähtaja vanglale 07.01.2021 vaideblanketil esitatud võõrkeelse pöördumise tõlkimiseks või nõuetekohase tõlketaotluse esitamiseks. Tallinna Vangla selgitas kirjas, et kuna XX on varasemalt vanglale eestikeelse pöördumise esitanud ja suhtleb ametnikega eesti keeles, siis on ta võimeline ka vaide eesti keeles esitama. XX sai vangla 11.01.2021 kirja kätte 11.01.2021, kuid ei vastanud sellele ega esitanud võõrkeelse pöördumise tõlget või taotlust tõlkimise korraldamiseks. Vangla tagastas 27.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/20-3 XX 07.01.2021 võõrkeelse pöördumise läbivaatamatult.
8.Eesti Vabariigi põhiseaduse §-de 6 ja 52 järgi on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Keeleseaduse § 12 lg 1 annab riigiasutusele õiguse nõuda võõrkeelse taotluse või dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla Justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha (VSKE § 491 lg 2). Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSKE § 491 lg 3). Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla (VSKE § 491 lg 4). Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale, kes põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSKE § 491 lg 5).
9.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal puudusid rahalised vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks (Tallinna Vangla 17.02.2021 vastuse lisa 11). Samas oli vangla veendunud, et XX pöördumise tõlkimiseks vangla kulul puudub vajadus, sest XX valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega oleks ka tõlketaotluse esitamise korral tulnud see jätta rahuldamata. Ka ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et kaebaja valdab konkreetse pöördumise esitamiseks vajalikul määral eesti keelt, piisavalt tõendatud. Vangla on kinnitanud, 3(4)
3-21-238 et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XX rahvuselt venelane, kuid tema suhtluskeelteks on nii eesti kui vene keel. XX suhtleb vanglaametnikega ka eesti keeles ning on esitanud varasemalt kirjalikke pöördumisi eesti keeles (Tallinna Vangla 27.01.2021 kirja viide 20.10.2020 kirjale nr 5-8/20/23213-1). XX on jätkanud eestikeelsete pöördumiste esitamist ka pärast vaidlusalust 07.01.2021 pöördumist (Tallinna Vangla 17.02.2021 vastuse lisad 4–6). XX eesti keele oskus nähtub ka haldusasjas nr 3-21-358 Tallinna Vangla poolt 12.03.2021 esitatud lisast nr 7. Seega puudus tõlketeenuse osutamiseks vangla kulul tegelik vajadus. Kuna XX ei kõrvaldanud (vaatamata konkreetse pöördumise esitamiseks piisavale eesti keele oskusele) 07.01.2021 pöördumise puuduseid (ei esitanud eestikeelset pöördumist), tagastas vangla vaide õiguspäraselt ja hilisem kaebus kohtule ei ole HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Seega tagastas halduskohus kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
10.Samuti on halduskohus õigesti leidnud, isegi kui kohustuslik kohtueelne menetlus oleks läbitud, tuleks kaebus siiski tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kirjade vastuvõtmine kinnipeetavatelt toimub vastavalt vangla ajakavale ja töökorraldusele. Tallinna Vangla kodukorra p 5.4 kohaselt teavitatakse kinnipeetavaid kirjade vastuvõtust ja üleandmisest helindussüsteemi või kambriterminali vahendusel või vanglaametniku poolt vahetult. Kambriterminal on kambris eeskätt selleks, et kinnipeetav saaks vanglateenistust teavitada kiiret sekkumist vajavast ohuolukorrast (Tallinna Vangla kodukorra p-d 1.13.8 ja 11.1.5). Kambriterminali kasutamine kinnipeetava poolt on põhjendatud vajadusel ning vanglaametnike töö häirimine tarbetute kõnedega on keelatud. Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda, et temalt võetaks kirju vastu just tema poolt soovitud ajal. On ilmne, et kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt asjaolu, et kirju ei võeta temalt vastu talle sobival ajal, vaid vastavalt vangla ajakavale ja töökorraldusele.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.03.2021 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.