Vana Projekt OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 04.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/053000-4 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Vana Projekt OÜ, esindaja Aleksandra HlebnikovaStepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Jaanek Lips
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 29.03.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud osaliste endi kanda.
menetlus-
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vana Projekt OÜ esitas Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid (edaspidi: TSD) kontrollitava perioodi jaanuarist 2019 kuni märtsini 2020 (k.a) kohta, milles deklareeris väljamakseid kokku 134 449,13 eurot, kinnipeetud tulumaksu 22 358,37 eurot, arvestatud sotsiaalmaksu 15 301,88 eurot, kogumispensioni makset 503,96 eurot, kinnipeetud töötuskindlustusmakset 775,21 eurot ning töötasudelt arvestatud tööandja töötuskindlustusmakset 387,62 eurot ja erijuhtude tulumaksu summas 2422,19 eurot. Vana Projekt OÜ esitas 14.07.2020 töölepingud ja töölepingute lisad (ärisaladuse ja konkurentsikeeld, lisa töölepingule) A. A., K. B., I. G., ja V. N. kohta.
2.MTA kontrollis 03.07.2020 korralduse nr 12.2-3/053000-1 alusel Vana Projekt OÜ maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil 01.01.2019–31.03.2020. MTA laiendas 17.07.2020 korraldusega nr 12.2-3/0530002 kontrolli käibemaksu osas perioodil 01.12.2019– 31.12.2019. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 19.10.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/053000-3, mis on maksuotsuse lahutamatu osa.
3.MTA kohustas 04.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/053000-4 tasuma Vana Projekt OÜ-d 34 627,77 eurot. MTA tuvastas, et väljamakse liigiga 55 deklareeritud väljamaksed tuleb deklareerida väljamakse liigiga 10 järgmistel põhjustel: a) töölepingute ja töölepingute lisade kohaselt on tegemist töötajale lisatasu maksmisega, mitte väljamaksega, mida tuleks deklareerida väljamakse liigiga 55; b) tegemist ei ole juurdemaksetega lojaalsuse tagamise ja salainformatsiooni ega passiivse osaluse eest, vaid tegemist on töösuhtega seotud tasuga, mida maksustatakse nagu töötasu; c) Vana Projekt OÜ raamatupidaja väljatoodud argumendid ei anna alust teha töötajatele väljamakseid liigiga 55; d) Vana Projekt OÜ esitatud riskianalüüsist ei tule välja asjaolud, mis võimaldaksid teha töötajatele väljamakseid väljamakse liigiga 55. Seega Vana Projekt OÜ tehtud väljamaksed selgitusega „riski tasu“ kuuluvad maksustamisele sarnaselt töötasuga ning selle hüvitise deklareerimine väljamakse liigiga 55 ei ole õige ja lubatud.
4.Töötajatele tehtud väljamaksed tuleb deklareerida väljamakse liigiga 10 ning nendelt väljamaksetelt tuleb lisaks tulumaksule kinni pidada ka sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispension ja töötuskindlustuse maksed. Vana Projekt OÜ-l oli kohustus perioodil jaanuarist 2019 kuni märtsini 2020 deklareerida, kinni pidada ja tasuda tulumaksu 36,90 eurot, sotsiaalmaksu summas 29 152,97, töötuskindlustusmakseid kokku summas 2120,22 eurot ja kohustusliku kogumispensioni makset summas 892,11 eurot. Maksusumma määramisel arvestati tulumaksuvaba miinimumi vastavalt kaebaja deklareeritule. Täiendavalt kuulub tasumisele tööjõumakse kokku 32 202,20 eurot.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 04.12.2020 Vana Projekt OÜ kaebus MTA 04.11.2020 maksuotsuse nr 12.2-3/053000-4 osaliseks tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja on varem pöördunud sarnase kaasusega halduskohtusse (haldusasi nr 3-19-1359). Kaebaja töötajad selgitasid maksuaudiitorile, et kaebaja maksis neile konfidentsiaalse teabe hoidmise eest hüvitist. Maksuotsuses ei ole nimetatud teabega arvestatud.
7.Kaebaja tehtud väljamaksed töötajatele selgitusega „riski tasu“ ei kuulu maksustamisele sarnaselt töötasuga ning selle hüvitise deklareerimine väljamakse liigiga 55 ei ole õige. MTA ei mõista tööandja riske seoses töötajate lahkumisega äriühingust. Töötajad võivad asuda tööle teise konkureerivasse äriühingusse, kus hakkavad kasutama kaebaja klientidega seotud andmebaase, saadud kogemusi ning ärisaladusi. Töötajatele lisatasu maksmisel (väljamakse liikidega 55 või 16) on äriühingul õigus nõuda töötajatelt lisatasude tagastamist.
8.Vastavalt kaebaja ja AKSO-HAUS OÜ vahel sõlmitud konfidentsiaalsuse kokkuleppele ei puuduta konfidentsiaalsuse nõue kaebaja töötajate töösuhteid, vaid nõuet kaitsta ärisaladust. Mõnel töötajal oli täielik juurdepääs AKSO-HAUS OÜ andmetele, kuna neil lubati osa võtta moodulmajade tootmisprotsessist. Tööandjal on õigus konfidentsiaalsuse lepingu sõlmimiseks ning MTA ei saa seda keelata. Hüvitist maksti ärisaladuse hoidmise eest, mitte täidetud tööülesannete eest.
9.Juurdepääs AKSO-HOUSE OÜ materjalidele oli A. A. (kaebaja tegevjuht), V. N. (kaebaja tootmisdirektor 0,5 töökoormusega), I. G. (kaebaja töödejuhataja/brigadir) ja K. B. (kaebaja
töödejuhataja/brigadir). Seega on AKSO-HAUS OÜ-l suured riskid, tagades kaebaja töötajatele juurdepääsu tootmist puudutavatele materjalidele. Nimetatud töötajad pidid AKSO-HOUSE OÜ territooriumil läbima kontrolli, valideerima oma elektroonilise kaardi (andmebaas võimaldas juhtkonnal kontrollida töötajate tegevust territooriumil). Seega ei seondu hüvitise maksmine töösuhtega.
10.TLS § 5 lg 1 reguleerib töölepingut, mitte konfidentsiaalsuslepingut. Kaebaja ja töötajate vahel on sõlmitud tööleping, kus on eraldi välja toodud kaebajat puudutav konfidentsiaalsuse nõue. Kaebaja ja AKSO-HAUS OÜ vahel sõlmitud leping ei ole seotud töölepinguga.
11.Ükski seadus ei keela maksta hüvitist seoses saladuse hoidmisega. Hüvitis ei ole tulu, mis kuulub maksustamisele nagu töötasu. Maksuotsuses ei ole välja toodud seaduslikke aluseid, millest tulenevalt hüvitist tuleb deklareerida sarnaselt töötasuga. MTA ei ole arvestanud maksuotsuses kaebaja selgitusega ega esitatud tõenditega.
12.Ebakohane on maksuaudiitori Maike Boiseni järeldus, et kaebaja maksab keskmisest madalamat palka. Samas on M. Boisen ise OÜ Boisen juhatuse liige. Viimase majandusaasta aruande järgi olid äriühingu 2019 .a tööjõukulud 1266 eurot. Seega on maksuaudiitori M. Boiseni väited vastuolus tema enda tegevusega.
13.Konfidentsiaalsuse tasu maksab omanik, kes deklareerib väljamaksed, et vältida ümbrikupalga maksmist. Töötajatele makstavat lisatasu ei maksta aktiivse töö eest. Seega tehtud väljamaksed ei ole seotud töösuhtega.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
14.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub, et maksuotsus on mõnevõrra sarnane 27.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044016 sisuga, milles on arvestatud maksumenetluses kogutud andmetega. Kaebaja viidatud maksuvaidluses jõuti seisukohale, et töötajatele tehtud väljamaksetel on maksuõiguslikult moonutatud iseloom. 27.03.2019 maksuotsus on kehtiv. Seega ei tõenda eelmisele vaidlusele viitavad asjaolud, tõendid ega ka vaidluses tuvastatu, et maksuotsus on eelnevalt tuvastatu tõttu õigusvastane. 27.03.2019 maksuotsuses käsitleti samade töölepingute alusel tõusetunud küsimust deklareeritud väljamaksete moonutatud iseloomust. Selgituste, dokumentide, väljamaksete sisu ja vormi alusel ei saanud väljamakseid töötajatele (A. A., K.B., I. G. ja V. N.) käsitleda ei stipendiumide ega toetusena, mida deklareeriti TSD-l väljamaksel koodiga 55 (maksustatud vaid tulumaksuga).
15.Maksuhaldur ei ole eelnevalt kogutud tõendeid praeguses maksumenetluses erinevalt hinnanud. Maksuhalduri seisukohad võrreldavalt 27.03.2019 ja 04.11.2020 maksuotsuses kajastatuga ei ole vastuolus. Töötajate A. A., K. B., I. G. ja V. N. töölepinguid analüüsides on leitud, et tegu ei ole oma iseloomult toetuse ega stipendiumi vms väljamaksega, mis kuuluks deklareerimisele (kood 55 TuMS § 19 lg 2 ja § 41 p 13) ja maksustamisele ainult tulumaksuga maksustatavas ulatuses. Kaebaja makstud lisatasu nimetatud töötajatele ei ole keelatud, kuid kaebajaga töösuhtes tehtud lisatasud kuuluvad deklareerimisele nagu töötasud. Tulumaksule lisandub ka sotsiaalmaks, kohustuslik kogumispensioni- ja töötuskindlustuse maksed.
16.Kaebaja möönab, et töötajatega korraldatud töösuhe oli äriühingute vahel sõlmitud konfidentsiaalsusleppest eraldiseisev ja reguleeritud A. A., K. B., I. G. ja V. N. sõlmitud töölepingute ning nende lisade, ärisaladuse ja konkurentsikeelu kokkuleppega. Viidatud töölepingu lisade kohaselt on kaebaja maksnud nimetatud töötajatele hüvitist, et töötajad hoiaks kaebaja ärisaladust ja konfidentsiaalseid dokumente. Tegu on oma olemuselt töölepingu osaga. Selline lisatasu maksmine ei ole keelatud, kuid kuulub maksustamisele tööjõumaksudega, s.t töötasuna. Ärisaladuse ja konkurentsi keelu kokkulepe on seotud töölepinguga ja töölepingu lõppemisel lõpeb ka töölepingu lisas kajastatud kokkuleppe. Töösuhte ajal tasutud lisatasude iseloomu varjamisega sooviti vältida
kõrgemat maksukohustust. Õiguspärane ei ole olukord, kus töötajatele deklareeritakse miinimumi lähedast töötasu ning põhiosa makseid tehakse otsitud põhjustel „riskitasuna“ kaebaja maksukohustuse varjamise eesmärgil.
18.Tagantjärele vormistatud töölepingute lisad üksnes dubleerivad töölepingute p-de 5.1.2, 5.1.7, 5.1.9 ja 6.1-6.1.6 kohustusi selle vahega, et töölepingu lisa p-s 2.4 lepivad pooled kokku töölepingu p-s 3.1 kajastatule (u 500 eurot) täiendava igakuise tasu. Kaebaja väide riskitasu maksmisest on ebaveenev. Töölepinguga olid viidatud riskid juba kaetud. Töölepingute ja töölepingute lisade kohaselt on tegemist töötajale lisatasu maksmisega, mitte väljamaksetega, mida saaks deklareerida liigiga 55 (toetus, stipendium jms tasu, millele lisandub ainult tulumaks).
19.Kaebaja möönab, et juhtimisfunktsiooni täitvate töötajatega sõlmitud töölepingud sisaldavad juba saladuse hoidmise kohustust. Seega seisnes kaebaja poolt töölepingute lisade 2018. a tagantjärele sõlmimise funktsioon üksnes selles, et suurendada tööandja poolt töötajale igakuiselt regulaarselt makstavat tasu. Maksukontrollile eelnevalt maksis kaebaja seda ilmselt ümbrikupalgana. Kuna kaebaja saladust kohustas töötajate poolt hoidma nendega eelnevalt (2016. a) sõlmitud töölepingu ptk-d 6 ja p-d 5.1.2, 5.1.7 ning 5.1.9, siis puudus tagantjärele vormistatud töölepingu lisadel sisu (saladuse hoidmine vms riski tasu). Konkurentsikeelu piiramise tasu ei maksta etteulatuvalt. See keeld ei kehtiks lepingu lõppemisel koos töölepinguga.
20.Töötajale makstud lisatasu ei deklareerita TSD-l koodiga 55, vaid lisatasu väljamaksed tuleb deklareerida koodiga 10. Koodiga 55 märgitakse vastavalt TuMS § 19 lg-le 2 ja § 41 p-le 13 pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised, päevaraha ja muud väljamaksed va §-s 15 nimetatud tulu järgi. Selliseid tunnuseid kaebaja kaebuses ei väida. Järelikult ei mahu kaebaja poolt tehtud väljamaksed väljamakse liigi 55 alla. Kaebaja regulaarsed väljamaksed kvalifitseeruvad töötasuks. Neid tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega ning deklareerida TSD lisal 1 koodiga 10 (töötaja puhul) või koodiga 21 (juhatuse liikme puhul). Töötajatele tehtud väljamaksete deklareerimine õigesti, õige väljamakse koodiga ning õige maksude arvestamisega (vastavalt tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustuse ja kogumispensioni maksed) on kaebaja kohustus, mida ta on rikkunud.
22.Töösuhteid reguleerib TLS, kus töötasu ja muude hüvitiste maksmist puudutavad §-d 29–41. TLS § 22 näeb ette saladuse hoidmise kohustuse ja §-d 23–27 konkurentsi piirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirangu kohaldamise ja saladuse hoidmise kohustuse eest makstav hüvitis kuulub maksustamisele tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustus- ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni maksega. Seega töötajate puhul deklareeritakse saladuse hoidmise hüvitis TSD lisal 1 töösuhte kehtivuse ajal tavalise palgatuluna (väljamakse liigiga 10) ja pärast töösuhte lõppemist muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasuna (väljamakse liigiga 17). Juhatuse liikmete puhul deklareeritakse hüvitis nii juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast seda juhatuse liikme tasuna (väljamakse liigiga 21, ei maksustata töötuskindlustusmaksega). Nii konkurentsipiirangu tasu kui ka tasu saladuse hoidmise eest makstakse inimesele seoses töösuhtega. Oluline ei ole, kas makstud tasu sõltub tehtud tööst (nt müügikäibelt või kasumilt arvutatud tasu) või ei sõltu. Seda makstakse inimesele seoses töösuhtega.
23.Kõik töö tegemise eest makstud tasud maksustatakse kõigi tööjõumaksudega. Sarnaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud (TLS § 28 lg 2 p 5). Seega oleks kaebajal põhjendamatu maksta töötajale näiteks stipendiumi vms ettevõte poolt korraldatud koolitustel osalemise eest. Kui selliseid väljamakseid tehakse, kuuluvad need töötaja palgatulu hulka ning maksustatakse tööjõumaksudega. Kaebaja erinevad versioonid ei ole veenvad ega õigusta väljamaksetelt tööjõumaksude tasumata jätmist.
24.Praegusel juhul ei ole tegu salajasele koostööle kaasatud isikuga. Samuti ei ole riskitasuna käsitletav olukord, kus ettevõte investeerib töötajasse. Ekslik on kaebaja argumentatsioon passiivsest ja aktiivsest tulust, mida ta soovib oma töötajatele makstud tasule omistada. Töölepingu raames makstud väidetav riskitasu ei ole passiivne sissetulek, sest kehtiva töölepinguta seda tasu ei makstud. Järelikult oli lisatasu saamisel oluline töötaja aktiivne panus, s.t aktiivne hoidumine kokkulepitud tegevusest. Konkurentsipiirangu kokkuleppe lisatasud, mis tulenevad poolte vahelisest töösuhtest, kuuluvad maksustamisele palgatulu režiimis.
25.Kaebajale on selgitatud, et konkurentsipiirangu kehtivuseks on vajalik maksta hüvitist pärast töölepingu lõppemist, mitte töösuhte kestel. Kaebaja esitatud dokumentidelt nähtub, et tema seatud piirang kehtib üksnes sel ajavahemikul, mil töötaja töötab tööandja juures. Sellel piirangul puudub loogika. Töötaja on täistööajaga juba kaebaja juures hõivatud. Loogiline oleks, et konkurentsikeelu hüvitist makstakse konkurentsipiirangu kehtivuse iga kuu eest pärast töölepingu lõppemist. Seda asjaolu kaebaja puhul täheldada ei saa. Seega hüvitist ei ole õiguspärane maksta ette ühekordse maksena kogu konkurentsipiirangu perioodi eest või töösuhte kestel osana töötasust.
26.Tööandja saab nõuda teabe saladuses hoidmist, kui selle hoidmiseks esineb õigustatud huvi. Töötaja õiguste ja vabaduste piiramise hüvitamiseks makstakse töösuhte kestel töötasu ja pärast töölepingu lõppemist igakuist hüvitist. Töölepingud ei ole lõppenud, mistõttu on tegu töölepingu kestel makstud töötasuga. Töösuhte kestel on töötajal juba töölepingust tulenev lojaalsuskohustus. Seetõttu sellel ajal tuleb töötasu pidada piisavaks hüvituseks. Kui piirang pärast töölepingu lõppu ei kehti, siis ei tule hüvitist maksta. Töösuhte kestel ning ka pärast töölepingu lõppemist ei tule ärisaladuse hoidmist eraldi tasustada. Kui selle eest mingisugust lisatasu makstakse, on tegemist lisatöötasuga ja see maksustatakse TSD-l koodi 10 eristusel tööjõumaksudega.
27.Samuti ei saa salajasena käsitleda kaebaja hüpoteetiliselt käsitletud teavet, mis on avaldatud või mis on kättesaadav avalikes andmebaasides või mida on muul viisil vastavas valdkonnas tegeleval isikul võimalik kerge vaevaga omandada (nt üldised teadmised ehitustööde teostamise kohta, mida on võimalik kõigil omandada). Kaebaja viited salajasele koostööle kaasatud isikutest on ekslikud. Julgeolekuasutuste seaduse § 241 ning politsei ja piirivalve seaduse § 751 kohaselt on tegu isikuga, kelle koostöö julgeolekuasutusega ja politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. Siia alla ei kuulu ehitusega tegelevad kaebaja töötajad või juhtivtöötajad, kelle töölepingus seisab kindel amet. Salajasele koostööle kaasatud isikud on ennekõike seotud riikliku julgeolekuga, millist tunnust kaebajal ei esine. Seega on ekslikud kaebuse väited, et kaebaja maksumenetluses ei ole arvestatud selgitustega ja saadetud dokumentidega. TLS töötasu ja muude hüvitiste maksmist puudutavad §-d 29–41, sh TLS § 22 saladuse hoidmise kohustust ja §-d 23–27 konkurentsipiirangu kokkulepet. § 28 lg 2 p 5 näeb ette tööandja kohustuse tagada töötajale vajalik väljaõpe ja koolitus. Need kõik on tasud ja hüvitised, mida makstakse seoses töösuhtega.
28.Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 1 järgi makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Siin ei ole erandeid. Kui töötaja saab erinevaid tasusid seoses töösuhtega, siis need kõik on maksustatavad tööjõumaksudega. Puudub vaidlus, et töötajad saavad erinevaid väljamakseid (konfidentsiaalsus- jms kaebaja nimetatud riski- ja lojaalsustasud) seoses töösuhtega. Kui töötajatel puuduks töösuhe ning töötajad ei töötaks kaebaja heaks, ei makstaks neile ka lisatasu ärisaladuse jms eest.
29.Kui töötaja rikub töölepingust tulenevaid kohustusi, sh konfidentsiaalsuskokkulepet, ärisaladuse kaitset, on kaebajal võimalus ja õigus nõuda kohtust kaitset tekitatud kahju eest. Samas mistahes tasu töötajale maksmine seoses töösuhtega või töötaja kohustuste või kokkulepetega on käsitatav kui töösuhtest tulenenud tasu. Sellised väljamaksed tuleb olenemata kaebaja vastuväidetest maksustada kõigi tööjõumaksudega. Deklareerimata väljamaksete osas tekkis kaebajal põhjendamatu maksueelis. Palgatuluna maksustatakse kõik töö tegemise eest makstavad tasud, sh ka enne tööle asumist või pärast töösuhte lõppemist makstavad tasud, s.t kõik töösuhtest tulenevad tasud. Selliste
30.Kaebaja kriitika audiitori aadressil ei puuduta vaidlust. Kaebajal puudub alus eelduseks, et tegu on täistööajaga tööga. Kaebaja järeldus on ekslik ning mingit vastuolu seoses kaebaja madalate palkadega (miinimumi lähedane) siin ei ole. Väide kaebaja õiguste õigusvastasest piiramisest on alusetu.
31.Vastustaja ei jaga kaebaja arvamust, et riskitasu väljamakse, mis väldib ümbrikupalka, on õiguspärane. Olukorras, kus kaebaja on leidnud muu mooduse ümbrikupalga maksmise väljavahetamiseks, ei tähenda see õiguspärast olukorda, kui töötajatele tehtavatelt töötasu väljamaksetelt jäetakse ikkagi valdav osa tööjõumakse (sotsiaalmals, töötuskindlustus-, kogumispensioni makse) tasumata. Kaebaja arvamus, et töölepingu raames makstavad lisatasud kuuluvad n-ö passiivtulu alla, on ekslikud.
32.Maksuotsuses on tõendamiskoormus täidetud ja kogutud on sellised tõendid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kaebaja esitatud andmete õigsuse kahtluse alla. Kaebaja seisukohti on analüüsitud ja arvestatud, kuid neid ei saanud arvesse võtta kui kaebaja maksukohustust vähendavaid. Maksumenetluse lõppastmes kogutud tõendid olid piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma.
KOHTU PÕHJENDUSED
33.Kaebaja on küll märkinud, et vaidlustab maksuotsuse tervikuna, kuid ei ole esitanud vastuväiteid maksuotsuse p-s 2.1.1 – 2.3.3 tuvastatud asjaoludele (sisendkäibemaksu mahaarvestamise keelamine ja tulumaksu määramine ettevõtlusega mitteseotud kuludelt). MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kuna kaebaja eelnimetatud maksuotsuse punktidega seoses kaebuses väited ei esitanud, ei asu kohus neid kontrollima. Kohtule ei nähtu kaebusest sõltumatuid asjaolusid, mille tõttu eelnimetatud maksuotsuse punktides MTA tehtud järeldused õigusvastased oleksid.
34.Seega kontrollib kohus kaebaja väiteid seonduvalt tööjõumaksude määramisega töösuhetest A. A., K. B., I. G. ja V. N. (maksuotsuse p 2.4).
35.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA on vaidlustatud 04.11.2020 maksuotsuses nr 12.23/053000-4 ning selle aluseks olevas MTA 19.10.2020 kontrolliaktis nr 12.2-3/053000-3 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kuna maksuotsus on piisavalt põhjendatud, läheb tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 kohaselt üle maksukohustuslasele. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama maksuotsuse põhjendusi, kuna nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, maksuotsus on hästi struktureeritud ja loetav. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
36.Vastustaja on kontrollaktis, maksuotsuses (p 2.4 ja p 3), vaideotsuses ja ka kohtumenetluses veenvalt näidanud, et kõik kaebaja tehtud vaidlusalused väljamaksed A. A., K. B., I. G. ja V. N. on tehtud seoses kaebaja ja nimetatud isikute vahelise töösuhtega. Kaebaja on nimetatud väljamaksed deklareerinud TSD-l alusetult koodiga 55 (maksustatud vaid tulumaksuga) ning oleks pidanud deklareerima koodiga 10 ning tasuma neilt ka sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kogumispensioni maksed.
37.Kaebaja on maksnud A. A., K. B., I. G. ja V. N. töölepingute (vastustaja lisa 6) ning nende lisade, ärisaladuse ja konkurentsi keelu kokkuleppega (vastustaja lisa 7) hüvitist (ja deklareerinud need TSD-l koodiga 55 muu tuluna, k.a stipendium jne, vt kaebuse p 3.3), et töötajad hoiaks kaebaja ärisaladust ja konfidentsiaalseid dokumente. Õigus on vastustajal selles, et kokku lepitud konfidentsiaalsuskohustus oli oma olemuselt töösuhte osa. Selline lisatasu maksmine ei ole keelatud, kuid see on maksustamise mõttes ikkagi töötasu ja tuleb ka vastavalt deklareerida. Lisatasu oli sätestatud töölepingutes ja töölepingu lisades. Töölepingu lõppedes või peatudes oleks vastavalt lõppenud või peatunud ka õigus lisatasule. Vastupidiseid kokkuleppeid kohtule asja materjalidest ei nähtu. Nii konkurentsipiirangu tasu kui ka tasu saladuse hoidmise eest makstakse inimesele seoses töösuhtega. Oluline ei ole, kas makstud tasu sõltub tehtud tööst (nt müügikäibelt või kasumilt arvutatud tasu) või ei sõltu. Seda makstakse inimesele ikkagi seoses töösuhtega ja kaebaja vastupidised avaldused (p 3.4) ei ole siinkohal õiged.
38.TLS ega TuMS ei näe ette võimalust, et tööandja maksab töötajale nn passiivtulu, mis oleks maksustatud vaid tulumaksuga. Töötasu ja muude hüvitiste maksmist puudutavad TLS §-d 29–41. TLS § 22 näeb ette saladuse hoidmise kohustuse ja §-d 23–27 konkurentsi piirangu kokkuleppe. Konkurentsipiirangu kohaldamise ja saladuse hoidmise kohustuse eest makstav hüvitis kuulub samuti maksustamisele tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustus- ja kohustatud isiku puhul kohustusliku kogumispensioni maksega. Töötajate puhul deklareeritakse saladuse hoidmise hüvis TSD lisal 1 töösuhte kehtivuse ajal tavalise palgatuluna (väljamakse liigiga 10) ja pärast töösuhte lõppemist muu võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasuna (väljamakse liigiga 17). Juhatuse liikmete puhul deklareeritakse hüvitis nii juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal kui ka pärast seda juhatuse liikme tasuna (väljamakse liigiga 21, ei maksustata töötuskindlustusmaksega).
39.Kaebaja viited salajasele koostööle kaasatud isikutest on ebaõiged. Julgeolekuasutuste seaduse § 241 ning politsei ja piirivalve seaduse § 751 kohaselt oleks tegu isikuga, kelle koostöö julgeolekuasutusega ja politseiga ei ole kolmandatele isikutele teada. Siia alla ei kuulu ehitusega tegelevad kaebaja töötajad või juhtivtöötajad, kelle töölepingus seisab kindel amet. Salajasele koostööle kaasatud isikud on ennekõike seotud riikliku julgeolekuga.
40.Lisaks eelnevale ei ole olukord, kus töötajatele deklareeritakse miinimumpalga lähedast töötasu ning põhiosa makseid (2000 eurot ja 1000 eurot kuus) tehakse nn riskitasuna, proportsionaalne ega seetõttu eluliselt usutav. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja ilmne soov oli liigendada töötajate töötasu ümber nii, et maksukohustus kaebaja hinnangul väheneks.
41.Koodiga 55 märgitakse TSD-l väljamaksed vastavalt TuMS § 19 lg-le 2 ja § 41 p-le 13 (pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad, hasartmänguvõidud, perehüvitiste seaduse alusel saadud hüvitised ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse hüvitised, päevaraha ja muud väljamaksed, v.a §-s 15 nimetatud tulu) järgi. Kaebaja ei väida, et väljamaksetel oleks selliseid tunnuseid. Järelikult kaebaja poolt tehtud väljamaksed ei mahu väljamakse liigi 55 alla, erinevalt kaebuse p-s 3.4 (lk 5) avaldatud arvamusest.
42.Kõik töö tegemise eest (sh töö tegemise käigus teada saadud ärisaladuse hoidmine ja lojaalsus oma tööandjale) makstud tasud maksustatakse kõigi tööjõumaksudega. Sarnaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud (TLS § 28 lg 2 p 5). Seega oleks kaebajal põhjendamatu maksta töötajale näiteks stipendiumi vms (vt kaebuse p-s 3.3) ettevõte poolt korraldatud koolitustel osalemise eest. Kui selliseid väljamakseid tehakse, kuuluvad need töötaja palgatulu hulka ning maksustatakse tööjõumaksudega. SMS § 2 lg 1 p 1 järgi makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt. Siin ei ole erandeid. Kui töötaja saab erinevaid tasusid seoses töösuhtega, siis need kõik on maksustatavad tööjõumaksudega.
43.Haldusasjas 3-19-1359 lõpetas kohus 2.09.2019 menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebajale 27.03.2019 tehtud maksuotsus on kehtiv. 27.03.2019 maksuotsuses käsitleti samade
töölepingute alusel tõusetunud küsimust deklareeritud väljamaksete moonutatud iseloomust. Maksuhalduri hinnangul ei saanud väljamakseid töötajatele (A. A., K.B., I. G. ja V. N.) käsitleda ei stipendiumide ega toetusena, mida deklareeriti TSD-l väljamaksel koodiga 55 (maksustatud vaid tulumaksuga). Maksuhaldur ei ole eelnevalt kogutud tõendeid käesolevas maksumenetluses erinevalt hinnanud.
44.Töövaidluskomisjon ei ole võtnud ega saagi võtta vastu ühtegi seisukohta kaebaja maksustamise osas.
45.Kaebaja seisukohti on maksumenetluses analüüsitud ja arvestatud, kuid neid ei saanud arvesse võtta kui kaebaja maksukohustust vähendavaid.
46.Seega on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
47.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.