Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(10)

2) Lemmiku tn 50 kinnistul ei saa olla puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, kuna kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 p 5 kohaselt ei olnud maakasutuse juhtfunktsioon maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 p 9 kohaseks puhkeala määranguks, vaid PES § 8 lg 4 p-st 6 tulenevalt oli üldplaneering aluseks territooriumi funktsionaalsel tsoneerimisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 määrus nr 3-20-825, p 14; 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 17; 19.06.2018 otsus nr 3-18-835, p-d 11-14). Lemmiku tn 50 kinnistu ei saa olla ka roheala, kuna kuni 30.06.2015 puudus planeerimis-, looduskaitse- ja metsaseaduses termin roheala, mis sätestati alles 01.07.2015 jõustunud planeerimisseadusega (PlanS) § 6 lg-s 6 ning rohealade kaitse- ja kasutustingimuste kohustus sätestati alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 p-s 14. Lemmiku tn 50 kinnistu ei saa olla ka rohevõrgustiku tuumala, kuna rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmise kohustus sätestati alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 p-s 7 ehk enam kui 2 aastat hiljem kui kehtestati Tallinna ÜP. Lemmiku tn 50 kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide nimistusse, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määrusega nr 190. Tallinna ÜPst tulenevad kohustused on vastukäivad, kuna Tallinna Linnavalitsus on tagastatud Rännaku pst 30 (täna Nugise tn 19) moodustanud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP004410) alusel moodustanud 18 elamukrunti, kuigi maa-ala maakasutuse funktsioon oli identne Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtfunktsiooniga. Kohalik omavalitsus kehtestatud kitsendustest ja/või piirangutest Lemmiku tn 50 kinnistu omanikku ei ole informeerinud, mistõttu on Tallinna ÜP on HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. KKA metsateatise registreerimisest keelduva registrikande nr 50000399013 tühistamine ja kohustamine: 3) Metsaseaduse (MS) § 41 lõigete 7–81 ning keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (määrus nr 28) § 4 kohaselt kontrollib KKA üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja neile vastavuse korral registreerib metsateatise (st tegemist ei ole kaalutlusotsusega) metsaregistris. Seega, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, siis on KKA-l toimingu tegemise kohustus, s.o. registreerida metsateatis metsaregistris. Käesoleval juhul on KKA aga ekslikult asunud kaalutlema kavandatava tegevuse sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga, mis ei ole tema pädevuses. Veelgi enam, KKA on asunud kohaliku omavalitsuse asemel iseseisvalt Tallinna ÜP-st tuletama Lemmiku tn 50 kinnistule kitsendusi ja piiranguid, millest kohalik omavalitsus Lemmiku tn 50 kinnistu omanikku Tallinna ÜP kehtestamisel PES § 30 lg-st 1 ei ole teavitanud. Seega on KKA rikkunud kohaliku omavalitsuse üksuse õigust oma territooriumi ruumiliseks planeerimiseks. 4) Kaebajal on Tallinna ÜP tühisuse nõude rahuldamisel õigus nõuda KKA kohustamist toimingu sooritamiseks, s.o registreerida metsateatis metsaregistris, kuna puuduvad asjaolud, mis välistaksid metsateatise registreerimise metsaregistris.

kitsendanud. Käesoleval juhul on Tallinna ÜP kehtestamise ja kaebaja kohtusse pöördumise vahel rohkem kui 19 aastat ning kaebaja kinnistu omandamisest on möödunud 9 aastat, mistõttu ei saa olla haldusakti tühisus ilmselge. 2) PES § 24 lg 2 kohaselt kehtestab üldplaneeringu kohalik omavalitsus. Tallinna ÜP on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega. Seega on haldusakti andud pädev haldusorgan. PES § 17 lg 2 p 3 kohaselt kooskõlastatakse üldplaneering enne avalikku väljapanekut riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. HMS § 63 lg 2 ei sätesta alustena haldusakti kooskõlastamise nõuet. Lisaks on Maaamet märkinud, et Tallinna ÜP menetlemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli ÜP kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kui kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru. Keskkonnaministeeriumiga on tehtud menetlemisel koostööd ning Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus kooskõlastas Tallinna ÜP 28.03.2000 kirjaga nr 130. Seejuures on Harju Maavanem andnud PES § 22 kohaselt heakskiidu Tallinna ÜP-le. 3) Üldplaneeringu ülesandeks ei ole määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika ruumilise arengu põhisuunad. Juba PES § 9 lg 6 nägi ette, et detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Sama põhimõte on kehtivas planeerimisseaduses. ÜP-d võib muuta põhjendatud vajadusel. DP004410 kehtestamisel 2002. a on jõutud järeldusele, et üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. Lisaks on Tallinna ÜP-d muudetud rohkemategi detailplaneeringutega, kui kaebaja on välja toonud. Samas ei saa teised üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud tekitada õiguskindlust, et kui isik soovib üldplaneeringus kehtestatud juhtotstarbest teist sihtotstarvet endale kuuluva kinnistu osas, siis tal on selleks ka õigus. Isikul on õigus esitada muutmise ettepanek, kuid otsuse teeb kohalik omavalitsus seaduse piires ja kaalutlusõiguse teel. Lemmiku tn 50 kinnistu osas on esitatud Tallinna linnale detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega. Taotluse osas on koostatud detailplaneeringu algatamata jätmise eelnõu, mis on saadetud isikutele arvamuse esitamiseks, kuid arvamuse esitamise tähtaegu on pikendatud, kuivõrd mitmes menetluses (nii haldusmenetlus kui ka kohtumenetlused) soovitakse saavutada Tallinna ÜP tühisus. 4) Tallinna ÜP-ga on Lemmiku tn 50 kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna ÜP pt-st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist, on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Pt 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse. Kuigi „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. See tähendab, et linn ei määra ÜP-ga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Eramaal, sh eraomandis metsamaal, viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Samuti ei määra ÜP eratänavaid avalikku kasutusse. 4(10)

Lemmiku tn 50 kinnistu on metsaga kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel (sisuliselt erametsaomanikud) on võimalik tulu teenida säästliku metsa majandamise kaudu, mida õigusaktid ka võimaldavad. 5) Asjaolu, et Tallinna ÜP kehtestamisel ei olnud määratletud mõisteid nagu roheala, rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma haldusakti tühisuse tuvastamisel mingit rolli. Seda enam, et kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna ÜP tekstilises osas kasutatudki. 6) Lemmiku tn 50 kinnistu ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla raba kaitsealasse, kuid kinnistul asuv puistu on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt mõistlik hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus tuleb (ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel eesmärkidel majandada ka ilma lageraieid või raadamist teostamata, kasutades linnametsadele sobivamaid teisi raieliike. Negatiivsed mõjud metsa puhkeotstarbelisele ja ka ökoloogilisele väärtusele peavad olema võimalikult minimaalsed. Isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda, et seda võiks kahjustada või hävitada. Kaitse puudumine ei tähenda, et looduskeskkonnal puudub põhjendus eksisteerimiseks. Põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses ning ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond aastaid väljendanud. Oluline on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et seal säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on väga tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada. 7) Tulenevalt üldplaneeringu olemusest ja eesmärgist ei olegi sellise haldusakti ülesandeks määratleda konkreetsed õigused ja kohustused isikutele, vaid tegemist on haldusaktiga, millega pannakse paika ruumilise arengu põhisuunad. Seetõttu ei saa käesoleval juhul tugineda HMS § 63 lg 2 p-le 5 selliselt, nagu haldusaktist ei selguks õiguseid ja kohustusi või kohustused oleks vastukäivad või neid ei oleks mõnel põhjusel võimalik täita. Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud välja tuua ega põhistada ühtegi tühisuse aluse esinemist, on märk sellest, et täidetud ei ole tühisuse alusena ilmselgus.

kehtis PES (asjakohased on PES § 8 lg 4 p 1, 6 ja 7). Sama seaduse § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi. Kehtivas planeerimisseaduses on samad põhimõtted sätestatud § 74 lg-s 1 ja 3 ning § 75 lg 1 ps 10. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogul on õigus määrata kinnisomandile kitsendusi. Ka kohtupraktikas on metsaraiega seonduvalt korduvalt leitud, et piirangud võivad tulla kehtivast valla või linna üldplaneeringust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.10.2013 otsus nr 3-3-135-13, p 18; Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2009 otsus nr 3-062172, p 10, Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2019 otsus nr 3-17-1786 p 18). Kohtupraktika kinnitab, et kui kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga on otsustatud maatükil haljastus säilitada, tuleb riigi täitevvõimu organitel sellest oma haldusaktides (sh metsateatistes) juhinduda. Asjakohatud on kaebuse seisukohad, justkui ei ole metsateatise registreerimine kaalutlusotsus ning metsateatise menetluses ei tohiks arvestada kehtivaid planeeringuid ning KKA on sekkunud kohaliku omavalitsuse õigusesse oma territooriumi ruumiliselt planeerida. 2) Raadamine Lemmiku tn 50 kinnistul metsateatises nr 50000399013 toodud mahus tähendab kinnistult kõikide puude raiumist (metsateatisega kavandatud raiemaht 215 tihumeetrit on võrdne eraldisel 2019. a inventeeritud metsa kogutagavaraga), mis on vastuolus kehtiva Tallinna ÜP-ga. Selle maakasutusplaani kohaselt asub Lemmiku tn 50 kinnistu rohealal, mis on metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets), alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Lähtudes Tallinna ÜP pt-st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused” ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad” defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Puhkeotstarbeliste rohealade arengusuunad on täpsemalt kirjeldatud ÜP pt-s 8.1. Tallinna Linnavolikogu 24.01.2019 otsuse nr 16 „Tallinna üldplaneeringute ülevaatamise aruande kinnitamine” p-s 3.8 on märgitud: „Kuna lageraie käigus likvideeritakse metsaeraldisel (st langilt) raie käigus suurel alal kõik puud, st looduskeskkond hävineb, siis mõjutab selline raieliik negatiivselt rohealade põhieesmärkide täitmist ja on sellisena üldplaneeringutega vastuolus”. Kuigi käesolevalt ei ole tegemist lageraiega, vaid raadamisega, on tulemus sama (eraldiselt likvideeritakse kõik puud ja mets kaotab seeläbi roheala funktsiooni). Tallinna ÜP-st tuleneb kohustus säilitada Lemmiku tn 50 kinnistul asuv mets. Seega on raadamine lubamine vastuolus üldplaneeringuga. 3) Metsateatise menetluses ei ole kaebaja esitanud KKA-le ühtegi dokumenti, mis oleks aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kaebaja esitatud Maa-ameti 29.07.2019 kirjast nr 2-5/19/11944-2 ja selle lisadest ei selgu Linus Capital OÜ raadamisvajadus ning selle ulatus Lemmiku tn 50 kinnistul. Kaebajal puudub õigus maapõueseaduse (MaaPS) § 95 lg 1 ja 2 alusel turba väljamiseks. Vaidlust ei saa olla, et kaebaja on äriühing, kellel ei ole isikliku majapidamist. Seega selleks, et Lemmiku tn 50 kinnistul kohalduks MaaPS § 95 lg-s 1 nimetatud õigus, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) Linus Capital OÜ on Lemmiku tn 50 kasutusõiguse üleandnud füüsilisele isikule; 2) Linus Capital OÜ on eelmises punktis nimetatud isikule andnud loa turba väljamiseks; 3) Loa saanud isik võib kasutada saadud kaevist ainult oma majapidamise tarbeks. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks andnud kinnisasja füüsiliste isikute kasutusse ning lubanud väljata turvast kasutamiseks Lemmiku tn 50 kinnistu omaniku või kinnistu kasutusõigust omavate füüsiliste isikute isiklikus majapidamises.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tallinna ÜP osalise tühisuse tuvastamise nõue

kasutatud teisi termineid, ei muuda kehtivas üldplaneeringust vastavale alale määratud peamist funktsiooni ja põhieesmärke ega välista seeläbi võimalikke kitsendusi. Vaidlust ei saa olla, et Tallinna ÜP-ga on Lemmiku tn 50 kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad (sh puhkeotstarbelised alad)“ ning see pidi olema kaebajale teada juba kinnistu omandamise ajal ehk vähemalt alates 2011. a. 10.3 Samuti ei ole võimalik Tallinna ÜP tühisusele tugineda argumendiga, et Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneeringu alusel on moodustatud 18 elamukrunti, kuigi maa-ala maakasutuse funktsioon oli identne Lemmiku tn 50 kinnistu omaga. Asjaolu, et mõnel kinnistul, millele oli Tallinna ÜP-s määratud sama maakasutuse juhtotstarve, on peetud võimalikuks kehtestada üldplaneeringut muutev detailplaneering ja võimaldatud elamu ehitada, ei tähenda, et seda peaks tingimata võimaldama ka kaebaja kinnistul ning vastasel juhul tuleks üldplaneeringut pidada tühiseks. Detailplaneeringu algatamine ja kehtestamine otsustatakse igal juhtumil eraldi kaalutlusõiguse alusel, arvestades konkreetse planeeringualaga seonduvaid olulisi asjaolusid. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine ning erandina on võimalik detailplaneeringuga ka üldplaneeringut muuta, näiteks selle kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral, kuid ka selle põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omane ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 20). Ka Lemmiku tn 50 kinnistu osas on linnale esitatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega, mille menetlus on alles pooleli. 10.4 Kehtivat Tallinna ÜP-d ei ole alust pidada kaebaja kinnistu suhtes kehtivate piirangute osas tühiseks ka kaebaja osundatud põhjusel, et Lemmiku tn 50 kinnistu ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda, et seda võiks kahjustada või hävitada. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on oluline osa Nõmme linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada. Planeering võib olla kinnisomandi kitsenduse aluseks nagu KKA on oma vastuses kaebusele asjakohaselt selgitanud (vt ka kohtuotsuse põhjendus p 12).

8(10)

haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Nimetatud peatükis tuuakse välja, et ökoloogilised koridorid aitavad tagada bioloogilist mitmekesisust. Samuti märgitakse, et Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.