lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1100/73

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1100/73
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8620
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1100

Haldusasi

HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK, EV, KP,

KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL, HH, KH, IK, AZ ja TM kaebus Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2; Harku Vallavolikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 ja kaebajate suhtes koostatud teadete tühistamiseks, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone ning Harku Vallavolikogu kohustamiseks avada III kooliaste Muraste Kooli ruumides või III kooliastme õppetegevuse asukoha üle uuesti otsustama

Menetlusosalised

Kaebajad – HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK,

EV, KP, KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL, HH, KH, IK,

AZ, TM; esindajad v.adv Martin Triipan ja v.adv Kaisa Laidvee Vastustaja – Harku vald, esindajad v.adv Villy Lopman ja adv Karmen Kaplinski Kaasatud haldusorgan – Transpordiamet (varem Maanteeamet), esindaja Ege Stiina Järvmägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Harku valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

8.märtsi 2021. a kohtuistungil
1.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Jätta Harku valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. septembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-1100 muutmata.
2.Mõista Harku vallalt kaebajate kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 3440 (kolm tuhat nelisada nelikümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-20-1100 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.04.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harku Vallavolikogu kohustas 28.02.2019 otsusega nr 22 Harku Vallavalitsust avama Muraste-Suurupi piirkonnas 2019/2020. õppeaastast põhikooli klasse (7.–9. klassini, põhikooli III aste) lähtuvalt õpilaste arvust.
2.Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määrusega nr 8 (määrus nr 8) täiendati Tabasalu Ühisgümnaasiumi (TÜG) põhimäärust pädevusega tegutseda põhikooli III kooliastmes lisaks Tabasalule veel Muraste Koolis kuni 31.08.2020 ja Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses (Meriküla) alates 01.09.2020. TÜG ja Muraste Kooli koostöös alustas 2019/2020. õppeaastal Muraste Koolis üks TÜG 7. klass.
3.Harku Vallavolikogu andis 30.05.2019 otsusega nr 47 Harku Vallavalitsusele ülesande Harku valla haridusvõrgu arengukava koostamiseks a-ni 2024. Harku Vallavalitsuse 23.07.2019 korraldusega nr 30 moodustati arengukava juhtrühm, mis koosnes volikogus esindatud erinevate erakondade ja juhtivatest vallavalitsuse liikmetest. Arengukava koostamisega tegeles vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond, kes lähtus ühe alusdokumendina Cumulus Consulting OÜ 2018. a septembris koostatud Harku valla koolivõrgu eksperthinnangust. Arengukava juhtrühma 02.12.2019 koosolekul otsustati välja selgitada võimalik sobivaim lahendus Muraste Kooli laienemise osas. Arutluse all oli neli valikut: juurdeehitus, konteinerklassid, kahes vahetuses õppetegevus ning õppetegevus Merikülas. Juhtrühm otsustas, et põhikooli III kooliastme õppetegevus toimub alates 01.09.2020 Merikülas. Vallavalitsus teavitas sellest 10.12.2019 kirjaga Muraste Kooli direktorit ja õpetajaid ning palus edastada kiri Muraste Koolis õppivate laste vanematele.
4.Muraste Kooli hoolekogu tegi 13.12.2019 avaliku pöördumise volikogule ja vallavalitsusele, milles leidis, et nii lapsevanemad, õpilased kui ka koolipere toetavad Muraste Kooli laiendamist senises asukohas. Probleemidena toodi välja, et laste koolitee muutub eluohtlikuks, Meriküla ei ole mõeldud põhikooliks, õpetajate jooksmine kahe kooli vahel kahjustab õppekvaliteeti, Meriküla ei ole rahaliselt mõistlik lahendus, valla otsus ei arvesta nendega, kes koolis käivad – õpetajate, laste ja lapsevanematega.

2(18)

3-20-1100

5.Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek volikogu ja vallavalitsuse liikmete osavõtul toimus 16.01.2020, mille käigus selgitas volikogu esimees, et lõplikku otsust Meriküla kasuks ei ole langetatud.
6.Muraste Kooli direktor esitas 15.03.2020 vallavolikogule arvamuse, milles tõi välja, et Merikülla kolimise vastu on 36 õpetajat. Õpetajad leiavad, et III kooliastmes parima hariduse pakkumiseks on kõige olulisem säilitada ja edasi arendada senist organisatsiooni senises asukohas ning mitte killustada olemasolevat hästitoimivat meeskonda ning õpilaskonda kahe erineva asukoha vahel. Arvamuses pakuti välja alternatiivne lahendus 2020/2021. õppeaastaks: 1) Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumid kohandada klassiruumideks (Muraste külaseltsiga on lahendus läbi räägitud ja nõusolek saadud). Lisaks on võimalus kasutada osaliselt klassidena praegust tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava vaheseinaga; 2) kaks I korruse orvandit kohaldada ümber keelerühma klassiks; 3) üldkasutatavaid pindasid (garderoob, söökla, spordisaal) ei ole vaja 2020/2021. õppeaastal ümber ehitada. Selle lahenduse puhul väheneb ühe õpilase jaoks kasutatav pind 10,8 m2-lt 8,9 m2-le. Arvamuses paluti vallal enne 2019/2020. õppeaasta lõppu koostöös kooliga välja töötada kahe stsenaariumi (Muraste Kooli juurdeehitus ja osaline Meriküla kasutuselevõtt) analüüs, arvestades tegelikke vajadusi, mis ühe või teise stsenaariumi rakendamiseks on vaja teostada ning seejärel koostöös leida sobivaim variant õppetöö alustamiseks 2021/2022. õppeaastal. Arvamuse järeldusena ei ole Muraste Kooli õpetajad ja hoolekogu liikmed nõus Muraste Kooli põhimääruse muudatusega, millega lisanduks teine tegevuskoha aadress Tilgu tee 53, Meriküla.
7.Harku Vallavolikogu muutis 30.03.2020 määrusega nr 6 Muraste Kooli põhimäärust selliselt, et kooli asukohaks on ka Tilgu tee 53, Meriküla alates 01.09.2021.
8.Muraste kooli õpetajad esitasid 02.04.2020 vallavalitsusele alternatiivse lahenduse 2020/2021. õppeaastaks, mille sisu kattub Muraste kooli direktori 15.03.2020 ettepanekutega. Lahenduse osas märgitakse, et COVID-19 haiguse levikust põhjustatud kriisiolukorras on see kulutõhusaim lahendus. Vallavalitsus ei pea investeerima täiendavalt 70 000 eurot bussitranspordi korraldamiseks Muraste Kooli ja Meriküla vahel ning ca 20 000 eurot õpetajate motiveerimispaketi peale. Samuti ei pea investeerima Meriküla õppekompleksi kooli jaoks sobivaks kohandamisse ning teistesse väga suurt investeeringut nõudvatesse projektidesse nagu bussitaskute ehitamine ja lifti rajamine.
9.TÜG saatis 15.05.2020 kaebajatele teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG-i, õppetegevus hakkab toimuma Merikülas ning valla poolt on õpilastele tagatud koolibussi kasutamine Merikülasse jõudmiseks.
10.Harku Vallavalitsus saatis 22.05.2020 vastuse Muraste Kooli hoolekogu kollektiivsele pöördumisele seoses arengukavaga. Vastuse kohaselt otsustas juhtrühm jääda endiselt seisukohale, et III kooliaste jätkab tegevust 2020. a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt. Arengukava on koostatud 2024. a-ni ja kuni selle ajani ei nähta ette võimalust täiendavateks investeeringuteks hariduse taristusse Muraste Koolis. Juhtrühm ei nõustunud ettepanekuga kustutada arengukavast lõik, mis puudutab õppetegevuse eeldusi Merikülas. Merikülale ligipääsu tagamine on vajalik kõikidele elanikele Muraste-Suurupi piirkonnas.
11.Harku Vallavolikogu kehtestas 29.06.2020 määrusega nr 8 arengukava, mille lk 24 näeb ette tegevused õppe korraldamiseks Merikülas.
12.HS, AT, RL, TT, LV, OR, KT, DV, AK, CK, EV, KP, KE, MS, KS, MP, AH, EŠ, JL, HH, KH, IK, AZ ja TM (kaebajad) esitasid 05.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 02.07.2020), milles palusid tühistada Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2, Harku Vallavolikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 ja kaebajatele 3(18)

3-20-1100 koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla; kohustada Harku Vallavolikogu tegema otsus, millega avatakse 2020/2021. õppeaastal III kooliastme klassid Muraste Koolis või alternatiivselt kohustada Harku Vallavolikogu kaebajate III kooliastme paiknemise küsimust uuesti otsustama. Kaebajate suhtes tehtud üksikotsustes (teadetes) ei esitatud põhjendusi, miks III kooliaste avatakse Merikülas. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka muudes kaebajaid puudutavates otsustes. III kooliastme avamine Merikülas on meelevaldne ja kaalutlusvigadega, kuna ei ole arvestatud oluliste asjaoludega, sh Muraste Kooli esitatud arvamusega. Sellega on rikutud ärakuulamisõigust. Vastustaja ei ole arvestanud Maanteeameti kui liiklusohutuse alal pädeva asutuse ega Haridusja Teadusministeeriumi (HTM) seisukohtadega. Sellise põhimõttelise otsuse saaks teha hariduse arengukava järgselt, kus kaalutakse põhjalikult valla haridusalaseid eesmärke ja suundi tervikuna. Arengukava koostamise protsess oli kaebuse esitamise seisuga pooleli. Arengukava koostamise käigus on vastustajale esitatud hulgaliselt seisukohti ja arvamusi, mis ei toeta III kooliastme õppetegevust Merikülas. Arengukava tööversioonist ja vastustaja otsustest nähtuvalt ei ole neid seisukohti arvesse võetud. Ka arengukava tööversioonist ei ole võimalik leida põhjendusi või kaalutlusi, miks III kooliaste määrati Merikülasse. Vastustaja ei ole arvestanud Merikülale juurdepääsu puudustega. Tilgu tee on väga kitsas, kurviline ja kehva nähtavusega, kuna ei ole valgustatud. Kitsamates kohtades on tee laius vaid 4 m, tee ääres puuduvad teepeenrad. Puudub kergliiklustee. Olukorra muudab keerulisemaks kompleksi asukoht – põhjast piirneb territoorium merega ning ida-, lõuna- ja lääneosa on ümbritsetud riikliku tähtsusega Muraste looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Selline paiknemine seab olulised piirangud territooriumile läbipääsutee rajamiseks. Asjaolu, et Tilgu tee on sobimatu koolihoonele juurdepääsuks, kinnitab vastustaja soov rajada teele möödasõidukohad. Maanteeamet kinnitas 03.03.2020 kirjas vastustajale, et Tilgu tee ei vastaks ka möödasõidutaskutega lahenduse puhul nõuetele. Maanteeamet kinnitas oma seisukohta 07.05.2020 kirjas, tuues küll välja, et on kokku lepitud Tilgu teele eskiislahenduse koostamises, kuid hetkel nõuetekohast lahendust ei ole. Tilgu tee sobimatust kinnitas Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juht kui ekspert. Lisaks andis Tilgu tee kohta arvamuse Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja ja MTÜ Harjumaa Päästeselts juhatuse liige. Meriküla juurdepääsu problemaatilisuse tõi välja toonane siseminister, kui arutleti politsei- ja piirivalvekolledži tegevuskoha üle. Asukohta ja juurdepääsu peeti sobimatuks ka täiskasvanutele. Arvestades suureneva liikluskoormusega ning asjaoluga, et tegemist on tupikteega, muudab see liikluse veelgi ohtlikumaks. Vastustaja näeb juurdepääsu probleemi lahendusena koolibussi kasutusele võtmist, kuid ei ole hinnanud selle lahenduse ohutust. Seda seisukohta on väljendanud mitmed bussijuhid, kes on antud teel bussiga liigelnud. Lisaks koolibussile ja autole on oluline tagada juurdepääsu võimalus jalgsi ja jalgrattaga. Kuna Tilgu tee ääres ei ole kõnniteed ega kergliiklusteed ning tee ei ole valgustatud, siis on Tilgu tee kaudu Merikülasse jalgsi liikumine eluohtlik. Koolibussi pakkumisel on vastustaja jätnud hindamata koolitee pikkuse, mis on toonud kaasa PGS § 7 lg 3 rikkumise ja on oluline kaalutlusviga. Kaebajate poolt koostatud tabelist nähtub, et kõige parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21% õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem minutit. Koolist koju jõudmisel on olukord aga laste jaoks veelgi halvem, kuivõrd halvemal juhul kulub umbes 50% lastest koolist koju jõudmiseks üle 60 minuti, sealjuures kõige pikem tee koolist koju kestab 1 tund ja 41 minutit. Alternatiivseks ligipääsuks Merikülale on vaateplatvormi trepp, mis ehitati algselt kommunaaltorustiku tehnilise hooldustrepina. Trepp ei ole liikumiseks ohutu, kuna tegemist 4(18)

3-20-1100 on lahtise trepiga ning sõltuvalt ilmastikuoludest võib see olla libe. Raskete koolikottidega liikumiseks ei ole selline trepp lastele ohutu ega mõistlik. Tuule mõjul või mitme inimese poolt üheaegsel kasutamisel trepp kõigub ja on ebastabiilne, suurendades veelgi ohtu trepil kukkuda. Trepile ei ole väljastatud kasutusluba. Ehitisregistris on tehnorajatis märkega “ehitamisel”. Vastustaja on ka ise pidanud juurdepääse koolile, sh eelviidatud treppi ohtlikuks ning soovinud Merikülale ligipääsuks rajada uusi juurdepääse, mis ei ole aga looduskaitseala piirangute tõttu võimalik. Nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaministeerium selgitasid vastustajale, et uute juurdepääsude ehitamine looduskaitsealale ei ole lubatav. Kuigi vastustajal on haridusküsimustes kaalutlusruum, ei või ta korraldada koolitööd õppehoones, kuhu ei ole tagatud ohutut ja mõistlikku juurdepääsu (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 63 lg 3 p 4 ja lg 8). Õiguskantsler märkis 13.04.2020 kirjas, et kooli tegevuseks vajalikud ruumid, hooned ja maa-ala peavad vastama tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (PGS § 63 lg 3 p 6). Juurdepääs põhi- ja üldkeskharidusele hõlmab ka füüsilist ligipääsu. PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohaselt on õpilastel õigus turvalisele koolikeskkonnale. Vastustaja otsus rikub kaebajate õigust turvalisele keskkonnale, kuna juurdepääs Merikülale, st õpilaste koolis käimine, ei ole ohutu. Vastustaja tegi olulise kaalumisvea, jättes raamatukogu puudumise Merikülas arvesse võtmata. Merikülasse on planeeritud vaid õppekirjanduse kogu ning üks kord nädalas hakkab käima TÜG raamatukogutöötaja Merikülas vajadusel raamatuid toomas ja tagasi võtmas. Sellega ei ole täidetud seaduses toodud nõuded kooliraamatukogule.

13.Harku vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei rikkunud haldusmenetluse reegleid Meriküla kasuks otsustades: kaebajad said kasutada ärakuulamisõigust ning otsuse tegemisel ei esine kaalutlusvigu. Meriküla otsusele eelnenud arutelude kestust ja põhjalikkust iseloomustavad kümned meediakajastused ning korduvad isiklikud pöördumised (internetis avaldatud artiklid 2018–2020). Vallavanem tegi videopöördumise, milles tutvustab Meriküla ja Tilgu tee juurdepääsu. Ajalehes Harku Valla Teataja on 2020. a jooksul mitmeid kordi arutletud Meriküla ja selle juurdepääsu teema üle, tuues välja nii poolt- kui ka vastuargumente Meriküla kasuks otsustamisel. Täiendavalt on toimunud arengukava arutelu, kus põhirõhk on olnud Merikülas III kooliastme avamisel. Muraste Kooli hoolekogu laiendatud kohtumisel 16.01.2020, kus osalesid lapsevanemad, õpetajad, direktor ning vastustaja esindajad, toimus vahetu ärakuulamine. Arutelud kulmineerusid arengukava vastuvõtuga. Seega on kaebajad olnud teadlikud tehtud otsustest, esitanud vastuväiteid, nimetatud vastuväidetele on antud vastuseid. Merikülasse õpilaste määramisel võeti aluseks õpilase elukoha lähedus koolile ja võimaluse korral lapsevanema(te) soov (PGS § 10 lg 1; Harku Vallavalitsuse 02.01.2017 määruse nr 1 „Harku valla õpilasele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord“ § 3). Seega ei saanud lapsevanematele tulla üllatusena, et asudes Merikülale lähemal kui TÜG Tabasalu koolihoonele, tuli määrata laps Merikülasse. TÜG põhimääruse 25.04.2019 muudatuse kohaselt tegutseb kool Muraste Koolis kuni 31.08.2020. Asudes õppima Muraste Koolis 2019/2020. õppeaastal, ei saanud kaebajad ja lapsevanemad eeldada, et õppetegevus jätkub Muraste Koolis. Üleminekut ühest koolist teise reguleerib HTM 19.08.2010 määrus nr 43 „Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord“, mille § 5 lg 1 teise lause kohaselt jätkab õpilane uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud. Seega oli TÜG-l 95-le juurdevõetavale õpilasele õigus määrata õppekoht Tabasalus või Merikülas. Kaebajate suhtes tehtud üksikotsused lähtusid eelkõige kooli ja kodu vahelisest kaugusest. Kaalutlusotsused on tehtud õiguspäraselt, lähtudes

5(18)

3-20-1100 PGS-st ning vallavalitsuse määrusest. Kaebajate ja lapsevanemate teavitamine üksikotsustest toimus PGS § 80 lg 3 kohaselt. Kaebajad ei ole toonud välja mitte ühtegi sisulist seisukohta, mis ei oleks olnud vastustajale teada ja millega vastustaja ei oleks arvestanud. Vastustaja arvestas Maanteeameti seisukohtade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi hinnangutega, nähes ette juurdepääsu Merikülale koolibussiga, mis võimaldab 5 m laiusel teel teineteisest turvaliselt mööduda. Päästeamet kinnitab, et päästeautol ei ole juurdepääsuga probleeme. Lisaks on vastustaja näinud ette terve Meriküla piirkonna jaoks olulised arendused, mis kaitsevad looduskaitseala ja muudavad liiklemist turvalisemaks (trepi rekonstrueerimine ja lifti ehitamine). Muraste Kooli direktor ja õpetajad on viidanud, et Muraste Kooli lisanduva kahe klassi mahutamine eeldaks Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumide klassiruumideks kohandamist ning osaliselt praeguse tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava vaheseinaga, klassidena kasutamist ning lisaks kahe I korruse orvandi kohandamist keelerühma klassiks. Selline tegevus ei vastaks tervisekaitsenõuetele. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“ § 3 lg 1 kohaselt peavad koolil olema õppetegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Kooliruumides peab olema võimalik ohutult korraldada õppetegevust ja muid vajalikke tegevusi ning tegeleda harrastustega. Lisaks nõuaks see täiendavalt aineklasside ehitust. PGS § 63 lg 1 kohaselt otsustab koolitusloa andmise minister. HTM ei ole tänaseks andnud selgelt ja ühest kinnitust, et nad on valmis andma Muraste Koolile III kooliastme luba õppetegevuseks 100-le õpilasele. Muraste Koolis õppimise jätkamisel oleksid õpilased surutud tihedalt kokku, mistõttu suureneksid omavahelised konfliktid, kasvaksid pinged ja võiks esineda kiusamist. Samuti osutuks võimatuks leida rahulik/vaikne koht neile, kes seda puhkamiseks või õppeaine kordamiseks vajavad jms. Need aspektid ei soodusta hea koolikeskkonna säilimist ei õpilastele ega õpetajatele, sest igapäevaselt tuleks tegeleda ruumikitsikusest tingitud stressi tekitavate olukordadega. Tuleb arvestada ka Muraste Kooli I ja II astme õpilastega (ca 350), kes seetõttu samuti kannatavad ja kelle huvid saavad kahjustatud. III kooliastmele rajatakse aineklassid Merikülasse, et lahendada Harku vallas kompleksselt ära III kooliastme ruumiprobleem. Kaebajate soov õppida Muraste Koolis tähendaks sisuliselt koolivõrgu ümberkorraldamist, kuid kohtupraktikas on võetud seisukoht, et selline subjektiivne nõudeõigus lastevanematel ja õpilastel puudub. Merikülas alustab alates 01.09.2020 õppetegevust ligikaudu 100 õpilast, s.t üks 8. klass ja kolm

7.klassi ning väikeklassid. Neist õpilastest 24 (ehk kaebajad) ei soovi valla pakutavasse õppekompleksi õppima minna. Jätkuvalt on nõus seal alustama õpinguid III kooliastmes ülejäänud ca 76 õpilast. Neist on osad (vastustajale teadaolevalt vähemalt 6 õpilast) esitanud eraldi taotluse alustada kooliteed just Merikülas. Seega on ülekaalukas avalik huvi õppetegevuse alustamiseks Merikülas nagu planeeritud. Vastustajal puudub võimekus korraldada haridusvõrgustikku mugavuse põhiselt, vaid seda peab tegema süsteemselt ja läbimõeldult. Õppetegevus Merikülas on vajalik haridussüsteemi efektiivseks ja otstarbekaks korraldamiseks, koondamaks pädevad aineõpetajad ühte kohta. Lastele parima hariduse võimaldamine on ülekaalukas avalik huvi. Muraste Kooli saab ümber ehitada, kuid see maksab mitu miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik võtta kasutusele valmisolev mitmekülgne koolikompleks, mis vajab vaid kohendamist aineklasside näol ja kokkuhoid oleks üle miljoni euro. Muraste Kooli kasuks otsustades jääks Meriküla kasutuseta. Säästetavat raha on mõistlikum kasutada sotsiaalsete teenuste osutamiseks, mis annaks oluliselt rohkem tagasi Harku valla elanikele.

6(18)

3-20-1100 Meriküla juurdepääsutee on riigi võetud kohustus. Vastustaja on valmis koostöös Maanteeametiga toetama kergliiklustee rajamist ja rajama valgustust. Avalikes huvides on Tilgu teele viiva trepi ja lifti rekonstrueerimine. See vähendab Tilgu tee koormust, võimaldab huvilistel tulla nautima kaunist vaadet ja loodust ning muuta mugavamaks kohalike elanike mineku bussipeatusesse, poodi, randa jne ning arvestada ka liikumispuudega inimestega. Kolm erinevat turvalist ja ohutut koolitee lahendust on piisav. PGS kohaselt on transport üks ohutu koolitee korraldamise viisidest (PGS § 38 lg 2, 49 lg 3, 58 lg 6, 82 lg 6). Tervisekaitsenõuetes on kehtestatud maksimaalne pikkus, mis on lubatud õpilasel jalgsi läbida. Seetõttu on transpordi kasutamine, tagamaks tervisekaitse/ohutuse nõuetest kinnipidamine, lubatud. Vastustaja lahendas koolitee ohutuse koolibussiga (haridusseaduse (HaS) § 7 lg 2 p 8). Õpilasi hakkavad sõidutama 22+1 minibussid. Koolibusse saab kasutada hommikul kooli minekuks ja peale tundide lõppu koju saamiseks. TÜG-l on olemas 7-kohaline mikrobuss ning õpetajatel on autod, millega on põhjendatud juhtudel võimalik õpilased koju viia. Lapsevanematel on võimalik laps kooli viia ja järele tulla autoga. Selline korraldus, et õpilased jõuavad kooli kas koolibussidega või lapsevanemate autoga või jalgsi, kasutades muid liikumisteid (nt matkaradu), ei ole õigusvastane. Õpilaste liikumispiirangut on võimalik seada kooli kodukorraga ajaks, millal kaebajad on kooli vastutusel. Lapsevanema kohustus on hoolitseda lapse ohutuse eest kooliteele asumisel kodust. Arvestades, et Meriküla õppekeskuses töötab pidevalt kohal viibiv administraator, siis on võimalik jooksvalt jälgida õpilasi, kes soovivad minna jalgsi/jalgrattaga mööda Tilgu teed ning nõuda neilt kodukorra täitmist. Takistada ei saa neid, kes teadlikult kodukorda eiravad. Vastustaja ei pea täiendavalt tagama Tilgu tee ohutust õpilastele, kes kooli mingil põhjusel ei jõua, näiteks hilinevad koolibussile. Tilgu tee on riigitee. Maanteeametil on pädevus hinnata Tilgu tee ohutust ja võtta selle tagamiseks kasutusele meetmed. Maanteeamet ei ole pidanud vajalikuks võtta täiendavaid meetmeid. Liiklusõnnetusi on registreeritud hoolimata viimaste aastate jooksul suurenenud tee kasutusest ainult üks. Merikülas III kooliastme avamist on vaagitud nii TÜG põhimääruse muutmisel kui ka Harku valla hariduse arengukava 2024 koostamisel. Arusaamatuks jääb kaebajate puutumus Muraste Kooliga ja nõue selle põhimääruse muutmise tühistamiseks. Kaebajad ei ole Muraste Kooli õpilased. Muraste Koolil puudub III kooliastme koolitusluba 2020/2021. a-st. Seetõttu on põhjendamatu kaebajate nõue tühistada volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 6 p 1. Ebamõistlik on üksnes oletuste pinnalt hakata tühistama Muraste Kooli põhimäärust osas, kus see võimaldab alles tulevikus vajadusel Merikülas õppetegevust. Praegune vaidlus saab puudutada üksnes õppetegevust Merikülas alates 01.09.2020. Kaebajate seisukohtadest nähtub, et keskmine koolijõudmise aeg ületab 60 minutit kolmel kaebajal, seda vastavalt 3, 4 ja 9 minutiga. Järelikult ei saa isegi kaebajate puhul väita, et koolitee ajalise pikkuse nõue ei ole täidetud. PGS § 7 lg 3 säte puudutab kooli jõudmist. Koolist koju jõudmine ei ole reguleeritud seadusega, kuid vastustaja ja kool peavad koolitunde ja koolibusside sõidugraafikut korraldama viisil, et koolipäeva lõpus on võimalikult väike ajakulu koju jõudmisel. PGS § 7 lg 3 nõude kaalutlemata jätmisest saaks rääkida siis, kui koolitranspordi korraldamisel on tehtud põhimõttelisi valearvestusi. Võimalikud ebatäpsused koolitee korraldamise prognoosis puudutavad eelkõige koolitee korraldamise lahendusi individuaalselt ning jäävad lubatu piiresse. Meriküla raamatukogu on komplekteerimisel. Raamatukogu puhul on esmatähtis õppekirjanduse kättesaadavus lugejateeninduse kaudu (PGS 41 lg 4). Lugejateenindus ei nõua, et kooli raamatukoguhoidja kohaolek on pidev. Analoogselt Muraste Koolile saavad õpetajad

7(18)

3-20-1100 raamatukogu lahtioleku ajal õpilastele lugejateeninduse tagada. Lisaks Merikülale on õpilastel võimalik kasutada TÜG kooliraamatukogu.

14.Maanteeamet oli seisukohal, et Tilgu tee ei ole alates 01.09.2020 (s.o alates kooli avamisest) ohutult ja nõuetekohaselt kasutatav. Teeregistri andmetel on Tilgu tee (tee nr 11414) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 543 autot ning maantee väljaehitamise klass V. Tilgu tee katte laius kõige kitsamas lõigus on 5 m. Juhul kui liiklussagedus kasvaks ca 100–200 autot ööpäevas, tõstaks liiklussageduse kasv selle rohkem IV klassi poole. Sama kinnitab Maanteeameti 2020. a-l tellitud Tilgu tee püsivuse eksperthinnang, millest tulenevalt tuleks teed vastavalt rekonstrueerida. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa tabeli 2.6 kohaselt peab V klassi tee katte laius olema 7 m ja IV klassi tee katte laius 8 m. Seega on Tilgu tee kitsam kui määruse lisas kehtestatud väljaehitamise klassi ristprofiili parameetrid. Nii on tegemist kitsaste oludega ning igasugune liiklussageduse kasv võib endast kujutada teatud määral ohutuse vähenemist. Samas piirab Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrus nr 220 „Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ tee parameetrite muutmist (lubatud on vaid Tilgu tee rekonstrueerimine). Riigiteede teehoiukavas aastateks 2020–2030 ei ole Tilgu tee ehitamist ette nähtud. Tilgu tee on Vabariigi Valitsusele esitatud nende teede nimekirjas, mis kuuluvad kohalikele omavalitsustele (KOV) üleandmiseks. See tähendab, et olemuslikult on tegemist KOV teega (sh tupikteega), mitte riigiteega. Tee üleandmisel saab KOV otsustada, kas ning mis ulatuses ta ohutusmeetmeid rakendab. Kuna Tilgu tee on olemuslikult KOV tee, siis ei ole Maanteeametil alust sellesse investeeringuid kavandada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 23.01.2020 kirja ja selle lisa 1 kohaselt on Tilgu tee riigilt vastustajale üleantavate teede nimekirjas. Nimekiri ei ole KOV-le siduv, vaid tegemist on kaardistatud teede hulgaga, millel puuduvad riigitee tunnused ja mis on sedavõrd olemuslikult kohalikud teed, et need tuleb üle anda asukohajärgsele KOV-le. MKM tegi 04.09.2020 vastustajale ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks vastustajale. Riigitee üleandmisel KOV-le annab riik ka täiendavad teehoiuvahendid.
15.Tallinna Halduskohus rahuldas 17.09.2020 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p-i 2, §-i 2 ja § 3 lg-e 2 ning kaebajate suhtes koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla (p 1); ning kohustas Harku Vallavolikogu uuesti otsustama TÜG põhikooli III kooliastme õppetegevuse asukoha üle Muraste-Suurupi piirkonnas (p 2). Kohus tagastas kaebajatele enamtasutud riigilõivu 315 eurot (p 3) ning mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 4158,40 eurot (p 4). Volikogu 25.04.2019 ja 30.03.2020 määrused on üldkorraldused HKMS § 51 lg 2 mõttes, st haldusaktid. Kaebajatele 15.05.2020 saadetud teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG-i ja õppetegevus hakkab alates 01.09.2020 toimuma Merikülas, on haldusaktid. Arusaadavat haldusmenetlust ei ole olnud. Haldusaktidel on ebaloogiline järjekord, kuna kaebajate suhtes tehti teated Meriküla osas enne, kui volikogu oli arengukava vastu võtnud. Ei nähtu ka põhjust, miks oli vaja TÜG-i ja Muraste Kooli põhimäärust muuta enne, kui volikogu oli arengukava vastu võtnud. Vastustaja poolt istungil antud selgitus, et see oli vajalik operatiivselt õpilastele koolikoha pakkumiseks, ei ole veenev. Kui lõpliku otsuse pidi vastustaja tegema arengukava vastu võttes, ei saanud vastustaja TÜG-i ja Muraste Kooli põhimäärusi muutes veel teada, kas õppetegevus hakkab toimuma Merikülas. Arengukava a-ni 2024 võeti vastu 29.06.2020, kuid Merikülas õppe alustamine 01.09.2020 toimus selliselt, et Muraste Koolist Merikülasse juurdepääsu puudutavad küsimused (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift) olid lahenduseta. 8(18)

3-20-1100 Kaebajate õigusi puudutab vastustaja otsus määrata õppe asukohaks alates 01.09.2020 Merikülas sellise juurdepääsuga, nagu vastustaja ette nägi ning kaebajate suhtes koostatud teated, mille kohaselt nad peavad koolikohustust täitma Merikülas. Juurepääsu ohutus Merikülale 2021/2022. õppeaastal ei ole praegusel ajal hinnatav. Seetõttu ei saa nimetatud määrus kaebajate õigusi rikkuda, mistõttu jätab kohus rahuldamata volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 lg 1 tühistamisnõude. Vastustajale pidi olema hiljemalt pärast 16.01.2020 Muraste Kooli laiendatud hoolekogu kohtumist ilmne, et on suur hulk isikuid, kelle õigusi riivaks volikogu otsus õppetööks Merikülas alates 01.09.2020. Seega pidi vastustajale olema selge, et ta peab välja selgitama kõik olulised asjaolud, mis räägivad Merikülas õppe kasuks või kahjuks, ära kuulama kaebajate seisukohad ning kui otsus tehakse Meriküla kasuks, põhjendama oma seisukohta kõiki asjaolusid kaaludes. Nii volikogu esimees kui ka vallavanem kinnitasid 16.01.2020 kohtumisel hoolekogul, et lõplikku otsust Meriküla kasuks ei ole langetatud. Seega pidi vastustaja arvestama vähemalt nende oluliste asjaoludega, mis oli välja toodud Muraste Kooli hoolekogu 13.12.2019 avalikus pöördumises, 16.01.2020 hoolekogu laiendatud koosolekul, Muraste Kooli direktori 15.03.2020 pöördumises, Muraste Kooli õpetajate 02.04.2020 pöördumises, MKM 23.01.2020 kirjas ning suhtluses Keskkonnaameti ja Maanteeametiga. Volikogu ei arvestanud määrust nr 8 vastu võttes kulutusi tegevustele, mida Meriküla osas tehakse arengukava kohaselt: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift). Määrusele nr 8 eelnes eksperthinnangu tellimine Cumulus Consulting OÜ-lt, milles tuuakse välja (lk 40), et Meriküla ümberehitamise kuludele lisandub korraliku juurdepääsutee ehitamine, kuna hetkel on Tilgu tee liiga kitsas. Seega pidi vastustaja enne määruse vastuvõtmist olema teadlik Tilgu tee võimalikest probleemidest. Uurimispõhimõtte kohaselt tulnuks vastustajal enne määruse vastuvõtmist tuvastada faktilised ja juriidilised asjaolud, mis mõjutavad Tilgu tee kooliteena kasutamist. Seda aga ei tehtud. Vastustaja pöördus 25.06.2019 Keskkonnaameti poole ning sai 04.07.2019 teada, et Keskkonnaamet ei anna nõusolekut vastustaja poolt kavandatavate täiendavate juurdepääsude ehitamiseks. Seega rikkus vastustaja määrust nr 8 vastu võttes uurimispõhimõtet. Vastustaja nõustus istungil kaebajatega, et vastustaja ei saatnud Muraste Kooli hoolekogule määruse nr 8 eelnõu, milles määratleti põhikooli III astme õppetegevus Merikülas alates 01.09.2020, arvamuse avaldamiseks. Sellega rikkus vastustaja kaebajate ärakuulamisõigust (PGS § 73 lg 11 p 2). Seetõttu on võimalik, et vajalik sisend Meriküla juurepääsu ohutuse küsimuses jäi õigel ajal saamata. Muraste Kooli hoolekogu sai 10.12.2019 kirjast teada, et arengukava juhtrühm on teinud otsuse Meriküla kasuks ning esitas 13.12.2019 väited seoses Tilgu tee ohutusega. Seega puuduvad määruse nr 8 puhul põhjendused Tilgu tee ohutuse osas, mistõttu ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust. Asjaolu, et vastustaja otsustes ei nähtu 16.01.2020 toimunud laiendatud hoolekogu koosoleku arvamusega arvestamist, on HMS § 56 lg-tes 1–3 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine. 15.05.2020 saadetud teadetes puudub põhjendus, miks tuleb kaebajatel osaleda õppetegevuses Merikülas alates 01.09.2020. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebajate suhtes tehtud üksikotsustused on soodustavad haldusaktid põhjusel, et sellega pakkus vastustaja neile võimalust õppida kohas, mis on õpilase elukohale lähim (PGS § 10 lg 1). 2019/2020. õppeaastal tegutses TÜG põhikooli III astme filiaal Muraste Koolis. Sisuliselt pani vastustaja kaebajad olukorda, et kui nad soovivad õppida õpilase elukohale lähimas koolis, siis on selleks alates 01.09.2020 TÜG filiaal Merikülas. Kuna teadetes põhjendused puuduvad, ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust. Ainus vastus, mille kaebajad pärast 16.01.2020 9(18)

3-20-1100 kohtumist said, oli arengukava juhtrühma 25.05.2020 vastus jääda endiselt seisukohale, et III kooliaste jätkab tegevust 2020. a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt. Põhjendusi sellise otsuse kasuks ei esitatud. Arengukava kehtestades määratleti Meriküla osas järgmised tegevused: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teel, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift, bussitransport). Arengukavast ei nähtu, millist õiguslikku lahendust kasutades on võimalik saavutada kergliiklusteede ning lifti ehitamine, arvestades Maanteeameti ja Keskkonnaameti kooskõlastuste puudumist. Seega selle aja seisuga, kui volikogu kehtestas arengukava, ei saanud olla kindlust, et kergliiklusteed saab ehitada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks kergliiklustee valmimise aeg. Vastustaja tõi kohtumenetluses välja majanduslikud kaalutlused Meriküla kasuks otsustamisel (17.07.2020 vastuse p 21). Kuid välistada ei saa lisaks asjaolu, et vastustajal tuleb a-tel 2020– 2024 teha investeeringuid Tilgu tee ohutuse tagamiseks. MKM tegi 04.09.2020 vastustajale ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks vastustajale. Riigitee üleandmisel KOV-le annab riik täiendavad teehoiuvahendid, kuid investeeringute tegemine jääb sel juhul vastustajale. Cumulus Consulting OÜ eksperthinnangus, millest vastustaja on majandusliku otsuse tegemisel lähtunud, märgitakse, et korralik Meriküla juurdepääs võib maksta 3,4–3,7 miljonit eurot sõltuvalt trassivalikust. Sellele lisanduvad kinnistute võõrandamisega seotud kulud, mille suurust ei ole hinnatud. Maanteeameti poolt on kinnitamist leidnud, et liikluskoormuse märgatav kasv seoses Merikülas õppega alates 01.09.2020 tekitab vajaduse Tilgu tee rekonstrueerimiseks. Arvestades, et riik on alustanud menetlust Tilgu tee vastustajale üleandmiseks, ei ole põhjendatud vastustaja lähtumine üksnes tänasest seisust. Vastustaja on põhjendamatult välistanud võimaluse, et tal tuleb teha investeeringud Tilgu teesse, et tagada Tilgu tee läbitavus. Vastustaja on kohtumenetluses aga lähtunud hoopis vastupidisest (17.07.2020 vastuse p 26), väites, et kuna tegu on riigiteega, siis on kaebajatel õigus nõuda, et riik tagab tee korrashoiu, liiklusohutuse ja vastavuse nõuetele. Seega ei ole vastustaja majanduslike kaalutluste hindamisel arvestanud olulise asjaoluga. Vastustaja kui munitsipaalkooli pidaja PGS järgseks kohustuseks on tagada kooli kui õppekeskkonna ohutus. Ohutu koolitee ei ole PGS alusel mahutatav kooli kui õppekeskkonna ohutuse alla. Seega ei saa PGS-st tuletada vastustaja kohustust tagada ohutu koolitee. Tilgu tee on rajatis (ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 1), mille kasutamise ohutuse peab tagama tee omanik (EhS § 19 lg 1 p 4). Praegu on Tilgu tee omanikuks riik, kelle esindajaks on Maanteeamet. Seega on Maanteeameti ülesandeks Tilgu tee ohutu kasutamise, mille üheks osaks on tagada õpilaste liikumine Merikülasse ja tagasi. Samas peab tee omanikul olema ohutuse tagamiseks ülevaade liikluskoormuse muutumisest, et vajadusel mõelda täiendavate ohutusmeetmete võtmisele. Vastustajale pidi olema arusaadav, et otsus valida õppetegevuse asukohaks Meriküla suurendab oluliselt liikluskoormust ja vähendab ohutut liiklemist Tilgu teel, eelkõige jalakäijate ja jalgratturite jaoks. Kavandades õppetegevuse asukohaks Meriküla, ei saa vastustaja üksnes väita, et ohutu koolitee eest vastutab Maanteeamet, kuivõrd täiendava ohu tekke põhjustas vastustaja otsus. PGS-st, LKS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et Tilgu teed peab saama igal ajal ja täies ulatuses kasutada jalgsi või jalgrattaga. Liiklejad peavad hindama erinevaid ohtusid ja sellest lähtuvalt oma otsuseid tegema liiklemise viisi osas. Samas on vastustaja mõistnud Tilgu tee kasutamisest lähtuvaid ohtusid jalgsi või jalgrattaga liiklemisel. Õpilaste ohutuse tagab vastustaja koolibussi kasutusele võtmisega. Koolibussi kasutamise puhul ei ole võimalik väita, et Tilgu tee ei ole ohutu juurdepääs Merikülale. Seoses koolibussi kui transpordi kasutamisega juurdepääsuna Merikülale tuleb vastustajal uuel otsustamisel kaaluda, kas see lahendus on põhiseaduspärane. Kui vastustaja teeb teadliku valiku kooli sellise asukoha kasuks, kuhu on õpilastel võimalik ohutult liikuda üksnes transpordiga, siis piirab see õpilaste liikumisvabadust. Õpilaste liikumist tohib piirata siis, kui selleks on seaduslik alus (PS 10(18)

3-20-1100 § 34). Kui vastustaja valitud ohutu juurdepääs Merikülale piirab õpilaste liikumisvabadust pika aja jooksul, ei pruugi selline põhiõigust piirav lahendus olla proportsionaalne. Kaebajate tabelist nähtuvad andmed üksnes kaebajate kohta, kes moodustavad kohtule teadaolevat ca 25% kõikidest Merikülas õppijatest. Seetõttu ei saa tabelist ja kaebajate arvust lähtuvalt olla õige kaebajate väide, et kõige parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21%-l õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem minutit. Kuna vastustaja ei ole määruse nr 8 ja kaebajate suhtes koostatud teadete puhul järginud HMS § 56 lg-te 1–3 nõudeid, tuleb nimetatud haldusaktid tühistada. Vastustaja kaalutlusruum ei ole redutseerunud nullini, mistõttu on kohaseks nõudeks kohustada vastustajat uuesti otsustama TÜG III kooliastme asukoha üle. Kuivõrd kohus tühistab haldusaktid põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, ei ole vaja eraldi hinnata kohtumenetluse käigus kaebajate poolt tõstatatud olulist asjaolu – puudused raamatukogu osas. Seda ja kõiki teisi olulisi asjaolusid tuleb vastustajal arvesse võtta kaalutlusotsuse uuel tegemisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

16.Harku vald palub 19.10.2020 apellatsioonkaebuses (ja 12.02.2021 seisukohas) tühistada halduskohtu otsus osas, milles kohus rahuldas kaebuse ja mõistis vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 4158,40 eurot ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohus ei ole määratlenud seda, kas ja millises ulatuses on Tilgu tee ohutuse küsimus kohtulikult kontrollitav õigusküsimus ning kas ja millisel määral pidi vastustaja vaidlustatud määruses või teadetes hindama ning põhjendama koolitee ohutusega seotud küsimusi. Halduskohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Esiteks on kohus jätnud vaidluse õiguslikult kvalifitseerimata. Teiseks on kohus jätnud sisuliselt hindamata kõik tõendid, mis kinnitavad haldusorgani teadmisi, otsustusi ja kaalutlusi enne määruse nr 8 ja teadete tegemist või selle ajal. Kolmandaks ei ole halduskohus hinnanud kõiki tõendeid õiges ja asjakohases kogumis. Halduskohus on andnud ebaõige tähenduse valla haridusvaldkonna arengukavale. Tegemist on valla üldist arengukava täpsustava ja täiendava hariduspoliitilise dokumendiga, mis on õiguslikus mõttes soovituslik. Vastustajal puudus õiguslik kohustus võtta arengukava vastu enne asjas vaidlustatud määruste või teadete tegemist. Kui kaebajatele kinnitati, et lõplik otsus TÜG III õppeastme osas tuleb koos haridusvaldkonna arengukavaga, siis ei tähenda see seda, et vaidluse all olevad otsustused ei järgi valla pikaajalisi hariduspoliitilisi eesmärke. Halduskohus on jätnud tähelepanuta Harku valla kehtiva üldise arengukava, mis on võetud vastu Harku Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 „Harku valla arengukava aastani 2037“. Selle määruse lisad nägid ette lahendused ja investeeringud seoses TÜG-i ja Merikülaga ning sellele juurdepääsuga. Teiseks on halduskohus jätnud tähelepanuta, et üldist arengukava on täpsustatud 26.09.2019 volikogu määrusega nr 10 (p E.19.7 – luua võimalused Meriküla spordi- ja õppekeskusesse Muraste Kooli 3. kooliastme jaoks (7. ja 8. klass)). Enne seda määrust oli Harku Vallavolikogu 28.02.2019 otsusega nr 22 „Muraste-Suurupi kandis III kooliastme avamine Vallavalitsusele ülesande andmine“ näinud ette hariduspoliitilise sammu avada III kooliaste, mis omakorda oli aluseks TÜG-i ja Muraste Kooli põhimääruste muutmisel. Seega nähti nimetatud täiendusega ette võimaluste loomine Meriküla III kooliastme jaoks. Vald on juba 2018. a ja 2019. a arengudokumentide kaudu avalikkusele teada andnud, et III õppeastme õppetegevuse asukoht muutub.

11(18)

3-20-1100 Asjas on toimunud arusaadav haldusmenetlus. Vastavalt kohtupraktikale on valla arengukava kehtestamine või muutmine enne haridusvõrgu ümberkorraldamise otsuse vastuvõtmist vajalik vaid juhul, kui vaidlusalune otsus ei vasta valla juba kehtestatud arengukavale (Tartu Halduskohtu 07.03.2012 otsus nr 3-11-2982, p 14). Vaidluse all olevad aktid vastasid kehtivale arengukavale. Halduskohus ei arvestanud otsust tehes kolmandate isikute (teiste õpilaste) õigustega. Nii 62 Merikülas õppivate kui 328 Murastes õppivate õpilaste huvid on kaalukad ning moodustavad ülekaaluka avaliku huvi. Asjas oli tagatud ärakuulamisõigus. Vald ei olnud enne määruse nr 8 vastuvõtmist kohustatud ära kuulama Muraste Kooli hoolekogu, sest määruse sisuks oli TÜG-i põhimääruse muutmine. Kaebajate ärakuulamine on toimunud piisavalt, korduvalt ja õiguspäraselt. Hoolekogul ja puudutatud isikutel on võimaldatud arvamust avaldada. Asjas on järgitud uurimispõhimõtet. Määruse nr 8 ja teadete koostamisel kohaldatavad normid ei reguleeri kooliteed. Vaatamata sellele ei ole vald olnud tegevusetu, vaid on suhelnud nii huvigruppidega kui ka teinud täiendavaid asjakohaseid toiminguid. Halduskohus ei ole sidunud uurimispõhimõtet ja asjakohast õigusnormi. Määruse nr 8 vastuvõtmisel ei olnud Tilgu tee ohutuse teema huvigruppide poolt veel tõstatud. Puudusid sedavõrd olulised probleemid Tilgu tee kasutamisel, mille täiendav uurimine oleks olnud vältimatult vajalik enne määruse nr 8 või teadete tegemist. Vaidlustatud üldkorraldus ja teated on piisavalt põhjendatud. Vastustaja nõustub, et volikogu määrused on üldkorraldused, kuid ei nõustu sellega, et 15.05.2020 teated on haldusaktid. Teadete näol on tegu teabetoimingutega või isikut soodustavate haldusaktidega. Järelikult tuleb asjas kohaldada madalamaid HMS nõudeid (HMS § 40 lg 3 p 6). Üldkorralduse põhjendamiskohustus on täidetud siis, kui see sisaldab põhikaalutlusi või põhimotiive. Teavituste puhul puudus kohustus asuda esitama täiendavaid põhjendusi, sest isiku taotlus rahuldati ning isiku õigused ja kohustused pärast taotluse rahuldamist tulenevad seadusest. Määruse nr 8 juurde kuulus seletuskiri, mis selgitas ja põhjendas määruse andmist (HMS § 56 lg 1) ning sisaldas asjakohaseid kaalutlusi. Lisaks on vastustaja korduvalt läbi avalike kanalite põhjendanud TÜG-i III kooliastme õppetegevuse asukoha viimist Merikülasse. Kui kohus siiski leiab, et vald on põhjendamiskohustust rikkunud, siis ei ole tegemist rikkumisega, mis võiks mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Valla otsustused on materiaalõiguslikult õiguspärased. PGS ega HaS ei reguleeri seda, millistele nõuetele peab vastama koolitee. Õige on halduskohtu seisukoht, et vastustaja on mõistnud Tilgu tee liiklussituatsiooni ning on võtnud kasutusele erinevaid meetmeid, et parendada Meriküla juurdepääsu võimalusi ja suurendada liiklusohutust.

17.Kaebajad paluvad 23.11.2020 ja 26.02.2021 vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Põhimõtteline otsus III kooliastme paiknemise kohta oleks pidanud tehtama haldusmenetluse raames. Terviklikku haldusmenetlust ei ole toimunud. Apellatsioonkaebuses on vastustaja seisukohal, et otsus III kooliastme määramise kohta tehti määrusega nr 8, kuid omistab senisest suurema tähtsuse valla üldisele arengukavale, milles justkui oleks valla haridusvaldkonna eesmärgid paika pandud. Nii see ei ole. Üldisest arengukavast ei nähtu, et oleks tehtud põhimõtteline otsus III kooliastme kolimisest Meriküla õppekompleksi.

12(18)

3-20-1100 Puudutatud isikute (sh kaebajate) ärakuulamist ei toimunud ja nende õigused jäeti nõuetekohaselt arvestamata. Meedias avaldatud artiklid ei näita ärakuulamise toimumist. Otsuste tegemisel jäeti täielikult arvestamata Muraste Kooli seisukohad. Väidetud ülekaalukat avalikku huvi ei esine. See, et mõned isikud ei ole kohtusse pöördunud, ei tähenda, et nad soovivad Merikülas õppida. Vaid üksikud õpilased on esitanud soovi õppida Merikülas. Vastusest kaebajate teabenõudele selgub, et kui kokku esitati TÜG-i 7. klassi 75 taotlust, siis nendest 68 esimeseks eelistuseks oli TÜG õppehoone ja vaid 7-l Meriküla. Praegustel 8. klassi õpilastel valikut ei olnudki ja ainus võimalus oli Meriküla. Vastustaja ei ole täitnud põhjendamiskohustust. Tegemist ei olnud kaebajate suhtes soodustava haldusaktiga. Kaebajatel on koolikohustus ja neile määrati konkreetne kool ja hoone, kus seda kohustust täita. See aga ei vastanud nende eelistustele. Määruse nr 8 seletuskiri ei sisalda otsuse aluseks olevaid kaalutlusi ega asjakohaseid põhjendusi vaidlusalustes küsimustes (sh Tilgu tee osas). Vaidlusalused otsused on kaalutlusotsused, mille tegemisel arvesse võetavad asjaolud ei saa olla täpselt seaduses reguleeritud, nagu leiab vastustaja. Samas peab olulisi asjaolusid arvesse võtma, sh rakendama uurimispõhimõtet. Vastustaja oleks pidanud arvestama Maanteeameti ja Keskkonnaameti seisukohtadega. Vastustaja otsused on hariduse valdkonnas tehtud uuringute (sh eksperthinnangu) järeldustega vastuolus. Arvesse ei ole võetud vastustaja viidatud dr Maria Erssi hinnangu järeldusi. Nõuetekohase juurdepääsu puudumine Meriküla õppekompleksile on oluline asjaolu, mida vastustaja pidi menetluses kaaluma, isegi kui huvigrupid ei olnud Tilgu tee ohutuse küsimust tõstatanud. Õige ei ole seisukoht, et Tilgu tee küsimuses oli vastustaja määruse nr 8 tegemise ajaks kogunud piisavalt informatsiooni. Kõik vastustaja viidatud uuringud on tellitud või tehtud käesoleval aastal ja enamuses kohtumenetluse ajal. Seega on vastustaja asunud tagantjärele Tilgu tee ohutuse küsimusega tegelema. Samas on kaebajad juba kaebuses välja toonud, et Tilgu tee on ohtlik ega sobi kooliteeks. Merikülale ei ole alternatiivseid juurdepääse. Õige ei ole vastustaja viide, justkui oleks Muraste vaateplatvormi ja trepi rekonstrueerimine teostatavad variandid. Vaateplatvormi lahtine trepp ei ole liikumiseks ohutu ning trepi asemele ohutu juurdepääsu rajamine ei ole looduskaitseliste piirangute tõttu võimalik. Merikülas õppekeskuse avamise eelduseks oli juba Harku valla koolivõrgu eksperthinnangu kohaselt Tilgu tee investeeringute tegemine, mida ei ole siiani tehtud. Kui arvestada see mitme miljoni suurune investeering kulude sisse, mis on vajalikud Merikülas III kooliastme nõuetekohaseks tegevuseks, on Meriküla kasutuselevõtmine majanduslikult selgelt mitte-eelistatud variant. Majanduslike aspektide arvestamine on olnud väga pinnapealne, neid aspekte ei ole nõuetekohaselt hinnatud. Koolitee pikkus ei vasta nõuetele. Koolibussid ei taga reaalselt nõuetele vastavat kooliteed. Vahepealsel ajal on vastustaja muutnud koolibusside väljumiste aegu, mistõttu on koolitee veelgi pikenenud. Kaebajatele on menetluse käigus saanud teatavaks, et Tilgu tee kasutamist juurdepääsuna ja selle ohutust oli hinnatud ka Sisekaitseakadeemia ja Tilgu tee ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes, kus seda ei peetud reaalseks alternatiiviks.

18.Maanteeamet (alates 01.01.2021 Transpordiamet) palub 20.11.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
19.Harku vald oli 01.03.2021 vastuses seisukohal, et Meriküla õppekompleksi juurdepääs on nõuetekohane. Kaebajate viidatud Maanteeameti seisukohtades ei uuritud Tilgu tee liiklusohutust, vaid anti üksnes hinnang valla poolt taotletud liikluslahenduse projekteerimise osas. Tilgu tee kasutamist ei ole siiani keelatud. Valla tegevus on majanduslikult põhjendatud. 13(18)

3-20-1100

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20.Harku valla apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
21.Apellatsiooniastmes jätkub vaidlus määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2 ning kaebajate suhtes koostatud teadete, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone, õiguspärasuse üle. Harku Vallavolikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 tühistamise nõude osas on halduskohtu otsus jõustunud.
22.Halduskohtu järeldus, et Harku Vallavolikogu on 25.04.2019 määruse nr 8 vastuvõtmisel rikkunud menetlusnorme määral, mis toob kaasa määruse tühistamise, on õige. Oluliselt on rikutud ärakuulamisõigust ning uurimis- ja põhjendamiskohustust. Neid puuduseid ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtumenetluses. Ärakuulamisõigus
23.Määrusega nr 8 otsustati avada TÜG põhikooli III kooliaste alates 01.09.2020 Merikülas. See oli oluline hariduspoliitiline ja valla elanikkonnas suurt vastukaja äratanud otsus, millele ei eelnenud korrektset haldusmenetlust. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud üheski valla varasemas haldusaktis otsustatud, et TÜG põhikooli III aste avatakse Merikülas. Veebruaris 2018 valminud Muraste õppekompleksi kasutamise kontseptsioon ja selle rakendamise etapid (dtl 121 jj) ei näinud õppekompleksi kasutuselevõtmist ette põhikooli III astme koolina, vaid kompleksis nähti potentsiaali koolitus- ja huviringide teenuse pakkumises valla elanikele, riiklike ja julgeolekusektori vajaduste kindlustamises, valla ja riigi vabatahtlike ühenduste koondamises, valla elanike elustandardite edendamises ning Tilgu sadama perspektiivi arendamises. Vald on viidanud Harku vallavolikogu 28.02.2019 otsusele nr 22 (dtl 22), kuid sellega anti vallavalitsusele ülesandeks avada Muraste-Suurupi kandis III kooliaste, mitte ei otsustatud, et see tuleb tingimata avada Merikülas. Viidatud otsuse p 4 kohaselt tuli Harku Vallavalitsusel kavandada lähtuvalt otsuse punktidest 1–3 III kooliastme avamine ja pidamine kas Tabasalu Ühisgümnaasiumi koolitusloa alusel Muraste koolimajas, Meriküla Õppe- ja Spordikeskuses või mujal koostöös Muraste Kooliga või korraldada Muraste Kool ümber põhikooliks, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel. 2 kuud hiljem oli otsus avada III kooliaste TÜG koolitusloa alusel Merikülas sündinud, kuid miks otsustati siis erinevate variantide hulgast just sellise lahenduse kasuks, haldusasja materjalidest ei nähtu. Vastupidiselt Harku valla väidetule ei anna vastust ka Harku vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 vastu võetud Harku valla arengukava aastani 2037. Selle lisa – Harku valla tegevuskava (investeeringutekava) 2019–2022 – näeb ette TÜG-i õppehoone reorganiseerimise Tabasalu Põhikooli progümnaasiumi astmeks (p E19.3) ja Meriküla spordi- ja õppekeskuse arendamise (p-d E16.12 ja P3.1), kuid eesmärk luua võimalused Meriküla spordi- ja õppekeskusesse Muraste Kooli III kooliastme jaoks (7. ja 8. klass) lisandus arengukavasse määruse nr 13 muudatusega, mis võeti vallavolikogu poolt vastu alles 26.09.2019 (Harku Vallavolikogu 26.09.2019 määrus nr 10, lisa 2, p E19.7), s.o pärast määruses nr 8 otsustatut. Asja materjalidest nähtuvalt arutati TÜG-i põhimääruse muutmist selliselt, et see lubab III kooliastme avada Merikülas, TÜG-i õppenõukogu 08.04.2019 töökoosolekul (protokoll dtl 1240, õpetajad ideed ei pooldanud), TÜG-i õpilasesinduse 16.04.2019 koosolekul (protokoll dtl 1238, arutati üksnes varianti, et TÜG pakub õpet ka Muraste Koolis, Merikülast protokollist nähtuvalt juttu polnud, õpilasesindus ei kiitnud ideed heaks) ja TÜG-i hoolekogu 16.04.2019 koosolekul (protokoll dtl 1242 jj, hoolekogu ei kiitnud eelnõu heaks). Eelnevast nähtuvalt ei kaasatud menetlusse ega kuulatud ära Muraste Kooli õpilasesindust ega hoolekogu (ja viimase kaudu lapsevanemaid), ehk inimesi, keda III kooliastme avamine Merikülas tegelikkuses kõige enam puudutas. Vastav 14(18)

3-20-1100 asjaolu nähtub kasvõi praeguses haldusasjas kaebajate poolt esitatud seisukohtadest – kõik need oleks saanud esitada selles haldusmenetluses ning nende seisukohtadega oleks vallavolikogu saanud ka otsust langetades arvestada. Praegusel juhul see nii ei toimunud. Ehkki üldkorralduse andmisel ei ole ärakuulamisõiguse tagamine haldusorgani kohustus, vaid kaalutlusotsus (vt HMS § 40 lg 3), tuleneb PGS § 80 lg-st 1 kohustus kuulata enne kooli ümberkorraldamist ära hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus (vt ka PGS § 73 lg 11 p 2). Kuna määrusega nr 8 ei korraldatud ümber üksnes TÜG-i, vaid sisuliselt ka Muraste Kooli tegevus, tulnuks menetluses ära kuulata ka Muraste Kooli hoolekogu ja õpilasesindus. Suurt avalikku huvi omavaid otsuseid saab haldusorgan vastu võtta ka avatud menetluses (vt HMS 3. ptk). Eelnevast tulenevalt rikkus vald määruse nr 8 vastuvõtmisel ärakuulamisõigust. Kuna ärakuulamisõigust ei ole nõuetekohaselt tagatud, pole Harku valla poolt asjakohane viidata kolmandate isikute õiguste kaitsele – ka nende seisukohad jäid asjas välja selgitamata. Uurimispõhimõte

24.Asja materjalidest nähtuvalt oli vald määruse nr 8 vastuvõtmise seisuga jätnud välja selgitamata mitmed olulised asjaolud, mis võisid mõjutada asja otsustamist (uurimispõhimõtte rikkumine, mis võis viia olulise kaalutlusveani). Puudus teadmine sellest, kuidas ja mil viisil on võimalik õpilastel ohutult jõuda kooli ja tagasi; kas õpilaste koolitee võib ajaliselt pikeneda määrani, mis võib viia õigusvastase olukorrani (PGS § 7 lg 3); kas Tilgu tee olukord võimaldab suurenevat liikluskoormust ja koolibusside liiklemist. Ehkki koolitee ohutuse kriteeriumeid ei ole õigusaktides kirjeldatud, lasub koolipidajal PGS § 7 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada turvalisuse ja tervisekaitse nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Neid kohustusi ei saa kooli pidaja täita, kui kool asub kohas, kuhu lastel puudub mõistlik ja ohutu juurdepääs.
25.Asjas on esitatud veenvaid tõendeid sellest, et 01.09.2020 seisuga, mil lapsed Merikülla kooli läksid, oli valla poolt väidetud kolmest juurdepääsust (kasutusloata ohtlik tehnorajatise trepp pankrannikult, matkatee ja koolibuss Tilgu teelt) mõistlikult laste poolt kasutatav vaid koolibussi (ja lastevanemate poolt autoga koolitoomise) variant. Vaidlus puudub selles, et mainitud tehnorajatise hooldamiseks mõeldud trepp (fotod dtl 138–140) ei ole ette nähtud inimeste igapäevaseks liikumiseks pankrannikult alla ning tänase päeva seisuga on sellele juurdepääs ja selle kasutamine piiratud. Asja materjalidest nähtuvalt hakkas vald ühendustee ja trepi rekonstrueerimise küsimustega aktiivselt tegelema alles alates 2019. a suvest, st pärast määruse nr 8 vastuvõtmist (vt nt Harku vallavanema 25.06.2019 kiri Keskkonnaametile, dtl 89) ning isegi praeguseks ei ole selge vana ohtliku trepi lammutamise ning uue allapääsu (trepp koos liftiga) ehitamise võimalus (vt viimati Keskkonnaameti 05.03.2021 kiri Harku vallale, Harku valla 08.03.2021 menetlusdokumendi lisa – Keskkonnaamet kooskõlastas ehitusloa eelprojekti tingimuslikult selliselt, et projekti saab ellu viima hakata üksnes siis, kui on jõustunud Muraste looduskaitseala kaitsekorra muudatus). Harku vald ei ole menetluses ümber lükanud ka neid kaebajate väiteid, et juurdepääs Meriküla õppekompleksile jalgsi mööda matkarada on sügisel ja kevadel porine ning talvel libe ja pime, kooliteena praktiliselt kõlbmatu.
26.PGS § 7 lg 3 sätestab, et vähemalt 80% õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Kaebajad on asjas esitanud väite, et juba kaebajatest 21%-l ületab kooli jõudmiseks kuluv aeg 60 minutit (vt tabel kaebajate koolitee muudatustest dtl 6–11; tabel kaebajate koolitee läbimise ajast peatus.ee süsteemis dtl 1332–1335). Vastustaja ei ole määruse nr 8 vastuvõtmisel ja õpilaste määramisel Meriküla õppekompleksi teinud kindlaks, kui pikk hakkab olema laste koolitee ja kas PGS § 7 lg 3 nõue saab täidetud. Selliseid tõendeid ei ole esitatud ka kohtumenetluses.

15(18)

3-20-1100

27.Ka Tilgu tee ohutuse küsimus ei olnud enne määruse nr 8 vastuvõtmist selgeks tehtud. Vastustaja küll väidab, et Tilgu tee on koolibussidega liiklemiseks olnud kogu aeg ohutu, kuid see väide on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Vald ei saanud Meriküla õppekompleksi koolina kasutusele võttes tugineda üksnes argumendile, et Tilgu tee on riigi tee ning seega pole tee ohutuse küsimus valla lahendada, või sellele, et seni on Tilgu teel teadaolevalt juhtunud vähe liiklusõnnetusi. Kunagi enne pole koolibussidega lapsi Merikülla kooli ja tagasi veetud. Juba veebruaris 2018 valminud analüüsis Muraste õppekompleksi kasutamise kontseptsioon ja selle rakendamise etapid (dtl 121 jj) oli märgitud, et: „Õppekompleksi territooriumile viib hetkel suhteliselt kitsas 4,5 km pikkune juurdepääsutee, mis osaliselt kulgeb aeglaselt variseval klindiserval. Seega suuremate koormuste korral on vajalik ehitada lisajuurdepääsutee. Olukorra muudab keerulisemaks kompleksi asukoht – põhjast piirneb territoorium merega ning ida-, lõuna- ja lääneosa on ümbritsetud riikliku tähtsusega Muraste Looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Selline paiknemine seab olulised piirangud territooriumile läbipääsutee rajamiseks. /.../ Uue tee rajamine on keskkonnast tulenevaid nõudeid järgides kulukas (hinnanguliselt 3,5 miljonit eurot) protsess.“ Tilgu tee liiklusohutust ei tõenda asjaolu, et 17.09.2018 toimunud liiklusohutusalasel kohtumisel Maanteeametiga (dtl 1499) ei pidanud vald Tilgu tee küsimuse lahendamist oluliseks. Kuna sellel ajal ei olnud TÜG-i põhikooli III astme viimine Merikülla aktuaalne, siis ei pööranud vald selle tee kui kooli(bussi)tee ohutusele ilmselt lihtsalt tähelepanu. Harku Vallavolikogu 27.09.2018 määrusega nr 13 vastu võetud „Harku valla arengukava aastani 2037“ investeeringutekavas oli Meriküla õppekompleksi juurdepääsutee lahendused ja investeeringud kirjas (p E4.74). Niisiis oli vald määrust nr 8 vastu võttes teadlik, et Tilgu tee on problemaatiline ja kitsas, vajab täiendavaid investeeringuid liikluskoormuse suurenemisel jne, kuid ei pidanud vajalikuks sellega seoses viia läbi täiendavaid uuringuid. Kõik Tilgu tee ohutusega seotud analüüsid on esitatud alles kohtumenetluses.
28.Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi juhtivlektori Sven Kreegi 08.01.2020 analüüsi (dtl 95 jj) kohaselt ei ole Tilgu tee kasutamine õpilaste kooliteena praegusel kujul mõistlik, kuna ei ole tagatud ohutu liiklemise võimalused. Maanteeamet on olnud läbivalt seisukohal, et seoses Meriküla õppekompleksi kasutuselevõtuga koolina, tuleb muuta liikluskorraldust Tilgu teel – Tilgu teed tuleb laiendada ja rajada künnised või muud liiklust rahustavad meetmed või kavandada uus tee õppekompleksile juurdepääsuks. Kui liiklussagedus kasvab, peab Tilgu tee vastama IV klassi nõuetele ja seda tuleb vastavalt rekonstrueerida. Esialgse õiguskaitse menetluses oli Maanteeamet seisukohal, et Tilgu tee ei ole alates 01.09.2020 (s.o alates kooli avamisest) ohutult ja nõuetekohaselt kasutatav (vt nt Maanteeameti 03.03.2020 kiri Harku vallale, dtl 93; Maanteeameti 20.04.2020 vaideotsus, dtl 113; Maanteeameti 12.06.2020, 18.06.2020 ja 10.07.2020 vastused halduskohtule, dtl 177 ja 246, Maanteeameti 10.07.2020 menetlusdokument). Tilgu tee ja klindi püsivust on hinnatud Tilgu tee püsivuse eksperthinnangus (dtl 751 jj) ning Geoengineering 14.07.2020 hinnangus (dtl 1187 jj). Esimeses neist on leitud, et Tilgu tee vajab parandusmeetmeid ning kogu Tilgu tee liikluse korrastamiseks ja klindist lähtuva ohu välistamiseks on otstarbekas klindil kulgeva teelõigu sulgemine läbivliiklusele, tagades juurdepääsu mujalt. Tilgu teed tuleks ka laiendada. Teises on leitud, et liiklus praegu ei mõjuta klindi püsivust, kuid see tuleb keelata, kui klindi serv jõuab 2,5 m kaugusele tee merepoolsest servast. Keelata tuleks raskete veokite liiklus teel ning ala tuleb viivitamatult võtta geotehnilise kontrolli alla. Ka Geolep OÜ Tilgu tee geotehniliste arvutuste raporti (dtl 624 jj) kohaselt tuleb Tilgu tee klindi nõlva tugevdada vahemikus 0,9–1,1 km ning välja on pakutud 3 alternatiivi tee stabiilsuse tagamiseks, millest üks ja kõige odavam on hoopis liikluskoormuse vähendamine Tilgu teel. Asjaolu, et küsimus sellest, kui ohtlik Tilgu tee ikkagi on ja mis on vaja ette võtta, et oht likvideerida, oli selgusetu ja lahenduseta veel siis, kui lapsed mööda Tilgu teed juba igapäevaselt koolis käisid, nähtub valla ja Maanteeameti 07.10.2020 nõupidamise protokollist (dtl 1532 jj). Ka menetlus Tilgu tee 16(18)

3-20-1100 üleandmiseks riigilt kohalikule omavalitsusele algatati pärast määruse nr 8 vastuvõtmist ja on siiani pooleli (vt nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 04.09.2020 kiri Harku vallale, dtl 1361). Tilgu tee liiklusohutuse audit tehti alles veebruaris 2021 (Harku valla 12.02.2021 menetlusdokumendi lisa). Põhjendamiskohustus

29.Määruse nr 8 vastuvõtmisel rikuti ka põhjendamiskohustust. Määruse nr 8 seletuskirjas (kättesaadav Harku valla avalikust dokumendiregistrist) puuduvad igasugused põhjendused, miks (sh millist ülekaalukat avalikku huvi silmas pidades, nagu väidab vald kohtumenetluses) valiti põhikooli III kooliastme avamiseks just variant avada see TÜG-i filiaalina Merikülas. Viidatud on küll sellele, et TÜG-i hoolekogu esitas eelnõule mittetoetava argumenteeritud arvamuse 16.04.2019 koosolekul, kooli õpilasesindus samuti 16.04.2019 koosolekul ning kooli õppenõukogu 15.04.2019 koosolekul, kuid kuidas neid seisukohti arvestati või miks neid arvesse ei võetud, määruse eelnõu seletuskirjast ei nähtu (sh õpetajate tööpäeva killustatuse ja õppekvaliteedi temaatika). Kuna määruse nr 8 vastuvõtmisel oli rikutud ärakuulamisõigust, ei olnud võimalik arvesse võtta seisukohti, mille oleks esitanud Muraste Kooli hoolekogu ja õpilasesindus. Seega on teadmata, kui paljud õpilased oleks pidanud sellist lahendust enda jaoks soodustavaks ja kui paljud koormavaks.
30.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et valla teavitusi selle kohta, millisesse koolihoonesse laps määrati (dtl 146 jj), tuleb käsitada haldusaktina, kuna need omasid laste õiguste suhtes regulatiivset mõju. Ehkki vald on viidanud, et vastav otsus tuli teha vastavalt PGS § 27 lg-le 6 kooli direktoril, pole sellist otsust kohtule esitatud. Laste suhtes, kes ei soovinud asuda õppima Merikülla, ei saa teavitust lugeda neid soodustavaks haldusaktiks. Ka juhul, kui käsitada teavitusi toimingutena (HMS § 106), on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Teades, milline vastuseis oli teadete saatmise ajaks osadel lastest ja lapsevanematest tekkinud Merikülla suunamise osas (mida väljendati ka kooli registreerimisvormil), oleks vald pidanud neid teateid täiendavalt põhjendama. Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
31.Eelnevast tulenevalt on halduskohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et puudulikult läbi viidud haldusmenetlus toob kaasa määruse nr 8 § 1 lg 2 p-i 2, §-i 2 ja § 3 lg-e 2 ning kaebajate suhtes koostatud teadete, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone, tühistamise. Kuna haldusmenetluse puudused olid sellised, mis võisid mõjutada asja otsustamist, tuli aktid tühistada (HMS § 58). Vallal tuleb õiguspärases haldusmenetluses uuesti otsustada TÜG-i põhikooli III kooliastme õppetegevuse asukoha üle Muraste-Suurupi piirkonnas. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu otsuse pdes 116 ja 117 esitatud seisukohtadega, et üksnes koolibussiga kooli ja tagasi liikudes võidakse põhiseadusevastaselt piirata õpilaste liikumisvabadust. Kui koolitee on ohutu ja koolibussi teenus organiseeritud selliselt, et laste kooli ja koju jõudmine on mõistlikult tagatud, pole tegemist liikumisvabaduse ebaproportsionaalse piiranguga.
32.Harku valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Harku valla apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel vastustaja kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

17(18)

3-20-1100 Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on oluline, et kulude väljamõistmine vastaspoolelt oleks põhjendatud sisuliselt. Kohtul tuleb vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, menetlusdokumentide koostamise keerukust ja aeganõudvast ning menetluse kestust (vt Riigikohtu 18.05.2009 määrus nr 3-3-1-28-09, p 11; 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 35). Kaebajad on apellatsioonimenetluses kandnud esindaja kulusid kokku 8054,40 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude seos praeguse vaidlusega ja nende kandmise kohustus nõuetekohaselt tõendatud, kuid asja mahtu ja keerukust arvestades on apellatsioonkaebuse vastuse ja 06.03.2021 kirjalike teeside koostamisele kulunud aeg (vastavalt 14 tundi ja 8 tundi) üle paisutatud. Põhjendatud ajakuluks loeb ringkonnakohus vastavalt 7 tundi ja 4 tundi. Väljamõistetavaid menetluskulusid tuleb vähendada ka seetõttu, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi ei saa põhjendatud menetluskulud kõrgema astme kohtus üldjuhul olla suuremad, kui olid kulud madalamas astmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (nt Riigikohtu 17.11.2017 otsus nr 3-15-2058, p 19.2; 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31). Erandlikke asjaolusid, mis õigustaks menetluskulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui esimeses kohtuastmes, praegusel juhul ei esine. Eelnevat arvesse võttes vähendab ringkonnakohus vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust selliselt, et mõistab apellatsiooniastmes kaebajate kasuks välja 3440 eurot. Ülejäänud osas jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda HKMS § 108 lg 1 ja HKMS § 109 lg 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja