1.Tartu Vangla direktori 11. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitati Tartu Vangla kodukord. Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p-ga 1 täiendati Tartu Vangla kodukorda punktiga 1.7.19., millega keelati kinnipeetaval viibida temale mitteettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Käskkirja nr 1-1/191 p-s 2 selgitati, et keelu kehtestamine on vajalik vangla järelevalve tagamiseks ning kinnipeetavate distsipliinirikkumiste ennetamseks.
2.Tartu Vangla registreeris 23. septembril 2020 Juri Kolesnikovi 22. septembril 2020 kirjutatud vaide nr-ga 1-11/511-1, taotledes 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 korrigeerimist.
3.Tartu Vangla edastas 6. oktoobril 2020 Justiitsministeeriumile kaaskirjaga nr 1-11/511-1 J. Kolesnikovi vaide lahendamiseks.
4.Justiitsministeerium jättis 5. novembri 2020. a vaideotsusega nr 11-7/5951-2 J. Kolesnikovi vaide rahuldamata.
5.J. Kolesnikov esitas 10. novembril 2020 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles heitis ette Tartu Vangla poolt kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja palus kaebuses mainitud dokumendid välja nõuda vanglalt ja seejärel need kaebajale saata, et viimane saaks esitada kaebuse. Seejuures esitas J. Kolesnikov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse anda talle advokaat.
6.Tartu Halduskohus jättis 23. novembri 2020. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, ning J. Kolesnikovi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
7.J. Kolesnikov esitas 24. novembril 2020 taotluse vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest ning märkis, et esitab avalduse lisana eksperthinnangu, mille palub tagasi saata.
8.J. Kolesnikov esitas 1. detsembril 2020 vastuse, milles märkis, et kaebaja vajab advokaati. Seejuures palus kaebaja tagasi saata vastusele lisatud dokument.
9.Tartu Halduskohus vabastas 15. detsembri 2020. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest, võttis J. Kolesnikovi kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajateks Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi, kohustas vastustajaid kaebusele vastama ning kaebajat täpsustama kaebuse nõuet. Samas tagastas kohus kaebajale 24. novembri 2020. a avalduse lisaks oleva eksperthinnangu ja 1. detsembri 2020. a avalduse lisa ning jättis J. Kolesnikovi
1.detsembri 2020. a taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
10.Kaebaja esitas 23. detsembril 2020 ja 11. jaanuaril 2021 kaebuse täienduse.
11.Justiitsministeerium ja Tartu Vangla esitasid 12. jaanuaril 2021 vastused kaebusele.
KOHTU SEISUKOHT
12.Esmalt peab kohus vajalikuks kuulutada käesoleva haldusasja menetluse kinniseks, kuna haldusasja toimikusse liidetud dokumendid sisaldavad läbivalt andmeid kaebaja tervise kohta. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Asja kinniseks kuulutamine on vajalik kaebaja eraelu kaitseks ning antud juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu.
13.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
14.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tegemist ka keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks selle küsimuse täiendavat analüüsimist menetluse käigus.
15.Kaebaja on praeguses asjas esitanud nõuded Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 1 ja Justiitsministeeriumi 5. novembri 2020. a vaideotsuse nr 11-7/5951-2 tühistamiseks ning asja uueks otsustamiseks, sõnastades vaidlustatud sätte selliselt, et kinnipeetavale mitteettenähtud kambris võib viibida kaks kinnipeetavat ja kambriuks on avatud.
16.Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 kohaselt allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele ning kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda
kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal, muul ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 8 lg 1 sätestab, et kinnipeetav ei ole kohustatud viibima kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega ning väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 kohaselt sätestatakse reguleerimist vajavad asjaolud kodukorras, mille kinnitab vangla direktor.
17.Seega tuleneb eeltoodud sätetest, et reeglina viibib kinnipeetav oma kambris ning kohad, kus kinnipeetav saab teostada vaba liikumise õigust, määratakse vangla kodukorras. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.19 tähendab järelikult sisuliselt seda, et VangS § 8 lg 1 tulenevat vaba liikumise õigust ei saa teostada teiste kinnipeetavate kambrites.
18.Kohtu hinnangul ei tulene ühestki õigusaktist kinnipeetavale subjektiivset õigust esitada nõudeid sellele, millised ruumid osakonna piires määrab vangla oma kodukorras vaba liikumise õiguse teostamiseks. Sel juhul ei saa kaebaja vaidlustada seda, et kinnipeetavate kambrid ei ole hõlmatud vaba liikumise õigusega ning sinna võib siseneda ainult vanglaametniku loal konkreetsete tööde tegemiseks või ülesannete täitmiseks. Seejuures nõustub kohus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastustega ning Justiitsministeeriumi 5. novembri 2020. a vaideotsuses nr 11-7/5951-2 toodud põhjendustega neid eraldi välja toomata ning leiab, et kaebaja suhtlemisja liikumisvabadust ning privaatsust ei ole vaidlustatud üldkorraldusega ebaproportsionaalselt piiratud. Piirangud on kehtestatud legitiimsel eesmärgil, milleks on vangla julgeolek, aga ka kinnipeetavate enda turvalisus. Seega vaatamata käskkirjaga kehtestatud keelule, mille tõttu teised kinnipeetavad kaebaja kambrisse suhtlemise eesmärgil tulla ei saa, ei kaasne sellega kaebaja õiguste rikkumine. Olukorras, kus kaebajal on väljaspool kambrit oma terviseseisundist tulenevalt raskendatud teiste kinnipeetavatega suhtlemine, on kaebajal võimalik selle probleemi lahendamiseks esitada vastavaid pöördumisi nii meditsiiniosakonnale kui ka vanglateenistuse ametnikule.
19.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et Tartu Vangla direktori 12. detsembri 2019. a käskkirja nr 1-1/191 p 1 on antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on kohtu hinnangul nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kuivõrd eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et teised kinnipeetavad viibiksid kaebaja nõusolekul kaebaja kambris, leiab kohus, et eeltoodu viitab ka kaebusega kaitstava õiguse väheintensiivse riivele.
20.Kuna eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja õigusi ei ole antud juhul intensiivselt rikutud ja kohus ei pea kaebuse rahuldamist kuigi tõenäoliseks, jätab kohus J. Kolesnikovi kaebuse HKMS § 152 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Kuna vastustajatele kui haldusorganitele ei saa olla tekkinud käesoleva asjaga menetluskulusid, jäävad kaebaja kanda tema enda võimalikud menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.