H. S., A. T., R. L., T. M. T., L. V., O. R., K. T., D. V., A. K., C. M. K., E. E. V., K. P., K. E., M. S., K. S., M. M. P., A. H., E. Š., J. J. L., H. H., K. H., I. L. K., A. Z., T. M. kaebus Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2, Harku Vallavolikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 ja kaebajate suhtes koostatud teadete tühistamiseks, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordija Õppekeskuse hoone ja Harku Vallavolikogu kohustamiseks avada III kooliaste Muraste Kooli ruumides või III kooliastme õppetegevuse asukoha üle uuesti otsustama
Menetlusosalised
Kaebajad: H. S., A. T., R. L., T. M. T., L. V., O.R., K. T., D. V., A. K., C. M. K., E. E. V., K. P., K. E., M. S., K. S., M. M. P., A. H., E. Š., J. J. L., H. H., K. H., I. L. K., A. Z., T. M., lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Triipan, vandeadvokaat Kaisa Laidvee Vastustaja: Harku vald, volitatud esindaja Aslan Liivak Kaasatud haldusorgan: Maanteeamet, volitatud esindajad Kristo-Taavi Ruus, Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 10.08.2020, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ning tühistada Harku Vallavolikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2 ja kaebajate suhtes koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoone.
2.Kohustada Harku Vallavolikogu uuesti otsustama Tabasalu Ühisgümnaasiumi põhikooli III kooliastme õppetegevuse asukoha üle Muraste-Suurupi piirkonnas.
3.Tagastada enammakstud riigilõiv 315 eurot Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE502200221001145400 Swedbankis.
4.Mõista Harku vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 4158,40 eurot. 1(29)
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.10.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku Vallavolikogu (edaspidi volikogu) kohustas 28.02.2019 otsusega nr 22 Harku Vallavalitsust (edaspidi vallavalitsus) avama Muraste-Suurupi piirkonnas 2019/2020 õppeaastast põhikooli klasse (7.–9. klassini, edaspidi põhikooli III aste) lähtuvalt õpilaste arvust.
2.Volikogu 25.04.2019 määrusega nr 8 täiendati Tabasalu Ühisgümnaasiumi (edaspidi TÜG) põhimäärust pädevusega tegutseda põhikooli III kooliastmes lisaks Tabasalule veel Muraste Koolis ja Meriküla Spordi- ja Õppekeskuses (edaspidi Meriküla). Põhimääruse muudatuse kohaselt toimub õppetegevus Merikülas alates 01.09.2020. TÜG ja Muraste koostöös alustas 2019/2020 õppeaastal Murastes üks TÜG 7. klass.
3.Volikogu andis 30.05.2019 otsusega nr 47 vallavalitsusele ülesande Harku valla haridusvõrgu arengukava aastani 2024 koostamiseks. Vallavalitsuse 23.07.2019 korraldusega nr 30 moodustati arengukava juhtrühm (edaspidi juhtrühm), mis koosnes volikogus esindatud erinevate erakondade ja juhtivatest vallavalitsuse liikmetest. Arengukava koostamisega tegeles vallavalitsuse haridusja kultuuriosakond, kes lähtus ühe alusdokumendina Cumulus Consulting OÜ 2018.a septembris koostatud Harku valla koolivõrgu eksperthinnangust.
4.Juhtrühma 02.12.2019 koosolekul otsustati välja selgitada võimalik sobivaim lahendus Muraste Kooli laienemise osas. Arutluse all oli neli valikut: juurdeehitus, konteinerklassid, kahes vahetuses õppetegevus ning õppetegevus Merikülas. Juhtrühm otsustas, et põhikooli III kooliastme õppetegevus toimub alates 01.09.2020 Merikülas. Vallavalitsus teavitas sellest 10.12.2019 kirjaga Muraste Kooli direktorit ja õpetajaid ning palus edastada kiri Muraste Koolis õppivate laste vanematele.
5.Muraste Kooli hoolekogu tegi 13.12.2019 avaliku pöördumise volikogule ja vallavalitsusele, milles leidis, et nii lapsevanemad, õpilased kui koolipere toetavad Muraste Kooli laiendamist senises asukohas. Probleemidena toodi välja, et laste koolitee muutub eluohtlikuks, Meriküla ei ole mõeldud põhikooliks, õpetajate jooksmine kahe kooli vahel kahjustab õppekvaliteeti, Meriküla ei ole rahaliselt mõistlik lahendus, valla otsus ei arvesta nendega, kes koolis käivad – õpetajate, laste ja lapsevanematega.
2(29)
6.Muraste Kooli hoolekogu laiendatud koosolek volikogu ja vallavalitsuse liikmete osavõtul toimus 16.01.2020, mille käigus selgitas volikogu esimees, et lõplikku otsust Meriküla kasuks ei ole langetatud.
7.Muraste Kooli direktor esitas 15.03.2020 volikogule arvamuse, milles tõi välja, et Merikülla kolimise vastu on 36 õpetajat. Õpetajad leiavad, et III kooliastmes parima hariduse pakkumiseks on kõige olulisem säilitada ja edasi arendada senist organisatsiooni senises asukohas ning mitte killustada olemasolevat hästitoimivat meeskonda ning õpilaskonda kahe erineva asukoha vahel. Arvamuses pakuti välja alternatiivne lahendus 2020/2021 õppeaastaks: 1) Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumid kohaldada ümber klassiruumideks (Muraste Külaseltsiga on selline lahendus läbi räägitud ja nõusolek saadud). Lisaks võimalus kasutada osaliselt klassidena praegust tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava vaheseinaga; 2) Kaks I korruse orvandit kohaldada ümber keelerühma klassiks; 3) Üldkasutatavaid pindasid (garderoob, söökla, spordisaal) ei ole vaja 2020/2021 õppeaastal ümber ehitada. Antud lahenduse puhul väheneb ühe õpilase jaoks kasutatav pind 10,8 m2 -lt 8,9m2-le. Arvamuses paluti vallal enne 2019/2020 õppeaasta lõppu koostöös kooliga välja töötada kahe stseenaariumi (Muraste Kooli juurdeehitus ja osaline Meriküla kasutuselevõtt) analüüs, arvestades tegelikke vajadusi, mis ühe või teise stsenaariumi rakendamiseks on vaja teostada ning seejärel koostöös leida sobivaim variant õppetöö alustamiseks 2021/2022 õppeaastal. Arvamuse järeldusena ei ole Muraste Kooli õpetajad ja hoolekoguliikmed nõus Muraste Kooli põhimääruse muudatusega, millega lisanduks teine tegevuskoha aadress Tilgu tee 53, Meriküla.
8.Volikogu muutis 30.03.2020 määrusega nr 6 Muraste Kooli põhimäärust selliselt, et kooli asukohaks on ka Tilgu tee 53, Meriküla alates 01.09.2021.
9.Muraste kooli õpetajad esitasid 02.04.2020 vallavalitsusele alternatiivse lahenduse 2020/2021 õppeaastaks, mille sisu kattub Muraste kooli direktori 15.03.2020 ettepanekutega. Lahenduse osas märgitakse, et COVID-19 viiruse levikust põhjustatud kriisiolukorras on see kulutõhusaim lahendus. Vallavalitsus ei pea investeerima täiendavalt 70 000 eurot bussitranspordi korraldamiseks Muraste Kooli ja Meriküla vahel ning ~20 000 eurot õpetajate motiveerimispaketi peale. Samuti ei pea investeerima Meriküla õppekompleksi kooli jaoks sobivaks kohandamisse ning teistesse väga suurt investeeringut nõudvatesse projektidesse nagu bussitaskute ehitamine ega lifti rajamine.
10.TÜG saatis 15.05.2020 kaebajatele teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG, õppetegevus hakkab toimuma Merikülas ning valla poolt on õpilastele tagatud koolibussi kasutamine Merikülasse jõudmiseks.
11.Vallavalitsus saatis 22.05.2020 järgmise vastuse Muraste Kooli hoolekogu kollektiivsele pöördumisele seoses arengukavaga. Pöördumise ettepanekuteks on muuta arengukava eesmärki ja viia 2020/2021 õppeaastal põhikooli III astme õppetegevus läbi Muraste koolimajas (Lee tee 9, Muraste küla), 2021/2022 õppeaastaks ning järgnevateks aastateks leida koostöös kooliga 2020. a jooksul lahendus III kooliastme osas Muraste-Suurupi piirkonnas viisil, kus majanduslikult efektiivsete vahenditega on tagatud hea hariduse andmise võimalused, sealhulgas turvaline koolitee. Vastuse kohaselt otsustas juhtrühm jääda endiselt seisukohale, et III kooliaste jätkab tegevust 2020.a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt. Arengukava on koostatud 2024. aastani ja kuni selle ajani ei nähta ette võimalust täiendavateks investeeringuteks hariduse taristusse Muraste 3(29)
Koolis. Juhtrühm ei nõustunud ettepanekuga kustutada arengukavast lõik, mis puudutab õppetegevuse läbiviimise eeldusi Merikülas: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift, bussitransport). Juhtrühma kohaselt kirjeldab see arengukava lõik hetkeolukorda ja on lisatud arengukava dokumendi lugejale arusaadavuse huvides. Merikülale kättesaadavuse ja ligipääsu tagamine on vajalik kõikidele elanikele Muraste-Suurupi piirkonnas.
12.Volikogu kehtestas 29.06.2020 määrusega nr 8 arengukava, mille lk 24 näeb ette tegevused õppetegevuse läbiviimiseks Merikülas, millele Muraste Kooli hoolekogu vastu vaidles.
13.Kaebajad esitasid 05.06.2020 kaebuse Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) koos esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlusega peatada vastustaja otsused kaebajate õppetegevuse asukoha määramise kohta Merikülas ja kohustada vastustajat tagama õppetegevuse jätkumine Muraste Koolis.
14.Kohus võttis 19.06.2020 kaebuse menetlusse, kaasas haldusorganina menetlusse Maanteeameti (edaspidi MA), määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi ja jättis EÕK taotluse rahuldamata. Kohus määratles kaebajatena üksnes III õppeastme õpilased, mitte aga nende vanemad. Kohus selgitas, et kui kaebajad nõustuvad selle määratlusega, annab see aluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
15.Kaebajad nõustusid 02.07.2020 kohtuga kaebajate määratluse osas.
16.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.07.2020 määrusega rahuldamata kaebajate määruskaebuse EÕK kohaldamiseks.
17.Kohus arutas kaebust 10.08.2020 istungil ja jätkas kirjaliku menetlusega. Kohus määras 17.08.2020 kohtuotsuse kuulutamise ajaks 17.09.2020 kell 16:00.
18.Kohus rahuldas 07.09.2020 kaebajate taotluse ja uuendas asja arutamise, kohustades vastustajat selgitama koolibusside kasutamise ja Meriküla raamatukoguga seonduvaid asjaolusid. Samuti kohustas kohus MA-d täiendavalt põhjendama seisukohta, et Tilgu tee ei ole olemuselt riigitee ning kuulub üleandmisele vastustajale.
KAEBAJATE NÕUDED JA SEISUKOHAD
19.Kaebuses esitasid kaebajad järgmised nõuded: tühistada Harku Vallavalitsuse otsused kaebajate õppetegevuse asukoha määramise kohta Meriküla Spordi- ja Õppekeskuse hoonesse, kohustada Harku Vallavalitsust tegema otsus, millega avatakse 2020/2021 õppeaastal III kooliastme klassid Muraste Kooli olemasolevates ruumides või alternatiivselt, kohustada Harku valda kaebajate III kooliastme paiknemise küsimust uuesti otsustama. Kohus võttis kaebuse menetlusse järgmistes nõuetes: tühistada volikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2 ja § 3 lg 2 ja kaebajate suhtes koostatud teated, millega kaebajaid kohustatakse osalema põhiharidust puudutavas õppetegevuses Merikülas alates 01.09.2020, kohustada volikogu tegema otsus, millega avatakse 2020/2021 õppeaastal III kooliastme klassid Muraste Koolis või alternatiivselt, kohustada volikogu kaebajate III kooliastme paiknemise küsimust uuesti otsustama. Kaebajatel tuli kohtule vastata, kas nad on nõuete sellise määratlusega nõus.
20.Kaebajad täpsustasid 02.07.2020 nõudeid järgmiselt: tühistada volikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 1 p 2, § 1 lg 2 p 2, § 2 ja § 3 lg 2 ning volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 ja
4(29)
kaebajate suhtes koostatud teated Meriküla kui õppekoha määramise osas. Kohustamisnõude määratluse osas nõustusid kaebajad kohtuga. Tühistamisnõuet põhjendavad sellega, et nende õigusi rikub III kooliastme õppima suunamine Merikülasse. Sellest tulenevalt on kaebajate õiguste kaitse seisukohalt vajalik vaidlustada nii määruse nr 8 § 1 lg 1 p 2, § 1 lg 2 p 2 kui § 3 lg 2. Kaebajate õigused oleks kohaselt kaitstud kui III kooliastme õpe toimuks Muraste Koolis, mistõttu on vajalik vaidlustada ka määruse nr 8 § 2, millega seati tähtaeg kooli tegutsemisele Muraste Koolis kuni 31.08.2020. Antud sätte tühistamisel on võimalik tagada III kooliastme õppe toimumine Muraste Koolis ka septembris 2020 algaval kooliaastal. Kaebajate õiguste kaitseks on vajalik ka volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 vaidlustamine osas, millega muudeti Muraste Kooli põhimääruse § 2 ja määrati kooli asukohana lisaks senisele aadressile Meriküla aadress. Kuivõrd praegusel hetkel on ebaselge, millises koolis ning millises asukohas on vastustaja planeerinud kaebajate õppetegevuse jätkumise 2021/2022 õppeaastal, on kaebajate õiguste tervikliku kaitse seisukohast vajalik ka Muraste Kooli tegevuskoha Merikülla määramise vaidlustamine. Muraste Koolile taotletakse koolitusluba III kooliastme avamiseks. Antud määrustest tulenevalt saaks vastustaja siis aga määrata Muraste Kooli III kooliastme tegevuskohaks samuti Meriküla, mis ei vastaks nõuetele ja võiks kaebajate õigusi rikkuda.
21.Tühistamisnõue põhineb väidetel, et vastustaja otsus suunata III kooliaste Merikülasse õppima ei ole õiguspärane, sest: 1) seda otsust ei tehtud haldusmenetluse reegleid järgides; 2) seda otsust tehes ei arvestatud, et Merikülale puudub nõuetele vastav juurdepääs.
22.III kooliastme suunamine Merikülasse on vastustaja kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
23.Koolide tegevuse ümberkorraldamisel on kohalikul omavalitsusel avar kaalutlusruum (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus asjas 3-11-2982) ja varasemast laialdasem autonoomia. Kohus on aga rõhutanud, et sellest ei saa järeldada, et kooli tegevuse lõpetamisel ei peaks kohalik omavalitsus kaaluma erinevaid huve ja otsuse mõju nii hariduse kättesaadavusele, kvaliteedile kui ka teistele põhiõigustele. Omavalitsuste autonoomia ei ole piiramatu. Põhiõiguste tagamine on muuhulgas ka kohaliku omavalitsuse kohustus (Põhiseaduse, edaspidi PS, § 14) ning ka omavalitsused on seotud põhiseaduslikult esitatud nõuetega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on märkinud: Ka kohaliku omavalitsuse üksustele laieneb seaduslikkuse põhimõte (PS § 3 lõige 1), mille kohaselt peavad nad oma võimu teostamisel lähtuma põhiseadusest ja nii riigi kui ka endi kehtestatud õigusaktidest. (Riigikohtu 19.03.2009 otsus asjas nr 3-4-1-17-08, p 46)
24.Tallinna Ringkonnakohus on 30.01.2020 määruses p-s 11 asjas nr 3-19-2418 rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel tuleb kooli õppetegevuse korralduses oluliste muudatuste tegemisel (nt kooli sulgemisel või selle asukoha või õppekeele muutmisel (vt nt Riigikohtu 28.04.2014 otsus asjas nr 3-3-1-52-13; Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012 määrus asjas nr 3-11-2982, p-d 24–25; Tallinna Ringkonnakohtu 11.11.2010 otsus asjas nr 3-10-796, p-d 9–10), samuti kooli vastuvõtmise tingimuste muutmisel läbi viia haldusmenetluse seaduse nõuetele vastav ja olemuslikult kaasav menetlus, küsides arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt.
25.Tallinna Ringkonnakohus on 05.04.2017 kohtumääruse p-s 15 asjas nr 3-17-381 selgitanud, et Tallinna linnal tuleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppetegevuse korralduses oluliste muudatuste tegemisel läbi viia haldusmenetluse seaduse nõuetele vastav ja olemuslikult kaasav
5(29)
menetlus, küsides arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Sellise menetluse läbiviimine on kooskõlas mh PS § 37 eesmärgiga.
26.Kaebajate suhtes tehtud üksikotsustes, see tähendab nende suhtes koostatud teadetes, ei esitatud põhjendusi, miks III kooliaste avatakse Merikülas. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka muudes kaebajaid puudutavatest otsustes.
27.III kooliastme avamine Merikülas on meelevaldne ja kaalutlusvigadega, kuna ei ole arvestatud oluliste asjaoludega, sh Muraste Kooli ja selle organite poolt vastustajale esitatud arvamusega. Sellega on rikutud ärakuulamisõigust.
28.Ärakuulamisõiguse rikkumine on toimunud järgmiselt: 1) Muraste Kooli hoolekogu pöördus 13.12.2019 kirjaga vastustaja poole väljendades vastuseisu III kooliastme kolimisele Merikülasse, sest koolitee muutub lastele eluohtlikuks, Meriküla tuleb kohandada põhikooli vajadustele ja nõuetele vastavaks ning kahe asukoha vahel õpetamine langetab õppekvaliteeti. 2) Hoolekogu poolt läbi viidud küsitluse tulemused näitasid üheselt, et lastevanemad eelistavad õppetegevuse jätkumist Muraste Koolis, mitte Merikülas. Lastevanemad nägid probleemidena eelkõige juurdepääsu puudumist Merikülale ning kooli toimimist kahes eraldis asukohas, mis toob kaasa ühtsuse kadumise ja personali jagunemise keerukuse. 3) Muraste Kooli direktor märkis 15.03.2020 kirjas volikogule, et Muraste Kooli õpetajad ja hoolekogu liikmed ei ole nõus volikogu 30.03.2020 määrusega nr 6, millega lisanduks Muraste Kooli teiseks asukohaks Meriküla aadress. Direktor toob välja, et Meriküla kasutusele võtmine on ebaturvaline lahendus ning õppekvaliteet ei ole õpilaste huve arvestades tagatud. Sellest lähtudes pakkus direktor vastustajale alternatiivse lahenduse, et mahutada III kooliaste Muraste Kooli. 4) Muraste Kooli õpetajad väljendasid oma vastuolu ja muret seoses III kooliastme õpilaste suunamisega Merikülasse, kuna kooli asukoht seab ohtu laste elu ja tervise ning kvaliteetse õppetegevuse korraldamise. Õpetajad kaalusid omalt poolt võimalikke lahendusi olukorrale ja esitasid need vastustajale, eelistades õppetegevust Muraste Koolis.
29.Vastustaja ei ole arvestanud ka MA kui liiklusohutuse1 alal pädeva asutuse ega Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) seisukohtadega.
30.Kaebajate hinnangul saaks sellise põhimõttelise otsuse nagu III kooliastme viimise Merikülasse teha hariduse arengukava protsessi järgselt, kus kaalutakse põhjalikult valla haridusalaseid eesmärke ja suundi tervikuna. Arengukava koostamise protsess oli kaebuse esitamise seisuga pooleli. Arengukava koostamise käigus on vastustajale esitatud hulgaliselt seisukohti ja arvamusi, mis ei toeta III kooliastme õppetegevust Merikülas. Arengukava tööversioonist ja vastustaja poolt tehtud otsustest nähtuvalt ei ole neid seisukohti arvesse võetud. Ka arengukava tööversioonist ei ole võimalik leida põhjendusi või kaalutlusi, miks III kooliaste määrati Merikülasse. Vastava haldusmenetluse ja kaalumise tegemata jätmine kujutab endast kaalutlusviga, mis toob kaasa kaebajate suhtes tehtud üksikotsustuste õigusvastasuse.
31.Vastustaja ei ole arvestanud Merikülale juurdepääsu puudustega.
Kohus kasutab otsuses läbivalt mõistet ohutus, mis seondub Tilgu tee kui juurdepääsuteega. 6(29)
32.Juurdepääsul Tilgu teed mööda on järgmised puudused: tee on väga kitsas, kurviline ja kehva nähtavusega, kuna ei ole valgustatud. Kitsamates kohtades on tee laius vaid 4 meetrit, tee ääres puuduvad teepeenrad. Puudub kergliiklustee.
33.Muraste õppekompleksi hindamise 2018. a aruandes tuuakse välja, et: Hetkel viib Muraste õppekompleksi territooriumile suhteliselt kitsas 4,5 km pikkune juurdepääsutee, mis osaliselt kulgeb aeglaselt variseval klindiserval. Seega suuremate koormuste korral on vajalik ehitada lisajuurdepääsutee. Olukorra muudab keerulisemaks kompleksi asukoht – põhjast piirneb territoorium merega ning ida-, lõuna- ja lääneosa on ümbritsetud riikliku tähtsusega Muraste Looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Selline paiknemine seab olulised piirangud territooriumile läbipääsutee rajamiseks.
34.Asjaolu, et Tilgu tee on sobimatu koolihoonele juurdepääsuks, kinnitab vastustaja soov rajada teele möödasõidukohad. MA kui pädev asutus kinnitas 03.03.2020 kirjas vastustajale, et Tilgu tee ei vastaks ka möödasõidutaskutega lahenduse puhul nõuetele. Maanteeameti hinnangul ei ole tänases kontekstis (juurdepääs koolile) möödasõidutaskutega lahendus liiklusohutuse kaalutlustel sobilik. Selgitame, et liikluslahendus peab tagama ohutuse kõikidele liiklejagruppidele. Antud juhul ei taga kitsa sõiduosaga Tilgu teele (tee asfaltkatte laius on ca 5,0 meetrit, sellest sõidukitele markeeritud sõidetav osa ca 4,0 meetrit) möödasõidutaskute lisamine toimivat lahendust, st lahendus ei ole liiklejatele igas olukorras reaalselt kasutatav ning võib tuua kaasa ohtlikud olukorrad ja tekitada täiendavaid probleeme. Seda eriti tipptundidel, kus liiklussagedus on suur ning liiklusvoog pidev. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Tilgu teel liiklevad sõidukid ning kergliiklejad ühises liiklusruumis, st puudub jalgratta- ja jalgtee.
35.MA kinnitas oma seisukohta 07.05.2020 kirjas, tuues küll välja, et on kokku lepitud Tilgu teele eskiislahenduse koostamises, kuid hetkel nõuetekohast lahendust ei ole. Seetõttu on arusaamatu, kuidas saab vastustaja suunata lapsed kooli, mis ei vasta õigusaktides seatud nõuetele.
36.Tilgu tee sobimatust kinnitas Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juht kui ekspert: /---/ aktiivseks liikluseks on selle kasutamine üsna problemaatiline, eriti juhul, kui seal peaks liikuma ka bussid. Kui Merikülasse planeerida kool, siis teatud kellaaegadel tekivad sellel teel väga keerulised olukorrad, kus ohutu liiklemine ei ole tagatud. Põhjendused: -
jalakäijatel puudub ohutu liiklemise võimalus, kuna:
o suuremas osas on tee valgustama o puudub jalgtee, mistõttu jalakäijad peavad kõndima sõiduteel või väga kitsal teepeenral - talvel lumehangede korral on jalgsi käimise ruum ainult sõiduteel -
ülaltoodud põhjustel ei ole ka jalgratastega / tõukeratastega liiklemine ohutu
-
sõidukite üksteisest möödumiseks puudub vajalik ruum.
37.Lisaks andis Tilgu tee kohta arvamuse Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja ja MTÜ Harjumaa Päästeselts juhatuse liige: Kaalumisel on laste haridusasutuse viimine asukohta, kuhu operatiivressursside saabumine võib olla olulisel määral raskendatud. Teise juurdepääsuteeta või Muraste külast otse objektini viivat, pankrannikusse süvendatud teeta, ei 7(29)
ole see sobilik asukoht igapäevasele lasteasutusele. Alternatiivse juurdepääsutee puudumine on kuuldavasti olnud takistusteks ka varem, miks üks või teine asutus või organisatsioon seal (turvakaalutlustel) alaliselt paikneda ei soovi.
38.Meriküla juurdepääsu problemaatilisuse tõi välja selle aja siseminister, kui arutleti politsei- ja piirivalvekolledži tegevuskoha üle. Asukohta ja juurdepääsu peeti sobimatuks ka täiskasvanutele. Seda arusaamatum ja põhjendamatum on sellise ohtliku juurdepääsu kasutuselevõtmine laste kooliteena.
39.Seega on ilmne, et juurdepääs Merikülale mööda Tilgu teed ei ole ohutu ega nõuetega kooskõlas. Arvestades suureneva liikluskoormusega ning asjaoluga, et tegemist on tupikteega, muudab see liikluse veelgi ohtlikumaks.
40.Vastustaja näeb juurdepääsu probleemi lahendusena koolibussi kui transpordi kasutusele võtmist, kuid ei ole hinnanud selle lahenduse ohutust. Seda seisukohta on väljendanud mitmed bussijuhid, kes on antud teel bussiga liigelnud.
41.Lisaks koolibussile ja autole kui transpordile on oluline tagada juurdepääsu võimalus jalgsi ja jalgrattaga. Alati ei ole võimalik lastevanematel lapsi kooli sõidutada ning kindlasti tuleb ette olukordi, kus lapsel ei ole võimalik kasutada kooli jõudmiseks koolibussi. Kuna Tilgu tee ääres ei ole kõnniteed ega kergliiklusteed ning tee ei ole valgustatud, siis oleks Tilgu tee kaudu Merikülasse jalgsi liikumine eluohtlik.
42.Alternatiivseks ligipääsuks Merikülale on vaateplatvormi trepp. See trepp ehitati algselt kommunaaltorustiku tehnilise hooldustrepina. Trepp ei ole liikumiseks ohutu, kuna tegemist on lahtise trepiga ning sõltuvalt ilmastikuoludest võib see olla libe. Raskete koolikottidega liikumiseks ei ole selline trepp lastele ohutu ega mõistlik. Tuule mõjul ja/või mitme inimese poolt üheaegsel kasutamisel trepp kõigub ja on seega ebastabiilne, suurendades veelgi ohtu trepil kukkuda. Kuna trepile ei ole väljastatud kasutusluba, siis ei ole kontrollitud, et trepp oleks ohutu ja nõuetekohane ning kasutamiseks (eriti lastele) sobilik. Ehitisregistris on tehnorajatis märkega “ehitamisel”. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 19 järgi on kinnisasja omanikuna vallal kohustus tagada ehitise nõuetele vastavus, seejuures ka ehitise ohutus.
43.Vastustaja on ka ise pidanud juurdepääse koolile, sh eelviidatud treppi ohtlikuks ning soovinud Merikülale ligipääsuks rajada uusi juurdepääse, mis ei ole aga looduskaitseala piirangute tõttu võimalik. Nii Keskkonnaamet kui ka Keskkonnaministeerium selgitasid vastustajale, et uute juurdepääsude ehitamine looduskaitsealale ei ole lubatav. Seega ei ole ka tulevikus juurdepääs Merikülale paraneda.
44.Kuigi vastustajal on haridusküsimustes kaalutlusruum, ei või ta korraldada koolitööd õppehoones, kuhu ei ole tagatud ohutut ja mõistlikku juurdepääsu. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 63 lg 3 p-st 4 ja lg-st 8 nähtuvalt peavad kooli tegevuseks vajalikud ruumid, hooned, maa-ala, õpperuumid ja õppehoonete sisustus olema vastavuses tervisekaitse- ja ohutusnõuetega. Vastasel juhul ei väljastata koolitusluba või esineb alus selle kehtetuks tunnistamiseks. Õiguskantsler märkis 13.04.2020 kirjas, et kooli tegevuseks vajalikud ruumid, hooned ja maa-ala peavad vastama tervisekaitse- ja ohutusnõuetele (PGS § 63 lg 3 p 6). Juurdepääs põhi- ja üldkeskharidusele hõlmab ka füüsilist ligipääsu. PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohaselt on õpilastel õigus turvalisele koolikeskkonnale. Vastustaja otsus rikub kaebajate õigust turvalisele keskkonnale, kuna juurdepääs Merikülale, st õpilase koolis käimine ei ole ohutu.
45.Kaebajad selgitasid istungil (salvestis 12:02:34) vastusena kohtu küsimustele kohustamisnõude sisu järgmiselt. Kohtul tuleb otsustada, kas vastustaja kaalutlusotsuse puhul on vastustaja kaalutlusruum redutseerunud nullini või mitte. Kaebajad ei tea, kuidas kohus hindab 8(29)
Tilgu tee ohutusega seotud argumenti. Kui kohus leiab, et Tilgu tee on ohtlik, TÜG Tabasalu hoones ei ole ruumi, aga Muraste Koolis on ruumi, et õpilased ära mahutada, siis on vastustaja kaalutlusõigus redutseerunud nullini ehk Muraste Kooli kasuks otsustamine on vastustaja ainus võimalus (kohustamisnõude esimene alternatiiv). Muudel juhtudel rakendub kohustamisnõude teine alternatiiv. Seega on Tilgu tee ohtlikkuse argument selline, mis välistab Meriküla kasuks otsustamise. Olukorras, kus kohus leiab, et Tilgu tee ei ole ohtlik, aga Meriküla kasuks otsust tehes ei ole järgitud haldusmenetluse nõudeid, saab kohus kohustada vastustajat uuesti otsustama III kooliastmes õppetegevuse koha üle.
46.Kaebajad selgitasid 04.09.2020 kirjalikus menetluses, et kaebajad said pärast 01.09.2020 teadlikuks olulistest asjaoludest (koolibusside graafikutest tulenev ajakulu ja raamatukogu puudumine), mida on vaja asja õigeks lahendamiseks hinnata ja arvestada. PGS § 7 lg 3 sätestab, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Vastustaja on väitnud, et tulenevalt kooli spetsiifilisest asukohast võimaldab ta Merikülale juurdepääsuks koolibussi kui transporti. Koolibussi pakkumisel on vastustaja jätnud hindamata koolitee pikkuse, mis on toonud kaasa PGS § 7 lg 3 rikkumise. Kaebajate poolt koostatud tabelist nähtub, et kõige parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21% õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem minutit. Koolist koju jõudmisel on olukord aga laste jaoks veelgi halvem, kuivõrd halvemal juhul kulub umbes 50% lastest koolist koju jõudmiseks üle 60 minuti, sealjuures kõige pikem tee koolist koju kestab 1 tund ja 41 minutit. Vastustaja, jättes kaebajate määramisel Merikülasse hindamata, kui pikk hakkab olema kaebajate koolitee, tegi olulise kaalutlusvea. PGS § 41 lg 1 kohaselt peab koolil olema raamatukogu. Vastustaja tõdes, et koolil peab olema raamatukogu, aga TÜG raamatukogu asub Tabasalus, Kooli 9 asuvas hoones. Lisaks on vastustaja selgitanud, et Meriküla kooliraamatukogu on komplekteerimisel. Vastustaja selgitusest tuleb aga välja, et Merikülasse on planeeritud vaid õppekirjanduse kogu ning üks kord nädalas hakkab käima TÜG raamatukogutöötaja Merikülas vajadusel raamatuid toomas ja tagasi võtmas. Sellega ei ole aga täidetud seaduses toodud nõuded kooliraamatukogule. Vastustaja tegi olulise kaalumisvea, jättes raamatukogu puudumise Merikülas arvesse võtmata. Vastustaja kasutas kohtumenetluses Muraste Kooli vastu väidet, et sealne raamatukogu oleks tulnud ümber ehitada ja kolida väiksemale pinnale. Kui Muraste Koolis oleks kaebajad saanud raamatukogu samas majas kasutada, siis Merikülas puudub raamatukogu. Vastustaja kasutas seetõttu ebakohast kaalutlust Muraste Kooli puhul.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
47.Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata kokkuvõtvalt järgmiste põhjendustega.
48.Vastustaja ei rikkunud haldusmenetluse reegleid Meriküla kasuks otsustades: kaebajad said kasutada ärakuulamisõigust ning otsuse tegemisel ei esine kaalutlusvigu.
49.Meriküla otsusele eelnenud arutelude kestvust ja põhjalikkust iseloomustavad kümned meediakajastused ning ka korduvad isiklikud pöördumised (viited internetis avaldatud artiklitele 2018-2020). Vallavanem tegi videopöördumise, milles tutvustab Meriküla ja Tilgu tee juurdepääsu. Ajalehes Harku Valla Teataja on 2020. a jooksul mitmeid kordi arutletud Meriküla ja selle juurdepääsu teema üle, tuues välja nii poolt- kui ka vastuargumente Meriküla kasuks otsustamisel. Täiendavalt on toimunud arengukava arutelu, kus põhirõhk on olnud Merikülas III 9(29)
kooliastme avamisel. Muraste Kooli hoolekogu laiendatud kohtumisel 16.01.2020, kus osalesid kaebajad (lapsevanemad), õpetajad, direktor ning vastustaja esindajad, toimus vahetu ärakuulamisõiguse teostamine. Arutelud kulmineerusid arengukava vastuvõtuga.
50.Eeltoodu näitab, et kaebajad on olnud teadlikud tehtud otsustest, esitasid vastuväiteid, nimetatud vastuväidetele on antud jätkuvalt vastuseid. Järelikult ei vasta tõele väide, et vastustaja ei viinud läbi HMS nõuetele vastavat ja olemuslikult kaasavat menetlust ega küsinud arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Menetlus viidi läbi kooskõlas PS § 37 eesmärgiga.
51.Merikülasse õpilaste määramisel võeti, tuginedes PGS § 10 lg-le 1, esmajärjekorras aluseks õpilase elukoha lähedust koolile ja võimaluse korral lapsevanema(te) soove. Elukoha läheduse arvestamine esmajärjekorras tuleneb ka vallavalitsuse 02.01.2017 määruse nr 1 Harku valla õpilasele elukohajärgse põhikooli määramise tingimused ja kord §-st 3. Nimetatud põhjustel ei saanud lapsevanematele tulla üllatusena, et asudes Merikülale lähemal kui TÜG Tabasalu koolihoonele, tuli valikuna seaduse järgselt määrata laps Merikülasse. TÜG põhimääruse 25.04.2019 muudatuse kohaselt tegutseb kool Muraste Koolis kuni 31.08.2020. Järelikult asudes õppima Muraste Koolis 2019/20 õppeaastal ei saanud kaebajad ja lapsevanemad eeldada, et õppetegevus jätkub Muraste Koolis.
52.Üleminekut ühest koolist teise reguleerib HTM 19.08.2010 määrus nr 43 Õpilase kooli vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord. Nimetatud määruse § 5 lg 1 2. lause kohaselt jätkab õpilane uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud. Seega oli TÜG-l 95-le juurdevõetavale õpilasele õigus määrata õppekoht Tabasalus või Merikülas. Kaebajate suhtes tehtud üksikotsused lähtusid eelkõige kooli ja kodu vahelisest kaugusest. Seega on kaalutlusotsused tehtud õiguspäraselt lähtudes PGS-st ning vallavalitsuse määrusest. Kaebajate ja lapsevanemate teavitamine üksikotsustest toimus PGS § 80 lg 3 kohaselt.
53.Juhul kui kohus leiab, et kaebajaid ei olnud ära kuulatud, siis tuleb hinnata, kas see võis mõjutada lõpptulemust (HMS § 58). Kaebajad ei ole toonud välja mitte ühtegi sisulist seisukohta, mis ei oleks olnud vastustajale teada ja millega vastustaja ei oleks arvestanud. Vastustaja arvestas MA seisukohtade ja Tallinna Tehnikakõrgkooli transpordi- ja liikluskorralduse õppekava juhi hinnangutega, nähes ette juurdepääsu Merikülale koolibussiga, mille laius on pisut alla 2 meetri ja mis võimaldavad 5 meetri laiusel teel teineteisest turvaliselt mööduda. Vastupidiselt Muraste vabatahtliku päästekomando eestvedaja/Päästeseltsi juhatuse liikme arvamusele kinnitab Päästeamet, et päästeautol ei ole juurdepääsuga probleeme. Lisaks on vastustaja näinud ette terve Meriküla piirkonna jaoks olulised arendused, mis kaitsevad looduskaitseala ja muudavad liiklemist turvalisemaks (trepi rekonstrueerimine ja lifti ehitamine).
54.Muraste Kooli direktor ja õpetajad on viidanud, et Muraste Kooli lisanduva kahe klassi mahutamine eeldaks Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumide klassiruumideks ümber kohandamist ning osaliselt praeguse tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava vaheseinaga, klassidena kasutamist ning lisaks kahe I korruse orvandi ümber kohaldamist keelerühma klassiks. Selline tegevus ei vastaks tervisekaitsenõuetele. Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 Tervisekaitsenõuded koolidele § 3 lõike 1 kohaselt peavad koolil olema õppetegevuseks sobivad, ohutud ja turvalised hooned, ruumid, sisustus ja maa-ala. Kooliruumides peab olema võimalik ohutult läbi viia õppetegevust ja muid vajalikke tegevusi ning tegeleda harrastustega. Lisaks nõuaks see täiendavalt aineklasside ehitust.
55.Kaebajad eksivad selles, et direktor ja õpetajad hindavad III kooliastme avamise võimalust Muraste Koolis. PGS § 63 lg 1 kohaselt otsustab koolitusloa andmise minister. Haridus- ja teadusministeerium ei ole tänaseks andnud selgelt ja ühest kinnitust, et nad on valmis andma Muraste Koolile III kooliastme luba õppetegevuse läbiviimiseks 100-le õpilasele. 10(29)
56.Muraste Koolis õppimise jätkamisel oleksid õpilased surutud tihedalt kokku, mistõttu suureneksid omavahelised konfliktid, kasvaksid pinged ja võiks esineda kiusamist. Samuti osutuks võimatuks leida rahulik/vaikne koht neile, kes seda puhkamiseks või õppeaine kordamiseks vajavad jms. Need aspektid ei soodusta hea koolikeskkonna säilimist ei õpilastele ega õpetajatele, sest igapäevaselt tuleks tegeleda ruumikitsikusest tingitud stressi tekitavate olukordadega. Selline laste kokku pressimine ühte hoonesse ei ole avalikes huvides enamuse kooliõpilaste jaoks. Tuleb arvestada ka Muraste Kooli I ja II astme õpilastega (ca 350), kes seetõttu samuti kannatavad ja kelle huvid saavad seeläbi kahjustatud. Avalikust huvist lähtudes oleks ebaotstarbekas nurgataguseid aineklassideks maksumaksja raha eest ümber ehitada ja siis järgmisel aastal lasta neil seista kasutuseta. III kooliastmele rajatakse aineklassid Merikülasse, et lahendada Harku vallas komplekselt ära III kooliastme ruumiprobleem. Ebamõistlik on ehitada olemasolevaid 6-klassilisi koole 9-klassilisteks. Vastustaja peab kooliga seotud otsuste langetamisel tulenevalt seadusest arvestama laiemaid Harku valla huvisid koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel. Kaebajate soov õppida Muraste Koolis tähendaks sisuliselt koolivõrgu ümberkorraldamist, kuid kohtupraktikas on võetud seisukoht, et selline subjektiivne nõudeõigus lastevanematel ja õpilastel puudub.
57.Merikülas peaks alates 01.09.2020 õppetegevust alustama ligikaudu 100 õpilast, st üks 8. klass ja kolm 7. klassi ning väikeklassid. Neist õpilastest 24 (ehk kaebajad) ei soovi valla pakutavasse õppekompleksi õppima minna. Jätkuvalt on nõus seal alustama õpinguid III kooliastmes ülejäänud ca 76 õpilast. Neist on osad (vastustajale teadaolevalt vähemalt 6 õpilast) esitanud eraldi taotluse alustada kooliteed just Merikülas. Seega on ülekaalukas avalik huvi õppetegevuse alustamiseks planeeritult Merikülas.
58.Vastustajal puudub võimekus korraldada haridusvõrgustikku mugavusepõhiselt, vaid peab seda tegema süsteemselt ja läbimõeldult. Õppetegevus Merikülas on vajalik haridussüsteemi efektiivseks ja otstarbekaks korraldamiseks, koondamaks pädevad aineõpetajaid ühte kohta. Lastele parima hariduse võimaldamine on ülekaalukas avalik huvi. Harku vallal puudub võimekus ehitada igas tänases I ja II kooliastme koolis välja III aste, mis vajab olulisi investeeringuid aineklasside ja aineõpetajate näol. Õpilaste haridust ja ühtlasi ka avalikke huve silmas pidades on vajalik arendada välja üks terviklik haridusasutus, kus on parimad võimalikud aineklassid ja parimad võimalikud aineõpetajad.
59.Muraste Kooli saab ümber ehitada, kuid see võtab mitu miljonit eurot. Alternatiivselt on võimalik võtta kasutusele valmisolev mitmekülgne koolikompleks, mis vajab vaid kohendamist aineklasside näol ja kokkuhoid oleks üle miljoni euro. Muraste Kooli kasuks otsustades jääks Meriküla kasutuseta. Säästetavat raha on mõistlikum kasutada sotsiaalsete teenuste osutamiseks, mis annaks oluliselt rohkem tagasi Harku valla elanikele.
60.Kaebajate kriitika adressaadiks Tilgu tee osas peaks olema MA, kes vastutab tee korrashoiu ja liiklusohutuse eest. Meriküla juurdepääsutee on riigi võetud kohustus. Vastustaja on valmis koostöös MA-ga toetama kergliiklustee rajamist, seadma üles valgustust, avalikes huvides on Tilgu teele viiva trepi ja lifti rekonstrueerimine. Viimane tegevus vähendab Tilgu tee koormust, võimaldab huvilistel tulla nautima kaunist vaadet ning loodust ning muuta mugavamaks kohalike elanike mineku bussipeatusesse, poodi, randa jne ning arvestada ka liikumispuudega inimestega. Kaebajate huvid ei kaalu üles avalikku huvi trepi ja lifti osas.
61.Tundub ebamõistlik kulutada raha Muraste Koolile lähtudes riskist, et 13-14 aastased alaealised võivad ehk aeg-ajalt koolist soovida omavoliliselt lahkuda ning võtta ette 4,5 km pikkune kõnnak Tilgu tee teise otsa, mille puhul võib tekkida liiklusest tulenev oht nende elule ja tervisele. Eeldada võib, et argipäeviti keskpäeva/lõuna paiku on liiklus Tilgu teel minimaalne ning ka talvel ei ole sel ajal pime. Kolm erinevat turvalist ja ohutut koolitee lahendust on piisav 11(29)
ning tegelikkuses puudub märkimisväärne risk ka neile lastele, kes soovivad omavoliliselt lahkuda.
62.Koolikohustus ja koolitee on oma olemuselt sotsiaalne põhiõigus, mis väljendub kaebajate õiguses nõuda positiivset tegutsemist kohalikult omavalitsuselt või riigilt. Koolitee (kui osa hariduse kättesaadavuse võimaldamisest) ohutuse tagamise näeb ette PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1. PGS § 44 ja PGS § 35 lg 2 p 2 võimaldavad koolist puududa, kui koolitee on läbimatu. PGS kohaselt on transport üks ohutu koolitee korraldamise viisidest ning seab kohustused kooli tegevusele, mis arvestaks transpordi võimalusi (PGS § 38 lg 2, 49 lg 3, 58 lg 6, 82 lg 6). Tervisekaitsenõuetes on kehtestatud maksimaalne pikkus, mis on lubatud õpilasel jalgsi läbida. Seetõttu on transpordi kasutamine, tagamaks tervisekaitse/ohutuse nõuetest kinnipidamine, lubatud. PGS peab seda õpilaste ohutuse/tervise huvides lausa kohustuslikuks. Küsimuse all on kaebajate nõudeõiguse ulatus koolitee ohutuse osas.
63.Vastustaja lahendas koolitee ohutuse koolibussi kui transpordiga (haridusseaduse § 7 lg 2 p 8). Õpilasi hakkavad sõidutama 22+1 minibussid, mille laius on alla 2 meetri ning raskus 3,5 tonni. Koolibusse saab kasutada hommikul kooli minekuks ja peale tundide lõppu koju saamiseks. TÜG-l on olemas 7-kohaline mikrobuss ning õpetajatel on autod, millega on põhjendatud juhtudel võimalik õpilased koju viia. Lapsevanematel on võimalik laps kooli viia ja järele tulla autoga. Koolibussi kui transpordiga on tagatud õpilastele koolitee ohutus.
64.Kaebajad leiavad, et ilma kergliiklustee olemasoluta on rikutud kaebajate põhiõigust liikumisvabadusele kui ka koolitee ohutuse nõuet. Koolikohustus kujutab riivet põhiõiguslikule liikumisvabadusele. Koolikohustus on avalikes huvides, tagades hariduse miinimumstandardi, mis on nii demokraatia kui ka majanduse toimimise eelduseks ning võimaldab saavutada minimaalse homogeensuse. Tegemist on põhimõttelise kitsendusega, kus õpilastele ei ole sotsiaalse õiguse olemusest lähtuvalt ettenähtud koolis s.h ka kooliteel liberaalset põhiõigust liikumisvabaduse näol. Juhul kui koolis on ohutu hariduse omandamise eesmärgil ettenähtud teatud viisil käitumine ja kodukord, siis see ei saa olla põhiseadusevastane: lähtutakse õpilaste huvidest, kaitstes neid ohu eest ja tagades seeläbi avalikku huvi. Seetõttu ei ole õigusvastane vastustaja nõudmine, et õpilased jõuavad kooli kas koolibussidega või lapsevanemate autoga või jalgsi kasutades muid liikumisteid (nt matkaradu). Matkarajad võivad olla küll porised, kuid õpilastel kummikute kasutamise õigust ei saa vastustaja keelata ning oht on minimaalne.
65.Kaebajate liikumisvabadust Tilgu teel ei ole võimalik sunniviisiliselt piisava järelevalvega piirata. Kui vastustaja keelab ühepoolselt kaebajatel kasutada jalgsi või jalgrattaga Tilgu teed, rikub vastustaja kaebajate põhiõigusi tulenevalt PS §-dest 34 ja 20. Õpilaste liikumispiirangut on võimalik seada kooli kodukorraga ajaks, millal kaebajad on kooli vastutusel. Lapsevanema kohustus on hoolitseda lapse ohutuse eest kooliteele asumisel kodust. Vastustaja möönab, et Tilgu tee on kitsas ja jalgsi või jalgrattaga liiklemine on ohtlik, kui teel peaks olema tihe liiklus ning liiklejad ei täida ohutusnõudeid. See olukord võib õpilaste puhul tekkida, kui nad lapsevanemate nõuande/käsu vastaselt ning kooli kodukorda eiravalt liiklevad Tilgu teel jalgsi või jalgrattaga.
66.Riigikohus leidis 05.12.2017 otsuses asjas nr 3-14-52324, et last ohustavaid olukordi ja sündmusi tuleb ennetada (Lastekaitseseadus, edaspidi LasteKS § 6) ning lapse abivajaduse või hädaohus oleku ilmnemisel lasub lapsega töötaval isikul kohustus sellest teavitada pädevaid organeid ja otsida abi (LasteKS § 22 lg 3, § 27, § 31). Riigikohus selgitas viidatud otsuse p-s 20.2 koolis kohustust tagada turvalisus. Kooli hoolsuskohustus ei eelda üldjuhul seda, et koolitöötajal oleks igal ajal visuaalne ülevaade iga õpilase tegemistest. Selline pidev jälgimistkohustus võib siiski tekkida tulenevalt nt füüsilisest õppekeskkonnast või konkreetse õpilasega seotud asjaoludest. Arvestades et Meriküla õppekeskuses töötab pidevalt kohal viibiv administraator, siis on võimalik jooksvalt jälgida õpilasi, kes soovivad minna jalgsi/jalgrattaga mööda Tilgu teed ning nõuda neilt kodukorra täitmist. Seega on olemas võimekus jälgida õpilaste tegevust ja 12(29)
tagada, et kodukord toimib. Kahtlemata ei saa takistada neid, kes teadlikult kodukorda eiravad. Merikülas hakkavad õppima valdavalt 13-16 aastased õpilased, kellelt võib eeldada arusaamist oma tegevusest.
67.Lapsevanemate kohustus on tagada lapse koolikohustuse täitmine. Seetõttu tuleb lapsevanemal hilinemise korral tagada lapsele turvaline koolitee tulenevalt lastekaitseseadusest. Põhjendatud ja etteteatatud juhul on koolibussil võimalik tulla lapsele vastu. Seega ei tule vastustajal täiendavalt tagada Tilgu tee ohutust õpilastele, kes kooli mingil põhjusel ei jõua, näiteks hilinevad koolibussile.
68.Sisekaitseakadeemia Merikülas tegutsemise ajal oli koolis 200 õpilast ning Tilgu teel ei toimunud liiklusõnnetusi. Põhikooli III astmesse astujad on oluliselt rohkem targemad, iseseisvad ja ohuteadlikud kui I ja II kooliastme õpilased.
69.Lapsevanemate kohustus on nõuda lastelt liiklusohutuse nõuete täitmist ning ei ole kohane panna kogu vastutust vastustajale. Kohalikud elanikud ja lapsed liiguvad Tilgu teel. Seetõttu tekib vastuolu: kui lapsed liiguvad Tilgu teel jalgsi vanemate vastutusel, on kõik hästi, kuid kui nad aga peaksid Tilgu teed läbima kooliteena, siis on tee ohtlik ja lapsed ei tohi seal liikuda.
70.Kuna Tilgu tee on riigitee, siis on kaebajate positiivne õigus nõuda, et riik tagab tee korrashoiu, liiklusohutuse ja vastavuse nõuetele. MA-l on pädevus hinnata Tilgu tee ohutust ja võtta selle tagamiseks kasutusele meetmed. Hoolimata MA esitatud seisukohtadest, ei ole MA pidanud vajalikuks rakendada täiendavaid meetmeid. Liiklusõnnetusi on registreeritud hoolimata viimaste aastate jooksul suurenenud tee kasutusest ainult üks.
71.MA selgitas EÕK istungil 16.07.2020, et lumevabal perioodil nt suvel on Tilgu teel liikumine ohutu. Küll aga on talvel liiklemine ohtlik, sest Tilgu teel on riiklikult ettenähtud lumepuhastus 8 tunni jooksul. Vastustaja selgitab, et tal on valmisolek korraldada vajadusel talvel lumekoristust näiteks iga 2 tunni jooksul, millega saab võimaliku probleemi lahendada. MA-l ei olnud muid vastuväiteid Tilgu tee ohutuks kasutamiseks alates 01.09.2020.
72.Merikülas III kooliastme avamist on vaagitud nii TÜG põhimääruse muutmisel kui ka Harku valla hariduse arengukava 2024 koostamisel. TÜG põhimääruse muutmise seletuskirjas nähtusid asjakohased kaalutlused, seda lähtuvalt läbiviidud haldusmenetlusest. Kaebuses toodud väide, et selgitused peavad tingimata sisalduma õigusaktis endas, ei vasta tõele. Selgitused võivad sisalduda ka seletuskirjas. Harku valla põhimääruse § 39 lg-s 1 kohaselt võivad õigusakti eelnõul olla seda selgitavad dokumendid. Sama määruse § 39 lg 2 ja § 38 lg 2 näevad ette seletuskirja normitehnilised nõuded, mida vastustaja on järginud TÜG põhimääruse muutmisel.
73.TÜG põhimääruse tühistamisnõudega seonduvalt on vastustajale mõistetav, et tulenevalt kaebajate suunamisest Merikülasse alles 2020.a kevadest, ei olnud neil varasemalt alust arvata, et toimuks nende õiguste võimalik riive. Arusaamatuks jääb aga kaebajate puutumus Muraste Kooliga ja nõue selle põhimääruse muutmise tühistamiseks. Esiteks, ei ole kaebajad Muraste Kooli õpilased. Teiseks, puudub Muraste Koolil III kooliastme koolitusluba 2020/2021 aastaks. Seetõttu on põhjendamatu kaebajate nõue tühistada volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 6 p 1. Kolmandaks, Muraste Kooli III kooliastmele saab koolitusloa väljastada HTM, kes lähtuvalt võimalikust kohtulahendist saab hinnata Meriküla koolitee ohutust. Milline seis on 2021/2022 õppeaastal koolitee ohutusega ei ole täna mõõdetav. Seetõttu on ebamõistlik üksnes oletuste pinnalt hakata tühistama Muraste Kooli põhimäärust osas, kus see võimaldab alles tulevikus vajadusel Merikülas õppetegevust. Käesolev vaidlus saab üksnes õppetegevust Merikülas alates 01.09.2020.
74.Vastustaja selgitas istungil (salvestis 12:32:07), et haldusmenetluses tehtud otsuseid tuleb vaadata arengukava vastuvõtmise kontekstis. Menetluse sisuks ei ole olnud üksikotsused, see tähendab TÜG ega Muraste Kooli põhimääruse muutmine. Muraste Kooli hoolekogu laiendatud 13(29)
kohtumisel 16.01.2020 selgitas vastustaja lapsevanematele, et lõplik otsus III kooliastme õppetegevuse koha osas selgub arengukava vastuvõtmisel. Sellest lähtuvalt on koolide põhimääruse muutmise otsused eelhaldusaktid. Menetlus algas volikogu 30.05.2019 otsusega nr 47 arengukava koostada, 16.01.2020 kohtumisel tutvustati arengukava käigus koostatud uuringuid, toimus arutelu, kaebajad said esitada oma vastuväited. Kaebuse lisaks on arengukava tööprojekt, kus on toodud põhjendused, miks selline otsus tehti. Vastustaja otsused tehti õigusaktidega kooskõlas, uuringutest ja ekspertide hinnangutest lähtudes ning kaebajate ärakuulamisõigust arvestades: kaebajad teadsid, millistest kaalutlustest lähtudes vald oma otsuse Meriküla kasuks tegi. Kaebajate suhtes tehtud üksikotsustused on soodustavad haldusaktid: kaebajad on soovinud haridust saada lähtudes elukoha lähedusest ning vastustaja on seda võimaldanud. Selliste haldusaktide põhjendamiskohustus on oluliselt väiksem. Kaebajatele pidi teada olema, mida tähendab nende jaoks hariduse andmine TÜG-s.
75.PGS § 7 lg 3 peab silmas kõiki kooliõpilasi tervikuna, mitte üksnes võimalikke kaebajaid. Esitatud tõendid ei tõenda mitte midagi enamat, kui et koolitee pikkus on üle 60 minuti ca 12%il kooli 25% õpilaste (kaebajad) hulgast. PGS § 7 lg 3 nimelt nõuab, et 100% õpilaste osas hinnatakse kooli jõudmise aega ning kõigi kooli õpilaste koolitee pikkust arvestades tohib koolitee võtta aega rohkem kui 60 minutit 20% õpilastest. Vastustaja esitas 11.09.2020 kirjalikus menetluses selgituse, et PGS § 7 lg 3 peab silmas kõiki kooliõpilasi, mitte üksnes kaebajaid. Kaebajate 04.09.2020 seisukohtadest nähtub, et keskmine aeg ületab 60 minutit kolmel kaebajal, seda vastavalt 3, 4 ja 9 minutiga. See on 12-13%, kui 24 õpilast moodustavad 100%. Järelikult isegi kaebajate puhul ei saaks väita, et koolitee ajalise pikkuse nõue ei ole täidetud. PGS § 7 lg 3 säte puudutab kooli jõudmist. Koolist koju jõudmine ei ole reguleeritud seadusega, kuid vastustaja ja kool peavad koolitunde ja koolibusside sõidugraafikut korraldama viisil, et koolipäeva lõpus on võimalikult väike ajakulu koju jõudmisel. PGS § 7 lg 3 nõude kaalutlemata jätmisest saaks rääkida siis, kui koolitranspordi korraldamisel on tehtud põhimõttelisi valearvestusi. Võimalikud ebatäpsused koolitee korraldamise prognoosis puudutavad eelkõige koolitee korraldamise lahendusi individuaalselt ning jäävad lubatu piiresse. Meriküla raamatukogu on komplekteerimisel. Raamatukogu puhul on esmatähtis õppekirjanduse kättesaadavus lugejateeninduse kaudu (PGS 41 lg 4). Lugejateenindus ei nõua, et kooli raamatukoguhoidja kohaolek on pidev. Analoogselt Muraste Koolile saavad õpetajad raamatukogu lahtioleku ajal õpilastele lugejateeninduse tagada. Lisaks Merikülale on õpilastel võimalik kasutada TÜG kooliraamatukogu.
KAASATUD HALDUSORGANI SEISUKOHAD
76.Kohtu hinnangul on määrava tähtsusega küsimuseks asjaolu, et kuivõrd liikluskoormuse kasv seoses Merikülasse ca 100 õpilase õppima asumisega suureneb, siis kas ennetavalt on võimalik öelda, et tee kasutamine ei ole alates 01.09.2020 ohutu.
77.Maantee klassi mõiste järgi määratakse liiklussageduse alusel maantee tehniline tase. Selle aluseks on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 Tee projekteerimise normid lisa Maanteede projekteerimisnormid (edaspidi määruse lisa).
78.Teeregistri andmetel on Tilgu tee (tee nr 11414) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 543 autot/ööpäevas ning maantee väljaehitamise klass V. Tilgu tee katte laius kõige kitsamas lõigus on 5 m. Juhul, kui liiklussagedus kasvaks ca 100-200 autot ööpäevas, tõstaks liiklussageduse kasv selle rohkem IV klassi poole. Sama kinnitab MA 2020. a tellitud Tilgu tee 14(29)
püsivuse eksperthinnang (edaspidi eksperthinnang), millest tulenevalt tuleks teed vastavalt rekonstrueerida (eksperthinnangu lk 13).
79.Määruse lisa tabeli 2.6 kohaselt peab V klassi tee katte laius olema 7 m ja IV klassi tee katte laius 8 m. Seega on Tilgu tee kitsam kui määruse lisas kehtestatud väljaehitamise klassi ristprofiili parameetrid.
80.Määruse lisa 1.3 p 1 kohaselt määratakse uue tee ehitamisel maantee klass arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Tee rekonstrueerimise ja remondi projekti koostamisel maantee klassi ei muudeta. Looduskaitseseaduse § 10 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.08.2005 määrus nr 220 Muraste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri § 4 lg-s 7 nimetatud lubatud tegevuste nimekirjas ei ole tee ümberehitamist, millega saaks tõsta tee klassi ja laiendada olemasolevat teed. Lubatud on vaid selgesõnaliselt punkti 4 kohaselt Tilgu tee rekonstrueerimine.
81.Eeltoodust tulenevalt on tegemist kitsaste oludega ning igasugune liiklussageduse kasv, sh kergliiklejate osas, võib endast kujutada teatud määral ohutuse vähenemist.
82.Eksperthinnangus märgitakse: Klindi taandumine suure tõenäosusega ei tekita järgmise kümnendi jooksul tee täielikku kokku varisemist km 0,9-1,0. Samas, kui sellel teelõigul ei võeta kasutusele suuremahulisi parandusmeetmeid, siis aruandes väljatoodud probleemsed teelõigud kui ka kogu edasine Tilgu tee osa ei ole tulevikus enam läbitavad. Kiiremas korras tuleb kasutusele võtta parandusmeetmed asukohas km 1,34-1,4. vasakkurvis, kus katte paremas servas on kerge vajum ja arenev pikipragu. Kuna Tilgu tee 27 maja asub ka küllalti varinguohtliku koha lähedal, siis tuleks need puud sealt maha võtta ning muldkeha pealt ja veidi kõrvalt klindi poolt lahti võtta ning uuesti kihtidena tagasi täita. Tee laius ei vasta hetkel V klassi maantee tasemele, kuigi liiklusloendusandmete järgi peaks seda olema. Katte laius on kohati vaid 4,4 m 7 m asemel. Seega oleks oluline tee parameetreid rekonstrueerimise käigus muuta liiklussagedusele vastavaks, tõstes sellega ka tee klassi. Kui kehtivad piirangud seda ei võimalda terve tee ulatuses, siis lõiguti oleks see võimalik. Samuti esineb teel madala kandevõimega lõike, mis ei vasta V klassi kõrvalmaantee nõuetele. Osa neist paikneb Muraste Looduskaitseala piires, kuid kandevõime suurendamine on teehoiutöö, mis on kaitse-eeskirjaga lubatud. Kogu Tilgu tee liikluse korrastamiseks ja klindist lähtuva ohu välistamiseks on otstarbekas klindil kulgeva teelõigu sulgemine läbivliiklusele, tagades juurdepääsu mujalt (eksperthinnangu lk 32).
83.Tulenevalt liiklusseaduse § 11 lg-st 1 rahastatakse riigiteedega seonduvat teehoiukava alusel. Riigiteede teehoiukavas aastateks 2020-2030 Tilgu tee ehitamist ette nähtud ei ole. Tilgu tee on Vabariigi Valitsusele esitatud nende teede nimekirjas, mis kuuluvad kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV) üleandmiseks. See tähendab, et seaduse tähenduses on tegemist olemuslikult KOV teega (sh tupikteega), mitte riigiteega. Tee üleandmisel saab KOV otsustada, kas ning mis ulatuses ta ohutusmeetmeid rakendab. MA saaks Tilgu tee rekonstrueerimist ca 3 miljoni euro ulatuses kavandada vaid tingimusel, et see sisalduks Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukavas. Kuna Tilgu tee on olemuslikult KOV tee, siis ei ole alust selleks investeeringuid kavandada. Vastupidisel juhul täidaks MA KOV ülesandeid, mis ei oleks kooskõlas seaduse ega KOV-de võrdse kohtlemise põhimõttega.
84.Kokkuvõtvalt on MA seisukohal, et Tilgu tee ei ole alates 01.09.2020 (s.o alates kooli avamisest) ohutult ja nõuetekohaselt kasutatav.
85.MA esitas 11.09.2020 kirjalikus menetluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) 23.01.2020 kirja ja selle lisa 1, mille kohaselt on Tilgu tee riigilt vastustajale üleantavate teede nimekirjas. MA selgitab, et nimekiri ei ole KOV-dele siduv, vaid tegemist on kaardistatud teede hulgaga, millel puuduvad riigitee tunnused ja mis on sedavõrd olemuslikult 15(29)
kohalikud teed, et need tuleb üle anda asukohajärgsele KOV-le. MKM tegi 04.09.2020 vastustajale ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks vastustajale. Riigitee üleandmisel KOV-dele annab riik täiendavad teehoiuvahendid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud kohtu kogutud ning menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tühistab volikogu 25.04.2019 määruse nr 8 § 1 lg 2 p 2, § 2, § 3 lg 2 ja kaebajate suhtes koostatud teated, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla. Kohus kohustab volikogu uuesti otsustama TÜG III kooliastme asukoha üle. Kohus ei rahulda kaebust volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 tühistamisnõudes.
86.Käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on vastustaja kaalutlusotsuste hindamine.
87.Kohus hindab otsust tehes järgmisi küsimusi: 1) millise menetluse tulemusel võttis vastustaja vastu kaebajaid puudutavad otsused; 2) millised vastustaja otsused võivad rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi ehk millistele otsustele kohaldub tühistamisnõue; 3) kas vastustaja teostas uurimispõhimõtet; 4) kas vastustaja järgis ärakuulamisõiguse nõuet; 5) kas vastustaja kaalutlusotsused on õiguspärased; 6) kui tühistamisnõue rahuldada, siis millises ulatuses rahuldada kohustamisnõue.
88.Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel (HMS § 2). Haridusseaduse (edaspidi HarS) § 7 lg 2 kohaselt kavandavad kohalikud omavalitsused oma halduspiirkonna hariduse arengu programme ja viivad neid ellu. Volikogu kehtestas 29.06.2020 määrusega nr 8 arengukava, mille lk 24 näeb ette tegevused õppetegevuse läbiviimiseks Merikülas. Otsus korraldada põhikooli III astme õppetegevust Merikülas alates 01.09.2020 on pikaajalise mõjuga otsus ning see sai olla arengukava vastuvõtmise kui haldusmenetluse tulemusel tehtav otsus. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et volikogul on pädevus vastav otsus teha. Vastustaja väitis istungil, et tema vaates ei olnud haldusmenetluse sisuks eraldiseisvalt TÜG ega Muraste Kooli põhimääruse muutmine ega kaebajate suhtes tehtud üksikotsused, vaid arengukavaga vastuvõetav hariduspoliitiline otsus Merikülas õppimise osas (istungi salvestis 12:32:07-12:33:38). Samas on vastustaja jätnud arvesse võtmata haldusmenetluse seaduse §-st 2 tuleneva loogika, et iga haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel on haldusmenetlus. Kohus jääb kaebuse menetlusse võtmise määruses väljendatud seisukoha juurde, et volikogu 25.04.2019 määrus (TÜG põhimääruse muutmine, dtl 24) ja volikogu 30.03.2020 määrus (Muraste Kooli põhimääruse muutmine, dtl 63-64) on individuaal-abstraktsed üldkorraldused HKMS § 51 lg 2 mõttes, st haldusaktid. Kaebajatele 15.05.2020 saadetud teated selle kohta, et nad on vastu võetud TÜG ja õppetegevus hakkab alates 01.09.2020 toimuma Merikülas, on haldusaktid. 16(29)
Vastustaja on samuti jätnud haldusmenetluses arvesse võtmata, milliste haldusaktidega kaasneb isikute põhiõiguste riive ning milliseid haldusmenetluse kohustuslikke põhimõtteid tuleb järgida haldusaktide andmisel. Kui haldusmenetluse sisuks oli arengukava vastuvõtmine, siis oleks olnud loogiline arengukava vastu võttes Meriküla osas ära määrata, milliseid tegevusi millal kavandatakse, milliste õigusaktide muutmist see eeldab, kui kaua see aega võtab, milliseid rahalisi kulutusi tuleb teha ja kuidas arengukava otsused mõjutavad selles toodud tegevuste adressaate. Kohtu hinnangul oleks olnud vastustaja otsuste loogiline järjekord selline: 1) arengukava vastuvõtmine, otsustades õppetegevuse asukohana Meriküla kasuks; 2) vajalike õigusaktide muutmine (näiteks TÜG, Muraste Kooli põhimääruse muutmine); 3) üksikotsused isikute suhtes, keda puudutab õppetegevus Merikülas. Kohus nõustub kaebajate kriitikaga, et arusaadavat haldusmenetlust ei ole olnud. Haldusaktidel on ebaloogiline järjekord, kuna kaebajate suhtes tehti teated Meriküla osas enne, kui volikogu oli arengukava vastu võtnud. Kohtule ei nähtu ka põhjust, miks oli vaja TÜG ja Muraste Kooli põhimäärust muuta enne, kui volikogu ei olnud arengukava vastu võtnud. Vastustaja poolt istungil antud selgitus, et see oli vajalik operatiivselt õpilastele koolikoha pakkumiseks (istungi salvestis 12:34:00), ei ole kohtu jaoks veenev. Sest kui lõpliku otsuse pidi vastustaja tegema arengukava vastu võttes, siis ei saanud vastustaja TÜG ja Muraste Kooli põhimäärusi muutes veel teada, kas õppetegevus hakkab toimuma Merikülas. Arengukava aastani 2024 võeti vastu 29.06.2020, kuid Merikülas õppe alustamine 01.09.2020 toimus selliselt, et Muraste Koolist Merikülasse juurdepääsu puudutavad küsimused (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift) on lahenduseta. Arengukava aastani 2024 on pikaajaline hariduspoliitiline otsus, mistõttu otsus Meriküla kasuks eeldanuks kõikide poolt- ja vastuargumentide kaalumist, mis võivad tähendust omada aastatel 2020-2024 ja millest vastustaja pidi olema vastavat otsust tehes teadlik. Kohtule tundub, et arusaadava menetluse puudumine ja sellest tulenevad isikute põhiõiguste riived ei saanudki lõppeda teisiti kui kohtuvaidlusega.
89.PS § 37 lg 1 kohaselt on igaühel õigus haridusele. Põhikooli õpilaste puhul kehtib koolikohustus (Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, edaspidi PGS, § 9 lg 2). Koolikohustuse täitmise üheks eelduseks on ohutu juurdepääs õppeasutusele. Kaebuse esemeks on hariduse kui põhiõiguse ohutu tagamine vastustaja poolt Merikülas alates 01.09.2020. Lisaks on kaebuse esemeks vastustaja poolt pakutud ohutu juurdepääsu võimaluse – koolibuss kui transport – põhiseaduspärasus. Kaebajad läbisid varasemalt koolitee Muraste Kooli ka jalgsi või jalgrattaga. Istungil selgitas ühe kaebaja seaduslik esindaja, et Muraste Kool on saanud lapsed liikuma ehk lapsed käivad ise koolis rattaga ja tõukerattaga. Kindel on see, et nad hakkavad ka Merikülas nendega käima. Bussidega sõitmine ei ole loogiline Muraste Kooli lastele (istungi protokoll, 11:13:03, dtl 1215). Vastustaja möönis 17.07.2020 vastuse p-s 25 (dtl 1144), et Tilgu tee on kitsas ja jalgsi või jalgrattaga liiklemine ei ole kahtlemata ohutu, kui teel peaks olema tihe liiklus, olukorras kus liiklejad ei täida ohutusnõudeid ning õpilased ei kuula vanemate sõna ning ei täida kooli 17(29)
kodukorda. Vastustaja tõdes 17.07.2020 vastuse p-s 25, et vastustaja poolt ühepoolselt kaebajate keelamine kasutada jalgsi või jalgrattaga Tilgu teed rikuks kaebajate põhiõiguseid tulenevalt PS § 34 ja § 20. Vastustaja näeb ette, et piirangut on võimalik seada kooli kodukorraga ajaks, millal kaebajad on kooli vastutusel. Lapsevanema vastutus aga on otseselt seotud sellega, et lapsevanem hoolitseb lapse turvalisuse eest kooliteele asumisele kodust. Seetõttu leiab kohus, et kaebajate õigusi puudutab vastustaja otsus määrata õppe asukohaks alates 01.09.2020 Merikülas sellise juurdepääsuga, nagu vastustaja ette nägi ning kaebajate suhtes koostatud teated, mille kohaselt nad peavad koolikohustust täitma Merikülas. Volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 (Muraste Kooli põhimääruse muutmine) § 1 p 1 koosmõjus § 2 lg-ga 1 määratleb Meriküla Muraste Kooli ühe asukohana alates 01.09.2021. Merikülas saab Muraste Kooli III kooliastmena õppetegevust läbi viia, kui HTM on Muraste Koolile vastava tegevusloa andnud. Seda, millised on vastustaja edasised tegevused selles küsimuses, ei ole kohtule teada. Isegi kui kaebajad peaksid jätkama õppetegevust Merikülas 2021/2022 õppeaastal kui Muraste Kooli III kooliastmes, nõustub kohus vastustajaga (17.07.2020 vastuse p 38), et juurepääsu ohutus Merikülale 2021/2022 õppeaastal ei ole hetkeseisuga hinnatav. Seetõttu ei saa nimetatud määrus kaebajate õigusi rikkuda, mistõttu jätab kohus rahuldamata volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 lg 1 tühistamisnõude.
90.Haldusaktide suhtes kohalduvad järgmised haldusmenetluse põhimõtted: 1) uurimine (HMS § 6); 2) ärakuulamine (HMS § 40); 3) põhjendamine (HMS § 56). Uurimispõhimõtte järgimine peab haldusorganil võimaldama välja selgitada kõik faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis omavad tähendust kaalutlusotsuse tegemisel. Ärakuulamispõhimõtte järgimine peab haldusorganil võimaldama välja selgitada haldusakti adressaadi seisukoha tema õigusi puudutavas küsimuses. Põhjendamiskohustuse järgmine tähendab, et haldusorgan on oma otsust selgitanud, sealhulgas selgitanud, mis ulatuses arvestab haldusakti adressaadi seisukohaga ning kui ei arvesta, siis miks ei arvesta. Kohus leiab, et mida intensiivsemalt haldusakt adressaadi õigusi riivab ning mida suurema hulga adressaatidega on tegemist, seda põhjalikum peab olema uurimine, ärakuulamine ja põhjendamine. Kahtlemata tuleb selle arusaama puhul arvestada haldusorgani võimet tunnetada haldusakti(de) mõjusid.
91.Kohtu arvates pidi vastustajale olema hiljemalt pärast 16.01.2020 Muraste Kooli laiendatud hoolekogu kohtumist ilmne, et on suur hulk isikuid, kelle õigusi riivaks volikogu otsus õppetööks Merikülas alates 01.09.2020. Seda tõendab 16.01.2020 kohtumise protokoll (dtl 1296-1323). Seega pidi vastustajale olema selge, et ta peab välja selgitama kõik olulised asjaolud, mis räägivad Merikülas õppe kasuks või kahjuks, ära kuulama kaebajate seisukohad ning kui otsus tehakse Meriküla kasuks, põhjendama, oma seisukohta kõiki asjaolusid kaaludes. Nimetatud lähtekoht tuleneb HMS § 4 lg-st 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
92.Nii volikogu esimees kui ka vallavanem kinnitasid 16.01.2020 kohtumisel hoolekogul, et lõplikku otsust Meriküla kasuks ei ole langetatud. Seega pidi vastustaja arvestama vähemalt järgmiste oluliste asjaoludega, mille Muraste Kooli hoolekogu esitas 13.12.2019 avalikus pöördumises (dtl 70-72), mille tõid kaebajate huvides välja 16.01.2020 hoolekogu laiendatud koosolekul osalenud isikud, millele tugines Muraste Kooli direktor 15.03.2020 (dtl 65-67) ja 18(29)
õpetajad 02.04.2020 pöördumises (dtl 68-69) ning mis olid vastustajale teada MKM 23.01.2020 kirjast, suhtlusest Keskkonnaameti ja MA-ga Tilgu tee ohutumaks muutmisel jalgsi või jalgrattaga liikumisel.
93.Kokkuvõtvalt on need olulised asjaolud järgmised. 1) Merikülale juurdepääsu võimaldava Tilgu tee ohtlikkus, kuna:
1.1.Tilgu tee pole mõeldud jala käimiseks – puudub kergliiklustee ja valgustus. Samuti ei ole Tilgu tee kui juurdepääsutee puhul arvestatud kasvava suure liikluskoormusega;
1.2.kui vastustaja on lubanud tagada õpilaste kooli jõudmise koolibussidega, siis selgelt ei jõua bussid iga õpilast vedada. Vastustaja ei vastuta iga õpilase eest, kes mööda ohtlikku teeperve kodupoole jalutab;
1.3.vastustaja plaanib kooli jala liikumise soodustamiseks rajada pankranniku otsast alla trepi, kust iga päev edasi-tagasi käimine ohutu. Ja kui trepist alla jõutakse, siis tuleb koolini kõndida 900 meetrit mööda eelmainitud kitsast, pimedat ja tiheda liiklusega teed. Vastustaja uut ja ohutumat teed ehitada ei plaani;
1.4.vastustaja kavatsusega ehitada täiendav juurdepääsutee pankrannikult alla lifti kasutades ja kergliiklustee Tilgu tee äärest, et võimaldada jalgsi või jalgrattaga Merikülasse minek, ei ole teostatav Keskkonnaameti nõusoleku puudumise tõttu (Keskkonnaameti 04.07.2019 kiri, dtl 100101); Kuna pank ja seega ka kavandatavad ühendusteed asuvad Muraste looduskaitsealal, siis palute Keskkonnaameti arvamust, milliseid visioonis toodud ühendusteed võiksid olla realiseeritavad. Uute teede rajamist ei saa käsitleda rajatise püstitamisena kaitseala tarbeks, seega ei saa Keskkonnaamet anda nõusolekut uute ühendusteede ehitamiseks.
1.5.riik ei kavatse teha kulutusi Tilgu teele, vaid soovib Tilgu tee vastustajale üle anda (MKM 23.01.2020 kiri, dtl 1364 ja selle lisa 1, dtl 1411, MA 03.03.2020 kiri, dtl 93-94);
1.6.Tilgu tee kui riigitee omaniku pädevuses on otsustada, kas kergliiklustee ehitamine riigile kuuluvale kinnistule on põhjendatud (MA 20.04.2020 vaideotsus, dtl 113-116). 2) Koolibusside kui Merikülale ainsa juurdepääsuvahendi põhiseaduspärasus. 3) Kulutuste hindamine, mida tähendab õppetegevus Merikülas:
3.1.Meriküla kohandamine põhikooliks maksab valla poolt konsultatsiooniettevõttelt Cumulus tellitud analüüsi kohaselt vähemalt 500 000-600 000 eurot, mis on oluliselt rohkem kui vald oma eelarves selleks praegu arvestanud on;
3.2.õpilaste ohutust tagades ei ole õppetöö Merikülas odavam kui Muraste Kooli laiendamise korral. Cumulus Consulting OÜ eksperthinnang (vastustaja 17.07.2020 vastuse lk võrgulink, dtl 1138) näitab, et uus ja ohutu juurdepääs Merikülale maksab 3,4–3,7 miljonit eurot, lisaks kruntide maksumus. See on märksa rohkem kui Muraste Kooli juurdeehitus või moodulitega laiendamine. 4) Mõju õppekvaliteedile:
4.1.paljud õpetajad peavad edaspidi andma tunde nii Muraste Koolis kui Merikülas ning läbima selleks kas kaheksa kilomeetrit autoga (oma kulu ja autoga, kel see võimalus üldse on) või siis 2,9 kilomeetrit jala ja ohtlikult. Õpetajate suure koormuse juures mõjutab selline lisakohustus selgelt õppekvaliteeti kui ka võimet häid õpetajaid vallas hoida ja juurde tuua;
4.2.aineõpetajad on huvitatud töötamisest täiskoormusega. Kui aga seda koormust ühes koolis ei ole võimalik saada, siis aineõpetajad pigem valivad täiskoormust pakkuva kooli. Osalise koormusega aineõpetajate ajalised nõudmised võivad muuta raskeks õpilase huvidest ja nõuetele 19(29)
vastava tunniplaani koostamise. Samuti ei suuda osalise koormusega õpetajad täielikult panustada kooli arengusse. Killustatus kahe koolihoone vahel suurendab oluliselt riski komplekteerida III kooliaste kvalifikatsioonile vastavate aineõpetajatega.
94.Tulenevalt Tilgu tee ohtlikkusest ja negatiivsest mõjust õppekvaliteedile esitati vastustajale kaebajate huvisid arvestav alternatiivne lahendus 2020/2021 õppeaastaks: a. Muraste Kooli raamatukogu ja kogukonnakeskuse ruumid kohaldada ümber klassiruumideks (Muraste Külaseltsiga on selline lahendus läbi räägitud ja nõusolek saadud). Lisaks võimalus kasutada osaliselt klassidena praegust tantsuklassi, mida liigendatakse teisaldatava vaheseinaga. b. Kaks I korruse orvandit kohaldada ümber keelerühma klassiks. c. Üldkasutatavaid pindasid (garderoob, söökla, spordisaal) ei ole vaja 2020/2021 õppeaastal vaja ümber ehitada. Antud lahenduse puhul väheneb ühe õpilase jaoks kasutatav pind 10,8 m2-lt 8,9 m2-le (Muraste Kooli direktori 15.03.2020 ja Muraste Kooli õpetajate 02.04.2020 kirjad).
95.HMS § 56 lg-d 1-3 sätestavad koosmõjus, et kirjalik haldusakt, mis on antud kaalutlusõiguse alusel, peab olema põhjendatud ja sisaldama kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusaktis peab sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Reeglina on kaalutlusotsuse põhjenduste puudumine piisav alus, et kaebus rahuldada, kuivõrd kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani asemel, vaid kontrollib üksnes esitatud kaalutluste õiguspärasust (HKMS § 158 lg 3). Volikogu 25.04.2019 määruse seletuskirjas (vastustaja 17.07.2020 vastuse lk 2 esitatud võrgulink, dtl 1137), on määruse rakendamise kuludena välja toodud rent ca 5000 eurot kuus, bussiga transport ca 3000 eurot kuus ja ühekordne inventari ja õppevahendite kulu 10 300 eurot. Sellele lisanduvad investeeringud parandamaks panga servalt jalgsi ligipääsu Merikülale. Nende kulutustega arvestati 2020 eelarve planeerimisel. Seega ei arvestanud vastustaja määrust vastu võttes kulutusi tegevustele, mida Meriküla osas tehakse arengukava kohaselt: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift). Volikogu 25.04.2019 määrusele eelnes eksperthinnangu tellimine Cumulus Consulting OÜ-lt. Eksperthinnangu lk 40 tuuakse välja, et Meriküla ümberehitamise kuludele lisandub korraliku juurdepääsutee ehitamine, kuna hetkel on Tilgu tee liiga kitsas. Seega pidi vastustaja enne määruse vastuvõtmist olema teadlik Tilgu tee võimalikest probleemidest. Uurimispõhimõte oleks eeldanud, et enne määruse vastuvõtmist tuvastab vastustaja faktilised ja juriidilised asjaolud, mis mõjutavad Tilgu tee kooliteena kasutamist. Seda aga ei tehtud. Vastustaja pöördus 25.06.2019 Keskkonnaameti poole (dtl 89-90) ning sai 04.07.2019 teada, et Keskkonnaamet ei anna nõusolekut vastustaja poolt kavandatavate täiendavate juurdepääsude ehitamiseks. Seega rikkus vastustaja uurimispõhimõtet 25.04.2019 määrust vastu võttes. Vastustaja nõustus istungil kaebajatega, et vastustaja ei saatnud Muraste Kooli hoolekogule 25.04.2019 määruse eelnõud, milles määratleti põhikooli III astme õppetegevus Merikülas alates 01.09.2020, arvamuse avaldamiseks (istungi salvestis 13:22:30, 13:22:53). Sellega rikkus vastustaja kaebajate ärakuulamisõigust (PGS § 73 lg 11 p 2). Vastustaja selgitas istungil, et kui volikogu võttis vastu 25.04.2019 määruse, siis ei olnud Tilgu tee ohutuse teema sellisena päevakorral (istungi salvestis 13:19:49, 13:20:59). Tilgu tee ohutuse teema tekkis 2019.a detsembris, 2020.a jaanuaris.
20(29)
Kuna vastustaja ei saatnud määruse eelnõud arvamuse andmiseks Muraste Kooli hoolekogule, siis on kohtu hinnangul võimalik, et vajalik sisend Meriküla juurepääsu ohutuse küsimuses jäi õigel ajal saamata. Muraste Kooli hoolekogu sai 10.12.2019 kirjast teada, et arengukava juhtrühm on teinud otsuse Meriküla kasuks ning esitas 13.12.2019 väited seoses Tilgu tee ohutusega. Seega puuduvad 25.04.2019 määruse puhul põhjendused Tilgu tee ohutuse osas. Kuna põhjendused puuduvad, ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust.
96.Kohtule nähtub, et pärast 16.01.2020 laiendatud hoolekogu kohtumist kuni 15.05.2020 üritas vastustaja MA-ga suheldes leida lahendusi Tilgu tee ohutumaks muutmisele, võimaldamaks seal liikuda jalgsi või jalgrattaga. Kuna aga hiljemalt 23.01.2020 seisuga oli riigi seisukohaks, et Tilgu tee tuleb anda üle vastustajale, siis on kohtu jaoks mõistetav MA teatud kujul soovimatus vastustajaga koostöö tegemiseks. Kohtu hinnangul annab seda edasi vastustaja poolt esitatud MA 03.08.2020 e-kiri: Jääme oma põhiasjades märtsikuu kirja juurde. Saame nõustuda ajutiste meetmetega kui sõlmime Tilgu tee vallale üleandmise kokkuleppe koos tähtajaga.
97.Kohus nõustub vastustajaga selles, et pärast 16.01.2020 laiendatud hoolekogu kohtumist ei saa öelda, et kaebajate ärakuulamisõigust rikuti. Kohtule nähtuvalt täitis vastustaja PGS § 80 lgst 1 tuleneva nõude enne kooli ümberkorraldamist ära kuulata kooli hoolekogu ja õpilasesinduse arvamus. Hoolekogu kohtumisel said kaebajad välja tuua Tilgu tee ohutusega seotud küsimused ning muud asjaolud, mis tingisid nende vastuseisu õppetegevusele Merikülas. Ärakuulamine peab tagama, et otsuse langetamisel kaalutakse hoolekogu kui esindusorgani seisukohti koos muude asjas tähtsust omavate asjaoludega. Ärakuulamise põhimõtet ei ole rikutud pelgalt selletõttu, et Muraste Kooli hoolekogu soovi säilitada õppetegevus Muraste Koolis ei võetud arvesse ning vastustaja otsustas Meriküla kasuks. Sellega ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet, kuna volikogul kui kogukonna esindusorganil on õigus vastu võtta ka otsuseid, millele kogukonna osa liikmeid vastuseisu väljendavad. Kaebajatel oli hoolekogu kaudu võimalik väljendada oma arvamust ning vastustajal oli võimalik seda otsuse tegemisel arvesse võtta. Asjaolu, et vastustaja otsustes pärast 16.01.2020 ei nähtu arvamusega arvestamine, on kohtu hinnangul HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
98.Kohus, tutvunud kaebajatele 15.05.2020 saadetud teadetega, märgib, et teadetes puudub põhjendus, miks tuleb kaebajatel osaleda õppetegevuses Merikülas alates 01.09.2020. Kohus ei nõustu vastustajaga selles, et kaebajate suhtes tehtud üksikotsustused on soodustavad haldusaktid põhjusel, et sellega pakkus vastustaja neile võimalust õppida kohas, mis on õpilase elukohale lähim (PGS § 10 lg 1). Kui TÜG puhul on valikus kas Meriküla või TÜG õppehoone, siis on see lähtekoht õige (põhikooli vastuvõtu taotluse vorm, dtl 288). Kuid 2019/2020 õppeaastal tegutses TÜG põhikooli III astme filiaal Muraste Koolis. Kaebus on ajendatud kaebajate huvist õppida Muraste Koolis kui kaebajate suhtes lähimas koolis. Kuigi puudub vaidlus selles, et 25.04.2019 määruses on kirjas, et TÜG filiaal tegutseb Muraste Koolis kuni 31.08.2020, selgitas vastustaja 16.01.2020 kohtumisel kaebajatele, et TÜG põhimääruse muutmine 25.04.2019 ei olnud lõplikuks otsuseks ning ei olnud välistatud selle otsuse ümberhindamine. Seega leiab kohus, et sisuliselt pani vastustaja kaebajad olukorda, et kui nad soovivad õppida õpilase elukohale lähimas koolis, siis on selleks alates 01.09.2020 TÜG filiaal Merikülas. Kuna teadetes põhjendused puuduvad, ei ole kohtul võimalik kontrollida kaalutluste õiguspärasust. 21(29)
99.Volikogu 29.06.2020 määrusega nr 8 kehtestatud arengukava kui üldakt ei saanud vahetult kaebajate õigusi rikkuda. Sellele vaatamata tuvastab kohus, et määrusel ei ole seletuskirja, millest nähtuksid kaalutlused Merikülas õppetegevuse kasuks alates 01.09.2020.
100.Ainus vastus, mille kaebajad pärast 16.01.2020 kohtumist said, oli arengukava juhtrühma 25.05.2020 vastus (dtl 1175) jääda endiselt seisukohale, et III kooliaste jätkab tegevust 2020.a sügisest Merikülas TÜG koolitusloa alt. Arengukava on koostatud 2024. aastani ja kuni selle ajani ei nähta ette võimalust täiendavateks investeeringuteks hariduse taristusse Muraste Koolis. Põhjendusi sellise otsuse kasuks ei esitatud. Arengukava kehtestades määratleti Meriküla osas järgmised tegevused: ruumide ümberehitamine ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift, bussitransport).
101.Arengukavast ei nähtu, millist õiguslikku lahendust kasutades on võimalik saavutada kergliiklusteede ning lifti ehitamine, arvestades MA ja Keskkonnaameti kooskõlastuste puudumist. Vastustaja esitas kohtule tõendina väljavõtte kirjavahetusest MA ja Keskkonnaametiga, milles on vastustaja 29.06.2020 e-kiri: Harku vald on teinud oma poolt tehniliste tingimuste taotluse Tilgu teele möödasõidukohtade projekteerimiseks, millest Maanteeamet keeldus, viidates asjaolule, et liiklejate ohutuse tagamiseks oleks vaja Tilgu tee äärde kergliiklusteed või Tilgu tee laiendamist 6 m katendi laiusega maanteeks alates Tilgu sadamast kuni Tilgu tee 53 kinnistuni. Oleme küsinud varasemalt ka Keskkonnaameti seisukohta, kes on ütelnud, et Keskkonnaamet Tilgu tee rekonstrueerimisega 6 m laiuseks ei ole nõus. Sooviksime seda teemad kolmepoolset arutada ning kuidagi kompromisse leides edasi minna. Seega selle hetke seisuga, kui volikogu kehtestas arengukava, ei saanud olla kindlust, et kergliiklusteed saab ehitada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks kergliiklustee valmimise aeg. Kokkuvõtvalt tõdeb kohus, et vastustaja jättis haldusmenetluses tehtud otsused - volikogu 25.04.2019 määruse ja kaebajate suhtes koostatud teated - millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetegevuse asukohaks Meriküla, põhjendamata.
102.Riigikohus selgitas 29.11.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-26-12, et põhjenduste esitamine kohtumenetluses ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks, sest pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Samas võib erandina siiski esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. Riigikohtu hinnangul võib kohus haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel (p 20).
103.Vastustaja tõi kohtumenetluses välja majanduslikud kaalutlused Meriküla kasuks otsustamisel. Võimalik on kahtlemata ehitada teine Meriküla õppekompleksi suurune koolimaja, sealhulgas on võimalik ka ehitada Muraste Kooli ümber, kuid see võtab mitu miljonit eurot , mis tuleks kulutada 24 õpilase peale. Alternatiivselt on võtta kasutusele valmis olev mitmekülgne koolikompleks, mis vajab vaid kohendamist aineklasside näol ja kokkuhoid oleks üle miljoni euro. Lisaks jääks Meriküla õppekompleks kasutuseta ning taas maksumaksja ülalpidamisele (17.07.2020 vastuse p 21, dtl 1142-1143).
104.Meriküla kasuks otsustamine on vastustaja pikaajaline hariduspoliitiline otsus, mille puhul tuleb lähtuda investeeringutest, mis on arengukavas lk 24 välja toodud: ruumide ümberehitamine 22(29)
ja sisustamine ning Muraste koolimajast Meriküla keskusesse ligipääsu rajamine (kergliiklusteed, möödasõidutaskud Tilgu teele, parkimisplats, rattaparkla üleval pangal ja allapääsuks lift).
105.Kuid lisaks eelnevale ei saa kohtu hinnangul välistada asjaolu, et vastustajal tuleb aastatel 2020-2024 teha investeeringuid Tilgu tee ohutuse tagamiseks. MKM tegi 04.09.2020 (dtl 13611362) vastustajale ettepaneku alustada haldusmenetlust Tilgu tee üleandmiseks vastustajale. Riigitee üleandmisel KOV-dele annab riik täiendavad teehoiuvahendid, kuid investeeringute tegemine jääb sel juhul vastustajale. Cumulus Consulting OÜ eksperthinnangus, millest vastustaja on majandusliku otsuse tegemisel lähtunud, märgitakse, et korralik Meriküla juurdepääs võib maksta 3,4-3,7 miljonit eurot sõltuvalt trassivalikust. Trassi pikkuseks on ca 1,35 km pikkune lõik, mis ühendab Tallinna-RannamõisaKloogaranna maanteed ja Tilgu teed. Sellele lisanduvad kinnistute võõrandamisega seotud kulud, mille suurust ei ole hinnatud. Nimetatud eksperthinnang tugines omakorda 31.10.2014 eksperthinnangule. Seega ei ole välistatud, et tee-ehituse maksumus võib olla ajas suurenenud. Igal juhul on MA poolt kinnitamist leidnud, et liikluskoormuse märgatav kasv seoses Merikülas õppega alates 01.09.2020 tekitab vajaduse Tilgu tee rekonstrueerimiseks. MA tugineb tellitud eksperthinnangule (dtl 872), mis toob välja kiireloomulised tööd, mida igal juhul tuleb lähiaastatel teha. Klindi taandumine suure tõenäosusega ei tekita järgmise kümnendi jooksul tee täielikku kokku varisemist km 0,9-1,0. Samas, kui sellel teelõigul ei võeta kasutusele suuremahulisi parandusmeetmeid, siis aruandes väljatoodud probleemsed teelõigud kui ka kogu edasine Tilgu tee osa ei ole tulevikus enam läbitavad. Kiiremas korras tuleb kasutusele võtta parandusmeetmed asukohas km 1,34-1,4. vasakkurvis, kus katte paremas servas on kerge vajum ja arenev pikipragu. Kuna Tilgu tee 27 maja asub ka küllalti varinguohtliku koha lähedal, siis tuleks need puud sealt maha võtta ning muldkeha pealt ja veidi kõrvalt klindi poolt lahti võtta ning uuesti kihtidena tagasi täita. Tee laius ei vasta hetkel V klassi maantee tasemele, kuigi liiklusloendusandmete järgi peaks seda olema. Katte laius on kohati vaid 4,4 m 7 m asemel. Seega oleks oluline tee parameetreid rekonstrueerimise käigus muuta liiklussagedusele vastavaks, tõstes sellega ka tee klassi. Kui kehtivad piirangud seda ei võimalda terve tee ulatuses, siis lõiguti oleks see võimalik. Arvestades, et tegemist on pikaajalise hariduspoliitilise otsusega ning riik on alustanud menetlust Tilgu tee vastustajale üleandmiseks, millest vastustaja pidi teada saama MKM 23.01.2020 kirjast, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud vastustaja lähtumine üksnes tänasest seisust. Seega on vastustaja kohtu hinnangul põhjendamatult välistanud võimalust, et tal tuleb teha investeeringud Tilgu teesse, et tagada Tilgu tee läbitavus. Sellest on aga vastustaja kohtumenetluses lähtunud (17.07.2020 vastuse p 26), väites, et kuna tegu on riigiteega, siis on kaebajate positiivne õigus nõuda, et riik tagab tee korrashoiu, liiklusohutuse ja vastavuse nõuetele. Seega ei ole vastustaja kohtu hinnangul kohtumenetluse käigus toodud majanduslike kaalutluste hindamisel arvestanud olulise asjaoluga. Kuna selle asjaoluga ei ole arvestatud, ei saa kohus vastustaja asemel hakata hindama, kas Meriküla kasuks majanduslikel kaalutlustel tehtud otsus on õiguspärane. Järelikult ei ole kohtul võimalik kontrollida ka kohtumenetluses esitatud kaalutluste õiguspärasust.
106.Kohus kordab üle põhimõtte, mille kohaselt mida suurema hulga haldusakti(de) adressaatidega on tegemist, seda põhjalikum peab olema haldusorgani poolne põhjendamine. Arvestades oluliste asjaolude hulka ja keerukust, mille suhtes kehtib vastustaja põhjendamiskohustus, ei ole haldusmenetluse ega halduskohtumenetluse üldise loogikaga kooskõlas, et põhjendamiskohustuse täitmist saab kohus kontrollida üksnes kohtumenetluses väidetu pinnalt.
23(29)
107.Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja volikogu 25.04.2019 määruse ja kaebajate suhtes koostatud teadete puhul, millega määrati alates 01.09.2020 kaebajate õppetöö asukohaks Meriküla, järginud HMS § 56 lg-te 1-3 nõudeid, mistõttu tuleb nimetatud haldusaktid tühistada.
108.Kuna kohus tühistab haldusaktid, siis tuleb järgnevalt hinnata, milline tähendus on sellel kaebajate alternatiivset kohustamisnõuet arvestades.
109.Kohtul tuleb kohustamisnõude puhul otsustada, kas vastustaja poolt TÜG III kooliastme asukoha üle uuel otsustamisel on vastustaja kaalutlusruum redutseerunud nullini või mitte. Kui kohus leiab, et Tilgu tee ei ole ohutu juurdepääsutee Merikülale, siis on vastustaja kaalutlusõigus redutseerunud nullini ehk Muraste Kooli kasuks otsustamine on vastustaja ainus võimalus (kohustamisnõude esimene alternatiiv). Muudel juhtudel rakendub kohustamisnõude teine alternatiiv. Kohus leiab, et vastustaja kaalutlusruum ei ole redutseerunud nullini, mistõttu on kohaseks nõudeks kohustada vastustajat uuesti otsustama TÜG III kooliastme asukoha üle.
110.Ohutu juurdepääs Merikülale Tilgu tee kaudu võrdub tavatähenduslikult mõistega ohutu koolitee. Sellist mõistet ei ole aga õigusaktides kasutatud ega selle sisu määratletud.
111.Kohus leiab, et PGS sõnastus viitab seadusandja tahtele selles õigusaktis reguleerida kooli kui õppekeskkonna ohutusega seonduvat. Seetõttu kasutatakse mõisted õppekeskkond (PGS § 4 lg 2), turvalisuse tagamine koolis (PGS § 44), hädaolukorra lahendamine koolis (PGS § 45), järelevalve selle üle, kas õppekeskkond vastab turvalisuse nõuetele (PGS § 64 lg 1 p 1). Seega on vastustaja kui munitsipaalkooli pidaja PGS järgseks kohustuseks tagada kooli kui õppekeskkonna ohutus. Ohutu koolitee ei ole PGS alusel mahutatav kooli kui õppekeskkonna ohutuse alla. Seega ei saa PGS-st tuletada vastustaja kohustust tagada ohutu koolitee.
112.Tilgu tee on rajatis (Ehitusseadustiku, edaspidi EhS, § 92 lg 1), mille kasutamise ohutuse peab tagama tee omanik (EhS § 19 lg 1 p 4). Puudub vaidluse selles, et hetkel on Tilgu tee omanikuks riik, kelle esindajaks on MA. MA-l kui avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite või jalakäijate liiklemist või keelata liiklemine ohutuse tagamiseks (Liiklusseaduse, edaspidi LKS § 12 lg 1). MA ei ole Tilgu teel liiklejate liikumist täielikult või osaliselt keelanud. MA kasutab Tilgu teel erinevaid liikluskorraldusvahendeid (nt liiklusmärgid, teemärgised, LKS § 2 p 29), et anda liiklejatele märku võimalikest ohtudest ja vähendada sõidukiirust (LKS § 15 lg 5). Tilgu tee puhul on liikluskorraldusvahendid tingitud Tilgu tee katte laiusest, valgustuse puudumisest jalakäijate ja jalgratturite liiklemisest samal teekatte laiusel. Liikleja kohustuseks on järgida liikluskorraldusvahendeid, selleks et mitte ohustada või kahjustada ennast ja teisi inimesi, vara või keskkonda (LKS § 16 lg 1).
113.Seega on MA ülesandeks Tilgu tee ohutu kasutamise, mille üheks osaks on õpilaste liikumine Merikülasse ja tagasi, tagamine. Samas peab tee omanikul olema ohutuse tagamiseks ülevaade liikluskoormuse muutumisest, et vajadusel mõelda täiendavate ohutusmeetmete rakendamisele. Kohus eeldab, et MA sai vastustaja võimalikust soovist kasutada Tilgu teed ohutu kooliteena teada hiljemalt 11.03.2020 vaidest, sest MA 20.04.2020 vaideotsuses selgitab MA, et üldharidusliku kooli puhul on liiklusohutuse seisukohalt tegemist tundliku objektiga. Arvestades, et Tilgu tee ümber paikneb Muraste looduskaitseala, mis seab olulisi piiranguid tee-ehitusele, on võimalused täiendavate ohutusmeetmete rakendamisele piiratud. Sellele lisandub MA kavatsus Tilgu tee vastustajale üle anda. Eeltoodust pidi vastustajale olema arusaadav, et otsus valida õppetegevuse asukohaks Meriküla, suurendab oluliselt liikluskoormust ja vähendab ohutut liiklemist, eelkõige jalakäijate ja jalgratturite jaoks, Tilgu teel. Seega, kavandades õppetegevuse asukohaks Meriküla, ei saa vastustaja üksnes väita, et ohutu koolitee eest vastutab MA, kuivõrd täiendava ohu tekke põhjustas vastustaja otsus.
24(29)
114.Ei PGS-st, LKS-st ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene, et Tilgu teed peab saama igal ajal ja täies ulatuses kasutada jalgsi või jalgrattaga. Liiklejad peavad hindama erinevaid ohtusid ja sellest lähtuvalt oma otsuseid tegema liiklemise viisi osas.
115.Samas on vastustaja kohtu hinnangul mõistnud Tilgu tee kasutusest lähtuvaid ohtusid jalgsi või jalgrattaga liiklemisel. Õpilaste ohutuse tagab vastustaja koolibussi kui transpordiga. Kohtu hinnangul ei ole koolibussi kasutamise puhul võimalik väita, et Tilgu tee ei ole ohutu juurdepääs Merikülale. Seega ei ole vastustaja kaalutlusruum TÜG III kooliastme asukoha üle uuel otsustamisel redutseerunud nullini. Järelikult puudub kohtul pädevus kohustada vastustajat viima III kooliaste õppetegevust läbi Muraste Koolis.
116.Seoses koolibussi kui transpordi kasutamisega juurdepääsuna Merikülale tuleb vastustajal uuel otsustamisel kaaluda, kas see lahendus on põhiseaduspärane. Kui vastustaja teeb teadliku valiku kooli sellise asukoha kasuks, kuhu on õpilastel võimalik ohutult liikuda üksnes transpordiga, siis piirab see õpilaste liikumisvabadust. Õpilaste liikumist tohib piirata siis, kui selleks on seaduslik alus (PS § 34). Vastustaja seisukoht, et kooli kodukorraga saab piirata õpilaste liikumisvabadust on kaheldav lahendus, kuivõrd kohtu hinnangul seondub PGS § 68 lg 1 alusel kehtestatav kodukord kooli kui õppekeskkonnaga. PGS § 44 kohaselt vastutab vastustaja õpilaste ohutuse eest õppekonnas ning tohib õpilase liikumist kontrollida selleks, et tagada ohutus õppekeskkonnas. Ka kehtiv TÜG kodukorra p 1.3. sätestab, et kodukorras kindlaks määratud reeglid on täitmiseks kooli territooriumil.
117.Kui vastustaja valitud ohutu juurdepääs Merikülale piirab õpilaste liikumisvabadust pika aja jooksul, ei pruugi selline põhiõigust piirav lahendus olla proportsionaalne. Liikumisvabaduse üheks osaks on vabadus valida liiklemisviisi osas. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei ole arusaadav, millist õiguslikku lahendust kasutades on võimalik saavutada kergliiklusteede ning lifti ehitamine, arvestades MA ja Keskkonnaameti kooskõlastuste puudumist. Seega ei ole kohtu jaoks hinnatav, kui kaua kestab õpilaste liikumisvabaduse piiramine.
118.Vastustaja kaalutlusruum TÜG III kooliastme asukoha üle uuel otsustamisel võiks olla redutseerunud nullini ka olukorras, kui vastustaja ei suuda koolibussi kui transpordi puhul täita PGS § 7 lg 3 nõuet, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Kohus nõustub vastustajaga selles, et nimetatud nõue kehtib kõiki õpilasi arvestades. Kaebajate tabelist nähtuvad andmed üksnes kaebajate kohta, kes moodustavad kohtule teadaolevat ca 25% kõikidest Merikülas õppijatest. Seetõttu ei saa tabelist ja kaebajate arvust lähtuvalt õige olla kaebajate väide, et kõige parema stsenaariumi korral kulub vähemalt 21% õpilastest kooli jõudmiseks 60 või rohkem minutit. Seega ei ole vastustaja kaalutlusruum TÜG III kooliastme asukoha üle uuel otsustamisel redutseerunud nullini. Järelikult puudub kohtul pädevus kohustada vastustajat viima III kooliaste õppetegevust läbi Muraste Koolis.
119.Kuivõrd kohus tühistab haldusaktid põhjendamiskohutuse rikkumise tõttu, ei ole kohtul vaja eraldi hinnata kohtumenetluse käigus kaebajate poolt tõstatatud olulist asjaolu – puudused raamatukogu osas. Seda ja kõiki teisi olulisi asjaolusid tuleb vastustajal arvesse võtta kaalutlusotsuse uuel tegemisel.
120.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendata taotlused. Kaebajad tasusid kaebuse esitamisel riigilõivu 1035 eurot, 690 eurot seoses kaebusega ning 345 eurot seoses esialgse õiguskaitse esitamisega. HKMS § 104 lg 1 1. lause kohaselt tasutakse kaebuse esitamisel ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv seaduse kohaselt. HKMS § 104 lg 1 3. lause kohaselt tasub mitme isiku ühise kaebuse kohaselt riigilõivu iga isik seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) § 60 lg 1 alusel on kaebuse esitamisel riigilõiv 15 eurot ning riigilõivu seaduse § 60 lg 6 alusel esialgse 25(29)
õiguskaitse taotluse esitamisel samuti 15 eurot. 24 kaebajal tuli HKMS ja RLS vastavate sätete koosmõjus tasuda kaebuselt riigilõivu 360 eurot (15*24) ja esialgse õiguskaitse taotluselt 360 eurot (15*24), seega kokku 720 eurot. Seega on põhjendatud kaebajate 02.07.2020 esitatud taotlus (dtl 340) riigilõivu tagastamiseks 315 eurot.
121.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus teeb otsuse kaebaja kasuks, mistõttu tuleb kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebajad esitasid taotluse menetluskulude väljamõistmiseks õigusabikulude ja riigilõivu eest. Taotluse kohaselt on õigusabikuludeks 8563,60 eurot (7600+993,60, koos käibemaksuga). Riigilõivu suuruseks on 720 eurot. Õigusabikulude suuruse aluseks on arvete 1-4 alusel kahe advokaadi poolt tehtud töö kokku 25+9,05+12,70+25,60 h enne istungit ning 4,60 h istungil.
122.Vastustaja esitas menetluskulude taotluse osas järgmised vastuväited. Kaebajate kohtukulude lisa 1 on näidatud töömahuks 25 tundi. Siinkohal tuleks hinnata osutatud õigusabi selles mõttes, mida peaks osutama õigusalaste eriteadmistega isik (nt Riigikohtu 27.05.2020 määrus asjas nr 2-18-7550). Kaebusest 4 lehekülge on lihtsalt kaebajate nimekiri, millest pooled kaebajad on ekslikult kaebusesse märgitud, kes tegelikult ei ole kaebajad, kuna kaebajate esindajad eksisid õigusliku hinnangu andmisel, et vaidlus ei puuduta hariduse valikut, kus esineb vanemate otsustusõigus, vaid puudutab hariduse turvalist tagamist ning liikumisvabaduse tagamist kooliteel kooli vastuvõetud õpilaste osas. Kaebuses on antud kaebajate ülevaade tabelina, mis moodustab kaebusest 6 lehekülge. Selle koostamine ei vaja õiguslikke eriteadmisi ning kas on kaebajate enda tehtud või on mõistlik eeldada, et kaebajad on selle tabeli ise koostanud. Mistõttu ei saa seda samuti ajamahukaks tegevuseks lugeda, sest õigusliku poole pealt on see üksnes lisatud kaebusele. Selle koostamine ei nõua eriteadmisi ning ei ole aega nõudev tegevus. Kaebuse leheküljelt 11 algavad sisulised eriteadmist nõudvad põhjendused. Siinkohal on kaebajad toonud välja kaebeõiguse, mille osas vastustaja nõustub, et see on õiguslik hinnang, kus on olulised asjaolud välja toodud. Vastustaja nõustub, et ka lehekülg 12-17 (arvestades ka kolme ülemist lõiku) on analüüs õigusalaste teadmiste põhjal koostatud ning peab sellele tehtud kulutusi põhjendatuks. Vastustaja nõustub ka sellega, et lk 17-19 (kaebuse osa- „Esialgse õiguskaitse taotlus“) koostamisel on vajalik õigusalaste teadmistega isik. Vastustaja aga rõhutab, et EÕK menetluses jäi kaebajate taotlus rahuldamata, mistõttu ei ole kohane sellele kulunud aega arvesse võtta kaebajate menetluskulude hüvitamisel lähtuvalt HKMS § 108 lg 1. Siinkohal koormati just vastustajat põhjendamatult kohtumenetlusega. Lehekülg 19 teine osa sisaldab õiguslikult olulisi seiskohti ning vastustaja tunnistab nende vajalikkust. Lehekülg 20 aga on puhtalt lisade nimekiri. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et lisa 1 kulud on esitatud ulatuses põhjendamatud. Vastustaja hinnangul ei ole seal sellist mahtu, mis nõuab õiguslikke eriteadmisi nõudvat tööd 25 tunni ulatuses. Vastustaja peab asjakohaseks ca 7 tunnise ajakuluga kaebuse koostamiseks ning ca 3 tundi materjalide eelnevaks analüüsiks.
123.Kaebajate menetluskulude lisas 2 on näidatud töömahuks 9,05 tundi. Siinkohal on arusaamatu, miks näiteks MA seisukohaga on pidanud tutvuma kaks õiguslikku esindajat. Asi ei ole niivõrd keerukas, et asjas on vaja kahe õigusalaste teadmistega isiku tutvumist 1,5 lk pikkuse 26(29)
dokumendiga ca 1 tund, mille sisuga tutvumine võtab maksimum aega 3 minutit, tekst mahub ära vähemale kui 1 A4 leht ning lisaks asjakohatu joonis. Vastustaja ei nõustu telefonikõnedega. Põhjendamatu on ka kohtule 18.06.2020 esitatud tähtaegsuse seisukoha koostamisele kulutatud ajamaht, mida kaebajad pidid koostama vastavalt kohtunõudele. Vastustajale jääb arusaamatuks, miks pidi kulutama kohtunõude täitmiseks vähemalt 5 tundi, kuid kaebajad jätkuvalt jätsid põhjendamata ja selgelt välja toomata, millise HKMS § 46 lõike puhul tegu on 30 piires arvutamisega. Kaebajad ei toonud kaebuses endiselt välja, millal esitati haldusakt ja milline HKMS § 46 lõige on millise nõude aluseks. Selgitades küll taas ja korduvalt tühistamiskaebust, jättis kaebaja endiselt selgelt välja toomata kohustamiskaebuse tähtaegsuse. Vastustaja hinnangul ei ole sisuliselt kaebajad siiani sellele haldusmenetluslikule küsimusele vastust andnud. Lähtuvalt asjaolust, et sisuliselt kaebajad lihtsalt kordasid kaebuses juba esitatud põhjendusi tühistamiskaebuse osas ega selgitanud kohustamiskaebuse tähtaegsust ja vastavust HKMS § 46-le, tuleks see kaebajate seisukoht lugeda kohtumenetluse mõttes sisuliselt põhjendamatuks. Jääb ka arusaamatuks 17.06.2020 tehtud telefonikõne menetluslikes küsimustes, õiguslik esindaja peaks ise mõistma menetlust piisavalt hästi, ega vajaks selleks eraldi konsultatsiooni. Juhul kui tegu on suhtlusega kliendi ja v.adv vahel, siis ei kuuluks see aga hüvitamisele. Puudus vajadus korrata juba kaebuses esitatud õiguslikke argumente kaebetähtaja mõiste sisustamise osas. Sisuliselt esitasid kaebajad kohtunõude varjus uuesti seisukohti, mida nad olid esitanud kaebuses menetluse ja juurdepääsu osas. Vastustaja hinnangul puudus selleks sisulise poole pealt vajadus, mistõttu kaebajate 18.06.2020 esitatud seisukoha osas ei saanud olla süviti minevat õiguslikku analüüsi, kaebajate õiguslik esindaja jättis õigusliku selgitamise osas sisuliselt kohtunõude täitmata, lisades mõningaid täiendavaid väiteid tee turvalisuse ja menetluse ebaseaduslikkuse osas, mille esitamiseks puudus põhjendatud vajadus. Seega ei tohiks vastustaja hinnangul sellise seisukoha esitamist vajalikuks ja põhjendatuks üldse lugeda, kuid seda arvestades ei oleks selle koostamiseks saanud ikkagi minna rohkem kui 1 tund. Vastustaja saab nõustuda ajakuluga, mis läheks kaebajal täiendavate tõendite esitamiseks, ca 15 minutit. Vastustaja ei näe, mida oli vaja tund aega ette valmistada, et esitada video, elanike pöördumine ja fotod kooliteest. Vastustaja nõustub ajakuluga, mis läks Tallinna Halduskohtu 19.06.2020 kohtumääruse analüüsile – 20 minutit, kuid jääb seisukohale, et kohtuasi ei ole nii keeruline, et tingimata vajaks kahte advokaati ning see ei ole põhjendatud ja vajalik kulutus kaebajate poolt, vaid väljub selle raamest. Seetõttu on põhjendamatu, et kulu on korrutatud kahega. Vastustaja saab aru ka esindaja soovist selgitada kaebajatele menetluse seisu 30 minutit telefoni teel, kuid see ei ole otseselt seotud kaebuse kohtumenetlusega, kaebajatel on endal võimalik tutvuda e-toimikus menetluse seisuga ning puudub põhjendatus ja vajadus eraldi selgituseks. Mistõttu ei ole kohane ka seda lugeda põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks. Kokkuvõttes Lisa 2 tervikuna hinnates, siis leiab vastustaja, et põhjendatud ajakulu on olnud kokku ca 45 minutit.
124.Lisa 3 kulude puhul on tegu määruskaebusega seonduvate kuludega, mis jäeti rahuldamata.
125.Lisas 4 on põhjendamatu nõuda kulutusi 02.07.2020 esitatud kaebuse täpsustusest ja mahus 2 tundi ning 10 minutit. Täpsustuse tingis kaebajate endi õiguslik eksimus, millele kohus juhtis tähelepanu. Seetõttu on põhjendamatu nõuda vastustajalt hüvitada kulutusi, mis tekkisid enammakstud riigilõivu tagastamise taotlusest ning kaebuse täpsustusest, mis tsiteerib üks ühele Tallinna Halduskohtu 19.06.2020.a. kohtumääruse punkti 5.4, kus paluti kohtu antud kvalifikatsioonile ei/jah vastust sisuliselt. Kohtuga nõustumisel puudub ka põhjendamiseks eraldi vajadus. 27(29)
Põhjendamatu on nõuda ringkonnakohtule esitatud määruskaebusega seonduvate menetluskulude hüvitamist vastustajalt. Arvestades kaebuse rahuldamata jätmist ja HKMS § 108 lg 1 ja 2, siis saab lugeda, et selles osas menetlusosalise kaebust ei rahuldatud, mistõttu proportsionaalselt on põhjendamatu selle kulu väljanõudmine vastustajalt. Menetluskulude all on vastustaja hinnangul põhjendamatu ja ebavajalik 15.07.2020 ja 24.07.2020 assisteerimine projektitoimiku täiendamiseks, mahus 4,75 tundi ja 2,75 tundi. Esiteks jääb arusaamatuks, mismoodi täpsemalt tundide arvestus toimub. Tunnis on 60 minutit. Kas siis tuleb arvestada mingit eraldi tunniarvestuse protsenti, et palju on 60-st minutist 75%? Siinkohal on menetluskulude arvutamise põhimõtted ebaselged, kuna arvutamise metoodika kohta puuduvad ka selgitused. Teiseks, kuna on olemas e-toimik ja võimalus elektroonselt dokumente enda äranägemisel kausta paigutada sellega tutvumisel, jääb täiendavate toimikute loomise vajadus vastustajale arusaamatuks. Kolmandaks HKMS § 103 loetleb kohtuvälised kulud, millest ei nähtu assistentide kulude hüvitamist. Vastustaja ei nõustu 31.07.2020 menetluskuludena toodud – õiguslik analüüs tõendite/taotluste esitamise küsimuses 50 minutit. Õiguslik analüüs ja dokumentidega tutvumine kaebuse osas oli välja toodud juba kaebuse esitamisel ja selle täiendamisel. Asjas ei nähtu, et oleks ka toimunud mingeid muudatusi vaidluseseme osas, mis tinginuks tõendite ja taotluste põhjaliku ümberhindamise. Sel põhjusel peab vastustaja taolist menetluskulude nõuet põhjendamatuks.
126.Riigikohus leidis 27.11.2019 määruses asjas nr 2-18-10073 (p 22), et põhjendatud ei ole isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist nõuda. Mistõttu vastustaja palub jätta menetluskulude arvestamisel välja kogu ajakulu, mis kulus telefonivestlustele vandeadvokaatide ja kaebajate vahel. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu põhjendatud selgitust, miks on pidanud asjas osalema kaks vandeadvokaati. Jääb arusaamatuks, milline täpsemalt on tundide arvestus. Kas põhineb see 60 minuti põhisel arvestusel või toimub teatud protsendi arvestamine. Menetluskulud peavad olema selgelt ja üheselt arusaadavad, et nende osas oleks võimalik seisukoht võtta. Kõik numbrid ajaarvestuses, mis ei ole toodud täisarvuna, on seetõttu arusaamatud. Kuna ajaarvestus on selgusetu, siis ei saa ka sisuliselt hinnata, kas esitatud menetluskulud HKMS mõistes on vajalikud ja põhjendatud. Siit tuleneb järgmine järeldus, et kaebajad pole seaduse nõuetele vastava menetluskulude nimekirja esitanud, mille põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata. Kuna menetluskulude nimekiri ajaliselt on ebaselge, tööülesannete jaotus on ebaselge, siis tuleks see tähelepanuta jätta. Kokkuvõttes leiab vastustaja, et õigusabi põhjendatud ajakuluks ole rohkem kui 10 tundi ja 45 minutit. Arvestades mõistlikuks esinduskulu hinnaks keskmiselt 120 eurot, oleks maksumus (10,45x120) 1254 eurot, millele lisanduks käibemaks 20%, kokku 1504,00 eurot käibemaksuga.
127.Kohus nõustub vastustaja kriitikaga selles osas, et kaebajate esitatud arvete spetsifikatsioonide alusel on väga raske mõista nii töötundide arvestust kui ka kummagi advokaadi tunnitasu määra. Näiteks arve nr 203309 spetsifikatsiooni (lisa 1) kohaselt saab järeldada, et täistunde arvestades on ühe advokaadi tunnitasu määr 168,12 eurot (140,10 eurot pluss käibemaks) ja teise advokaadi tunnitasu määr on 137,52 eurot (114,60 pluss käibemaks). Kui aga täistunde arvestada arve nr 203311 spetsifikatsiooni (lisa 2) alusel, siis on teise advokaadi tunnitasu määr 126,72 eurot (105,60 eurot pluss käibemaks). Istungi puhul on arve nr 203530 spetsifikatsiooni kohaselt teise advokaadi tunnitasu määr 216 eurot (180 eurot pluss käibemaks). Millest tuleneb tunnitasu määrade erinevus, ei ole kaebajad selgitanud ning see ei ole kohtule arusaadav. 28(29)
Kui võrrelda arvetel olevat töötundide arvestust mitte täistundides, siis saab järeldada, et need on arvestatud protsendina: nt 0,25 h on 1⁄4 tunnist ehk 15 minutit, 0,5 h on 1⁄2 tunnist ehk 30 minutit. Selliselt on töötundide arvestus enam-vähem jälgitav, kui jagamise tehte tagajärjel moodustub täisarv. Raskesti on jälgitav nt 0,20 h, st 1/5 tunni ehk 12 minuti liitmised. Kui aga lähtuda ntäiteks ühikutest 0,10 h, 0,15 h, 0,30 h, siis ei ole kohtule arusaadav, mitme minutiga see võrdub. Kohus ei pea tegelema ülemäärase matemaatikaga advokaatide töötasu arvestamisel.
128.Kohus nõustub vastustajaga selles, et õigusabi töötunnid taotluses esitatud kujul ei ole vajalikud ega põhjendatud. Esiteks, ei ole põhjendatud määruskaebuse esitamise ja selle menetlusega seotud kulud (lisa 3, lisa 4), kuivõrd määruskaebus jäeti rahuldamata ning kaebuse rahuldamise aluseks ei olnud määruskaebuses toodud asjaolud. Seega ei saa kaebajate menetlusõiguslik valik esitada määruskaebus kaasa tuua nende kulutuste hüvitamist vastustaja poolt. Teiseks, kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Seega ei ole põhjendatud menetluskulude hüvitamine osas, mis seondub menetlusdokumentide tutvumisega ning kliendiga suhtlemisega.
129.Kohus ei nõustu aga sellega, et kaebajatel ei võinud olla kahte advokaati, eeldades et nende tegevused õigusabi osutamisel on eraldi välja toodud, see tähendab ei ole toimunud töötundide topelt arvestamist. Selle põhimõtte vastu ei ole menetluskulude taotluse esitamisel eksitud.
130.Kokkuvõtvalt leiab kohus, arvestades asja mahukust ja keerukust, on põhjendatud ajakulu õigusabile 22 h 30 minutit (12h kaebus, lisa 1 + 4 h vastus kohtunõudele, lisa 2+ 4 h 30 minutit istungi kulu+4 h istungiks ettevalmistamine).Töötunni hinna arvestamisel lähtub kohus advokaatide keskmisest tunnihinnast, milleks on 152, 82 eurot (esimese advokaadi tunnihind 168,12 eurot (koos käibemaksuga), teise advokaadi tunnihinnaks 137,52 eurot (koos käibemaksuga): 2=). Seega on väljamõistetavaks õigusabi kuluks 3438,40 eurot.
131.Kuigi kohus ei rahuldanud kaebust volikogu 30.03.2020 määruse nr 6 § 1 p 1 tühistamisnõudes, on vastava nõudega seotud osa õiguslikust vaidlusest ja seega õigusabikuludest niivõrd väike, et kohus ei pea põhjendatuks selle arvelt menetluskulusid vähendada (HKMS § 108 lg 2).
132.Koos riigilõivuga tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 4158,40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
29(29)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.