Xi kaebus Tallinna Vangla 08.02.2021 otsuse nr 5-15/21/383 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta läbivaatamata Xi menetlusabi taotlus. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.19.01.2021 registreeriti Tallinna Vanglas vahistatu Xi vaide blanketil esitatud venekeelne pöördumine (reg nr 5-15/21/38-1), milles ta avaldab rahulolematust ajavahemikul 22.12.−05.01.2021 kartsaosakonnas kambrisse nr 8 kostuva müra ja vibratsiooni osas, mis põhjustas talle vaimseid ja füüsilisi kannatusi. X nõudis pöördumises kontrolli algatamist, kirjalikku vabandamist ja rahalist kompensatsiooni1. Tõlketaotlust X ei esitanud.
2.20.01.2021. a kirjaga nr 5-15/21/38-2 selgitas Tallinna Vangla Xile tõlkimise korraldust ja andis 10päevase tähtaja pöördumise tõlkimiseks või nõuetekohase tõlketaotluse esitamiseks2. Kirjas on juhitud Xi tähelepanu asjaolule, et ta on varasemalt Tallinna Vanglale eestikeelse pöördume esitanud, mistõttu on alust arvata, et X võimeline enda õiguste kaitseks ka vaide eesti keeles esitama ning piisava keeleoskuse korral ei pea vangla põhjendatuks võõrkeelsete pöördumiste tõlkimist riigi kulul. Kirjas on ka selgitatud, et kui X ise oma pöördumise tõlget ega nõuetekohast taotlust tõlkimise korraldamiseks tähtaegselt ei esita, jätab Tallinna Vangla tema pöördumise läbi vaatamata. Inspektor-kontaktisik andis kirja Xile kätte 20.01.2021, millest tulenevalt 10-päevaline tähtaeg sai läbi 05.02.2021.
Vastustaja 12.03.2021 menetlusdokumendi lisa 2 Vastustaja 12.03.2021 menetlusdokumendi lisa 3
3.27.01.2021 andis X vanglale üle eestikeelse taotluse (reg 02.02.2021 nr 5-8/21/3048-1), milles soovis, et vangla tõlgiks oma kuludega taotluses märgitud ja tema esitatud pöördumised ning vangla esitatud kirjad, sh Tallinna vangla 20.01.2021 kiri nr 5-15/21/38-2 ja Xi 19.01.2021 pöördumine nr 515/21/38-13.
4.08.02.2021. a otsusega nr 5-15/21/38-3 tagastas Tallinna Vangla Xile tema võõrkeelse pöördumise nr 5-15/21/38-1 läbivaatamatult, kuna 08.02.2021 seisuga ei ole X vastanud puuduste kõrvaldamise kirjale nr 5-15/21/38-2, ei ole kõrvaldanud puuduseid vaides ning vaie ei vasta seetõttu HMS §-s 76 sätestatud nõuetele4.
5.Tallinna Halduskohtusse saabus 19.02.2021 Xi kaebus Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsusele nr 5-15/21/38-3. X nõuab 08.02.2021 otsuse nr. 5-15/21/38-3 tühistamist ja vangla kohustamist võtta tema 19.01.2021 avaldus nr. 5-15/21/38-1 menetlusse, tasuda tõlke eest eesti keelde ning täita avalduses kirjeldatud nõudmised. X vaidlustab kaebuse vastuvõtmisest keeldumise ning heidab ette süstemaatilist genotsiidi, diskrimineerimist ja inimõiguste rikkumist. Samuti palub kaebaja võtta süüdlased vastutusele, tagastada läbivaatamiseks avaldus-kaebus ning maksta välja kompensatsioon viivitamise, ebamugavuste ja kahju tekitamise eest.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
6.1.Kaebusest järeldub, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema vaide blanketil ja lisalehel 19.01.2021 esitatud pöördumine, mis registreeriti numbriga 5-15/21/38-1. Selgitan, et kuivõrd vaide tagastamine ei ole haldusakt, siis ei saa eraldiseisvalt nõuda selle tühistamist.
6.2.Kaebaja 19.01.2021 esitatud vaide blanketil ei ole kaebaja toonud välja ühtegi haldusakti, mille vaidlustamist ta soovib ning seda ei nähtu ka vaideblanketile lisatud lehelt. Küll aga nähtub et kaebaja ei ole rahul sellega, et ajavahemikul 22.12.2020-05.01.2021 kostus tema kambrisse müra ja vibratsioon, mis põhjustasid talle vaimseid ja füüsilisi kannatusi. Kaebaja nõudis vanglale esitatud avalduses kontrolli algatamist ja süüdlaste vastutusele võtmist, kirjalikku vabandamist ja rahalist kompensatsiooni. Kohtule esitatud kaebuses nõuab kaebaja muuhulgas Tallinna Vangla kohustamist 19.01.2021 pöördumises mainitud nõudmiste täitmiseks, samuti kompensatsiooni ebamugavuste, kahju tekitamise ja viivitamise eest.
6.3.Seega järeldub, et kaebaja eesmärk on saavutada müra ja vibratsiooni põhjustanud isikute vastutusele võtmine, vangla poolne kirjalik vabandamine ja talle müra ja vibratsiooniga kaasnenud füüsiliste ja vaimsete kannatuste ja ebamugavuste kompenseerimine rahas. Samuti järeldub, et kaebaja soovib eraldi ka viivitusega kaasnenud kahju kompenseerimist. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eesmärgipärane kohustamisnõude – kohustada Tallinna Vanglat tasuma kaebaja 19.01.2021 pöördumise tõlkimine – esitamine.
7.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4).
Vastustaja 12.03.2021 menetlusdokumendi lisa 4 Vastustaja 12.03.2021 menetlusdokumendi lisa 5
7.1.Kinnipeetava poolt vangla haldusakti või toimingu vaidlustamiseks näeb vangistusseadus (VangS) ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse (VangS§ 11 lg 5). Seega võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist, s.o üksnes juhul kui vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kinnipeetav või vahistatu võib kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui ta on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-17-2610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane.
7.2.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale müra ja vibratsiooniga seotud küsimuses ning sellega kaasnenud kahju hüvitamiseks võõrkeelse pöördumise, mis registreeriti 19.01.2021. Vaie tagastati Tallinna Vangla 08.02.2021 otsusega nr 5-15/21/38-3. Vaide tagastamise otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi.
7.3.Olen seisukohal, et vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates oli õigusvastane, kuivõrd vastupidiselt vaideotsuses märgitule esitas kaebaja vastuseks Tallinna Vangla 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise kirjale 27.01.2021 taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Seda võimalust oli vastustaja ise ka kaebajale puuduste kõrvaldamise ühe viisina soovitanud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 27.01.2021 tõlgete taotluse osas oleks Tallinna Vangla teinud otsuse jätta see rahuldamata ning andnud kaebajale täiendava tähtaja 19.01.2021 pöördumise osas tõlke esitamiseks. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et 27.01.2021 Tallinna Vangala 20.01.2021 juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta.
7.4.Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord on sätestatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 491. Nimetatud kord laieneb ka vahistatutele. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
7.5.Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-1452146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241).
7.6.Kuigi minu hinnangul ei oleks saanud Tallinna Vangla ilma kaebajale täiendava tähtaja andmiseta vaiet läbi vaatamata jätta ja seda tagastada, siis on olen veendunud, et vangla keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti
keeles kirjalikult väljendada kinnitab, et kaebaja on Tallinna Vanglale eesti keelselt vaideid esitanud ning pöördumise teinud, sh esitas antud juhul ka eestikeelse taotluse pöördumiste ja kirjade tõlkimiseks. Samuti ei ole alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on Xi suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning et isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Lisaks on kohus ka varasemas praktikas lugenud kaebaja keeleoskuse piisavaks (vt asjas nr 3-21-359). Seega on Tallinna Vangla põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja on võimeline esitama vaide eesti keeles.
7.7.VSkE §-st 491 ei tulene, et vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles ning et vangla ei võiks nõuda piisava keeleoskuse korral vaiete ja kahjunõuete esitamist eesti keeles. Vaidlust ei saa olla selles, et võõrkeelne asjaajamine toob riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riigil tuleb tagada tõlkimise võimalus isikule, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Praegusel juhul sellist olukorda kaebaja piisava keeleoskuse tõttu ei esine.
7.8.Mis puutub kaebaja kahju nõuet viivitamise eest, siis kohtule ei nähtu esitatud materjalidest, et kaebaja oleks viivitamisega seotud etteheidete osas Tallinna Vanglale esitanud mistahes pöördumist. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis kaebaja rahalist kompensatsiooni üksnes müra ja vibratsiooni puudutavate etteheidete osas.
7.9.Eeltoodust tulenevalt tuleb Xi kaebus tagastada, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust.
8.Isegi kui kaebaja vaidemenetlust saaks lugeda läbituks etteheidete osas, mis on märgitud 19.01.2021 registreeritud kaebaja pöördumises (st müra ja vibratsiooni osas kontrolli algatamiseks kohustamine ning vibratsiooni ja müra põhjustanud isikute vastutusele võtmiseks kohustamine, vangla vabandamiseks kohustamine, samuti kahju väljamõistmine), kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 2 punktis 21 sätestatud alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
8.1.Riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega5.
8.2.Tallinna Vangla on kohtunõudele vastates märkinud, et ei oska kommenteerida, mis müra ja vibratsiooni kaebaja täpselt silmas peab, sest remonttöid kartsaosakonnas ja selle läheduses kaebaja poolt märgitud ajavahemikul ei toimunud. Samuti nähtub vangla vastusest, et Tallinna Vanglast mitte väga kaugel asub Väo V karjäär ning kui seal toimuvad lõhketööd, siis kostub lõhkamise heli vanglasse ja tunda on maapinna vibratsiooni. Kaebaja võis vangla arvates pidada silmas lõhketööde müra ja vibratsiooni, kuid võis kuulda ka kaasvangide tekitatud lärmi, sest kartsaosakonnas tuleb ette, et mõni vang avaldab karistust kandes oma pahameelt vastu ust tagudes või muud moodi lärmi tekitades.
8.3.Eeltoodule tuginedes ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks olukorda, kus vanglasse kostub ja on tajutav läheduses asuva kaevanduse müra ja vibratsioon või ka olukordi, kus kaebaja on sunnitud taluma teataval määral kaasvangide põhjustatud lärmi ja müra. Nimetatuga võib kaasneda küll teatav ebamugavus, kuid märkimisväärseid intensiivseid negatiivseid tagajärgi kaebajale siiski ei
seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22
nähtu ning kaebaja pole ka selliseid tagajärgi kirjeldanud. Kaebaja mainib ka ise, et talle kaasnesid pelgalt ebamugavused.
9.Riigilõivu asjas tasutud ei ole. Selle asemel on kaebaja esitanud kohtule taotluse kaebuse esitamiselt nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (menetlusabi taotlus). Selle taotluse jätan kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.