Maksuõigus › Maksuotsused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

maksukohustust tekkinud. Kui X ei oleks AT OÜ deklareerimis- ega tasumiskohustust rikkunud ega kajastanud äriühingu maksuarvestuses alusetult sisendkäibemaksu, ei kuuluks arvestamisele ega tasumisele ka intress. Seega tuleb intressivõlg lugeda samuti X tegevuse tulemuseks. Maksuhaldur arestis AT OÜ arvelduskontod maksuotsusega määratud maksuvõla sissenõudmiseks alates 12.03.2019 kõikides krediidiasutustes. Arestitoimingute tulemusena laekumisi toimunud ei ole Äriühingule ei kuulu registervara ega väärtpaberikontot. AT OÜ kustutati KMKR registrist 26.07.2018 ning viimane töösuhe lõpetati 31.07.2018. Maksuhalduri hinnangul ei ole AT OÜ tegutsev äriühing, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Samas stiilis on vastatud ka ülejäänud 15-le esitatud küsimusele. On ilmne, et juba eeltoodud näitest nähtuvalt olid MTA esitatud küsimused konkreetsed ning arvestades asjaolu, et MTA korralduses oli välja toodud ka konkreetne ajavahemik, mis MTA-t huvitas, ei ole konkreetsete ajavahemike ja kuupäevade vaide esitaja poolne üleküsimine tingitud mitte sellest, et ta ei saaks aru, mida MTA temalt vastava küsimusega nõuab vaid seda on tehtud üksnes küsimustele vastuste andmisest hoidumise eesmärgil. Samuti ei ole ühtegi põhjust, miks ei oleks vaide esitaja saanud täpsustada oma ülesandeid juhatuse liikmena enne küsimusele vastuse andmist, selleks oli aega piisavalt. Saades aru X soovimatusest anda küsimustele konkreetseid vastuseid, saatis MTA vaide esitajale 7.02.2020 e-kirja, kus teavitas, et ei pea küsimuste täpsustamist vajalikuks ning Xl on soovi korral võimalik tulla 12.02.2020 maksuhalduri juurde suulisi selgitusi andma. Vastuseks e-kirjale esitas X 12.02.2020 MTA-le avalduse, milles teavitas, et läbib hetkel mahukat antibiootikumi ravikuuri ning seetõttu puudub tal võimalus 12.02.2020 maksuhalduri juurde ilmuda, sest see ohustaks tema tervist. Mingeid tõendeid selle kohta, et antibiootikumide ravikuur ei võimaldaks tal MTA-sse tulla, X esitanud ei ole. Nähtuvalt esitatud tõenditest on X töövõimetusleht avatud alles 17.03.2020, seega üle kuu aja peale seda, kui talle võimaldati MTA-sse selgitusi andma tulla. Samuti ei esinenud põhjuseid, mis oleksid Xl takistanud esitatud küsimustele kirjalikult ja sisuliselt vastamast. Seega ei vasta vaides esitatud argument, mille kohaselt ei antud Xle võimalust selgitusi anda, tõele. Vastutusotsuse p-s 4 on käsitletud X poolt esitatud vastuväiteid. Vaideorgan on seisukohal, et vastuväiteid on käsitletud sisukalt ning neile on vastatud ka üsna mahukalt. Vastuväiteid on vastutusotsuses käsitletud sisuliselt neljal leheküljel. Eeltoodust tulenevalt leiab vaideorgan, et vaide esitaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud.

augustikuu keskpaigani. MTA pikendas dokumentide esitamise tähtaega kuni 17.08.2018. Nimetatud kuupäevaks jättis X dokumendid esitamata. Dokumentide esitamise asemel vormistati 13.08.2018 äriühingu uueks juhatuse liikmeks Ukraina kodanik Y. S. On ilmne, et vaide esitaja oli sellisest juhatuse liikme vahetusest huvitatud ning seisis selle taga. Seega on vaide esitaja ise loonud olukorra, kus vaidlusaluseid tehinguid kinnitavaid dokumente maksuhaldurile ei esitatud. Peale juhatuse liikme vahetust pöördus MTA dokumentide saamiseks ka uue juhatuse liikme poole, kes algselt vastas, et ta peab veel kõigi dokumentidega tutvuma ning seejärel jättis dokumendid maksuhaldurile esitamata. Järgnevalt koostas MTA 19.09.2018 korralduse nr 12.2-3/045473-3, milles nõuti dokumentide ja teabe esitamist hiljemalt 27.09.2018. Nimetatud kuupäevaks teavet ja dokumente ei esitatud. Seega on uurimispõhimõtte etteheide alusetu ning X on ise oma tegevusega (kaasaaitamiskohustuse rikkumisega) loonud olukorra, kus maksuhaldurile on jäetud väidetavalt toimunud tehingutega seotud dokumendid esitamata. Arvestades ülaltoodud dokumentide esitamata jätmisega seonduvaid asjaolusid (juhatuse liikme vahetust dokumentide nõudmise ajal jms) on vaideorgan seisukohal, et tegelikult sellised dokumendid äriühingul puuduvad, kuivõrd tehinguid ei olegi reaalselt toimunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

seisukoht, et kaebajal oli võimalik dokumentidega tutvuda 20.02.202006.04.2020, sest dokumendid saadeti kaebajale alles 02.03.2020. Kuivõrd MTA ei esitanud kaebajale koos vastutusotsuse projektiga kõiki vastutusotsuse aluseks olevaid dokumente, pidi kaebaja seda maksuhaldurilt eraldi taotlema. Peale seda, kui kaebaja sai dokumentidega oma emakeeles tutvuda, oleks ta tahtnud anda veel ütlusi, kuid vastustaja seda ei võimaldanud. MTA poolt pakutud kuupäeval ei saanud kaebaja minna seletusi andma tervislikel põhjustel ning uut aega kaebajale ei pakutud. Maksuhaldur on diskrimineerinud kaebajat nii lähtuvalt rahvusest kui tervislikust seisundist. Asjakohatu on MTA väide, et kaebaja ei täitnud kaasaaitamiskohustust. Kaebaja esitas MTAle peaaegu kõik dokumendid, mida ta korralduse täitmiseks jõudis üles leida. AT OÜ müümisel andis kaebaja uuele omanikule üle muud tehingu hetkeks MTA-le üleandmiseks leitud dokumendid, et uus omanik esitaks need MTA-le. AT OÜ uus omanik on MTA-ga ühendust võtnud, esitanud oma seisukohad dokumentide osas ning on üritanud maksuvõlga ajatada soovides alustada selle tasumist, kuid MTA on sellest keeldunud. Olukorras, kus AT OÜ pakkus MTA-le ise graafikut ja oli nõus selle järgi tasuma, ei saa väita, et sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole õnnestunud 3 kuu jooksul äriühingu maksukohustust sisse nõuda. Seega ei ole MKS § 96 lõikes 5 toodud eeldused täidetud ning MTA-l puudus õiguslik alus vastutusmenetluse alustamiseks ja vastutusotsuse tegemiseks. 6.2 Vastutusotsuses osundatud kontrollaktile esitab kaebaja järgmised vastuväited. 6.2.1 KA p 1.2.2 alap d lõike 1 osas selgitab kaebaja, et ei ole öelnud, et osa sisseostetud teenustest kasutati enda tarbeks ainult oktoobris 2017. Tähekombinatsioon „PRO“ arvel tähendab, et kasutati erispetsialiste, aga mitte seda, et sellist teenust kasutati ainult AT OÜ enda IT arenduse tarbeks. 6.2.2 Alusetu KA p 1.2.2 alap d lõikes 2 toodud MTA väide, et VR OÜ ja ALO OÜ müüsid AT OÜ-le kontakte. Tegemist oli tööjõurendi teenuse osutamisega, nagu on kirjas esitatud arvetel. Seetõttu ei kajastunudki arvetel ühegi kontakti nime. Arvestus ei käinud kontaktide hulga järgi, vaid tundide arvestuse järgi. 22.11.2017 on VR OÜ ja ALO OÜ endine juhatuse liige M. V. selgitanud, et novembris 2017 tegeles teenuste osutamisega uus juhatuse liige ja uus omanik. Seega on vale MTA järeldus, et VR OÜ ei ole novembris teenuseid osutanud. 6.2.3 KA p 1.2.2 alap d lõikes 3 esitatud väide, et kaebaja ei osanud öelda ühegi kontakti nime, ei pea paika. Kaebaja on nimetanud isiku nime, kes konkreetselt tegeles nt Eesti Kondiiter OÜ retseptuuri arvutussüsteemi arendamisega. Kaebaja on selgitanud, et koos temaga töötas ettevõttes V. M. (surnud jaanuaris 2018), kes lisaks heli- ja valgustehnika küsimustele tegeles kaugtöö küsimustega, sh vestles isikutega Ukrainast ning pidas tööajaarvestust. Põhiline osa kogu renditööjõuga seotud dokumentatsioonist oli V. M. arvutis, mis jäi peale tema surma sugulaste kätte. 6.2.4 KA p 1.2.2 alap d lõikes 4 toodud maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole suutnud usutavalt selgitada, miks olukorras, kus kaebaja teadis, milliste IT alaste teenuste tarbeks tal vastavat inimest oli vaja, oli kuust-kuusse vajalik VR OÜ-lt ja ALO OÜ-lt tellida uusi kontakte, ei ole arusaadav. Kuivõrd tegemist ei

olnud kontaktide tellimisega, vaid tööjõurendi teenuse osutamisega, ei tellitud juurde mitte uusi kontakte, vaid täiendavaid tööjõu tunde. 6.2.5 KA p 1.2.2 alap d lõike 5 osas selgitab kaebaja, et hind oli kokkuleppeline. Enamikel juhtudel oli kolm hinnaklassi: Exceli dokumendi koostamine vms lihtsam töö on kõige väiksemas hinnaklassis, Windowsi riketega vms tegelemine on keskmises ja kõige kõrgema hinnaklassiga on projektide või teenuste osutamine. Hind kujunes tunnitasu tulemusel. Kuivõrd tegemist on üsna spetsiifilise valdkonnaga, siis ei olegi võimalik välja kujundada ühte ainust hinda. Maksuhaldur ei ole aru saanud töö spetsiifikast. 6.2.6 KA p 1.2.2 alap d lõike 6 osas leiab kaebaja, et vale on MTA järeldus, et on kuid, kus on kaebaja ostnud sisse ainult enda IT arenduste tarbeks teenuseid (nn PRO arved), kuid samas on deklareerinud nendel kuudel oma klientidele müüki. MTA ei ole selgitanud, millistest kuudest on juttu. See ei saa olla oktoober, sest kaebaja ei ole öelnud, et osa sisseostetud teenustest kasutas ta enda tarbeks ainult oktoobris 2017. Tähekombinatsioon „PRO“ tähendab, et kasutati erispetsialiste aga mitte seda, et sellist teenust kasutati ainult AT OÜ enda IT arenduse tarbeks. 6.2.7 KA p 1.2.2 alap d lõike 7 osas selgitab kaebaja, et ta ei saanud teada, miks on ALO OÜ arvetel märgitud ainult juriidiline teenus, sest tema neid arveid ei koostanud. Tehingute sisu kirjeldus arvel ei saa välistada tehingute mittetoimumist. Kaebaja ettevõte tegeles IT teenuste osutamisega, selles ei ole vaidlust. Seega sai esitatud arvete alusel kaebaja ettevõte tööjõurendi teenust ning sellele lisaks ka juriidilist teenust. 6.2.8 KA p 1.2.2 alap e osas leiab kaebaja, et MTA ei ole tõendanud, et kaebaja üritas ettevõttest vabaneda. Ettevõtte võõrandamine on tavapärane protseduur. Asjaolu, et kaebaja soovis jätkuvalt dokumentide esitamist MTA-le tõendab uue juhatuse liikme ja ettevõtte omaniku Y. S. 22.08.2018 kiri MTA-le. Samuti on kaebaja esitanud MTA-le 09.08.2018 X ja Y. S. vahel sõlmitud käenduslepingu, mille kohaselt võttis Y. S. endale kohustuse tegeleda AT OÜ maksuvõlgnevusega sh ka dokumentide esitamisega. Seda asjaolu ei ole MTA arvesse võtnud. 6.2.9 KA p 1.2.2 alap f osas leiab kaebaja, et tehingute mittetoimumist peab tõendama vastavasisulise kirjaliku tõendiga. MTA on saatnud ettevõtetele VR OÜ ja ALO OÜ korraldused, kohustades ettevõtteid esitama tehingute dokumendid ja andma teavet. Kuna MTA-le ei vastatud, siis on MTA asunud valele järeldusele, et tehinguid ei ole toimunud. Ainuüksi MTA poolt kirjade saatmisega ei ole võimalik tõendada tehingutega seotud asjaolusid. 6.2.10 Kaebaja ei nõustu KA p 1.2.2 alap-s g maksuhalduri poolt M. V. selgitustest tehtud järeldustega. 1) 24.10.2018 protokollis ütleb M. V. sõnaselgelt, et OÜ VR rentis OÜ-le AT tööjõudu. Kuna OÜ AT tegeles IT teenuste osutamisega, siis oli ka renditud tööjõud IT alane. Sellest tulenevalt on VR OÜ poolt esitatud arvetele kirjutatud konkreetset IT alast tööd kirjeldav

nimetus nagu näiteks – remote support; SSL Integration; support network module; Web DB upgrade jne. Seega on vale MTA väide, et VR OÜ arvetelt ei selgu, et tegemist oleks olnud tööjõu rendiga. Lisaks tööjõu rendile osutas VR OÜ AT OÜ-le ka juriidilisi teenuseid, kuid neid oluliselt vähem. Seetõttu vastab tõele nii renditööjõu teenuse osutamine, kui ka juriidlise teenuse osutamine. 2) MTA seisukoht, et M. V. väide, et tema eriti „arvuti asju ei tea“ ning tal puuduvad IT alased teadmised, kinnitab kahtlust, et tehinguid ei toimunud, on asjatundmatu ja otsitud. Kui kaebaja, kes orienteerub IT valdkonnas, annab selged juhised, mis tööd temal on vaja teha, siis sellest piisab täiesti, et vastavat tööjõudu leida. 3) MTA kirjutab, et M. V. ei teadnud, mida tähendab arvel märgitud „PRO“. Samas M. V. selgitab, et arvel PRO-ga tähistatud tööde jaoks oli vaja professionaalsemate oskustega inimest. Samuti on kaebaja selgitanud, et „PRO“ tähendab erispetsialisti kasutamist, mitte ainult seda, et tööd tehti kaebaja enda programmi arendamiseks. Hinna kujunemise aluseid on lühidalt selgitanud kaebaja 17.07.2018 protokollis. Täpsemad arvestused on jäänud V. M. arvutisse. 4) M. V. on MTA-le selgitanud, et hind kujuneb kokkuleppel. Kuna M. V. vahendas tööjõurendi sisseostmist, siis oli tal vaja teada, millises mahus, millist teenust on vaja. Kui AT OÜ jaoks osutus hind liiga kõrgeks, siis oligi AT OÜ-l valida, kas tellida töö mujalt või OÜ-lt VR, kuid väiksemas mahus. 5) M. V. selgitas, et lisaks internetile oli tal kontakt kohaliku Ukraina juristiga, kes aitas teha taustauuringuid ja otsustada vajaliku ettevõtte kasuks, kellelt tööjõurenti tellida. Lisaks tellis M. V. renditööjõudu OÜ-lt Korbett. Kaebaja ei oska öelda, miks M. V. ei mäletanud ühtegi nime, kuigi samas see ei olnudki temale vajalik. Nimed edastati kaebaja töötajale V. M., kes nendega kontakteerus ja selgitas omakorda välja isiku sobivuse töö tegemiseks. 6) Kaebaja ei tea ega oska selgitada, kust ja kuidas M. V. täpsemalt tööjõurendi teenust sisse ostis. MTA viited M. V. tegevusele ei ole seotud kaebaja isikuga. Kaebajat ei puuduta MTA etteheide, et M. V. ei kontrollinud ukrainlaste poolt tehtud tööde kvaliteeti ega pidanud arvestust tehtud tööde tundide üle. M. V. on selgitanud, et ta ei saanudki töö kvaliteeti kontrollida, kuna tal pole vastavat pädevust. Kvaliteedi kontroll ja arvete esitamine ei ole seotud selliselt nagu MTA üritab seda näidata. Arved esitatigi müüjalt ostjale. Ka etteheide, et M. V. ei teadnud, kas osutas teenust ainult AT OÜ-le või tema klientidele, ei puuduta kaebajat. M. V. ülesanne oli üksnes leida kontaktid. Kaebaja on juba eelpool selgitanud, et teenust osutati AT OÜ klientidele ja osaliselt ka AT OÜ-le endale. Otse ukrainlastega suhtles AT OÜ töötaja V. M. 7) Kuigi arvetele on kirjutatud juriidilised teenused ja korralised juriidilised teenused, siis on nii kaebaja, kui ka M.V. selgitanud maksuhaldurile, et osutati ka tööjõurendi teenuseid. Miks M.V. ei osanud põhjendada arveid, tuleb küsida tema käest, kaebaja ei oska seda öelda. Ebakorrektseid arveid on elus ennegi ette tulnud ning see ei tähenda automaatselt, et tehinguid ei ole toimunud. 6.2.11 KA p 1.2.2 alap h osas leiab kaebaja, et kõik küsimused seoses VR OÜ ja ALO OÜ-ga on suunatud M.V.ele ja kaebaja isikut ei puuduta. Seetõttu ei ole need ka antud asjas kohased ega saa olla kasutatavad kaebaja suhtes tehtud vastutusotsuse põhistamiseks. Küll on aga kaebajale arusaamatu MTA seisukoht, et kui ettevõtte ei ole käibemaksukohustuslane, siis on

tegemist automaatselt mittetegutseva äriühinguga. Palju ettevõtteid tegutsevad ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata, sest nende käive aastas ei ole piisavalt suur. Jääb ebaselgeks, miks MTA arvates on kõik need ettevõtted mittetegutseva äriühingu tunnusega. Kaebajale teadaolevalt ei tähenda käibemaksuregistrist kustutamine seda, et ettevõte ei tohi enam tegutseda. Ka ettevõtete poolt KMD-des ostu ja müügi võrdselt deklareerimine ei oma antud asjas tähendust. 6.2.12 KA p 1.2.2 alap i osas kordab kaebaja, et kui tema, kes orienteerub IT valdkonnas, annab selged juhised, mis tööd temal on vaja teha, siis sellest piisab, et M.V. suudaks vastavat tööjõudu leida. Lisaks on MTA jätnud tähelepanuta kaebaja klientide ja töö hulga. Isegi kui kaebaja oleks olnud võimeline tegema kõiki töid ise, siis oleks ta pidanud töötama 24/7 söömata ja puhkamata. Selline asi ei ole võimalik. 6.2.13 KA p 1.2.2 alap j osas peaks MTA selgitama, miks tegi kaebaja ülekandeid saadud teenuste eest, kui see ei tõenda teenuse osutamist. Ei ole usutav, et kaebaja kandis raha lihtsalt niisama teisele ettevõttele. MTA ei ole selgitanud, millist muud teenust või kasu kaebaja siis sai, kui selleks ei olnud tööjõurendi teenus. 6.3 Kaebaja on seisukohal, et MTA 23.01.2019 maksuotsus nr 12.2-3/045473-9 on vastuolus MKS § 46 lg s 2 ja lg 3 p s 5 sätestatud haldusakti vorminõuetega ja seetõttu õigusvastane. MTA on märkinud ära ainult otsuse õigusliku aluse, kuid puudu on põhjendused ja faktiline alus. Lisaks ei ole aru saada, kuidas on määratud maksusumma suurus. 6.4 MTA ei ole õiguslikult põhjendanud, milles seisneb kaebaja süü. Kaebaja on käitunud oma parimate teadmiste kohaselt ning ei ole teinud midagi seadusevastast. Üksnes asjaolu, et MTA tuvastas maksukohustuse, ei tähenda automaatselt, et juhatuse liige peaks selle eest koos maksukohustuslasega solidaarselt vastutama. Samuti ei ole MTA tuvastanud kaebaja õigusvastase käitumise ja maksuvõla vahel põhjuslikku seost. 6.5 Vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud AT OÜ-l õigusvõimet. Kaebaja sai vastutusotsuse kätte 22.05.2020, AT OÜ kustutati registrist 20.05.2020. Kuna haldusakti tegemise momendiks oli AT OÜ õigusvõime lõppenud, so registrist kustutatud, ei saa kaebajal eksisteerida aktsessoorne kõrvalkohustus, Asjaolu, et AT OÜ kustutati registrist seoses ühinemisega Aeromax Interenational OÜ-ga, kaebajat ei puuduta, kuna kaebaja ei ole nimetatud äriühinguga kuidagi seotud.

võimalik raamatupidamisdokumendid üle anda uuele juhatuse liikmele, siis oleks ta saanud ka vastavad dokumendid esitada maksuhaldurile. Selle asemel aga taotles kaebaja dokumentide esitamise tähtaja pikendamist ja võõrandas äriühingu enne tähtaja äriühingu saabumist. Vaidlusaluseid dokumente ei ole MTA-le esitatud. 7.3 Maksuhaldur tegi 23.01.2019 AT OÜ-le maksuotsuse ning 12.03.2019 arestis äriühingu pangakontod. Vastutusotsuses on selgelt välja toodud, et sissenõudmistoimingute tulemusena ei õnnestunud kolme kuu jooksul äriühingu maksuvõlga sisse nõuda. Seega puudus võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvelt ning esines alus vastutusotsuse koostamiseks, tuginedes MKS § 96 lg-le 5. Vastab tõele, et AT OÜ on kahel korral esitanud taotluse maksuvõla ajatamiseks, kuid seda on tehtud alles 2020. aastal, s.o ligikaudu aasta pärast sissenõudmistoimingute alustamist ja ajal, mil kaebaja suhtes oli juba vastutusmenetlust alustatud. Vastustaja arvates esitati ajatamistaotlused selleks, et vastutusmenetlust ära hoida. Maksuhaldur jättis ajatamistaotlused rahuldamata põhjusel, et äriühingul puudusid maksegraafiku täitmiseks vajalikud tõendatud tuluallikad ja ka tagatised, mistõttu oli ilmne, et ajatamine poleks kuidagi aidanud kaasa maksusumma laekumisele. 7.4 Maksuhaldur on viidanud vastutusotsuses konkreetsetele kontrollakti ja maksuotsuse punktidele. Selline põhjendamine on haldusmenetluses lubatud vastavalt HMS § 56 lõikele 1, mille teise lause kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Maksuhaldur on pärast vastutusotsuse projekti väljastamist esitanud kaebajale AT OÜ-le tehtud kontrollakti ja maksuotsuse. Lisaks on vastustaja seisukohal, et ka vastutusotsuses endas on selgelt välja toodud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. 7.5 Kontrollakti punktis d on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja seletuste põhjale ei ole tuvastatav VR OÜ-lt ja ALO OÜ-lt soetatud majandustehingute sisu ja arvnäitajaid ning seab kahtluse alla nende tegeliku soetuse. Muuhulgas on maksuhaldur kaebaja viidatud alapunktis d 1 välja toonud, et AT OÜ väidetav teenuse soetus ja müük ei ole vastavuses. Nii näiteks nähtub ALO OÜ arvetelt (s.o ajavahemikul 27.12.2017 kuni kontrollitava perioodi lõpuni) üksnes juriidiliste teenuste soetamine, kuigi edasi müüs AT OÜ enda väitel üksnes ITalast teenust. Vastustaja lisab ka, et maksuhalduri seisukoht tähekombinatsiooni PRO kasutamise kohta põhineb kaebaja 17.07.2018 seletusel. M.V., kes oli arvete väljastaja esindaja, märkis vastuseks küsimusele PRO tähisega arvete kohta, et „ta täpselt ei teagi“. Olukorras, kus arve väljastajal puudub selge ettekujutus arve kirjapandu osas, annab selgelt alust kahelda teenuse osutamises üldse. 7.6 Alusetu on kaebaja etteheide, nagu ei põhineks maksuhalduri seisukohad esitatud dokumentidel ja antud selgitustel. Kuivõrd AT OÜ esitatud dokumentide põhjal polnud võimalik tuvastada, milline oli arvete alusel soetatud teenuse sisu, on maksuhaldur kaebaja ja M.V.e antud seletusi eriti põhjalikult analüüsinud. Vastustaja jääb seisukohale, et antud seletused on omavahel vastuolus ega ole kooskõlas ka tehingute kohta koostatud arvetega, mis annab põhjendatud aluse kahelda ütluste usaldusväärsuses ja tehingute toimumises. Kaebuses väidab kaebaja, et ei olnud tegemist ainult kontaktide edastamisega, vaid tööjõurenditeenuse osutamisega. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja väide ei ole kooskõlas tema enda 17.07.2018 seletusega, milles kaebaja väitis, et M.V. edastas talle tegijate kontakte. Samuti on väide

vastuolus M.V.e 24.10.2018 seletusega. Nimelt, vastates küsimusele enda rolli kohta OÜ AT ja OÜ VR vahelistes tehingutes, väitis M.V., et tema roll oli leida kontaktid. Seletustest lähtuvalt leidis kontaktid M.V., kuid ukrainlastega, kes töid tegid, suhtles kaebaja ise. 7.7 Vastustaja hinnangul on kaebaja poolt ühe kontakti nimetamine maksuhalduri seisukoha ümberlükkamiseks ilmselgelt ebapiisav. M.V.e sõnul suhtles tema leitud kontaktidega kaebaja ise, seetõttu pole usutav, et kaebaja teaks nimeliselt vaid üht isikut. Kaebaja ei ole ka välja toonud, kuidas on nimetatud isik seotud M.V.e äriühingute väidetavate teenustega. 7.8 Lisaks viitab kaebaja V. M., kes temaga koos ettevõttes töötas, väites, et nimetatu tegeles samuti kaugtöö küsimustega. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et selle isiku osas erineb kaebuses väidetu märkimisväärselt kaebaja 17.07.2018 seletusest. Nimetatud seletuses väitis kaebaja, et äriühing tegeleb põhiliselt IT-alaste teenuste vahendamisega tema juhtimise all, vähesel määral ka heli- ja valgustusalase tehnika rendiga, millega seletusest nähtuvalt tegeleski V. M. Kaebuses väidab kaebaja aga, et lisaks heli- ja valgustehnika küsimustele tegeles V. M. ka kaugtöö küsimustega, et just tema vestles põhiliselt isikutega Ukrainast ja pidas tööjõuarvestust ning et põhiline osa renditööjõuga seotud dokumentatsioonist võis olla V. M. arvutis. Vastustaja hinnangul on kaebaja varasemaid väiteid muutnud, kuivõrd teab, et tulenevalt V. M. surmast puudub võimalus kaebaja väidete kontrollimiseks. Vastustaja leiab, et kaebaja väidete muutumine V. M. osas ei muuda kaebust usutavamaks, vaid pigem näitab see, et kaebaja soovib vastutusest pääseda, ning toetab maksuhalduri seisukohta, et AT OÜ ei teinud tehinguid VR OÜ ja ALO OÜ-ga. 7.9 Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et puudus vajadus iga kord teenuse jaoks uute kontaktide otsimiseks. Kuigi kaebaja väitel oli tegemist tööjõurendiga, ei nähtu kogutud tõenditest, et M.V.e juhitud äriühingutel oleks olnud mingi sisuline funktsioon väidetavates tehingutes. On selge, et M.V. ei ole andnud vähimaidki arvestatavaid selgitusi tema juhitud äriühingute poolt osutatud teenuste kohta. Ta ei suuda selgitada teenuse hinna kujunemist, ta ei tea, kes koostas arve või kuidas toimus maksmine, ei suuda teha ALO OÜ arvete põhjal vahet, kas tegemist oli tööjõurendi või juriidilise teenusega jne. Kui tegemist oleks olnud tõepoolest tööjõurendiga, siis peaks olema M.V. suuteline andma märksa adekvaatsemat infot äriühingute tegevusest ja teenuste sisust. Üksnes kontakti leidmise eest vahendajale töötundide eest maksmisel puudub igasugune põhjendus. Vastustaja märgib ka, et küsimus ei ole sellest, kas kaebaja peaks suutma selgitada, kust M.V. teenust sisse ostis. Vastustaja hinnangul saab M.V.e ebamääraste ja sisutute vastuste pinnal teha järelduse, et ta ei suuda anda arvestatavaid selgitusi tehingute kohta AT OÜ-ga ja seda põhjusel, et tehinguid polegi toimunud. 7.10 Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja selgitused hinna kujunemise kohta on üldsõnalised. Maksuhaldur on seejuures analüüsinud ka VR OÜ arveid ja leidnud, et tunni hind ei kordu ühelgi korral. Mingit loogikat tunnihindade erinevuses pole. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebaja väide M.V.e poolt hinnaalanduste tegemisest.

7.11 Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja osutas IT alast teenust äriühingutele ise. Kaebaja pole esitanud mingit mõistlikku põhjendust sellele, miks peaks ITalaste teadmistega isik, selle asemel, et otsida ise vajalikku tööjõudu, andma selle ülesande isikule, kellel igasugune teadmine vastavast valdkonnast puudub. Kaebaja põhjendused, et tal polnud aega sellise administratiivse asjaga tegeleda ning et ta ei ole teadlik, kuidas neile oleks saanud raha maksta, on ilmselgelt otsitud ja ebaveenvad. On kaheldav, et asjatundmatule isikule selgitada, millist konkreetset ITalast teenust vaja läheb, on vähem ajakulukas, kui ise vajaliku tööjõu otsimisega tegelemine. Mis puudutab väidet raha maksmisest, siis jääb ebaselgeks, milles seisneb erinevus iga teise teenuse osutajaga, kellelt kaebaja äriühing teenust ostis. Lisaks ei ole ka M.V. suutnud selgitada, kuidas ja kellele ta raha maksis. Ühtegi tõendit selle kohta, et M.V. oleks kaebaja äriühingule kontakte leidnud, ei ole samuti esitatud. 7.12 Kaebaja väide, et ta ei saanudki teada, miks on ALO OÜ arvetel märgitud ainult juriidiline teenus, sest kaebaja neid arveid ei koostanud, on absurdne. Tegelike tehingute puhul oleks mõlema poole huvi, et arve oleks nõuetekohane ja et osutatava teenuse sisu oleks arvele märgitud korrektselt. 7.13 Vastustaja jääb seisukohale, et M.V.e väited arvete sisu, hinna kujunemise ja arvel märgitud lühendi PRO kohta on ebamäärased ja ebaveenvad. Olukorras, kus müüja esindaja ei suuda selgitada enda koostatud arvele märgitut, seab tehingu tegeliku toimumise ilmselgelt kahtluse alla. 7.14 Maksuhaldur on kontrollakti p-s 3 toonud välja, et kaebaja vabanes AT OÜ-st kohe pärast seda, kui äriühingut kohustati esitama täiendavaid dokumente. Maksuhaldur asus seisukohale, et äriühingu võõrandamine toimus tegeliku olukorra, st tehingute mittetoimumise varjamiseks. Kaebaja leiab, et maksuhalduri seisukoht on oletus ning et ettevõtte võõrandamine on tavapärane protseduur. Vastustaja leiab, et asjaolusid ja kaebaja 17.07.2018 seletust arvesse võttes on maksuhalduri seisukoht igati põhjendatud. Kaebaja väitis 17.07.2018 antud seletuses, et tema eesmärk on äriühingut arendada, et tagada firma kasvamine. Vaatamata sellele vabanes kaebaja AT OÜ-st vähem kui kuu aega hiljem. Vastustaja hinnangul tulenes võõrandamine 17.07.2018 esitatud täiendavate dokumentide esitamise nõudest. Selline tegevus on vastuoluline ning viitab soovile varjata tegelikku olukorda. Eelpool kirjeldatud käitumisviis näitab kaebaja soovi otsitud põhjenduste abil maksukohustusest kõrvale hoida. 7.15 Vastustaja selgitab, et kuigi MKS §-s 42 sätestatud kohaselt võib kolmas isik lepinguga endale võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest, ei tähenda see, et maksukohustuslane vabaneks kohustuste täitmisest. Selline isik vastutab kohustuste täitmise eest solidaarselt maksukohustuslasega ning lepinguline vastutus ei võta maksuhaldurilt õigust esitada nõuet maksukohustuslase vastu, kelle kohustus tekib seaduse alusel (MKS § 42 lg 2). Kaebaja endise juhatuse liikmena ei vabane vastutusest, kuna käesoleval juhul on täidetud vastutusotsuse tegemise eeldused. Käenduse osas peab vastustaja vajalikuks veel juhtida tähelepanu, et 23.04.2020 esitatud ajatamise taotluses väitis AT OÜ volitatud esindaja, et tagatist äriühingul esitada ei ole. Vastustaja leiab, et kohtumenetluses esitatud viide käenduse olemasolule on ajatamistaotluses märgituga vastuolus.

7.16 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et VR OÜ-ga ja ALO OÜ-ga seotud küsimused kaebaja isikut ei puuduta. M.V.elt võetud seletused ja tema äriühingute tegevuse analüüsimine AT OÜ tehingute kontrollimisel on igati asjakohane, kuivõrd M.V. oli kaebaja äripartnerite juhatuse liige. Maksuhaldur on välja toonud kaebaja ja M.V.e selgituste vastuolulisuse, mis annab aluse järelduseks, et nende juhitavate äriühingute vahel tegelikke tehinguid ei toimunud. 7.17 Maksuhaldur ei ole seisukohal, et kõik käibemaksukohustuslaste registrisse mittekantud äriühingud mittetegutsevad. Antud juhul on vaidlusaluseks küsimuseks, kas kaebaja juhitud äriühing tegi tehinguid VR OÜ ja ALO OÜ-ga. Seetõttu on nimetatud äriühingute tegevust puudutavad asjaolud vastutusmenetluses kahtlemata olulised. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et VR OÜ ja ALO OÜ on mittetegutsevate äriühingute tunnustega ning viidanud muuhulgas nende äriühingute ettevõtlusega tegelemise kontrollile, mille käigus jätsid mõlemad äriühingud tõendamata ettevõtlusega tegelemise. Maksuhaldur on viidanud ka sellele, et VR OÜ ja ALO OÜ on KMD-des deklareerinud ostu ja müüki peaaegu võrdselt ning et vaatamata suurtele käivetele on äriühingute maksukohustus olnud väike. Vastustaja hinnangul on maksuhaldur eeltoodu põhjal teinud õigustatult järelduse, et selline asjaolu viitab nimetatud äriühingute reaalsele mittetegutsemisele. Lisaks on mõlemad äriühingud on võõrandatud Ukraina kodanikele, millega on muudetud ettevõtted sisuliselt kättesaamatuteks, mis omakorda viitab soovile nende tegevust (täpsemini küll selle puudumist) varjata. 7.18 Viimased VR OÜ arved kaebaja juhitud äriühingule on väljastatud 05.12.2017. Pärast käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist (08.12.2017) VR OÜ enam AT OÜ-le arveid ei esitanud ning alates 27.12.2017 esitas arveid ALO OÜ. Maksumenetluses ei ole esitatud arvestatavat selgitust, miks toimus tehingupartnerite vahetus. Kaebaja väitis maksuhaldurile antud seletuses, et vahetus toimus M.V.e ettepanekul, kuid vastustaja leiab, et vahetus toimus põhjusel, et VR OÜ arvetega ei olnud AT OÜ-l enam võimalik sisendkäibemaksu suurendada ning „tehingupartneri“ vahetus toimus AT OÜ huvides. 7.19 Vastustaja jääb kontrollaktis väljendatud seisukohale, et tasumine ei tõenda teenuse osutamist. Arvete väljastamine ja ülekannete tegemine on võimalik ka olukorras, kus tehinguid tegelikult ei toimu. Tuvastatud asjaolud viitavad, et arved vormistati üksnes eesmärgiga tekitada AT OÜ-le võimalus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, seetõttu ei saa ka ülekandeid pidada tehingute toimumist kinnitavaks. 7.20 MTA ei ole maksuotsuse andmisel rikkunud põhjendamiskohustust, maksuotsus on motiveeritud ja õiguspärane. Maksuotsuses on esitatud kokkuvõte maksumenetluses tuvastatud faktilistest asjaoludest ning maksuhalduri järeldused nende põhjal. Paljasõnaliseks tuleb lugeda ka kaebaja etteheide, et maksuhalduri kasutatud arvestussüsteem on ebaselge. Käibemaksu arvestamise metoodika oli välja toodud maksuotsuse lisas 2. Kui kaebajal tekkis siiski probleeme arvestusest arusaamisel, oli tal võimalik küsida maksuhaldurilt selles osas selgitust. 7.21 Asjaolu, et arvetel on kirjas IT-alase tööga seotud terminid, ei tõenda kuidagi tööjõu rentimist. Samuti ei ole tõendatud arvetel kajastatud juriidiliste teenuste soetamine. Väidetavad tehingupooled ei ole osanud seletada arvetel näidatud hinna

kujunemist (tõendamata on väide, et arvetel on märgitud tunnihind ning pole esitatud ka tundide arvestust). Lisaks on eluliselt ebausutav, et kaebaja kui IT-alaste teadmistega isik, selle asemel, et otsida ise vajalikku tööjõudu, annab selle ülesande isikule, kellel puudub vähimgi arusaam vastavast valdkonnast. Ebaselgeks jääb ka, millised olid teenused, mis kaebaja juhitud äriühing sisse ostis. Vastustaja leiab, et kaebaja ja M.V.e vastuolulised seletused arvete sisu osas ning tehinguid puudutavate asjaolude mitteteadmine näitavad, et arvetel märgitud tehingud ei ole tegelikult toimunud. 7.22 Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja väita, et talle pole selgitatud, milliseid dokumente oleks ta saanud veel täiendavalt lisada. Maksuhaldur on kaebajale väljastanud AT OÜ-le tehtud kontrollakti ja maksuotsuse ning lisaks ka vastutusotsuse projekti. Lisaks oli ta saanud maksuhalduri täiendavate dokumentide nõudmisest teadlikuks juba AT OÜ kontrollis. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebajale kui pikaajalise äriühingute juhtimise kogemusega isikule jäi arusaamatuks, millised olid maksuhalduri seisukohad ja etteheited. Asjaolu, et kaebajale ei saadetud AT OÜ-le tehtud kontrollakti ja maksuotsust koos vastutusotsuse projektiga, vaid hiljem tema taotlusel, ei tähenda, et need dokumendid poleks olnud talle kättesaadavad või et sellega oleks rikutud tema ärakuulamisõigust. Kaebajal oli piisavalt aega nii dokumentidega tutvumiseks, kui ka õigusabi või tõlketeenuse kasutamiseks. Kaebaja väited tõlgi kasutamise vajaduse osas ka ebaveenvad, sest maksumenetluses on kaebaja andnud nii suulisi seletusi kui kirjalikke vastuseid eesti keeles ega ole soovinud tõlgi abi. 7.23 Alusetu on kaebaja väide, et MTA ei ole dokumente uuelt juhatuse liikmelt nõudnud. Maksuhaldur on andnud 19.09.2018 äriühingule korralduse teabe ja dokumentide esitamiseks. Uus juhatuse liige lubas MTA-le dokumendid peale nendega tutvumist ja tõlkimist saata, kuid sellele vaatamata jättis korralduse täitmata. 7.24 Alusetu on kaebaja etteheide, et MTA ei ole põhjendanud, milles seisneb kaebaja süü. Maksuhaldur leidis antud juhul, et kaebaja on tahtlikult rikkunud nimetatud kohustusi. Maksuhaldur on vastutusotsuse punktis 2.2 põhjalikult selgitanud enda seisukohta selles, miks tehinguid tehtud ei ole ja et VR OÜ ja ALO OÜ arveid on maksueelise saamise eesmärgil teadlikult deklareeritud AT OÜ sisendkäibemaksuarvestuses. Tegelikult mittetoimunud tehingute kohta vormistatud arvete kajastamine maksuarvestuses saab olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. 7.25 Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastutusotsuse tegemise ajaks oli AT OÜ õigusvõime lõppenud. AT OÜ ühines 20.05.2020 AEROMAX INTERNATIONAL OÜ-ga. Sellest tulenevalt on AEROMAX INTERNATIONAL OÜ AT OÜ õigusjärglane ja talle on vastavalt MKS § 38 läinud üle kõik MKS-ist, maksuseadusest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2). Vastutusotsus kuulub tühistamisele osas, millega nõutakse kaebajalt AT OÜ intressivõla tasumist.

12.1 VR OÜ on väljastanud AT OÜ-le alljärgnevad arved: 04.09.2017 arve nr 120/109 teenuse kirjeldusega „Remote support ADMIN (1Y/5S)“ mahuga üks komplekt, 06.09.2017 arve nr 124-09 teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (20 units)“ mahuga üks komplekt, 13.09.2017 arve nr 133-09 teenuse kirjeldusega „Web DB upgarde (single)“ mahuga üks komplekt, 15.09.2017 arve nr 132-09 teenuse kirjeldusega „SSL integration (single)“ mahuga üks komplekt, 19.09.2017 arve nr 13909 teenuse kirjeldusega „Remote support NET (1Y/10S)“ mahuga üks komplekt, 25.09.2017 arve nr 144-09 teenuse kirjeldusega „Support network module (HW)“ mahuga üks komplekt, 28.09.2017 arve nr 149-09 teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (35 units)“ mahuga üks komplekt, 30.09.2017 arve nr 159-09 teenuse kirjeldusega „PHP scripting (single)“ mahuga üks komplekt, 16.10.2017 arve nr 167-10ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (200 units)“ mahuga üks komplekt, 21.10.2017 arve nr 171-10ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (35 units)“ mahuga üks komplekt, 03.11.2017 arve nr 182-11ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (45 units)“ mahuga üks komplekt, 07.11.2017 arve nr 185-11ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (25 units)“ mahuga üks komplekt, 0.11.2017 arve nr 198-11ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (60 units)“ mahuga üks komplekt, 21.11.2017 arve nr 20011ABS teenuse kirjeldusega „Network service (single)“ mahuga üks komplekt, 27.11.2017 arve nr 202-11ABS teenuse kirjeldusega „Remote design (60 units)“ mahuga üks komplekt, 8.11.2017 arve nr 204-11ABS teenuse kirjeldusega „Programming (project)“ mahuga üks komplekt, 30.11.2017 arve nr 206-11ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (50 units)“ mahuga üks komplekt, 01.12.2017 arve nr 211-12ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (80 units)“ mahuga üks komplekt, 05.12.2017 arve nr 212-12ABS teenuse kirjeldusega „CRM management“ mahuga üks komplekt ning 05.12.2017 arve nr 212/1-12ABS teenuse kirjeldusega „Remote support PRO (100 units)“ mahuga üks komplekt (MTA 31.08.2020 vastuse lisa 2). ALO OÜ on väljastanud AT OÜ-le 27.12.2017 arve nr ABS171227, 28.12.1017 arve nr ABS171228, 03.01.2018 arve nr ABS180103, 05.01.2018 arve nr ABS180105, 06.01.2018 arve nr ABS180106, 09.01.2018 arve nr ABS180109, 10.01.2018 arve nr ABS180110, 16.01.2018 arve nr ABS180116, 26.01.2018 arve nr ABS180126, 01.02.2018 arve nr ABS180201, 05.02.1018 arve nr ABS180205, 08.02.2018 arve nr ABS180208, 15.02.1018 arve nr ABS180215 ning 05.02.2018 arve nr ABS180205/1, milles on tehingu kirjelduseks märgitud „Korralised juriidilised teenused“ või „Juriidilised teenused“ (MTA 31.08.2020 vastuse lisa 2). 12.2 Kaebuse kohaselt soetas AT OÜ vaidlusaluste arvete alusel tööjõurendi teenust ning ALO OÜ-lt lisaks juriidilisi teenuseid. Poolte vahel ei ole vaidlust, et arved on tasutud ning VR OÜ ja ALO OÜ juhatuse liige M.V. on kinnitanud tehingute toimumist. Vaidlus puudub ka selles, et muid tehinguid tõendavaid dokumente käesolevas asjas esitatud ei ole. Kaebaja selgituse kohaselt koostati tehingute kohta „/.../Arved ja aruandlus/.../Esialgse firmaga (Virtual) lepingut ei olnud, aga Autorisega tegin igaks juhuks.“ (vt X 17.07.2018 suuliste seletuste protokoll). AT OÜ suhtes algatatud kontrollmenetluses võõrandas kaebaja äriühingu Ukraina kodanikule vaid loetud päevad enne seda, kui saabus tema enda poolt MTAga kokku lepitud tähtaeg raamatupidamisdokumentide esitamiseks. Seejuures andis kaebaja AT OÜ võõrandamisel väidetavalt üle kõik tema valduses olnud raamatupidamisdokumendid, tehes sellega võimatuks dokumentide esitamise MTA-le (vt MTA 31.08.2020 vastuse lisa 2 – kirjavahetus dokumentide esitamiseks). AT OÜ uus juhatuse liige MTA

korraldust dokumentide esitamiseks ei täitnud. Korraldused dokumentide esitamiseks jätsid täitmata ka VR OÜ ja ALO OÜ. Seejuures on tähelepanuväärne, et VR OÜ on väljastanud viimased arved AT OÜ-le 05.12.2017 ning pärast KMKR-st kustutamist 08.12.2107 (ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist ning M.V. taandas end juhatuse liikme positsioonilt, kui MTA alustas äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrolli) VR OÜ enam AT OÜ-le arveid ei esitanud ning alates 27.12.2017 esitas arveid ALO OÜ (kustutati KMKR-st 26.03.2018 M.V.e taotlusel ning samuti pärast seda, kui MTA alustas äriühingu ettevõtlusega tegelemise kontrolli). 12.3 Kohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjust arutada selle üle, kas kaebaja oleks pidanud tehingute toimumist kinnitavaid dokumente säilitama või mitte. Äriühingu juhatuse liige ei vabane volituste lõppemisega kohustusest tõendada vajaduse korral tema poolt tehtud majandustehingute toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Konkreetsete tehingutega seonduvat oskab eeldatavalt kõige paremini selgitada isik, kes on ise neid tehinguid teinud. Seega pidi kaebaja vaatamata asjaolule, et tema juhatuse liikme volitused lõppesid AT OÜ suhtes läbiviidud maksumenetluse ajal, andma vastutusmenetluses kaasaaitamiskohustusest tulenevalt maksuhaldurile teavet vaidlusaluste tehingute toimumise asjaolude kohta, et oleks võimalik kontrollida käibedeklaratsioonide tõepärasust. Käesoleval juhul on maksuhaldur seadnud VR OÜ ja ALO OÜ rekvisiitidega arvetel kajastatud tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla seetõttu, et tehingute toimumise kohta ei õnnestunud leida piisavalt tõendeid. Kui kaebaja ei pidanud AT OÜ juhatuse liikmena vajalikuks säilitada enda tarbeks tehingute toimumist kinnitavaid tõendeid, on kaebaja risk, et ta ei suuda tõendada asjaolusid, mille kohustus tal on. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja käitumine AT OÜ-st ja selle raamatupidamisdokumentidest vabanemisel äriühingu suhtes läbiviidava maksumenetluse käigus on ebaloogiline ning viitab soovile varjata asjaolu, et tema poolt juhitud äriühingul dokumente, mis oleks tõendanud tehingute reaalset toimumist, esitada ei olnud. Kaebaja ei ole ka vastutusmenetluses osanud anda mingisugust adekvaatset informatsiooni, mis võimaldanuks maksuhalduril ise leida tõendeid, mis tehingute toimumist kinnitaks. MKS § 150 ei võimalda vaidlustada vastutusotsust vaidlustada pelgalt väitega, et maksuhalduri poolt kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt tehingute mittetoimumist. Kaebaja väide, et ta ei saanud vastutusmenetluses aru, millist teavet ja dokumente tuleb tehingute tõendamiseks esitada, ei ole tõsiseltvõetav. 12.4 Kohus nõustub maksuhalduriga, et VR OÜ ja ALO OÜ arved ei võimalda kindlaks teha ega kontrollida väidetavate majandustehingute sisu. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida mh teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja osutamise kuupäev. Arve sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada tehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (raamatupidamise seaduse § 7 lg 1). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleks arvele märkida vähemalt viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale (vt RKHKo nr 3-3-1-7614, p-d 15-16). VR OÜ arvetel majandustehingu sisuna märgitud IT-alase tööga seotud terminid või ALO OÜ üldsõnaliselt ja abstraktselt märgitud „juriidilised teenused“ ei võimalda tuvastada, milles konkreetselt seisnes arvetel kajastatud teenus. Arvetele ei

ole märgitud ka ühtegi viidet, millisest dokumendist nähtuks tööde täpsem sisu, hinna kujunemine, maht jne. Ühik komplekt ega kaebaja selgitus, et osadel arvetel kajastatud sõna „units“ tähendab tunde, ei anna teenuse mahu kohta mingisugust kontrollimist võimaldavat selgust. Seega ei ole tehingute kohta koostatud arvete alusel võimalik tuvastada VR OÜ-lt ja ALO OÜ-lt väidetavalt soetatud teenuse sisu, mahtu ega seda, kuidas kujunes teenuse hind. 12.5 Kohus nõustub maksuhalduriga, et tehingute majanduslik sisu ega arvnäitajad ei selgu ka tehingute kohta selgitusi andnud kaebaja ega VR OÜ ja ALO OÜ juhatuse liikme M.V.e seletustest. AT OÜ juhatuse liikmena on kaebaja 29.03.2018 e-kirjas MTA-le selgitanud, et „Virtual and Realconstruction OÜ-lt oleme soetanud IT-alase toe ja IT-arenduse tööjõu rendi teenuseid ja Autoris Law Office OÜ-lt ostsime juriidilisi teenuseid, uue IT tööjõu rendi otsese välismaalt sisseostu otsingu, riskide hinnangu ja analüüsi, vastavate lepingute ettevalmistamist ning meie tuleva suure projekti juriidilist ettevalmistust./.../“ 17.07.2018 MTA-le antud suulistes seletustes selgitas kaebaja, et M.V. organiseeris talle spetsialiste ning edastas tegijate kontakte. Kaebaja edastas kontaktisoovid M.V.ele suuliselt ning kontaktidega suhtles kaebaja „[o]saliselt suuliselt, mõnede asjadega kirjalikult./.../Antud juhul aga vastutas selle eest M. Suhtlemisel kasutasime telegrammi (Skype moodi programm).“ Küsimusele, kas kaebaja oskab nimetada mõnda kontakti, vastas kaebaja, et „[o]sa neist oli Ukrainast, suurem osa neist rääkis vene keelt“. Küsimusele, kas on olemas tõendid kontaktidega suhtlemise kohta, vastas kaebaja, et „[m]a arvan, et on võimalik välja võtta küll. Seal küll mingi aja pärast väljavõtted kustuvad, On ka võimalik, et osad asjad võivad olla selle surnud töötaja arvutis. Ta alustas aktiivsemalt töötamist eelmise aasta detsembris.“ VR OÜ arvetel märgitud hinna kujunemise kohta selgitas kaebaja, et „Units tähendab tunde, Tunnihind seal kõikus. Vahel tegi M. mulle hinnaalandust. Kasutasime osa sisse ostetud tundidest oma programmi programmeerimiseks.“ Mõnel arvel märgitud lühendi PRO kohta selgitas kaebaja, et see tähendab erispetsialiste. ALO OÜ arvete osas selgitas kaebaja „[s]ee oli vajalik meie enda süsteemi arendamiseks, nt oli vaja teada kaustajatingimuste kohta või uue isikuandmete kaitse seaduse kohta. Nii palju ma ei ole Autoris Law Office OÜ-lt juriidilist teenust ostnud, kui arvetel näidatud. Ma ei tea, miks M. arvele sellise sisu pani, tal olid mingid stamp kirjeldused. See algas V. juhtumi ajal ja sellele formaalsusele ma tähelepanu ei pööranud.“ Küsimusele, kes teostas ALO OÜ arvete alusel töid vastas kaebaja, et “[m]is puudutab IT töid, siis seal olid erinevad isikud, Juriidilisi teenuseid osutas M.“ (vt X 17.07.2018 suuliste seletuste protokoll). Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei osanud nimetada ühtegi inimest, kes oleks tema poolt juhitud äriühingule VR OÜ ja ALO OÜ arvete alusel tööjõurendi teenust osutanud, kui palju neid oli ning milliseid töid nad tegid ega selgitada, milles seisnes ALO OÜ poolt osutatud juriidiline teenus ning millises mahus seda osutati. Samuti ei võimalda kaebaja üldsõnaline selgitus erinevatest hinnaklassidest aru saada, kuidas kujunes arvetel kajastatud teenuse hind. Olukorras, kus kaebaja ei ole tehingute kohta seletusi andes toonud välja ühtegi sellist asjaolu, mille esinemist oleks võimalik kontrollida, on maksuhaldur põhjendatult lugenud tema seletused paljasõnalisteks. Ka kaebuses esitatud kriitika kontrollaktis tuvastatule tehingute sisu ei ava. VR OÜ ja ALO OÜ kontrollitava perioodi seaduslik esindaja M. V. on 24.10.2018 MTA-le antud suulistes seletustes kinnitanud, et VR OÜ rentis perioodil september kuni detsember 2017 AT OÜ-le tööjõudu. Samas ei osanud M. V. selgitada, kes olid need isikud, keda kaebaja poolt juhitud äriühingule renditi, kui palju neid oli, mis töid nad tegid, milline oli nende töötasu ja kuidas seda maksti: „[m]a ei mäleta kui palju inimesi me rentisime, pole õrna aimugi“. M. V.

selgituse kohaselt osutasid AT OÜ-le teenust kontaktid valdavalt Ukrainast, keda aitas otsida keegi Vitali või Viktor (täpset nime ei mäletanud) ning mingisugused kontaktid leidis ka M. V. väidetavalt internetist, kuid milliselt interneti aadressilt ta need inimesed leidis, ei mäletanud. Arvetel kajastatud teenuse hinna kujunemise kohta ei osanud M. V. selgitada rohkem kui sellega, et hind kujunes kokkuleppel. ALO OÜ jätkas 2017 detsembrist kuni 2018 veebruarini AT OÜ-le tööjõurendi teenuste osutamisega, nagu seda oli varem tehtud VR OÜ nimel ning lisaks osutas juriidilist teenust. M. V. ei osanud öelda, miks oli ALO OÜ arvetel märgitud ainult juriidilised teenused ega eristada, milline arve oli koostatud juriidilise teenuse ja milline tööjõurendi kohta. M. V. kinnitas, et osutas AT OÜ-le juriidilist teenust isiklikult, kuid seda, millistel teemadel ja millises mahus, ta ei mäletanud (vt M. V. 24.10.2018 suuliste seletuste protokoll). Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et M. V. võetud seletused ja tema äriühingute tegevuse analüüsimine ei ole vaidlusaluste tehingute kontrollimisel asjakohane. Tehingute tagantjärele kontrollimisel on tehingu teise poole kinnitus ning selgitused tehingute üksikasjades, tehingu toimumise kohta üheks oluliseks tõendiks. Asjaolu, et väidetav tööjõurendi vahendaja ja juriidiliste teenuste osutaja ei ole osanud selgitada, kes olid need isikud, keda ta kaebaja poolt juhitud äriühingule rentis, kui palju neid oli, missugune oli nende töötasu ja kuidas seda maksti, kuidas kujunes AT OÜ-le müüdava teenuse hind, missugune oli selle maht, miks oli ALO OÜ arvetele märgitud ainult juriidilised teenused, kui tegelikult osutati ka IT alaseid teenuseid, milles seisnes juriidiliste teenuste sisu ning millises mahus mingisugust teenust osutati, lubab koosmõjus tehingute sisu ja mahtu puudutavate mistahes tõendite puudumisega, asuda seisukohale, et arvetel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud. 12.6 Tehingute toimumist ei kinnita ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et renditöötajatega suhtles, hindas nende sobivust ning pidas tööjõuarvestust praeguseks surnud V. M, kelle arvutis, oli ka põhiline osa renditööjõuga seotud dokumentatsioonist. Esiteks ei ole selline väide kontrollitav. Teiseks ei ole eluliselt usutav, et V. M. rolli olulisus vaidlusalustes tehingutega seoses ilmneb alles kohtumenetluses, muutudes seejuures aja jooksul üha detailirohkemaks kuni tema ametijuhendi leidmiseni kaebaja väidetavast ekirjade arhiivist. Kolmandaks nähtub AT OÜ poolt deklareeritud andmetest oli V. M. AT OÜ töötajana registreeritud ajavahemikul 01.12.2017-12.01.2018 ning töötasu väljamakseid talle deklareeritud ei ole. Ei ole usutav, et isiku, kellel oli tuvastamist võimaldav seos AT OÜ-ga vähem kui 1,5 kuud, valduses oli kogu renditööjõuga seotud dokumentatsioon ning kes vastutas, sh tasu saamata, sisuliselt kogu vaidlusaluse renditööjõuga suhtlemise, sobivuse hindamise kui ka tööjõuarvestuse pidamise eest ajavahemikul september 2017 – jaanuar 2018. Mis puudutab kaebaja poolt 02.02.2021 kohtule esitatud AT OÜ IT kaugtöö juhi ametijuhendit, mille koostamise aeg ei ole tuvastatav, nõustub kohus maksuhalduriga, et tegemist on ebausaldusväärse tõendiga, mis kaebaja väiteid, et V. M. vaidlusaluse renditööjõuga suhtles ning arvestust pidas, kuidagi ei tõenda. 12.7 Tehingute tegelikku toimumist ei kinnita antud juhul ka see, et kaebaja tasus arvete alusel VR OÜ ja ALO OÜ arveldusarvetele. Kui pole võimalik tuvastada ühtegi asjaolu, mis kinnitaks, et kõnealused äriühingud AT OÜ-le reaalselt teenust osutasid, ei saa üksnes arvete tasumine kinnitada tehingute tegemist poolte vahel.

äriühingu majandustegevus selliselt, et sellest tekkivad maksukohustused oleksid õigeaegselt deklareeritud ning tasumisele kuuluvad maksusummad tasutud. Vaidlust ei ole selles, et AT OÜ maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli selle äriühingu ainus juhatuse liige ehk teisisõnu isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja majandustegevuse korraldamise eest. Seega pidi kaebaja korraldama AT OÜ majandustegevuse selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama õigeaegselt maksuõigussuhete seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja maksusummad ning korraldama nende õigeaegse tasumise. Kaebaja puhul seisnes MKS §-s 8 sätestatud kohustuse rikkumine selles, et kajastas AT OÜ käibedeklaratsioonides ajavahemikul 09.2017 kuni 02.2018 VR OÜ ja ALO OÜ rekvisiitidega võltsarveid eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat. Kohus nõustub maksuhalduriga, et kaebaja tegevus fiktiivsete arvete kajastamises AT OÜ raamatupidamises ja maksuarvestuses oli tahtlik ning põhjuslik seos kaebaja õigusvastase tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on ilmselge.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys

OSALISELT TÜHISTATUD

TALLINNA

RINGKONNAKOHTU

03.02.2022 KOHTUOTSUSEGA.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.