Linus Capital OÜ kaebus tuvastada Tallinna üldplaneeringu osaline tühisus; tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 registrikanne nr 50000399013 ja kohustada ametit metsateatist registreerima
Menetlusosalised
Kaebaja – Linus Capital OÜ, esindaja Jarmo Luht Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Vastustaja – Keskkonnaamet, esindaja Johanna Jürima
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Linus Capital OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Linus Capital OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneering.
2.Jätta asja juurde võtmata Rahandusministeeriumi 03.11.2020 kiri nr 14-11/2368-26.
3.Jätta tähelepanuta Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 1-11/35-2 ning Lemmiku tn 50 maa tagastamise toimik.
Jätta läbi vaatamata Linus Capital OÜ 09.02.2021 esialgse õiguskaitse taotlus.
5.Jätta Linus Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1223 muutmata.
6.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.04.2021. Otsuse p-le 4 võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.
3-20-1223 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Linus Capital OÜ esitas 04.05.2020 Keskkonnaametile metsateatise Lemmiku tn 50 kinnistu raadamiseks turba väljutamise eesmärgil. Keskkonnaamet keeldus 22.06.2020 registrikandega nr 50000399013 metsaressursi arvestuse riiklikus registris metsateatise registreerimisest, sest kavandatud raadamine on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga.
2.Linus Capital OÜ esitas 26.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis võeti halduskohtu 01.07.2020 ja 07.07.2020 määrustega menetlusse järgmistes nõuetes: 1) tuvastada Lemmiku tn 50 kinnistu osas Tallinna üldplaneeringu tühisus; 2) tühistada registrikanne nr 50000399013 ja 3) kohustada metsateatist registreerima 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Üldplaneeringu p 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, p 8.1 „Arengusuunad“ ja p 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning maakasutusplaani juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on määratud ja kehtestatud vastuolus kehtinud planeerimis- ja ehitusseadusega (PES). Planeeringu kehtestamise ajal oli Lemmiku tn 50 maaüksus reformimata riigimaa, mistõttu oleks maakasutuse juhtfunktsioon tulnud kooskõlastada Maaametiga. Maaüksus oli haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu ning 04.12.1997 kantud riigi maardlate registrisse, kuid puuduvad andmed, et planeering oleks kooskõlastatud Keskkonnaministeeriumiga. On ilmne, et Maa-amet ja Keskkonnaministeerium poleks planeeringut kooskõlastanud, sest see halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimist ja juurdepääsu maavarale. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-de 3 ja 5 järgi on planeering tühine, sest välistab Lemmiku tn 50 kinnistu raadamise turba väljutamise eesmärgil. Lemmiku tn 50 kinnistul ei saa olla puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, sest kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 p 5 kohaselt ei olnud maakasutuse juhtfunktsioon maakasutus- ja ehitustingimuseks ega kohaseks puhkeala määranguks. Üldplaneering oli aluseks territooriumi funktsionaalsel tsoneerimisel. Lemmiku tn 50 kinnistu ei saa olla ka roheala, sest selline termin sätestati alles 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega (PlanS). Kinnistu ei 2(10)
3-20-1223 saanud olla samuti rohevõrgustiku tuumala, sest rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmise kohustus sätestati alles 01.01.2003. Kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide nimistusse. Üldplaneeringust tulenevad kohustused on vastukäivad, sest Lemmiku tn 30 maaüksusele, mille maakasutuse juhtfunktsioon on identne kaebaja kinnistuga, on lubatud moodustada 18 elamukrunti. Kohalik omavalitsus ei ole kinnistu omanikku maakasutuse kitsendustest informeerinud (HMS § 63 lg 2 p 5). Keskkonnaamet asus metsateatise kontrollimisel alusetult kaalutlema kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla üldplaneeringuga.
3.Tallinna Halduskohus jättis 22.10.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja tugineb üldplaneeringu tühistust väites HMS § 63 lg 2 p-le 3 (pädevuse puudumine) ja p-le 5 (õigused ja kohustused on vastukäivad). Kohtupraktika järgi on haldusakti tühisuse tuvastamine põhjendatud vaid juhul, kui HMS § 63 lg-s 2 nimetatud aluste esinemine on ilmselge. Kaebaja poolt osundatud asjaolud ei viita üldplaneeringu tühisusele. Pole alust pidada väidetavaid puudusi ilmselgeteks, arvestades, et üldplaneering kehtestati 2001. aastal, kuid kaebaja pöördus kohtusse 2020. aastal. Üldplaneeringu võimalik õigusvastasus (ebaproportsionaalsus) ei tingi ühelgi juhul planeeringu tühisust. Kooskõlastuste puudumine ei ole haldusakti tühisuse aluseks. Üldplaneeringu on kehtestanud selleks pädev haldusorgan. Kooskõlastamine toimub avalikes huvides, mitte konkreetse isiku õiguste kaitseks. Planeeringumenetlusse oli kaasatud Keskkonnaministeerium, planeeringule andis kooskõlastuse Harju maavanem. Üldplaneeringu ülesandeks ei ole täpselt määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika ruumilise arengu põhisuunad. Asjakohatud on kaebaja etteheited seoses mõistete „rohealad“ ja „rohevõrgustik“ üldplaneeringu kehtestamisest ajaliselt hilisema reguleerimisega. Asjaolu, et hiljem vastu võetud seadustes kasutatakse muid mõisteid, ei muuda kehtivas üldplaneeringus alale määratud peamist funktsiooni ja põhieesmärke. Vaidlust ei ole, et üldplaneeringuga on Lemmiku tn 50 kinnistule määratud juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“. See pidi kaebajale olema teada juba kinnistu omandamisel 2011. aastal. Asjaolu, et mõnel sama juhtotstarbega kinnistul on peetud võimalikuks kehtestada üldplaneeringut muutev detailplaneering, ei tähenda, et seda peab lubama ka kaebaja kinnistul. Ka Lemmiku tn 50 kinnistu osas on linnale esitatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega, mille menetlus on alles pooleli. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on oluline osa Nõmme linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada. Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 järgi kontrollib Keskkonnaamet muu hulgas nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on õigus selle registreerimisest keelduda, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks (MS § 41 lg 8).
3(10)
3-20-1223 Kaebaja järeldas ekslikult, et Keskkonnaametil polnud õigust kontrollida metsateatise alusel kavandatud raie vastavust Tallinna üldplaneeringule. Ka üldplaneering on hõlmatud mõistega „õigusakt“. Keskkonnaamet ei sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida. Põhjendamatu on kaebaja väide, et Keskkonnaamet asus üldplaneeringust tuletama kitsendusi ja piiranguid, mida seal ei ole. Kinnistu juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on üldplaneeringu p-s 4.2 defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu p 8.1 järgi tuleb Tallinna maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Kaebaja kavandas raadamist terve eraldise pindala (1,09 ha) ulatuses raiemahuga 215 tm. Metsa, pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal ei ole metsa raadamine üldplaneeringuga kooskõlas. Raadamise käigus likvideeritakse kõik puud ja olemasolev looduskeskkond hävineb. Omandipõhiõigus ei ole piiramatu ning kinnisasja omanik ei saa eeldada, et temale kuuluval kinnistul võimaldatakse soovitud raie tegemist. Keskkonnaamet on keeldunud metsa raadamisest, kuid peab sobilikuks nt hooldus-, valik- või turberaietega majandamist. Kaebaja saab omandiõigust kasutada kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
4.Linus Capital OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 22.10.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Lisaks taotleb kaebaja võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega kehtestatud Tallinna üldplaneering. Halduskohus tugines Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 määrusele asjas nr 3-20-852. Kaebaja ei olnud seal menetlusosaline, mistõttu ei saa seal lahendis väidetu piirata üldplaneeringust tulenevate piirangute kohtulikku kontrolli. Kaebaja ei saanud üldplaneeringut vaidlustada, sest kaebaja õiguseellasele tagastati maa alles viis aastat peale üldplaneeringu kehtestamist. Seda, et maa osas piirangud puuduvad, kinnitab Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 korraldus nr 22-k. Halduskohus jättis selle kui asjas kõige olulisema tõendi tähelepanuta. Halduskohus väitis üllatuslikult, et üldplaneeringu on kooskõlastanud Harju maavanem. Selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Kohus ei veendunud, et maavanema ei ületanud planeeringut kooskõlastades PES §-st 22 tulenevat pädevust. Maardlate valitseja kooskõlastus puudub igal juhul. Tegevused, mis piiravad juurdepääsu maavarale, on keelatud. Haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Seega ei saa üldplaneeringu õiguspärasuse hindamisel juhinduda rohealade ja rohevõrgustiku tänasest tähendusest. Halduskohus on põhjendamatult samastanud erinevatel aegadel kehtinud mõisted. Kaebajale oli kinnistu omandamisel teada, et kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon on „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“. Vaidluse esemeks on, kas nimetatud juhtfunktsioonist tuleneb raadamise keeld maapõueseaduse (MaaPS) § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatud turba väljutamise eesmärgil. Halduskohus ei hinnanud asjaolu, et kinnistu oli alates 04.12.1997 haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu ja kantud riigi maardlate registrisse. Kohus ei kontrollinud, kas kinnistu juhtfunktsioon on eeltooduga vastuolus ning kas seda vastuolu hinnati üldplaneeringu kehtestamisel. Ei nähtu, et kohus oleks tutvunud maardlate
4(10)
3-20-1223 registri andmetega. Seega ei ole kohus piisavalt järginud uurimispõhimõtet ja on eiranud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kuna endisele Lemmiku tn 30 maaüksusele lubati ehitada elamurajoon, millele eelnes metsa raadamine, tuleb kaebajat kohelda võrdselt. Raadamine turba väljutamise eesmärgil on lubatav detailplaneeringut koostamata. Lemmiku tn 50 kinnistu puistut ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ning see ei kuulu ka Pääsküla raba kaitsealasse. Seega on raadamine lubatav. Puistu vastab MS § 3 lg 2 p-s 1 sätestatud metsamaa tunnustele. Kuna raadamise eesmärgiks on turba väljutamine (MaaPS § 95 lg-d 1 ja 2), on raadamine võimalik (MS § 32 lg 1 ja lg 2 p 4). Asja menetlev kohtunik ei ole kaebajale teadaolevalt muinsuskaitse- ja miljööalade ekspert. Seetõttu on kohtuotsuses esitatud viited Nõmme miljööle otsitud ja ebapädevad. Kohus jättis alternatiivselt esitatud taotluse rahuldamata. Kaebaja jäi kõigi esitatud taotluste juurde ning kohus pidi tühisuse tuvastamise taotlust rahuldamata jättes lahendama taotluse tuvastada, et Tallinna üldplaneeringust ei tulene Lemmiku tn 50 kinnistu kasutamisele kitsendusi ja piiranguid, mis välistavad Lemmiku tn 50 kinnistu raadamise turba väljutamise eesmärgil. Otsuses puuduvad põhjendused, miks jättis kohus selle taotluse läbi vaatamata. Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 korraldusega nr 22-k on kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks määratud maatulundusmaa. Vaidlust pole selles, et kinnistul asuv puistu pole park ega haljasala. Seega saab vaidlusaluseks küsimuseks olla vaid see, kas kinnistul asuv puistu on puhkeotstarbeline ala. Halduskohtu sellekohane jaatav seisukoht on oletuslik ega tugine tegelikkusele. Ka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ pole Lemmiku tn 50 kinnistut määratud rohevõrgustiku tuumala hulka. Kinnistu on juba 1997. aastal haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu ning seetõttu ei saanud selle juhtotstarve olla puhkeotstarbeline maa. Maaomanikul on lubatud turbaväljutamine omatarbeks. Maa tagastati omandireformi käigus kui maatulundusmaa. Kohalik omavalitsus pole soovinud selle sotsiaalmaana munitsipaalomandisse andmist. Järelikult puudub kinnistul puhkeotstarbeline väärtus. Harju maakonna planeering 2030+ näeb kinnistut turbamaardla osana. Halduskohus pole põhjendanud, miks pidi Keskkonnaamet metsateatise menetluses juhinduma Tallinna üldplaneeringust, aga mitte eelnevalt viidatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust ja Harju maakonna planeeringust 2030+. Asjaolu, et turba väljutamiseks on vajalik teostada raadamine, ei saa olla metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks. Raadamine on üheks seaduslikuks metsamajandamise viisiks. Maaomanikku ei ole maa kasutamise kitsendustest teavitatud. Keskkonnaametil puudub kaalutlusõigus hinnata raadamise vastavust Tallinna üldplaneeringus sätestatud eesmärkidele. Ta kontrollib üksnes teatise alusel kavandatava raie vastavust õigusaktide nõuetele, mitte õigusaktide eesmärkidele. Kui vastustajal oleks diskretsioon, eeldaks see kohase menetluse läbiviimist, sh kaebaja ärakuulamist. Kaebajat ära ei kuulatud ning seetõttu jäeti arvestamata, et Lemmiku tn 50 kinnistu omanik on 10.09.2020 loovutanud MaaPS § 95 lg 2 alusel turbaväljutamise õiguse füüsilisele isikule.
5.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. 5(10)
3-20-1223 Tallinna Linnavalitsuse 11.01.2006 korralduse nr 22-k puhul on tegemist Lemmiku tn 50 kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise otsusega, millega muu hulgas määrati kinnistu sihtotstarbeks maatulundusmaa. See otsus ei näita kuidagi üldplaneeringu tühisust. Metsateatise registreerimisest keeldumisega ei ole korralduse nr 22-k regulatiivsust muudetud. Raadamine on MS § 32 lg 1 kohaselt raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamine. Maardla määratlemine ei anna õigust raadamisele ja maavara kaevandamisele, vaid see peab vastama õigusaktidele ning olemasolevatele kitsendustele. Vastavad kitsendused tulenevadki antud juhul üldplaneeringust, millega on kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Üldplaneeringu eesmärgiks on kinnistul metsa säilitamine ja see on kooskõlas kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbega. Raadamine ei ole metsamajandamise viis.
6.Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus leidis õigesti, et üldplaneering ei ole ilmselgelt tühine ning vastustaja keeldus põhjendatult metsateatisega kavandatud raie registreerimisest. Tallinna üldplaneering on kehtiv haldusakt ning täitmiseks kohustuslik. Kuna üldplaneering on õigusakt MS § 41 lg 8 mõttes, pidi vastustaja muu hulgas kontrollima metsateatise vastavust üldplaneeringule. Raadamine on üldplaneeringuga vastuolus. Kaebaja leiab vääralt, et raadamine on üheks metsamajandamise viisiks. MS-st tuleneb ühemõtteliselt vastupidine. Vastustajale ei ole esitatud koos metsateatisega ühtegi raadamise alusdokumenti (MS § 32 lg 2). Lisatud olid üksnes dokumendid, mis puudutavad Pääsküla turbamaardla registrisse kandmist. Kaebaja väitis apellatsioonkaebuses, et loovutas 10.09.2020 turbaväljamise õiguse füüsilisele isikule (MaaPS § 95 lg 2), kuid sellekohast dokumenti pole esitatud. Ka juhul, kui selline loovutamine aset leidis, ei oma see mingit tähtsust seoses 22.06.2020 keeldumise kohtuliku kontrolliga. Metsateatisega kavandatud raie registreeringu või registreerimata jätmise näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus asjas nr 3-20580). Vastustaja on keeldumist nõuetekohaselt põhjendanud. Kaebaja palub kohustada vastustajat metsateatist registreerima 10 päeva jooksul ilma täiendava kaalumiseta. MS § 42 lg 3 (01.09.2020 muudatus) sätestab, et rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Seega ei ole otsuse täitmine kaebaja soovitud kujul võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuses taotluse Tallinna üldplaneeringu tõendina asja juurde võtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et seoses Tallinna üldplaneeringu osalise tühisuse kindlakstegemise nõudega on üldplaneering kohtumenetluse esemeks ning seetõttu juba algusest peale olnud kohtumenetluses tõendiks. Asjaolu, et seda pole füüsiliselt toimikusse lisatud, eeltoodut ei muuda. Tallinna üldplaneering on avalikult kättesaadav ning kõik menetlusosalised on sellele takistusteta tuginenud. Ka kaebaja ise on oma 6(10)
3-20-1223 menetlusdokumentidesse lisanud lingi üldplaneeringule ning teinud üldplaneeringust väljavõtteid. Kui kaebaja leidis, et vajalik on üldplaneeringu füüsiline lisamine pabertoimikusse, oleks saanud vastava taotluse esitaja juba halduskohtule. Ringkonnakohus jätab taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja esitas 09.02.2021 ringkonnakohtule täiendavad taotlused. Ta palub asja juurde võtta järgmised dokumendid: 1) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 111/35-2, millest nähtub Tallinna üldplaneeringu menetleja seisukoht, et Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtfunktsiooniks oli üldplaneeringus määratud metsamaa ja üldplaneeringuga ei kitsendatud Lemmiku tn 50 maakasutust või krundi ehitusõigust; 2) Lemmiku tn 50 maa tagastamise toimik, mis kinnitab, et Lemmiku tn 50 maa tagastamisel puudus kinnistul rekreatsiooniline kaitse-eesmärk; 3) Rahandusministri 03.11.2020 kiri nr 14-11/2368-26, mis tõendab, et Nõmme linnaosa üldplaneering, millega Tallinna linn soovib muuta Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtfunktsiooni rohealaks ja kehtestada uuendusraie ja raadamise keelu, on saanud järelevalve teostajalt heakskiidu. Lisaks palub kaebaja küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Uuendusraie ja raadamise keelamine Lemmiku tn 50 kinnistul on ebaproportsionaalne. Tuleb välja selgitada, kas MS § 42 lg-st 3 tulenevad omandikitsendused on nende rekreatsioonilist eesmärki silmas pidades proportsionaalsed. Kuna MS § 32 lg 2 p 4 sõnastusest ei selgu üheselt, kas raadamine on lubatav MaaPS § 95 lg-s 1 sätestatud tegevuse eesmärgil ja kooskõlas 01.09.2020 jõustunud MS § 42 lg 3 esimese lause sõnastusega, tuleb MS eelnimetatud normide suhtes läbi viia põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja õiguste kaitseks tuleb esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuotsuse jõustumiseni keelata Tallinna üldplaneeringus Lemmiku tn 50 kinnistu osas sätestatud metsamajanduspiirangute muutmine. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 on vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneering ning see on järelevalve menetluses heaks kiidetud. Nõmme linnaosa üldplaneering seab Lemmiku tn 50 kinnistu metsamajandamisele uuendusraie ja raadamise tegemise keelu. Selline tagajärg tuleb kuni kohtuvaidluse lõpuni välistada. Kui esialgset õiguskaitset ei rakendata, siis on oht, et soodsa otsuse puhul ei saa kaebuse eesmärki saavutada, sest linn kehtestab Nõmme linnaosa üldplaneeringus metsamajandamise piirangud. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine toob kaasa uued kohtuvaidlused.
9.Enne taotluste lahendamist selgitab ringkonnakohus kaebajale käesoleva kohtuvaidluse piire. Tallinna Halduskohus võttis 01.07.2020 määrusega menetlusse järgmised nõuded: tuvastada Lemmiku tn 50 kinnistu osas Tallinna üldplaneeringu osaline tühisus ning tühistada keelduv registrikanne ja kohustada Keskkonnaametit metsateatise registreerimiseks. Kui kaebaja ei nõustunud kohtu tõlgendusega, tuli kohut sellest teavitada. Lisaks tagastas halduskohus kaebuse keelamisnõude osas (keelata Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine Lemmiku tn 50 kinnistu osas rohealana). Kaebaja esitas halduskohtu 01.07.2020 määrusele 06.07.2020 vastuväite, vaieldes vastu keelamiskaebuse tagastamisele ning leides veel, et põhjendamatult jäeti menetlusse võtmata kohustamiskaebus teha Keskkonnaametile kohustuslik ettekirjutus ilma asjaolude täiendava kaalumiseta registreerida metsateatis 10 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Halduskohus rahuldas vastuväite osas, mis puudutas kohustamisnõude rahuldamisel tähtaja määramist. 7(10)
3-20-1223 Tallinna Ringkonnakohus võttis 10.07.2020 määruses seisukoha seoses keelamiskaebuse tagastamisega ning nõustus halduskohtuga, et Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamisega ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi, sest seda on võimalik hiljem vaidlustada. Määrus on jõustunud. Samuti jättis ringkonnakohus 10.07.2020 määrusega muutmata halduskohtu 01.07.2020 määruse p-i 5, millega halduskohus ei rahuldanud kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (peatada Tallinna üldplaneeringu kehtivus ja keelata kaebaja kinnistu osas Nõmme linnaosa üldplaneeringu kehtestamine). Kuna kohus tagastas keelamiskaebuse, puudus alus keelamiskaebuse eesmärgi saavutamist tagava esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Eelnevast nähtub, et kohtu menetluses on kolm nõuet: 1) tuvastada Tallinna üldplaneeringu osaline tühisus; 2) tühistada Keskkonnaameti 22.06.2020 keeldumine; 3) kohustada Keskkonnaametit registreeringut tegema 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kõik esitatud taotlused peavad olema seotud eelnimetatud nõuetega.
10.Ringkonnakohus leiab, et asjaga on seotud vaid taotlused võtta asja juurde Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri ja Lemmiku tn 50 maa tagastamise toimik. Tõendid tuleb aga jätta tähelepanuta, sest need on esitatud hilinemisega. HKMS § 198 lg 2 järgi hindab ringkonnakohus halduskohtu otsuses hindamata tõendeid vaid juhul, kui halduskohus jättis tõendid tähelepanuta, tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusnormi rikkumise tõttu või polnud tõendile võimalik varem viidata muul mõjuval põhjusel. Uue tõendi lubatavust peab menetlusosaline põhistama; põhistuste esitamata jätmisel jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Kaebaja ei ole põhistanud, miks ei olnud võimalik tõendeid esitada halduskohtus. Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendid pole asja õigemaks lahendamiseks vajalikud. Rahandusministri 03.11.2020 kiri on seotud Nõmme linnaosa üldplaneeringu menetlusega ning kohtud on kaebajale juba selgitanud, et selles osas ei toimu hetkel kohtumenetlust. Nimetatud tõendil pole järelikult asjas tähtsust ning see tuleb jätta asja juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2).
11.Põhjendatud pole Euroopa Kohtult eelotsuse küsimise taotlus, sest vaidlus ei ole seotud mõne Euroopa Liidu õigusakti tõlgendamisega. Samuti ei näe ringkonnakohus põhjust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks MS § 32 lg 2 p 4 ja § 42 lg 3 suhtes. MS § 42 lg 3 jõustus 01.09.2020, s.o peale keelduva otsuse tegemist ning pole juba seetõttu asjassepuutuv. MS § 32 lg 2 p 4 sätestab, et raadamist tehakse muu õigusaktidest tuleneva kehtiva projekti, hoolduskava või dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Ringkonnakohtule ei ole äratuntav, kuidas saab see norm riivata põhiseadusvastaselt mõnda kaebaja põhiõigust. Asjaolu, et normi on võimalik tõlgendada, ei tähenda, et see on põhiseadusvastane.
12.Esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, sest väljub kaebuse piiridest. Lisaks on sisuliselt tegemist korduva taotlusega. Kaebaja on küll muutnud sõnastust, kuid jätkuvalt on taotlus suunatud sellele, et Lemmiku tn 50 osas ei kehtestataks Nõmme linnaosa üldplaneeringut. Ringkonnakohus jätab taotluse läbi vaatamata. Kui Nõmme linnaosa üldplaneering kehtestatakse, on kaebajal õigus see kohtus vaidlustada. Apellatsioonkaebuse läbivaatamine
8(10)
3-20-1223
13.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kohtu menetluses on Tallinna üldplaneeringu tühisuse kindlakstegemise nõue. Seega pole asjakohane arutelu selle üle, kas ja milliste piirangute seadmine oli Lemmiku tn 50 kinnistule põhjendatud, vaid tuvastada tuleb üksnes see, kas esineb mõni HMS §-s 63 nimetatud ilmselge haldusakti tühisuse alus. Kaebaja leiab, et haldusakti pole andnud pädev haldusorgan (HMS § 63 lg 2 p 3) ning sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või pole haldusakti muul objektiivsel põhjusel võimalik täita (HMS § 63 lg 2 p 5). Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud puudusi Tallinna üldplaneeringul Lemmiku tn 50 kinnistut puudutavas osas ei ole. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Linnavolikogu oli pädev üldplaneeringut kehtestama. Võimalike kooskõlastuste puudumine on menetlusviga, mis võib kaasa tuua haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise, mitte aga tühisuse (HMS § 58). Üldplaneering ei ole Lemmiku tn 50 osas vastuoluline. Sealt nähtub üheselt, et kinnistu asub alal, mille maakasutuse juhtfunktsioon on „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“. Vastuolud peavad olema konkreetse haldusakti enda sees. Haldusakti tühisust ei tingi see, kui ta on vastuolus mõne muu õigusaktiga. Asjaolu, et kaebaja ei saanud üldplaneeringut õigeaegselt vaidlustada, sest planeeringu kehtestamise ajal oli maaüksuse osas omandireform veel pooleli, ei tähenda, et planeeringu võimalikke puudusi saab tulla vaidlustama tühisuse kindlakstegemise nõudega. Kuna üldplaneering ei ole tühine, tuleb tähelepanuta jätta kõik need kaebuse ja apellatsioonkaebuse väited, mis väljuvad HMS §-i 63 reguleerimisalast. Halduskohus ei pidanud kontrollima, kas üldplaneeringuga määratud juhtfunktsioon on kooskõlas MaaPS-ga, kas kinnistul asuv puistu on vajalik rohekoridoride toimimiseks või puhkealana, kas seda tuleb mingil muul põhjusel kaitsta, kas raadamine kahjustab Nõmme miljööd, kas kooskõlastused on antud nõuetekohaselt.
15.Keskkonnaamet keeldus metsateatise registreeringu tegemisest viitega Tallinna üldplaneeringus sätestatud maa juhtotstarbele ning asjaolule, et raadamise teostamine turba tootmise eesmärgil on vastuolus üldplaneeringus toodud juhtotstarbega. Raadamine välistab roheala eesmärgipärase toimimise, metsaala kaotab roheala funktsiooni ja eesmärgi. Kaebaja leiab ekslikult, et Keskkonnaamet ei tohtinud sellist hindamist läbi viia.
16.Ringkonnakohus on sarnastel asjaoludel lageraie tegemise võimalikkust hinnanud 29.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-20-245, kus kaebaja esindajaks oli sama isik (AS), kellele Linus Capital OÜ on palunud edastada kõik käesoleva haldusasja kohtudokumendid. Seal oli vaidlusaluseks kinnistuks Lemmiku tn 50 naaberkinnistu (Nugise tn 19). On näha, et kaebused on koostatud sama isiku poolt. Seega on vaidluse asjaolud kaebajale teada ning ringkonnakohus ei hakka kõiki põhjendusi siinkohal kordama, vaid leiab jätkuvalt, et kui kavandatud raie oli õigusaktiga (Tallinna üldplaneeringuga) vastuolus, ei saanud Keskkonnaamet asuda kaaluma, kas raiet lubada või mitte. Üldplaneeringu p 4.2 ja maakasutusplaani kohaselt on maa kasutamise juhtotstarbeks „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Maakasutusplaani leppemärkide selgituse järgi on tegemist puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets) ning alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi. Haljastus- ja puhkealade olulisust ning arengusuundi on käsitletud üldplaneeringu p-s 8.1. Ringkonnakohus 9(10)
3-20-1223 leidis asjas nr 3-20-245, et vaidlusalusele maale on omistatud puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse juhtfunktsioon või -otstarve. Nimetatud otstarbe realiseerumiseks ei oma määravat tähendust asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Maad saab sellisel sihtotstarbel kasutada ulatuses, mis ei lähe vastuollu maakasutuse põhisuunaga. Kui lubada maaüksusel raadamist, lakkaks seal mets olemast. Tegemist on nii intensiivse raiega, et seda isegi ei peeta metsamajandamise viisiks, sest seda tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks (MS § 32 lg 1). Seega ei oleks raadamine ilmselgelt kooskõlas maa puhkeotstarbelise ja ökoloogilisi väärtusi kaitsva kasutuse funktsiooniga. Asjaolust, et Harju maakonnaplaneering 2030+ ei hõlma kaebaja kinnistut rohevõrgustiku alaga, ei järeldu Tallinna üldplaneeringu kehtetus. Samuti ei oma tähtsust, et kinnistut pole määratud rohevõrgustiku tuumala hulka Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Üldplaneeringut on võimalik muuta detailplaneeringuga. Nii on toimitud nt kaebaja poolt viidatud Lemmiku tn 30 maaüksusel ning seeläbi on saanud võimalikuks sinna elamurajooni ehitamine. Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt. Tal on samuti võimalik taotleda Lemmiku tn 50 kinnistu osas üldplaneeringu muutmist.
17.Kaebaja viitab läbivalt asjaolule, et kinnistu oli juba 1997. aastal haaratud Pääsküla turbamaardla koosseisu ja kantud riigi maardlate registrisse. Eeltoodu ei tähenda, et Keskkonnaamet saab jätta Tallinna üldplaneeringu tähelepanuta. Maavara kaevandamiseks on üldjuhul vaja kaevandamisluba. See oleks alusdokumendiks, mille olemasolul saaks Keskkonnaamet raadamist lubada (MS § 32 lg 2 p 4). MaaPS § 95 lg 1 lubab füüsilisel isikul talle kuuluva kinnisasja piires võtta maavara kaevandamisloata isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Taotluse raadamiseks esitas kaebaja kui juriidiline isik. Metsateatisel esitatud raiemaht (1,09 hektaril 215 tm) ei viita sellele, et turba kaevandamine toimub kellegi isikliku majapidamise tarbeks. Apellatsioonimenetluses asus kaebaja väitma, et on ühele füüsilisele isikule 10.09.2020 loovutanud turbaväljamise õiguse. Kuna vastav loovutus toimus peale vaidlustatud haldusakti andmist, ei saanud vastustaja seda asjaolu kaaluda.
18.Kuigi kaebajat ei kuulatud haldusmenetluses ära, ei ole see mõjutanud asja otsustamist
(HMS § 58).
19.Halduskohus ei ole jätnud ühtegi kaebaja nõuet tähelepanuta. Ringkonnakohus selgitas kaebuse piire p-s 9. Halduskohus ei võtnud eraldiseisvalt menetlusse kaebaja taotlust tuvastada, et Tallinna üldplaneeringust ei tulene Lemmiku tn 50 kinnistu kasutamisele kitsendusi ja piiranguid, mis välistavad Lemmiku tn 50 kinnistu raadamise turba väljutamise eesmärgil. Halduskohus leidis õigesti, et seda asjaolu tuleb kohtul hinnaga tühistamis- ja kohustamiskaebuse läbivaatamisel ning kaebaja õiguste kaitseks pole tuvastamisnõude esitamine vajalik. Sellele kohtu seisukohale ei esitanud kaebaja 06.07.2020 põhistatud vastuväidet.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.