Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.05.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-20-124 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

02.07.2019 algatatud distsiplinaarmenetlus

AS-le D perioodil 01.01.2015–18.12.2018 osutatud audiitorteenuses tuvastati järgmised olulisemad rikkumised: 1) Y ei olnud audiitorteenust osutades objektiivne, ei ilmutanud kohast kutsealast kompetentsust ega hoolsust ning audit ei ole planeeritud ega tehtud kohase kutsealase skeptitsismiga. Rikutud on kutsetegevuse standardite ISA(EE)200-11, 14, 15, ISA(EE)240-12 nõudeid1; 2) Y ei ole ilmutanud nõutavat kutsealast skeptitsismi sisekontrolli taseme hindamisel, vaatamata Finantsinspektsiooni (FI) tehtud tähelepanekutele, mis viitavad puudustele sisekontrollis (ISA(EE)210-6); 3) audiitor on jõudnud seisukohale, et FI ettekirjutus, millega peatati ettevõtte tegevusluba seadustele ja regulatsioonidele mittevastavuse tõttu, „ei ole kaalukas“. Sellele järeldusele viinud protseduure ning ettekirjutust puudutavaid arutelusid juhatuse ja valitsejatega pole dokumenteeritud (ISA(EE)250-13, 14, 18, 19, 21); 4)

töövõtufail ei ole nõuetekohaselt arhiveeritud (ISA(EE)230-14);

Edaspidi on standardite sätted, mille rikkumist AJN ette heidab, toodud vastava lõigu lõpus sulgudes.

2(31)

3-20-124 5) Y ei ole omandatud asjakohast arusaama majandusüksuse tegevuse vastavusest õiguslikule ja regulatiivsele raamistikule (ISA(EE)250-12 ja ISA(EE)315-11, 32 (b)). Samuti on puudulikult rakendatud kutsealast skeptitsismi (ISA(EE)200-15 ja ISA(EE)240-12); 6) Y ei ole suhelnud eelmise audiitoriga ning töövõtus puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal selle kohta, et algsaldod ei sisalda väärkajastamisi (ISA(EE)300-13, ISA(EE)510-3 ja 6); 7) tegevusaruandes esitatud info erines oluliselt nii reaalsest elust kui ka raamatupidamise aastaaruandes esitatust – ettevõte ei avalikustanud tegevusaruandes tõika, et peamisel tegevusalal tegutsemine on peatatud, mistõttu tegevusaruandes avaldatud info oli avalikkusele eksitav. Kutsetegevuse standardi kohaselt oleks Y pidanud seda asjaolu juhtkonnaga arutama ning juhtkonna käitumisele oma kutsealase otsustuse kohaselt reageerima. Muu informatsiooni osas protseduuride tegemist ei ole dokumenteeritud (ISA(EE)720-11, 13, 14, 15, 16, 22 ja 25); 8) Y pole vahetanud valitsejatega infot asjaolude osas (peamisel tegevusalal tegutsemise keeld), mis võivad tekitada märkimisväärse kahtluse ettevõtte jätkuva tegutsemise suutlikkuses (ISA(EE)230-10, ISA(EE)250-22, 23, 24, ISA(EE)570-25); 9) ettevõtte jätkuva tegutsemise hindamisel ei ole käsitletud FI kehtestatud sanktsioonide mõju (oluline müügitulu kaotus), on vaid dokumenteeritud, et mõju puudub, ilma sellise hinnangu andmiseks kasutatud kutsealast otsustust avamata. Y-l puudub dokumentatsioon selle kohta, et ta on peamise ja põhilise turu kaotuse mõju teadvustanud või analüüsinud (ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 20). Y poolt kutsetegevuse standardite rikkumise tõttu on AS-l D olnud võimalik esitada avalikkusele ebaõiget ning tegelikku olukorda oluliselt ilustavat pilti raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas tegevusaruandes. B.

27.08.2019 algatatud distsiplinaarmenetlus

OÜ-le S osutatud audiitorteenuse kvaliteedis esinesid olulised puudused, nõutav on täiustamine. Y on võtnud seisukoha valmidusastme arvutamise süsteemi toimimise osas ilma kasutatud lahenduste testimiseta ega ole dokumenteerinud järelepärimisi bilansipäevajärgsete sündmuste osas, kui bilansijärgne aruanne dokumentatsioonis oli rohkem kui kolm kuud varasem audiitori aruandest. OÜ-le T osutatud audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele, nõutav on oluline täiustamine. Auditi standardi nõuete ulatusliku rikkumise tõttu puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal selle kohta, et finantsaruanded tervikuna on olulise väärkajastamiseta. Avalikust huvist tingituna tuleb rikkumist lugeda väga oluliseks. D OÜ-le osutatud audiitorteenuse kvaliteet ei vasta nõuetele. Y-l puudub olulises osas dokumentatsioon (sh tõendusmaterjal) perioodi 01.09.–31.12.2016 kohta. Ülevaatuse käigus ei ole tehtud ega dokumenteeritud seotud isikutega toimunud märkimisväärseid tehinguid (sh mitterahalise tehingu) puudutavaid protseduure. Olulisemad seaduse ja kutsetegevuse standardite nõuded, mida on nimetatud kolmes töövõtus audiitorteenust osutades rikutud on järgmised: audiitortegevuse seaduse (AudS) § 55 lg 3, ISA(EE)200-14, 15, 20, ISA(EE)230-5, 8, 10, 14, ISA(EE)240-12, 14, 22, 28, 30, 32, 45, ISA(EE)250-29, ISA(EE)260-11, 14, 15, 16, 18, 21, 22, 23, SA(EE)300-9, 13, ISA(EE)315-3, 5, 6, 9, 11, 26, 32, ISA(EE)330-3, 5, 6, 7, 18, 20, 24, 28, ISA(EE)501-9, ISA(EE)510-3, 6, 8, 10, ISA(EE)500-4, 6, 10, ISA(EE)530-8, 9, 15, ISA(EE)540-6, 8, 9, 12, 13, 21, 23, ISA(EE)550-9, 14, 15, 22, 25, 28, ISA(EE)560-4, 6, 7, ISA(EE)570-12, 14, 15, ISA(EE)70010, 11, 12, 14, ISA(EE)720-11, 14, 15, 20, 22, 25 ja ISRE(EE)2400-7, 14, 19, 20, 23, 25, 45, 47, 48, 50, 51, 58, 71, 93. 3(31)

3-20-124 C.

09.04.2019 algatatud uurimismenetlus

OÜ E 2017. a auditi töövõtus tuvastas AJN järgmised olulisemad rikkumised: 1) Y ei ole nõutaval määral adresseerinud ohte, mis tulenesid ettevõtte tehingupartneritega seonduvast rahapesuriskist. Y ei selgitanud rahapesuriski kutsetegevuse standarditega nõutaval määral valdkondades (komisjonitasude arvestus ja periodiseerimine), kus see võiks kõige tõenäolisemalt esineda. AS Swedbank andmetel on ettevõttel toimunud tehinguid mitteresidendist ettevõtetega, kelle puhul esineb rahapesuskeemis osalemise kahtlus. Y ei ole käsitlenud äri katkemise riski, mis võib tuleneda äripartnerite ebaseaduslikust tegevusest ja võib kujutada ettevõtte äri edule ja jätkuvusele märkimisväärset ohtu (ISA(EE)200-11, 14, ISA(EE)230-8, 9, ISA(EE)240-44, ISA(EE)250-18 ja ISA(EE)315-3, 26); 2) plaani vähene täpsus ei võimalda kutsetegevuse standardite mõistes piisava asjakohase tõendusmaterjali hankimist kõigi oluliste kirjete relevantsete väidete kohta. Auditi planeerimine on nõutava põhjalikkusega toimunud vaid varude valdkonnas. Nii müügitulu kui ka kauba ostu puhul on Y viinud põhilise protseduurina läbi dokumentaalse kontrolli. Plaan ei sisalda protseduure kõikehõlmavuse väite osas müügitulu ja kaubakulude puhul. Müügitulu periodiseerimise kohta ei ole protseduure koostatud ega dokumenteeritud ka nende teostust. Samuti pole kontrollitud müügi ja ostu kajastamise vastavust kokku lepitud tarneklauslitele. Laenukohustuste kohta ei ole protseduure planeeritud. Protseduurid vahendustasu kohta ei ole tehtud vastavalt planeeritule, tõendusmaterjale algdokumentide kontrollimise kohta dokumentatsioonis ei sisaldu (ISA(EE)200-14, ISA(EE)300-9, 12(b) ja ISA(EE)315-26); 3) komisjonitasude kulu on 29 miljonit eurot (olulisus 2,9 miljonit eurot). Sellest enamik on lepingutega kaetud, 2% kohta lepinguid dokumentatsioonis ei sisaldu, 8% puhul on tuvastatud tehtud ettemaksete lineaarne kuluks kandmine viie aastase perioodi jooksul, kus kulukanne ei põhinenud arvetel, 2,5% kuludest moodustasid sellised, mille puhul komisjonitasu saaja ei olnud selge. Lepingud teenustasude määramise kohta ei sisalda informatsiooni teenustasude määramise aluste kohta, seega ei ole nende põhjal võimalik teenustasude kulu õigsuse kohta järeldusi teha. Komisjonitasude arveid ei ole kontrollitud, seega ei saa kontrolliprotseduuridega kaetuks lugeda ühtki kaubakuluga seotud relevantset väidet. Y töövõtudokumentatsioonis sisaldub vaid komisjonitasude kulu konto analüütika. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad komisjonitasude kajastamise õigsust. Puudub informatsioon saadud komisjonitasu arvete kohta ning komisjonitasude tegeliku suuruse kohta vastavalt osutatud teenustele ja tehtud kuludele, kuigi vastavalt lepingutele peaks selline informatsioon olemas olema. Eelnimetatu avaldaks mõju ka lühi- ja pikaajaliste ettemaksete saldole. Ettemaksete saldot on vähendatud lineaarselt; puudub kindlus, et periodiseerimine on õige. Puudub dokument olulise teenuse vahenduspartneri R lühi- ja pikaajalise nõude ning diskonteeritud intressikulu arvutamise kohta. Komisjonitasude arvestuse korda ei ole täpsustatud ja komisjonitasude arvestust ei ole testitud. Dokumentatsioonis sisalduvast informatsioonist järeldub, et ettevõttes puuduvad kontrollitegevused, mis tagavad R komisjonitasude arvestuse õigsuse. Y ei ole selgitanud komisjonitasude osakaalu suurenemist 2017. aastal võrreldes varasema aastaga (17%-lt müügitulust 29%-le), millest tulenevalt esineb periodiseerimisvea kahtlus. Komisjonitasude kulu kohta puudub piisav asjakohane tõendusmaterjal. OÜ E majandustulemus on positiivne vaid tänu soodsale USD kursile olukorras, kus kaubakulu ületab müügitulu (ISA(EE)220-17, ISA(EE)240-28, 30, 32, 45, ISA(EE)300-4, ISA(EE)315-19, 20, 26, ISA(EE)330-3, 5, 6, 7, 28, ISA(EE)500-4, 6, 9 ja ISA(EE)550-16, 22); 4) Y pole põhjendanud, miks on komisjonitasude osakaal OÜ-s E ja OÜ-s W olnud erinevatel aastatel erinev ning miks on komisjonitasude arvestus sarnase tegevusega ettevõtetes toimunud erinevatel alustel. Olukorras, kus periodiseerimise õigsus on küsitav, oleks tõendusmaterjal asjakohaste järelduste tegemisel ja üldise arusaamise omandamiseks mõlema 4(31)

3-20-124 ettevõtte aruandenäitajatest ja nende vahelistest seostest omanud arvestatavat tähtsust (ISA(EE)240-22, ISA(EE)315-11, 32 (b), ISA(EE)510-3 ja ISA(EE)520- 6); 5) eelmine audiitor B loobus aruande kohta arvamuse avaldamisest põhjendusega, et ta ei ole saanud müügituludelt arvestatavate ja tasutavate komisjonitasude lepingujärgsete väljamaksete õigsuse kohta arvestusi ega muud dokumentatsiooni, mis oleks võimaldanud veenduda, et need väljamaksed on finantsaruannetes asjakohaselt ning õiges väärtuses kajastatud. Y ei suhelnud eelmise audiitoriga ega käsitlenud põhjust, miks eelmine audiitor arvamuse andmisest loobus. Komisjonitasude ja nende saldode kajastamist puudutava probleemiga ei ole tegeletud. Olemasolevad tõendusmaterjalid ei võimalda saada kindlust, et kaubakulu periodiseerimine on õige. Y ei ole juhtkonna väidete puhul rakendanud piisavalt kutsealast skeptitsismi ning ei ole dokumentatsioonis tõendanud, et asjaolu, mille tõttu eelmine audiitor jättis arvamuse avaldamata, ei oleks jätkuvalt relevantne (ISA(EE)200-15, ISA(EE)220-6, ISA(EE)240-12, ISA(EE)250-21, ISA(EE)300-13, ISA(EE)510-6, 8, 11, 13 ja

ISA(EE)700-17);

6) Y on dokumentatsioonis väitnud sõltumatust kliendist, kuid audiitori assistent U ei ole isiklikult oma sõltumatust kinnitatud (ISA(EE)220-11, 24); 7) kliendilepingul audiitorteenuse osutamiseks on P digitaalne allkiri ja X käsikirjaline allkiri. Sellist praktikat ei saa pidada kohaseks (ISA(EE)210-9, 10 ja AudS § 55 lg 1); 8) auditi dokumentatsioonis on refereerinud juhatuse liikmete sõnu, et finantsteenuste pakkujad on hakanud diskrimineerima rahvusvahelist äri ajavaid ettevõtteid, kuid ei nähtu, et Y oleks püüdnud välja selgitada, milliseid kliendi tehingupartnereid see puudutab, mis täpsemalt finantsasutusi tehingupartnerite juures häiris ning millel tugines Y veendumus, et AS Swedbank kahtlustused on põhjendamatud. Auditi käigus oleks tulnud uurida, milliste tehingute puhul on pank tuvastanud rahapesu kahtluse ja kui tõenäoline on objektiivne risk, et ärikeskkonnas pole teatud tüüpi tehingud enam aktsepteeritud, mis sunnib ettevõtet nendest loobuma ning võib seetõttu kriitiliselt mõjutada ettevõtte jätkuvust. Puuduvad tõendid selle kohta, et pangad, kuhu plaanitakse oma arveldused viia, on valmis OÜ-le E teenuseid osutama (ISA(EE)250-10, 12, 18, ISA(EE)315-19 ja ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 15, 16, 18); 9) ettevõte ostab ja müüb kaupu põhiliselt USA dollarites. RTJ 1 p 85 kohaselt tuleb arvestusvaluutaks valida ettevõtte põhilise majanduskeskkonna valuuta. Y oleks pidanud analüüsima RTJ-s esitatud tingimusi, mitte põhjendama, et ettevõte ei soovi kasutada USD arvestusvaluutana (ISA(EE)315-11, 32 (b)); 10) analüütiliste protseduuride teostamise käigus käsitles audiitor peamiselt tegevuse sesoonsust. Komisjonitasu ja müügitulu ebavõrdne osakaal võrdluses OÜ W ja eelmise aasta aruande näitajatega oli jäänud tähelepanuta. Kuna komisjonitasud peaksid tuginema osaliselt ka müüdud kogustele (lisaks valuutakursi ja kvootide täitumise mõjule), oleks audiitor pidanud märkama 2016. ja 2017. a müügitulu ja komisjonitasu vahelise korrelatsiooni puudumist ning selgitama selle põhjuseid. Komisjonitasud moodustasid 30% OÜ E ja 7% OÜ W 2017. a müügitulust, vastavalt 17% ja 17% 2016. a müügitulust ning 13% ja 22% 2015. a müügitulust; 11) auditi dokumentsatsiooni kohaselt suleti märtsis 2018 ettevõtte pangakonto AS-s Swedbank ning tehti saldo ülekanne AS TBB panka, kuid puuduvad pankade saldokinnitused, mis kinnitaksid auditi tõendusmaterjali usaldusväärsust (ISA(EE)505-5, ISA(EE)550-15); 12) sisekontrollikeskkonna kohta dokumenteeritu käsitleb vaid mereandide ostumüügiprotsessi. Komisjonitasuga seonduvaid tehinguklasse pole käsitletud. Puudub informatsioon selle kohta, kuidas esitatud komisjonitasu arvete õigsust kontrollitakse. Ka arusaamine infosüsteemist ei hõlma komisjonitasu arvestust puudutavaid küsimusi

(ISA(EE)315-12, 13, 14, 18);

5(31)

3-20-124 13) standardikohaseid protseduure päevaraamatukannete testimiseks ei ole tehtud. Rahapesuriski adresseerimiseks oleks pidanud testima pangast tehtavaid väljamakseid, kas substantiivse protseduurina või finantskannete kontrollimisena (ISA(EE)240-32, ISA(EE)33020); 14) spetsiifilised protseduurid on nõutavalt teostamata järgmistes valdkondades: järelepärimiste vastustes puudub info võimalike kohtuasjade kohta; auditi dokumentatsioon käsitleb seaduste ja regulatsioonide temaatikat, aga mitte otseselt vastavaid järelepärimisi juhtkonnalt ning pole uuritud, kuidas mõjutab uus regulatsioon ettevõtet tegevuse jätkuvuse kontekstis; järgnevate sündmuste informatsiooni oleks tulnud kontrollida kuni audiitori aruande väljastamise kuupäevani (06.02.2019), kuid nende kohta tehtud järelepärimisi pole nõuetekohaselt dokumenteeritud (ISA(EE)250-14, ISA(EE)560-4, 6, 7 ja ISA(EE)570-15); 15) protseduuride vastused on vormistatud selgelt, kuid vastusteni jõudmise käik on kirjeldatud üldsõnaliselt ja pole sageli faktipõhine. Y on märkinud, et on kontrollinud 85% algdokumentidest, kuid nende identifitseerivad tunnused dokumentatsioonis puuduvad. Müügi ja ostude periodiseerimise kontrolli kohta dokumentatsioon puudub. Komisjonitasusid puudutav informatsioon on puudulik. Auditi tõendusmaterjal ei ole modifitseerimata audiitori arvamuse väljastamiseks piisav (ISA(EE)200-20, ISA(EE)230-8, 9 ja ISA(EE)705-7); 16) mitmetel dokumentidel ei ole teostaja ja ülevaataja nime, dokumentatsioonist ei ole eristatavad kliendi koostatud dokumendid ja vandeaudiitori tööpaberid (ISA(EE)230-9); 17) lõpliku auditifaili kokkupanemise kuupäeva pole dokumenteeritud, mistõttu on tõendamata töövõtudokumentatsiooni arhiveerimine asjakohase tähtaja jooksul (ISA(EE)23014); 18) audiitor pole dokumenteerinud OÜ-le E raamatupidamisteenust osutava OÜ R teenuse usaldusväärsust ja kvaliteeti puudutavaid andmeid (ISA(EE)402-7, 9, 10, 15). OÜ W 2017. a auditi töövõtus tuvastas AJN järgmised olulisemad rikkumised: 1) Y ei adresseerinud nõutud määral ohte, mis tulenesid ettevõtte tehingupartneritega seonduvast rahapesuriskist. Puudub asjakohane tõendusmaterjal komisjonitasude kulu kohta, mis moodustas 7% müügituludest ja mille ettemaksed moodustasid bilansimahust 11%. Y ei selgitanud rahapesu võimalikkust komisjonitasude lõigus, kus tehingud on kontrollitud vastavalt lepingule, kuid tegelikku müügitulemust ei ole komisjonitasude arvutamisel arvestatud. Väärkajastamise tõenäosust ja rahapesu kahtlust komisjonitasude puhul ei pidanud vandeaudiitor aktuaalseks ning keskendus kauba ostule-müügile. Komisjonitasude osas on relevantsed väited katmata. Y käsitles rahapesu riski fiktiivsetest tehingutest tuleneva riskina. Oluline oleks olnud koos tõendusmaterjalidega ja erinevate kaubaartiklite lõikes dokumenteerida protseduur tehingute toimumise kohta turuhinnas, kuivõrd nimetatud informatsioon tõendaks kõige selgemini, et tegemist on reaalsete tehingutega. Y on võtnud kliendi juhatuse liikmelt kinnituse selle kohta, et aastaaruandes kajastatud tehingute tegemise eesmärk on olnud äriline, mitte näiline ning ettevõtte juhatuse liikmed ei ole variisikud. Kõnealune kinnitus ei adresseeri äripartnerite võimalikust ebaseaduslikust tegevusest tulenevat riski. Selles küsimuses ei ole audiitor kutsealast skeptitsismi rakendanud ja asjaolusid uurinud (ISA(EE)200-11, ISA(EE)230-5, ISA(EE)240-44, ISA(EE)250-18, ISA(EE)315-11, 26, 32 (b)); 2) auditi plaan ei võimalda hankida asjakohast tõendusmaterjali kõigi oluliste kirjete relevantsete väidete kohta. Plaan ei sisalda protseduure müügitulu ja kaubakulude kõikehõlmavuse väidete kontrollimiseks ning laenukohustuste kohta ei ole protseduure planeeritud. Täpse info puudumine komisjonitasude suuruse kohta mõjutab ka hinnangut ettemaksete nõuete osas – saldo vähendamine on toimunud lineaarselt, kuid komisjonitasu 6(31)

3-20-124 lepingu kohaselt ei saaks see periooditi erineva müügimahu puhul nii olla. Komisjonitasude arvestuse kohta puudub dokumentaalne tõendusmaterjal. Samuti oleks tulnud kontrollida kauba ostu ja müügi lepingutes kokku lepitud tarneklauslite rakendamise õigsust. Kliendi aktsepteerimise dokumendis juhtis Y tähelepanu suuremahulistele tehingutele ja võimalikule rahapesu riskile ning tõi olulise väärkajastamise riskina välja võimaluse, et ettevõte on segatud rahapesu skeemidesse. Samas tegeles Y rahapesu riskiga vaid kauba ostu-müügitehingute puhul, jättes käsitlemata võimaluse, et rahapesu risk võib esineda komisjonitasusid puudutavates tehingutes (ISA(EE)200-14, ISA(EE)240-26, 30, 45, 47, ISA(EE)300-9, 12(b), ISA(EE)315-26, ISA(EE)330-6, 7, 28, ISA(EE)500-4); 3) komisjonitasude osakaal 2017. ja 2016. a müügitulust viitab sellele, et komisjonitasu kulude lineaarne jagamine võis mitte olla sõlmitud kokkulepetega kooskõlas. Puudub informatsioon teenuse eest saadud arvete kohta, kuigi arveldamine peaks lepingu kohaselt toimuma komisjonitasu arvete alusel. Kuigi komisjonitasud peaksid tuginema olulisima komponendina müüdud kogustele (lisaks valuutakursi ja kvootide täitumise mõjule), ei näita komisjonitasu arvestus kogustel põhinevat loogikat. Eeltoodu viitab periodiseerimisvigade esinemise võimalikkusele, millele dokumentatsioon vastust ei anna, ning seab kahtluse alla äripartnerile tehtud komisjonitasude ettemaksete lühi- ja pikaajaliste nõuete saldode õigsuse aastaaruandes. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks Y väidet, et leping on vaid formaalne ja selle täpse järgimise asemel lähtutakse suulistest kokkulepetest. Kutsetegevuse standardite ISA(EE)200-15, ISA(EE)220-17 ja ISA(EE)240-12 nõuete kohaselt peab audiitor ilmutama skeptitsismi ning veenduma, et on hangitud piisav asjakohane auditi tõendusmaterjal. Lepingu infole tuginedes ei ole ettevõttes peetud komisjonitasude arvestus täpne ja täielik ning Y oleks pidanud tegema protseduure komisjonitasude arvestuse õigsuse kontrollimiseks, kuivõrd ettevõttes ilmselt puuduvad piisavad kontrollitegevused, mis tagaksid komisjonitasude arvestuse õigsuse. Pole tõendatud, kuidas on seotud ettevõtte majandustegevusega 31.03.2017 Bazento UK kontole makstud 1 260 755 eurot. Makstud summa ületab kuuekordselt vigade tuvastamise piiri ja moodustab ligi poole olulisusest. Komisjonitasude kulu kokku moodustab ligi 2,2 olulisust, mistõttu oleks tulnud selgitada kõnealuse summa seotust ettevõtte majandustegevusega. Töövõtudokumentatsioonis puudub informatsioon selle kohta, kuidas on audiitor jõudnud järeldusele, et müügitulude periodiseerimine on korras (ISA(EE)220-17, ISA(EE)240-28, 32, ISA(EE)300-4, ISA(EE)315-19, 20, 22, 26 ISA(EE)330-3, 5 ISA(EE)5009, ISA(EE)550-16); 4) Eelmine vandeaudiitor B loobus arvamuse avaldamisest 2016. a aruande kohta sama põhjendusega, mis OÜ E puhul. Y ei suhelnud eelmise audiitoriga ning ei adresseerinud eelmise audiitori arvamuse avaldamisest loobumisel tõstatatud probleeme. Puudub tõendusmaterjal, et komisjonitasud on kajastatud õigesti vastavalt dokumentidele. Y on rakendanud kliendi juhtkonna väidete puhul liialt vähest skeptitsismi. Y oleks pidanud välja selgitama asjaolud seoses komisjonitasude ja nende saldode kajastamisega. Seisukohavõtt algsaldodes peegelduvate arvestuspoliitikate kohta puudub (ISA(EE)200-15, ISA(EE)220-6, ISA(EE)24012, ISA(EE)250-21, ISA(EE)300-13, ISA(EE)510-6, 8, 11, 13 ja ISA(EE)700-17); 5)

audiitori assistent U pole kinnitanud oma sõltumatust kliendist;

6) kliendi esindaja P on kliendilepingu audiitorteenuse osutamiseks allkirjastanud digitaalselt, X aga käsikirjaliselt; 7) oluline risk on koostöö äripartneritega, kelle puhul esineb kahtlus seotuses korruptiivse äriga Venemaal, mis on oluliseks ettevõtte tegevuse jätkuvust ohustavaks teguriks. Y on väljendanud veendumust, et rahapesusüüdistused ei ole põhjendatud, kuid auditi dokumentatsioonis on olulised asjaolud nimetatud riski puhul jäänud selgitamata. Olukord, kus ülekandeid on finantsasutuse hinnangul tehtud ebapuhta mainega ettevõtetele ja juhtkond ei 7(31)

3-20-124 tunnista probleemi põhjendatust, tekitab kahtlusi juhtkonna aususes ja eetilisuses. Dokumentatsioonist ei nähtu, et Y oleks püüdnud välja selgitada AS Swedbank konto sulgemise täpse põhjuse. Puudub informatsioon selle kohta, mida on FI AS-dele TBB Pank ja Swedbank ette heitnud seoses W OÜ arveldustega või mida on kahtlustanud. Klient ise ei näe probleemi tehingutes, vaid panga jäikuses ning Y on kliendiga nõustunud. Puudub tõendusmaterjal, mis kinnitaks audiitori seisukoha põhjendatust. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et välismaa pangad (Deutsche Bank, Credit Suisse) oleksid valmis W OÜ-le arveldusteenust osutama. Olnuks asjakohane uurida, millised on need tehingud, mille puhul on pank tuvastanud rahapesu kahtluse ja kui tõenäoline on objektiivne risk, et ärikeskkond ei aktsepteeri enam teatud tüüpi tehinguid ning millist mõju avaldab eeltoodu ettevõtte jätkuvusele (ISA(EE)250-10, 12, 13, 18, ISA(EE)315-14, 19, ISA(EE)570-9, 10, 11, 12, 15, 16, 18); 8) Y oleks pidanud analüüsima RTJs esitatud tingimusi, mitte põhjendama, et ettevõte ei soovi kasutada arvestusvaluutana USA dollarit, milles ettevõte põhiliselt kaupu ostab ja müüb; 9) komisjonitasu ja müügitulu ebavõrdne osakaal võrdluses E OÜ näitajatega ja eelmise aasta aruande näitajatega on jäetud tähelepanuta. Kuna komisjonitasud peaksid tuginema osaliselt ka müüdud kogustele, tekitab küsimusi korrelatsiooni puudumine 2016. ja 2017. a komisjonitasu suhte osas müügitulusse ja kaubakulusse. Puuduvad põhjendused, miks on komisjonitasude osakaal OÜ-des E ja W erinevatel aastatel olnud erinev ja miks komisjonitasude arvestus on sarnase tegevusega ettevõtetes toimunud erinevatel alustel (ISA(EE)240-26, 47, ISA(EE)315-11, 32 (b), ISA(EE)510-3, 6 ja ISA(EE)520-6); 10) puudub usaldusväärne teave pangasaldo kohta, arvestades, et konto AS-s Swedbank on suletud 2018. a ning vahendid on kantud AS-s TBB pank avatud kontole; 11) sisekontrollikeskkonna kohta dokumenteeritu käsitleb vaid mereandide ostumüügiprotsessi. Komisjonitasuga seonduvaid tehinguklasse pole käsitletud. Puudub teave selle kohta, kuidas erineva müügimahuga aastatel saab konsultatsioonitasu olla ühesugune, kui lepingus on ette nähtud mahupõhine arvestus. Ka arusaamine infosüsteemist ei hõlma komisjonitasu arvestust puudutavaid küsimusi (ISA(EE)315-12, 13, 18); 12) päevaraamatukannete puhul ei ole tehtud nõutavaid teste. Rahapesuriski adresseerimiseks oleks pidanud testima pangast tehtavaid väljamakseid kas substantiivse protseduurina või finantskannete kontrollimisena; 13) spetsiifilised protseduurid on nõutavalt teostamata järgmistes valdkondades: järelepärimiste vastustes puudub teave võimalike kohtuasjade ja õigusabikulude kohta; auditi dokumentatsioon käsitleb seaduste ja regulatsioonide temaatikat, aga mitte otseselt vastavaid järelepärimisi juhtkonnalt ning pole uuritud, kuidas mõjutab uus regulatsioon ettevõtet tegevuse jätkuvuse kontekstis; järgnevate sündmuste informatsiooni oleks tulnud kontrollida kuni audiitori aruande väljastamise kuupäevani (07.02.2019), kuid nende kohta tehtud järelepärimisi pole nõuetekohaselt dokumenteeritud. Oluline järgnev sündmus oli pangakonto sulgemine AS-s Swedbank rahapesu kahtluse tõttu. Klient on üksnes viidanud probleemidele USD arveldustega, kuid konto sulgemist ei ole raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustatud. Selline info esitamise viis ei ole objektiivne (ISA(EE)250-14, ISA(EE)501-9, ISA(EE)560-4, 6, 7, ISA(EE)570-15, 16, 18 ja ISA(EE)720-11, 14, 15); 14) mitmetel dokumentidel ei ole teostaja ja ülevaataja nime, dokumentatsioonist ei ole eristatavad kliendi poolt koostatud dokumendid ja audiitori tööpaberid; 15) lõpliku auditifaili kokkupanemise kuupäeva pole dokumenteeritud, mistõttu on tõendamata töövõtudokumentatsiooni arhiveerimine asjakohase tähtaja jooksul; 16) audiitor pole dokumenteerinud OÜ-le W raamatupidamisteenust osutava OÜ R teenuse usaldusväärsust ja kvaliteeti puudutavaid andmeid; 8(31)

3-20-124 17) komisjonitasude puhul ei ole käsitletud arvestuspoliitika rakendamise asjakohasust. Komisjonitasude arvestusel rakendatavat arvestuspõhimõtet ei ole aastaaruandes avalikustatud

(ISA(EE)700-13, 14, 16).

D.

Y tegevusloa kehtetuks tunnistamine

Y rikkumised tuleb lugeda eriti olulisteks, kuivõrd pea kõikides järelevalvemenetlustes on tuvastatud korduvalt samad olulised rikkumised, s.o piisava asjakohase tõendusmaterjali ning asjakohaste auditiprotseduuride puudumine, audit ei ole tehtud piisava kompetentsi ja hoolsusega ega piisava kutsealase skeptitsismiga. Y rikkumised auditite tegemisel seavad kahtluse alla audiitorite ning nende töö tulemuse – vandeaudiitori aruannete usaldusväärsuse. Y on vähemalt kahe aasta jooksul korduvalt rikkunud õigusnorme (AudS § 87 lg 4 p 1). Rikkumised on tuvastatud 12.04.2017, 15.05.2018 ja 27.08.2019 otsustega ning Y on Audiitorkogu juhatuse 14.06.2017 otsusega karistatud distsiplinaarkorras. Audiitorkogu juhatus nõudis juba 12.04.2017 otsuses audiitorteenuse kvaliteedi olulist parandamist, kuid Y ei ole seda senini teinud, vaid on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Seda kinnitab ka 27.08.2019 lõpetatud KVK-s tuvastatu. Y esindav vandeaudiitor X on rikkunud korduvalt ja olulisel määral õigusnorme ning teda on karistatud distsiplinaar- või väärteomenetluse korras (AudS § 87 lg 4 p 9). Y olulised ja korduvad rikkumised on otseses seoses Y esindava vandeaudiitori X tegevuse ning tegevusetusega. Y tegevuse üle järelevalve teostamine oli takistatud (AudS § 87 lg 4 p 10). Y ei järginud seadusest tulenevat nõuet esitada AJN-le ja/või töörühmale õigeaegselt järelevalve korraldamiseks nõutav töövõtudokumentatsioon, ei järginud töörühma juhi määratud tähtaegu dokumentide esitamiseks ning seetõttu ei olnud võimalik järelevalvemenetlusi tähtaegselt läbi viia. Selliselt käitudes on audiitor selgelt takistanud AJN järelevalvet. E.

X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine

X puhul esinevad AudS § 32 lg 4 p-des 1 ja 3 sätestatud alused kutse äravõtmiseks, s.o vandeaudiitori tegevuse või kutsetegevuse aluste korduv või oluline rikkumine ning mittevastavus seadusega vandeaudiitorile sätestatud nõuetele (hea maine ja usaldusväärsus – AudS § 39 lg 2, lg 3 p 3). Avalikes huvides on vajalik vandeaudiitori kutse äravõtmine, takistamaks nõuetele mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist ning hoidmaks ära audiitorteenuse osutamisest tekkida võivat kahju. Ebausaldusväärseks loetud ja halva mainega vandeaudiitori jätkuv osalemine kutsetegevuses kahjustab kogu kutse usaldusväärsust ja mainet. X-le on korduvalt antud võimalus audiitorteenuse kvaliteeti parandada, kuid ta ei ole seda teinud. Asjaolusid, sh rikkumiste raskust arvestades on kutse äravõtmine proportsionaalne meede.

9(31)

3-20-124 2) Kaebajad on täitnud auditite üldised eesmärgid, säilitanud töövõttude puhul nõutava kutsealase skeptitsismi ning järginud piisava hoolsusega AudS-i sätteid ja kutsetegevuse standardeid. Auditite käigus tehtud protseduurid on piisavad ja vastavuses hinnatud riskidega. Eelmise audiitoriga suhtlemine OÜ-de E ja W töövõttudes polnud vajalik, kuivõrd eelmine audiitor loobus tööst dokumentide mittesaamise põhjusel ning seega polnud tal kaebajatele mingit olulist teavet anda. Vastustajal ei ole õigust enda subjektiivsele hinnangule tuginedes asuda hindama audiitori tööprotsessi ja/või selle otstarbekust. Vastustaja saab audiitori võtta vastutusele üksnes juhul, kui audiitor on seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Vastustaja pidanuks otsuses põhjalikult välja tooma, miks ei ta ei pea audiitori otsustust ja dokumentatsiooni piisavaks ja miks on tegemist olulise rikkumisega, samuti võtma seisukoha selle kohta, kas töövõttude lõpptulemused on õiged või mitte. Otsusest ei selgu, milliseid rikkumisi peetakse olulisteks ja milliseid korduvateks ning miks tingivad need kaebajatelt tegevusloa ja kutse äravõtmise. Vaidlustatud otsuses toodud järeldused on kontrollimatud. Isegi kui Y oleks rikkunud otsuses nimetatud nõudeid, ei mõjutaks need auditeeritud aruannete õigsust. 3) Standardid annavad audiitorile laia otsustusõiguse nendes toodud nõuete täitmisel. Ükski standard ei näe ette täpseid dokumente ja nende mahtu, millele tuginedes peab audiitor enda otsustused tegema; standarditest tulenevalt ei pea audiitor kõiki otsustusi dokumenteerima. Vastustaja on oma volituste piire ületades asunud sisustama standardites toodud üldiseid põhimõtteid. Vastustaja saab kontrollida, kas standardis toodud üldise põhimõtte eesmärki on silmas peetud, kuid vastustaja ei saa ise asuda audiitori asemele ja tagasiulatuvalt hakata hindama, millistele asjaoludele oleks tema tuginenud või kuidas oleks tema standardi eesmärgi täitnud. 4) Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kontrolli käigus analüüsinud kõiki auditite tööpabereid; kontroll-lehtedel on tööpaberitele viidatud vaid valikuliselt. Otsusest ei selgu, miks ei ole dokumenteerimist piisavaks loetud. Kaebajatele ei nähtu, et vastustaja oleks analüüsinud otsuses käsitletud ettevõtete olemust, ülesehitust vms. Vastustaja on ilma põhjalikuma analüüsita teinud meelevaldseid järeldusi dokumenteerimise ja kutsealase skeptitsismi rakendamise piisavuse kohta. 5) Vastustaja on töövõttude kontrollimisel rakendanud kõiki auditeerimise standardeid, kuid kõik standardid kohalduvad täies mahus üksnes suurte ettevõtete töövõttudele. Väikeste ja keskmiste ettevõtete töövõttude puhul on audiitoril ulatuslik õigus hinnata, mis ulatuses on standardeid põhjendatud kohaldada. Vastustaja ei ole arvestanud, et väikeste ettevõtete puhul on regulatsiooni kohaldamine oluliselt leebem. 6) Kaebajad ei ole KVK tegemist takistanud. Kaebajatele esitatud kontroll-lehtede ja/või protokollide allkirjastamata jätmist ega dokumentide esitamist mõnepäevase hilinemisega ei saa lugeda menetluse takistamiseks. Y suhtes toimus kuue kuu jooksul kolm kontrollimenetlust, mis pani Y-le ebamõistliku administratiivse surve. 7) Vastustaja on Y tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tuginenud sellele, et kaebaja on kahe aasta jooksul korduvalt rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut. Audiitorkogu on Y suhtes teinud otsused 12.04.2017, 15.05.2018, 09.08.2018, 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019. Vaidlustatud otsuses tuginetakse kolme paralleelselt toimunud menetluse käigus hinnatud töövõttudele, mis pärinevad samast perioodist. Väidetavate vigade olemasolu selgus alles 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019 otsuste kätte saamisel. Kaebajatele ei antud piisavalt aega ega ka võimalust oma töö metoodikat täiustada. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et Y suhtes toimus 2018. aastal erakorraline kontroll, mille kaebaja läbis positiivse tulemusega. Järelikult ei saa vastustaja 2019. a otsuses tugineda kontrollidele, mis algatati või toimusid enne 09.08.2018. 10(31)

3-20-124 8) Vastustaja ei saanud 17.12.2019 otsuse tegemisel tugineda 12.04.2017 ja 15.05.2018 kontrollimenetluste tulemustele ka põhjusel, et etteheidetavad süüteod on aegunud (AudS § 148 lg 2). Vastustaja kontrollis 12.04.2017 otsuses enne 30.06.2016 allkirjastatud töövõtte, 15.05.2018 otsuses enne 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte ja 27.08.2019 otsuses enne 30.06.2018 allkirjastatud töövõtte. Järelikult ei saanud vastustaja 17.12.2019 otsuse tegemisel tugineda Yle karistuse määramisel 12.04.2017 ja 15.05.2018 otsustes toodud väidetavatele rikkumistele. 9) AudS § 142 lg-st 2 ja § 137 lg-st 1 tulenevalt saab maksimaalne kontrollide sagedus olla kord aastas. Kui kohus leiab, et AudS § 142 lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust suurendada nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse muudatusi sisse viia, siis tuleb AudS § 142 lg 2 tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks. Samuti tuleb põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada muud AudS 9. ptk sätted. 10) Kõik varasemad otsuses viidatud menetlused puudutavad üksnes Y. X suhtes ei ole toimunud ühtegi menetlust. Vastustaja ei saa automaatselt laiendada Y suhtes tuvastatud asjaolusid ja tema suhtes tehtud otsuseid Y-le. X-le pole teatatud tema suhtes menetluse toimumisest. Isegi kui Y kaebus jääb rahuldamata, tuleb X kaebus rahuldada. 11) X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmisega on temalt võetud võimalus töötada mõnes teises audiitorühingus. Vastustaja oleks saanud suunata kaebaja vandeaudiitori eksamile, kui leidis, et tema teadmised ei vasta ettenähtule. Seda võimalust pole vastustaja kaalunud. X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel on ka äärmiselt ebaproportsionaalne, kuivõrd sellega võetakse temalt ära võimalus kolme aasta pärast kutset uuesti taotleda. Kaebajate suhtes on rakendatud kõige äärmuslikemaid karistusmeetmeid. Vastustaja pole selgitanud, miks polnud võimalik kohaldada leebemaid distsiplinaarkaristusi.

3-20-124 3) AudS § 60 lg 1 kohaselt kogub ja säilitab audiitorettevõtja vandeaudiitori kutsetegevuse dokumente ja andmeid viisil ja mahus, mis vastab AudS § 46 alusel kehtestatud või kinnitatud vandeaudiitori kutsetegevuse standarditele ning võimaldab avalikku järelevalvet. Ilma nõuetekohase dokumentatsioonita on alust järeldada, et audiitor on nõutavad protseduurid tegemata jätnud. Kaebajad ei ole olulisi standardite nõudeid järginud, mistõttu puudub kindlus, et auditeeritud aruanded ja nende kohta avaldatud audiitori aruanded ei ole eksitavad. Standardeid tuleb järgida ka väikeseid ettevõtteid puudutavate töövõttude puhul. Audiitori tööst sõltub avalikkuseni jõudva info usaldusväärus. Avalik huvi on ka väikeettevõtjaid puudutava teabe usaldusväärsuse vastu. 4) Otsuses on viidatud dokumentatsioonile, millele vastustaja on tuginetud, ning selgelt välja toodud rikkumised, sh need, mida AJN peab korduvateks ja olulisteks. Vaidlustatud otsus ei ole tehtud üksnes viimase KVK ning viimase uurimismenetluse pinnalt; otsuse tegemisel on arvestatud ka seda, et kaebajad ei ole alates 2017. aastast, mil tuvastati olulised rikkumised audiitorteenuse osutamisel, audiitorteenuse kvaliteeti parandanud. AJN on tuvastanud kaebajate olulised rikkumised 12.04.2017, 15.05.2018 ja 27.08.2019 otsustega lõpetatud KVK-des, milles kontrolliti erinevaid perioode ja töövõtte. Seadus ei välista mitut samaaegset menetlust. AudS § 142 lg 2 annab võimaluse suurendada korraliste KVK-de sagedust. See säte ei puuduta erakorralisi KVK-sid ega uurimis- ja distsiplinaarmenetlusi, mille võib algatada igal ajal vastavalt vajadusele. AJN ei ole hinnanud iga-aastaselt kaebajate ühe ja sama aasta töövõttude kvaliteeti, vaid on andnud võimaluse näidata audiitorteenuse kvaliteedi parandamist kolmel aastal toimunud korralistes KVK-des. Seega on kaebajatel olnud piisavalt aega ja võimalusi kutseteenuse kvaliteedi parandamiseks. Kaebajate rikkumised saab lugeda korduvateks nii töövõttude kui ka aastate lõikes. Uurimismenetlustes on lisaks tuvastatud, et kaebajate osutatud audiitorteenuse kvaliteet on olnud nõuetele mittevastav, sh ka nende töövõttude osas, mis KVK valimisse ei sattunud. 5) AJN-i 09.08.2018 otsusega nr 436 lõpetatud erakorralise KVK käigus kontrolliti vaid dokumenteerimise ja dokumentide arhiveerimise nõuete täitmist, töövõtte sisuliselt ei kontrollitud. Seega on eksitav kaebajate väide, justkui oleks kõnealune menetlus näidanud, et kaebajate tööde kvaliteet oli seadusele vastav. 6) Eksitav on kaebajate väide, et kõik varasemad otsuses viidatud menetlused on toimunud üksnes Y suhtes. AudS § 7 lg-st 1 tulenevalt osutab vandeaudiitor vandeaudiitori kutseteenust audiitorettevõtja kaudu. Vandeaudiitori poolt vandeaudiitori kutseteenuse osutamine on audiitorettevõtja ettevõtlus. X oli kontrollitud perioodil Y ainus vandeaudiitor ning seega on Y tegevus ja osutatud audiitorteenuse kvaliteet otseselt omistatav X-le. X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine on avaliku huvi kaitseks põhjendatud ja vajalik. X ei vasta vandeaudiitorile sätestatud nõuetele (sh hea maine ja usaldusväärsuse osas) ning ei tohi seetõttu vandeaudiitori kutseteenust osutada. Kui vastustaja tunnistaks kehtetuks vaid Y tegevusloa, siis saaks X jätkata mõne teise audiitorettevõtja kaudu nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamist. 7) Kaebajatele edastati otsuse eelnõu ning neil oli võimalus esitada oma seisukoht ja küsimused. Kaebajad ei kasutanud seda võimalust.

12(31)

3-20-124 2) KVK töörühma ülesandeks on kontrollida teenuse osutamise kvaliteeti, mitte osutada audiitori asemel tema kliendile audiitorteenust. Seetõttu ei pea tuvastama ega saagi KVK käigus tuvastada, kas töövõtu tulemusena antud arvamus on sisuliselt õige või mitte. AudS § 45 lg-st 1 ja § 60 lg-st 1 tulenevalt on kutsetegevuse standardid siduvad, dokumentatsiooni koostamise kohustus on audiitorettevõtjal ning AJN teeb järelevalvet olemasoleva talle esitatud dokumentatsiooni põhjal, mitte ei kogu seda ise. AJN järelevalve ei seisne konkureeriva auditi tegemises. Seega on asjakohatu kaebajate väide, et vaidlustatud otsuses ei tee AJN ühtegi etteheidet kaebajate koostatud audiitori aruannetele ega järeldusotsustele. 3) Kaebajad ei ole viidanud õigusnormidele, mis võimaldaks väikeettevõtete auditeid teha kehtivat õigust eirates. AudS aluseks olevast direktiivist ei tulene, et väikeettevõtete auditite kvaliteeti ei peaks tagama nõuetekohaste protseduuride ja nende üle teostatava järelevalve kaudu. AudS 9. ptk (järelevalve ja register) normistik ei ole põhiseadusega vastuolus. 4) Standarditest tulenevate nõuete täitmisel võib eeldada, et audiitor on olnud objektiivne, piisavalt hoolas ning rakendanud vajalikku kutsealast kompetentsi ja piisavat skeptitsismi. ISA nõuete täitmine peab olema dokumenteeritud audiitori poolt koostatud dokumentatsioonis. Sõltumata ettevõtte suurusest peavad tööprotsess ja audiitori otsustused olema seega kontrollitavad. Ebakvaliteetset tööd ei saa õigustada audiitori diskretsiooniga. AJN on järelevalve ja otsuse tegemisel arvesse võtnud, et standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega (AudS § 137 lg 7). Standardites on sätestatud üldised printsiibid, millest töövõttudes tuleb juhinduda. See, kuidas need printsiibid täidetud saavad, on audiitori otsustus, mis tuleb dokumenteerida. AJN koostatud kontroll-lehtedelt nähtub, et Y töövõttudes dokumentatsioon suures osas puudub. Kaebajad ei esitanud järelevalvemenetluses kontroll-lehtedele vastuväiteid. 5) Kuivõrd X on Y ainus juhatuse liige ja vandeaudiitor, on Y osutatud audiitorteenuse kvaliteediga seotud etteheited ja järeldus, et seda pole parandatud, omistatavad ka X-le (AudS § 7 lg 5 p-d 2, 3 ja 4). Kaebaja pole selgitanud, mida ta oleks teinud Y suhtes algatatud menetlustes menetlusaluse isikuna teisiti kui Y esindajana. X sai Y esindajana tutvuda menetluste materjalidega, esitada oma seisukohti ning oma tegevust AJN hinnangutest lähtuvalt parandada. AJN on põhjendatult leidnud, et vandeaudiitor X ei vasta AudS § 39 lg 2 ja lg 3 p 3 nõuetele. Ka need sätted seovad vandeaudiitori audiitorettevõttega, mis on teenuse osutamise spetsiifikast ja AudS regulatsioonist tulenevalt loogiline ja vajalik. Vastasel juhul saaks rikkumised toime pannud vandeaudiitor pärast audiitorühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamist ilma õiguslike tagajärgedeta jätkata tegutsemist uues audiitorühingus. 6) AudS § 142 lg 2 ei puuduta erakorralisi KVK-sid, uurimismenetlusi ega distsiplinaarmenetlusi, mis algatatakse vastavalt vajadusele. Praegusel juhul esines alus nende menetluste algatamiseks. Kaebajate seisukoht, et uusi menetlusi ei saa korraldada enne, kui audiitorettevõtja on saanud mõistliku aja teenuse kvaliteedi parandamiseks, ei tugine kehtivale õigusele. Vastustaja on töövõttude valimi koostamisel siiski arvestanud, et kaebajatel oleks võimalus oma teenuse kvaliteeti parandada. 7) AudS § 87 lg 4 p-s 1 sätestatut tuleb mõista selliselt, et nimetatud norm ei sätesta aegumistähtaega, vaid seab tegevusloa kehtetuks tunnistamise sõltuvusse rikkumiste sagedusest, s.o seadusandja on soovinud anda järelevalveorganile õiguse võtta ära tegevusluba audiitorettevõtjalt, kelle tegevuses on esinenud rohkem kui üks rikkumine kahe aasta jooksul. Praegusel juhul esinesid korduvad rikkumised audiitorettevõtte teenuse osutamisel nii kontrollitud aastate kui ka töövõttude lõikes, samuti on audiitorettevõtja olulisel määral rikkunud tema tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatut. 8) AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamine ei eelda, et vandeaudiitori enda osas oleks audiitorühinguga samaaegselt toimunud haldusmenetlus, kuivõrd tegevusloa võib ära võtta 13(31)

3-20-124 juhul, kui audiitorühingut esindanud isiku rikkumised (korduvad või olulised) tõid kaasa audiitorühingule distsiplinaarkaristuse määramise. AudS § 87 lg 4 p 9 kohaldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud. Kõnealune norm kinnitab ka ühtlasi seda, et vandeaudiitori rikkumised on omistatavad audiitorühingule, mille kaudu ta tegutseb. 9) Y viivitas dokumentide esitamise nõude täitmisega. Samuti jättis Y esitamata kinnituse, et dokumentatsioon on täielik, ei tagastanud 12.04.2019 protokolli ega kontroll-lehti allkirjastatuna määratud tähtajaks ning jättis esitamata KVK käsiraamatu ja iga-aastase sõltumatuse deklaratsiooni. Mõjuvad põhjused dokumentide jm hilinenult esitamiseks või esitamata jätmiseks puudusid. Seega olid AudS § 87 lg 4 p 10 kohaldamise eeldused täidetud. 10) X-lt kutse äravõtmisel AudS § 32 lg 4 p 1 alusel ei saanud tugineda rikkumistele, mis tuvastati enne 30.06.2016 ja 30.06.2017 allkirjastatud töövõtte ning mille kohta tehti otsused 12.04.2017 ja 15.05.2018, kuivõrd need rikkumised olid aegunud. Samas olid kõnealused rikkumised arvestatavad AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel. Aegunud rikkumistele tuginemine ei mõjutanud praegusel juhul menetluse lõpptulemust. Avalikes huvides on vaja tõkestada nõuetele mittevastava ja ebausaldusväärse audiitorteenuse osutamist. X-lt kutse äravõtmine ei ole vaidlustatud otsuses esitatud asjaolusid ja põhjendusi arvestades ebaproportsionaalne. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-124 ekspertkomisjon teeb otsuse lisaks kogutud tõenditele ekspertkomisjoni liikmete eriteadmisi kasutades, peab eriteadmiste kasutamine olema otsuses selgelt jälgitav. Praegusel juhul ei ole see nõue täidetud. 3) Kõik standardite nõuded kohalduvad täies mahus vaid suuri ettevõtteid puudutavates töövõttudes. Keskmiste ja väikeste ettevõtete töövõttudes on audiitoril oluliselt suurem otsustusõigus metoodika, dokumentatsiooni kogumise ulatuse jms valikul. Seda kinnitab ka AudS § 137 lg 7, mille kohaselt arvestatakse KVK tegemisel kontrollitava tegevuse ulatust ja mahtu ning asjaolu, et standardid on mõeldud kohaldamiseks viisil, mis on proportsionaalne auditeeritava üksuse tegevuse ulatuse ja keerukusega. Rahvusvahelise auditeerimise ja kindlustandvate töövõttude standardite komitee (IAASB) selgituste kohaselt tuleks rahvusvahelisi auditeerimise standardeid rakendada proportsionaalselt vastavalt auditeeritava üksuse suurusele ja keerukusele. Ka ülevaatuse tegemist reguleeriv ISRE 2400 näeb ette audiitori suure otsustusõiguse töövõttude dokumenteerimisel ja järelduste tegemisel. Samuti on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülevaatuste töövõttudes ISRE nõuete järgimine oluliselt leebem. 4) Kohus ei ole analüüsinud kaebajate väidet, et vastustaja on kontrolli käigus ületanud oma volituste piire, asudes sisustama standardites toodud üldiseid põhimõtteid. Vastustaja pädevuses on kontrollida, kas standardis toodud üldise põhimõtte eesmärki on silmas peetud, kuid vastustaja ei saa ise asuda audiitori asemele ja tagasiulatuvalt hakata hindama, millistele asjaoludele oleks tema tuginenud või kuidas oleks tema standardi eesmärgi täitnud. Vastustaja ei saa hinnata tööpaberite asjakohasust, kuivõrd tal puudub audiitoriga samaväärne ülevaade töövõtu asjaoludest ja kontrollitud ettevõttest. Pole kehtestatud nimekirja dokumentidest, mis peaks iga töövõtu puhul kindlasti olemas olema. Standardites pole kirjas, mida tähendab „piisav asjakohane tõendusmaterjal“ ja „asjakohane auditi arvamus“. Nende mõistete sisustamine on audiitori ülesanne iga konkreetse töövõtu käigus. 5) Halduskohus ei ole analüüsinud seda, et vastustaja on kontrollinud kolmes paralleelselt läbi viidud menetluses töövõtte, mis pärinesid samast perioodist ning väidetavate vigade esinemine selgus kaebajatele alles 02.07.2019, 27.08.2019 ja 17.12.2019 otsuste kättesaamisel. Nendes 2017. a auditi ja ülevaatuse töövõttudes tuvastatud väidetavaid rikkumisi ei saa lugeda korduvateks rikkumiseks. Korduvateks saaks lugeda vaid erinevatel perioodidel tuvastatud rikkumised. Kaebajatele ei antud piisavalt aega ega võimalust enda töö metoodikat muuta. See ei vasta AudS § 142 lg 2 eesmärgile, mille tõlgendamisel tuleb arvestada ka KVK korra § 21 lg-s 5 sätestatud järelevalve subjekti kohustusega esitada järelevalvenõukogule pärast KVK lõpetamise otsuse kättetoimetamist tuvastatud rikkumiste juurpõhjuste analüüs koos meetmete ja nende rakendamise ajalise plaaniga. Korra § 21 lg 7 kohaselt on järelevalvenõukogul õigus mõistliku aja jooksul pärast meetmete kehtestamist kontrollida nende täitmist. Kontrolli tulemusel audiitorile tema tööprotsessi parendamiseks täiendava tähtaja andmise kohustus tuleneb otseselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ art 29 p 1 alap-st j, millest tulenevalt rakendatakse vandeaudiitori või audiitorühingu suhtes art-s 30 osutatud distsiplinaarmeetmete või sanktsioonide süsteemi, kui nad ei ole mõistliku aja jooksul võtnud arvesse kvaliteeditagamise ülevaatuse soovitusi. AJN on ebaseaduslikult teinud kolm kontrollimenetlust ühe aasta jooksul; seadus võimaldab teha maksimaalselt ühe kontrolli aastas. Vastustaja ei saanud tegevusloa kehtetuks tunnistamisel ja kutse äravõtmisel tugineda enne 09.08.2018 toimunud kontrollidele, kuna 09.08.2018 tuvastati, et Y töö kvaliteet vastab nõuetele. Seega polnud Y-le alust ette heita, et ta ei ole oma töö kvaliteeti parandanud. 6) Kui ringkonnakohus leiab, et AudS § 142 lg 2 võimaldab kontrolli nimisagedust suurendada nii, et kontrollitavate perioodide sagedus ei võimalda audiitorettevõttel enda töösse

15(31)

3-20-124 muudatusi sisse viia, siis tuleb AudS § 142 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistada. Samuti tuleb tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks AudS 9. ptk sätted. 7) Kuna AJN on otsuses tuginenud aegunud rikkumistele, oleks kohus pidanud vähemalt X kaebuse rahuldama. Kui aegunud rikkumistele saaks tugineda AudS § 32 lg 4 p 3 kohaldamisel, muutuks aegumist reguleeriv säte sisutuks. Vastustaja ei ole otsuses analüüsinud, kas rikkumiste toimepanemisest möödunud aja jooksul võib X hea maine ja usaldusväärsus olla taastunud. Samuti tuleb arvestada, et X suhtes pole toimunud ühtegi menetlust ning talle pole määratud ka ühtegi karistust. Seetõttu ei saa Y suhtes tuvastatud asjaolusid ja tehtud otsuseid laiendada X-le. Halduskohus on AudS § 7 lg-t 5 ebaõigesti tõlgendanud. Nimetatud sätte eesmärgiks on vältida KVK takistamist, mitte võimaldada automaatselt varasemate audiitorühingu suhtes toimunud KVK-de tulemuste laiendamist vandeaudiitorile, kes pole olnud nendes menetlustes menetlusosaline. 8) Halduskohus pole võtnud seisukohta oluliste haldusmenetluse põhimõtete rikkumise osas. KVK töörühma juht G ei küsinud töövõtu dokumentatsiooni läbi vaadates mingeid seletusi ega täiendavat informatsiooni. Vastustaja pole otsust piisavalt ja selgelt motiveerinud, mh jääb selgusetuks, milliseid väidetavaid puudusi peab vastustaja olulisteks ja milliseid korduvateks. Arvestades, et kaebajatele on kohaldatud võimalikest kõige rangemaid sanktsioone, oleks põhjendamiskohustust pidanud iseäranis hoolikalt täitma. X suhtes on jäetud olulisel määral täitmata selgitamiskohustus – vastustaja ei selgitanud kaebajale, et menetlus toimub ka tema suhtes. Kaasamine oleks X-le vähemalt andnud võimaluse põhjendada, miks on alusetu menetluse takistamise etteheide. Kui ringkonnakohus leiab, et mingi õigusnorm võimaldab vastustajal karistada X ilma tema suhtes haldusmenetlust korraldamata, siis tuleb see õigusnorm tunnistada põhiseaduse vastaseks. 9) Halduskohus ei ole analüüsinud kaebajate seisukohta, et 17.12.2019 otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalne. Vastustaja pole kaalunud leebemate meetmete kohaldamist. X on töötanud audiitorina ligi 25 aastat (alates 1995. aastast) ja seni ei ole talle kordagi ette heidetud ebaeetilist käitumist. Kaebajatele ei ole ette heidetud rasket hooletust või ebaseaduslikku tegevust, vaid vaidlus puudutab standardite sisustamist konkreetse töövõtu kontekstis. X-lt vandeaudiitori kutse äravõtmine AudS § 32 lg 4 p 3 alusel on äärmiselt ebaproportsionaalne, kuivõrd temalt võetakse võimalus uuesti sama kutset taotleda. 10) Kaebajad ei ole takistanud kontrollimenetlusi. Kõik vastustaja soovitud tööpaberid esitati AJN-le kontrolli käigus ning vastustaja aktsepteeris Y taotlusi tähtaja pikendamiseks.

16(31)

3-20-124 2) Põhjendamatu on kaebajate väide, et halduskohus on jätnud otsuses analüüsimata suurema osa olulistest apellantide õiguslikest ja sisulistest seisukohtadest. Vaidlustatud haldusakt vastab haldusmenetluse seaduse §-s 56 sätestatud põhjendamise nõuetele. Töövõtudokumentatsiooni põhjal on selgelt nähtav, et tehtud tööd ei vasta kutsetegevuse standardite nõuetele. Kaebajatel oli võimalus esitada vastuväited kontroll-lehtedele ja otsuse eelnõule. 3) Kaebajate väide kontrolli pealiskaudsusest on alusetu. Töövõttude kontrollimiseks tuleb iga konkreetset töövõttu (ettevõtet), selle olemust, ülesehitust jms põhjalikult analüüsida. Seda on töörühm ning AJN praegusel juhul ka teinud. AJN on teinud otsuse kogu kogutud dokumentatsiooni põhjal, analüüsides dokumentatsiooni kogumis. Audiitorettevõtjal on kohustus dokumenteerida oma töö ulatuses, mis võimaldab teisel kogenud audiitoril (nt järelevalvel) tehtud tööst aru saada. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahend notari kohta ei ole asjakohane. AJN tegevuse alused ja pädevus on sätestatud AudS-is ning AJN on sellest juhindunud. Vastustaja ei ole oma pädevust ületanud. Vastustaja kontrollib audiitorettevõtjaid ja vandeaudiitoreid; AJN-il puudub pädevus audiitorettevõtjate klientide kontrollimiseks ning teistkordselt sama audiitorteenuse osutamiseks. 4) Kutsetegevuse standardi nõuetest tuleb lähtuda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete korral ning kutsealane otsustus peab jääma kutsetegevuse standardites sätestatu piiresse ja olema dokumenteeritud. Audiitori üldised eesmärgid (ISA(EE)-200 p 11 ja ISRE(EE)-2400 p 14) peavad olema täidetud kõikide töövõttude puhul. Audiitorettevõtja töövõtudokumentatsiooni maht ei ole seotud töövõtu audiitorteenuse kvaliteediga. Oluline on, et oleks täidetud kutsetegevuse standardite nõuded ja kogutud ning koostatud asjakohane dokumentatsioon. Kutsealane otsustus peab jääma seaduste ja kutsetegevuse standardiga sätestatud piiresse ning olema dokumenteeritud. Praegusel juhul ei vasta kontrollitud töövõtud standardite nõuetele ning kaebajad on vähemalt alates 2017. aastast osutanud nõuetele mittevastavat kutseteenust, kahjustades sellega Audiitorkogu ja teiste vandeaudiitorite mainet ning usaldusväärsust. 5) Korralise KVK nimisageduse suurendamise normid ei puuduta erakorralise KVK, kaebuse- ja uurimismenetluse või distsiplinaarmenetluse korraldamist, mis toimuvad vastavalt vajadusele. Arvestades, et kaebajate tegevuses tuvastati esmakordselt olulised rikkumised juba 2017. aastal lõppenud KVK käigus, on kaebajatel olnud piisavalt aega oma teenuse nõuetele vastavusse viimiseks. 6) Ebaõige on kaebajate seisukoht, et AJN on otsuse tegemisel lähtunud aegunud rikkumistest. AudS § 149 lg-st 4 tulenevalt on karistuse kustumise arvestamine asjakohane järgmise distsiplinaarkaristuse määramisel. 7) Kutse äravõtmine ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei ole karistused, vaid avalikes huvides rakendatavad meetmed, et takistada nõuetele mittevastava audiitorteenuse osutamist. Y ainsa vandeaudiitorina on X otseselt vastutav Y korduvate ja oluliste rikkumiste eest. Vastustaja tunnistas Y tegevusloa kehtetuks X tegevuse tõttu. Seega on X-lt kutse äravõtmine vajalik ja põhjendatud. 8) Y jättis määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 10.12.2018, esitamata nõutud dokumendid ning rikkus sellega KVK korra § 12 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Y esitas dokumendid alles 21.03.2019, pärast talle 11.03.2019 edastatud sunniraha tasumise nõude ja täitekorralduse teavituse saamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-124 kolmandaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist puudutavaid väiteid (III), neljandaks kutse äravõtmist puudutavaid väiteid (IV) ning viimaks lahendab apellatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (V). I Vastuväide kohtu tegevusele

3-20-124 uus audit. Eksperdi saab kaasata vaid asjas tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks. Ka selleks, et selgitada välja standardite nõuete täitmine kontrollitud töövõttudes, ei ole vaja küsida eksperdi arvamust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg-st 1 tuleneb, et kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude väljaselgitamiseks. Vaidlusaluste küsimuste selgitamiseks on nii kaebajate kui ka vastustaja poolel olemas erialase hariduse ja kogemusega isikud. Sarnaste teadmiste ja kogemustega isiku täiendav kaasamine pole sellises olukorras vajalik. Ekspertiisi korraldamata jätmine ei ole toonud kaasa poolte ebavõrdset kohtlemist ning võtnud kaebajatelt võimalust oma väidete tõendamiseks. Selleks, et kohus saaks hinnata, kas töövõttudes on standardite nõudeid järgitud, piisab muudest asjas esitatud tõenditest (kontroll-lehed, auditi dokumentatsioon – vt ISA(EE)230-8 ja A7). Kaebajad on saanud piisavalt selgitada, kuidas on kontrollitud töövõttudes standardeid järgitud. II

Otsuses viidatud standardid on kättesaadavad: https://www.audiitorkogu.ee/est/standardid-15-12-2016-kuni-3108-2018.

Kättesaadav: https://www.audiitorkogu.ee/est/standardid-15-12-2016-kuni-31-08-2018.

19(31)

3-20-124 selgitustele, Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) juhendile ning CEAOB 30.09.2019 kirjale.

Vt https://www.iaasb.org/publications/iaasb-communique-audits-less-complex-entities.

20(31)

3-20-124 pea väikse või keskmise suurusega ettevõtte puhul rangelt järgima. Kõnealuse juhendi eesmärk on anda praktilisi juhiseid nõuete rakendamise kohta ülevaatuse töövõttudes (juhendi p 1.1-1, lk 9). Ringkonnakohtule ei nähtu, et juhend näeks ette leevendusi standardi nõuete täitmisel, mis kohalduks üleüldiselt kõigile väikse või keskmise suurusega ettevõtetele (vt nt juhendi p 2.1, lk 11).

Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 02.07.2019 otsuses nr 567.

21(31)

3-20-124 bürokraatlikuks kohustuseks, mida nad pole pidanud vajalikuks täita (kontroll-lehe p 510). Kaebajad leiavad, et on teinud nõutavad protseduurid ja kogunud piisavalt dokumente, kuid auditi dokumentatsioon seda ei kinnita. Kohustusliku nõude (standardis sõnastatud „audiitor peab“), sh dokumenteerimisnõude täitmata jätmist ei saa õigustada ebamäärase viitega, et asjaomase teema kohta saab dokumentatsioonist või kusagilt mujalt (kaebajate viited FI otsuste avalikult kättesaadavusele – kontroll-lehe p-d 756 ja 914) piisavalt teavet. Ringkonnakohtu hinnangul on rikkumised ilmsed ning otsuses selgelt ja arusaadavalt välja toodud. See, kas rikkumistel oli tegelikult mõju AS D aastaaruandele ja audiitori otsusele, ei ole järelevalve seisukohast oluline. Vastustaja tuvastatud rikkumiste tõttu, mida kindlasti ei saa pidada väheolulisteks, ei saa aga eeldada, et väärkajastamisi ei esine.

Töövõtu põhjalikum analüüs on toodud AJN 27.08.2019 otsuse nr 578 p 2.7 alap-s 3.

22(31)

3-20-124 AJN riskantseks valdkonnaks eelkõige komisjonitasude arvestust ja periodiseerimist, mh põhjusel, et komisjonitasu ja müügitulu vahel puudus korrelatsioon, osade äripartnerite puhul ei vastanud komisjonitasude arvestuse põhimõtted lepingulistele tingimustele ning auditeeritud ettevõtted on teinud tehinguid äripartneritega, kellel lasub rahapesus osalemise kahtlus. Kaebajad viitavad ettevõtete väiksusele ning AJN ja enda erinevatele arusaamadele sellest, milline valdkond vajas rohkem tähelepanu. Kaebajate väidetest ja auditi dokumentatsioonist ei nähtu, et komisjonitasude osas oleks riske piisavalt ja kohaselt hinnatud, ega veenvaid põhjendusi selle kohta, miks on selles valdkonnas riskid väga madalad. Arvestatava rahapesu riskiga valdkonna analüüsimata jätmise korral ei saa lugeda täidetuks standardi nõuet (ISA(EE)315-3, 20, 26) tuvastada riskid ning kavandada kohased auditiprotseduurid. AJN on juhtinud tähelepanu OÜ-de E ja W komisjonitasude suuruse silmatorkavalt ebavõrdsele osakaalule. Kaebajate arvates on AJN hinnang seoste esinemise kohta spekulatiivne ja asjatundmatu; kaebajad on omandanud standardis nõutud arusaama auditeeritud ettevõtetest, samas kui AJN ei ole sellist arusaamist omandanud. Auditi dokumentatsioon aga ei kinnita, et kaebajad oleksid kõikidele relevantsetele asjaoludele piisavalt tähelepanu pööranud. OÜ-de E ja W eelmine audiitor loobus arvamuse avaldamisest aruande kohta põhjendusega, et ta ei ole saanud müügituludelt arvestatavate ja tasutavate komisjonitasude väljamaksete õigsuse kohta arvestusi ega muud dokumentatsiooni, mis võimaldaks veenduda, et need väljamaksed on finantsaruandes asjakohaselt ja õiges väärtuses kajastatud. Y ei pidanud vajalikuks eelmise audiitoriga suhelda, kuivõrd viimane „ei käinud ärist üle“. Eelmise audiitori välja toodud problemaatikaga Y auditi dokumentatsioonist nähtuvalt ei tegelenud, vaid pidas piisavaks juhtkonna selgitusi. Selles osas ei ole Y rakendanud piisavat kutsealast skeptitsismi ning puudub kindlus, et eelmise audiitori poolt arvamuse avaldamisest keeldumise põhjused ei oleks jätkuvalt relevantsed. Eelmise audiitori arvamuse kõrvale jätmiseks ei piisa pelgalt kaebajate subjektiivsest arvamusest, et nad on eelmisest audiitorist kõnealuste klientide auditeerimisel pädevamad ja asjatundlikumad. OÜ-de E ja W auditites on jätkuvuse all (audit faili dokument A 74) viidatud juhtkonna seisukohale, et finantsteenuste pakkujad on hakanud diskrimineerima rahvusvahelise äriga tegelevaid ettevõtteid. W OÜ puhul on ka välja toodud, et AS Swedbank lõpetas ettevõtte teenindamise 07.03.2018 ning FI kontrollib W OÜ tehinguid Tallinna Äripanga AS (praegune ärinimi AS TBB pank) juures avatud kontol; ettevõtte juhatuse sõnul toimuvad läbirääkimised Deutsche Banki ja veel paari teise Euroopa suurpangaga. Nendest asjaoludest hoolimata ei ole audiitor näinud ohtu ettevõtte tegevuse jätkuvusele. Auditi dokumentatsioonist ei nähtu, millel audiitori selline seisukoht põhineb. Ringkonnakohus nõustub AJN-ga, et sellises olukorras olnuks asjakohane uurida järele, mis põhjusel on AS Swedbank sulgenud W OÜ konto ning milliste äripartnerite tausta peab pank ebausaldusväärseks. Samuti pole auditi dokumentatsioonis tõendusmaterjali, millest nähtuks, et mõni välismaa pank on nõus avama pangakonto OÜ-dele E ja W. Kaebajate hinnang ettevõtete tegevuse jätkuvuse kohta ei põhine piisaval tõendusmaterjalil.

23(31)

3-20-124 kontrollitud töövõttudes rikutud, ei oleks konkreetsete töövõttude puhul relevantsed või oleks nõudeid tulnud leebemalt rakendada.

24(31)

3-20-124 kutset ära võtta. Audiitor võib teatud ulatuses valida, milliseid ja millises mahus protseduure teostada ning milliste dokumentidega ühte või teist asjaolu tõendada, kuid hinnang sellele, kas standardi nõue on kokkuvõttes täidetud, on siiski suuresti objektiivne. Standardi nõuete järgimise kontrollimist ei saa pidada mittekohaseks sekkumiseks audiitori kutsetegevusse.

25(31)

3-20-124 ning kaheaastane tähtaeg ei ole käsitatav aegumistähtajana (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 otsus asjas nr 3-16-239, p 10).

26(31)

3-20-124 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Ka kaebajate taotlus tunnistada AudS 9. ptk (§-d 121–1621) tervikuna põhiseadusega vastuolus olevaks on selgelt põhjendamatu.

3-20-124 Kaebajad on viivitamist põhjendanud AJN tegevuse vaidlustamisega kohtus. Nimelt esitas Y kaebused 06.11.2018 koosoleku (millel otsustati muu hulgas Y suhtes erakorralise KVK algatamine) protokolli osalise varjamise õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-19-226) ning 14.02.2019 ettekirjutuse nr 498 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-307). Kohtud ei pidanud kaebusi põhjendatuks ning ka esialgset õiguskaitset nendes asjades ei kohaldatud. Seega ei saa kaebajad AJN nõutud dokumentide ja teabe esitamisega viivitamist õigustada vastustaja tegevuse vaidlustamisega. Kohtuvaidlused ei takistanud Y-l vastustaja seadusliku nõude täitmist.

28(31)

3-20-124 ja audiitorettevõtja puhul tingimata vajalik algatada järelevalvemenetlust mõlema isiku suhtes. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, et Y suhtes toimunud kvaliteedikontrollide tulemused on lubamatult kantud üle X-le. X on Y ainus vandeaudiitor ning seadusjärgne esindaja, mistõttu loetakse nad AudS § 7 lg 5 p-de 2, 3 ja 4 alusel omavahel seotuks. Y osutatav audiitorteenus on X tegevuse otsene tulem. X vastutab seega Y osutatava audiitorteenuse kvaliteedi eest ning Y rikkumised on omistatavad X-le. X polnud vaja menetlustesse kaasata ka selgituste andmiseks, kuivõrd X sai neid esitada juba Y esindajana.

3-20-124 Audiitorid ei tegutse mitte üksnes konkreetse kliendi või tööandja huvides, vaid ka avalikkuse huvides. Laiem avalikkus ja asutused peavad saama usaldada vandeaudiitori töö kvaliteeti. Auditi hea kvaliteet aitab finantsaruandluse usaldusväärsuse ja tõhususe edendamisega kaasa turgude korrapärasele toimimisele. Seetõttu on iseäranis oluline, et audiitor järgib kutseala nõudeid. AudS § 40 lg 1 näeb ette audiitori kohustuse täita oma kohustusi nõutava hoolsusega. Audiitor peab järgima kutse-eetika aluseid (AudS § 39 lg 1). Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi p 100.5 alap c kohaselt peab audiitor tegutsema hoolsalt ja kooskõlas rakendatavate tehniliste ja kutsealaste standarditega. Vandeaudiitori usaldusväärsust iseloomustavad nii vandeaudiitori erialane kompetentsus kui ka tema tööde nõuetekohasus ja kontrollitavus (Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus asjas nr 3-17-2136, p 16). Hoolsusnõuete järgimise ja AudS § 39 lg 2 kontekstis on asjakohane viidata ka varasematele rikkumistele: rikkumiste kordumine näitab, et audiitor pole tegutsenud temalt oodatava hoolsusega ning tegemist võib olla vältava probleemiga. Siinkohal pole määrav see, kas osade rikkumiste eest määratud distsiplinaarkaristused on kustunud. Selleks, et tagada avalikkuse usaldus audiitortegevuse vastu, võib vandeaudiitorilt kutse äravõtmine olla põhjendatud ka aastaid pärast kutsealase rikkumise toimepanemist (Riigikohtu 28.09.2020 otsus asjas nr 3-17378, p 19). Viimati kontrollitud töövõttudest ilmneb X hooletu suhtumine standardite nõuete järgimisse, mis on tinginud kõigi viimati kontrollitud töövõttude puhul ebakvaliteetse töö tulemuse. X on Y ainus vandeaudiitor ja seaduslik esindaja. Audiitorit, kelle korduvad ja olulised rikkumised on viinud audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamiseni, ei saa pidada AudS § 39 lg 2 nõuetele vastavaks isikuks. Rikkumiste raskust ja rohkust ning järelevalvemenetluse takistamist arvestades võib ka sõltumata Y-lt tegevusloa äravõtmisest asuda seisukohale, et X ei ole usaldusväärne ja hea mainega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajalt kutse äravõtmise vastu esineb ülekaalukas avalik huvi: valet või eksitavat infot sisaldavate vandeaudiitori aruannete avalikustamise ärahoidmiseks on kõige tõhusam meede mitte võimaldada kaebajal vandeaudiitorina edasi tegutseda. Ringkonnakohus märgib, et Y klientide hulgas on olnud ka finantsteenuste osutamisega tegelevaid ettevõtteid (nt AS D), sh kiirlaenu andjaid (vt 14.06.2017 otsus, lk 5), kelle tegevuse vastu on eeldatavasti märkimisväärne avalik huvi. Nõuetele mittevastavat teenust osutava audiitori tegutsemine võib kahjustada ka kutseala esindajate mainet ning vähendada avalikkuse usaldust nende teenuse suhtes.

3-20-124 kaitseks piisav. Kaebajatele on juba antud võimalus oma tööd parandada, mistõttu ei saa pidada ebaproportsionaalseks tegevusloa kehtetuks tunnistamist ja kutse äravõtmist ilma uut sellist võimalust andmata. Ebausaldusväärse vandeaudiitori kutsetegevuse jätkumisega kaasnevaid ohte ei ole võimalik maandada muul moel kui kutse äravõtmisega.

(allkirjastatud digitaalselt)

31(31)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.