Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.06.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2652
Haldusasi
M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu kaebus Keskkonnaameti metsateatiste ning 30.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/216 ja 14.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/241 õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad M.L (I), M.L (II), A.A (III), T.L.K (IV), U.K (V), H.T (VI), Raplamaa Loodushoiu MTÜ (VII), MTÜ Eesti Metsa Abiks (VIII), Päästame Eesti Metsad MTÜ (IX), Mittetulundusühing Loodusvõlu (X), esindajad vandeadvokaat Villy Lopman ja advokaat Birgit Aasa Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmas isik I Stora Enso Eesti AS, esindajad vandeadvokaadid Kaisa Laidvee ja Martin Triipan Kolmas isik II I.N Kaasatud haldusorgan Märjamaa Vallavalitsus, esindaja Fredy Bogomolov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Stora Enso Eesti AS vastuväide ringkonnakohtu tegevusele 31.08.2021 ja 13.09.2021 esitatud tõendite vastuvõtmisel.
2.Võtta haldusasja materjalide juurde kaebajate 20.05.2022 seisukoha p-s 14 esitatud väljavõte, samuti Stora Enso Eesti AS 28.03.2022 seisukohale lisatud foto, Stora Enso Eesti AS 20.05.2022 seisukoha p-des 20 ja 27 esitatud fotod ning samale seisukohale lisatud
3-20-2652 Hendrikson & Ko „Eksperthinnang Märjamaa järtade loodusalale: Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 maaüksustel kavandatud raietegevuse Natura eelhindamine“.
3.Rahuldada M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2652 osas, mis puudutab M.L kaasamata jätmist 06.10.2020 metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 registreerimise menetlusse.
5.Teha uus otsus, millega rahuldada M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu kaebus osaliselt.
5.1.Tuvastada Keskkonnaameti 06.10.2020 metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 õigusvastasus osas, milles nende registreerimise menetlusse ei kaasatud M.Lt.
5.2.Tuvastada Keskkonnaameti 24.01.2022 ja 27.01.2022 metsateatiste nr 50000615580, 50000615582, 50000615584, 50000615586 ja 50000615588 õigusvastasus osas, milles nende registreerimise menetlusse ei kaasatud M.Lt, M.Lt, A.At, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ-d, MTÜ-d Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ-d ja Mittetulundusühingut Loodusvõlu.
5.3.Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus muutmata, kuid täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
6.Mõista Keskkonnaametilt M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 460,32 eurot. Vastustaja ja I.N menetluskulud jätta nende endi kanda.
7.Mõista M.Llt, M.Llt, A.Alt, T.L.Klt, U.Klt, H.Tlt, Raplamaa Loodushoiu MTÜ-lt, MTÜ-lt Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ-lt ja Mittetulundusühingult Loodusvõlu Stora Enso Eesti AS esimese ja teise astme menetluskulude katteks solidaarselt välja 8000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.07.2022. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2(21)
3-20-2652
1.Keskkonnaamet (KeA) registreeris metsaregistris 06.10.2020 metsateatised nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 lage- ja harvendusraiete tegemiseks Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevis asuval ja I.Nle kuuluval 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistul (registriosa nr 2124637, maatükkide katastritunnused 50501:003:0005 ja 50501:003:0006). Kolmel metsateatisel palutakse vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 55 lg-le 8 mitte kahjustada kuklase pesi ja jätta nende ümber u 10 meetri raadiuses puud grupiti kasvama.
2.M.L, M.L, A.A, T.L.K, U.K ja H.T esitasid vaide metsateatiste kehtetuks tunnistamiseks ja uute metsateatiste väljaandmisest hoidumiseks. Sama taotlusega vaided esitasid ka Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühing Loodusvõlu.
3.KeA tagastas 30.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/216 füüsiliste isikute vaide põhjendusega, et metsateatised ei riiva nende subjektiivseid õigusi.
4.KeA jättis 14.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/241 juriidiliste isikute vaide rahuldamata, leides, et raied on kooskõlas õigusaktidega ning neil puudub oluline negatiivne mõju Märjamaa järtade maastikukaitse- ja loodusalale. Loodusobjektile kohaldub Vabariigi Valitsuse 23.03.2006 määrusega nr 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri) kehtestatud kaitsekord. Maastikukaitseala on tsoneeritud piiranguvööndisse, kus KeA nõusolekul on uuendusraied lubatud (kaitse-eeskirja § 1 lg 2, § 4 lg 7). Loodusala kuulub Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ loodusliku elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübid, mida kaitstakse, on karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). KeA käsitles võimalikke ohutegureid põhjalikult Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuses ning leidis, et väärtuslikud elupaigad tuleb tsoneerida sihtkaitsevööndisse. Maastikukaitseala laiendamist ei peetud vajalikuks. Metsaosad on eraldatud Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksustest rohumaaga ja läänetuultega kohanenud, mistõttu ei muuda raied metsaelupaikade tormikindlust. Raied ei mõjuta rohumaa elupaiku, ajutist karstijärve või püst-linalehikut, sest liigsete toitainete kandumine alale ei ole tõenäoline, arvestades vahemaad (üle 100 m) ja paiknemist. Lisaks piirneb maastikukaitseala vana raudtee tammiga, mis takistab vee ja toitainete liikumist.
5.M.L, M.L, A.A, T.-L. K, U. K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühing Loodusvõlu esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse 06.10.2020 registreeritud metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 ning 30.11.2020 ja 14.12.2020 käskkirjade tühistamiseks. 1) Raied riivavad füüsilistest isikutest kaebajate keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-s 1 sätestatud õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Neil on metsapargiga oluline seos, sest nad elavad selle läheduses ning on seda aastaid kasutanud puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks. Metsapark on kohaliku elukeskkonna osa ja ilmestab seda. Kaitstavaks õigushüveks võib olla ka miljöö ja keskkonna eksisteerimis- ja iseväärtus (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03). Metsapargi raiumisel väheneks kaitse tuulte ja Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva müra ja õhusaaste eest. Suurem on mõju alevi idaosa elanikele ning kaebajatele I–III (Kase tn 4 elanikud) ja IV–V (Sauna 1 elanikud). Kaebeõiguse 3(21)
3-20-2652 seisukohast ei ole tähtsust, kellele metsapark kuulub. Riigikohus tunnustas M.L kaebeõigust haldusasjas nr 3-20-580. 2) KeA-l puudus pädevus metsateatiste registreerimiseks. Raieluba tuli küsida Märjamaa Vallavalitsuselt, sest raiet soovitakse teha tiheasustusalal asuvas pargis, mitte metsas (Märjamaa Vallavolikogu 18.09.2018 määruse nr 37 „Puu raieloa andmise tingimused ja kord“ (määrus nr 37) § 1, lisa 3). Kui metsa kriteeriumitele vastav maa on ka park, ei saa seda metsaseaduse (MS) § 3 lg 3 järgi metsaks lugeda. 3) KeA oleks pidanud metsateatiste registreerimisest keelduma, sest raiete tegemine on vastuolus üldplaneeringuga. Märjamaa alevi üldplaneeringu maakasutuse joonise järgi asuvad Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksused pargi, metsa või haljasala otstarbega maal; detailplaneeringuid vajavate alade joonise kohaselt on Oti tee 2 määratud pargiks, haljasalaks; haljastuse ja puhkerajatiste joonise järgi on Oti tee 2 park, metsapark. Üldplaneeringu seletuskirja järgi asuvad alevi idaosas metsapargid; parkides ja haljasaladel tuleb säilitada olemasolev haljastus ja luua elanikele meeldiv elukeskkond ning säilitada alevi maine ja heakorrastada metsad. Lageraie ei ole nende eesmärkidega kooskõlas. Puhkeotstarbe võib määrata ka eraomandis olevale maale. Eelnevast tuleneb kaebajatele õigus või õigustatud ootus kasutada kinnistut rekreatsioonialana. KeA ei ole metsateatiste registreerimisel arvestanud üldplaneeringust tulenevaid piiranguid. Maakatastris määratud sihtotstarve ja üldplaneeringuga määratud juhtotstarve võivad olla omavahel näiliselt vastuolus. KeA praktika üldplaneeringut tulenevate kitsenduste arvestamisel on vastuoluline. 4) Metsa raiumisega kaasnevad pikaajalised ebaproportsionaalselt negatiivsed mõjud Märjamaa elanike, sh kaebajate elukorraldusele ja omandile. Esiteks kaob võimalus vaba aja veetmiseks. Tegemist on olulise rekreatsioonialaga ja alevis ei ole rohkem sarnaseid alasid. Teiseks suureneb tuul, müra ja saaste, kasvab võimalus asjade lendumiseks ning suurenevad tormikahjud, mis ohustavad inimesi ja omandit. Tekkida võivad tuulekoridorid. Lauluväljakut ei pruugi enam olla võimalik kasutada kogunemiskohana. Negatiivset mõju võimendab see, et viimastel aastatel on metsaraie piirkonnas suurenenud. Kaebajate õigused on kolmandate isikute õigustest kaalukamad. Kolmandad isikud ei ole üldplaneeringust tulenevaid piiranguid vaidlustanud. Neile jääb võimalus metsa muul viisil majandada. 5) KeA ei ole arvestanud ega hinnanud raiete keskkonnamõju, sh kumulatiivset mõju, Märjamaa järtade maastikukaitsealale ja loodusalale (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 2).
6.Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Füüsilistest isikutest kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebajatel ei saa olla välja kujunenud harjumust kasutada Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksusi puhkeotstarbeliselt, sest enne raiete ettevalmistamiseks tehtud alusmetsa raiet oli mets läbimatu. Märjamaal on võimalik jalutada ka mujal. Tegemist ei ole olulise rekreatsioonialaga. Puutumuskaebusi ei saa pärast KeÜSi vastuvõtmist esitada. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole kohtulikult kaitstavad õigused (Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 32). Eraomanikule kuuluvat kinnistut ei saa samastada kohalikule omavalitsusele kuuluva laululava kinnistuga (Kuuse tn 2, registriosa nr 8456850, katastritunnus 50501:003:0016), mis on avalikult kasutatav. Haldusasjas nr 3-20-580 ei käsitlenud kohtud kaebeõigust, vaid kaebuse tähtaegsust. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus on piiratud keskkonnakaitseliste eesmärkidega. 2) Metsateatised on üldplaneeringuga kooskõlas. Maakasutuse joonise järgi on kõrvuti asetsevaid, I.N ja Märjamaa vallale kuuluvaid kinnistuid kujutatud olemasoleva pargi, metsa või haljasala maana, sh tuleb I.N kuuluv Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 kinnistu lugeda metsamaaks. Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 maatükid ei ole käsitatavad pargina, sest nende sihtotstarve ei ole sotsiaalmaa alaliigina üldkasutatav maa (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 12 p 2, MS § 4(21)
3-20-2652 3 lg 3) nagu vallale kuuluval laululava kinnistul. Neid ei ole märgitud ka puhkeotstarbelise alana. Märjamaa vald on kinnitanud, et raied on planeeringuga kooskõlas. Üldplaneeringu seletuskiri puudutab aleviku idaosas paiknevaid vallale kuuluvaid kinnistuid, mitte Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 maaüksusi. Vald ei ole I.N kinnistut alates üldplaneeringu vastuvõtmisest heakorrastanud ja eraomandis oleva kinnistu puhul oleks see ka problemaatiline. Maaomanikuga ei ole üldplaneeringus piirangute seadmist kokku lepitud. Piirangud puudutavad üksnes uuendusraiet (MS § 231). KeA ei ole käitunud vastuoluliselt. 3) Metsateatiste kinnitamine oli KeA pädevuses, sest raiet kavandatakse metsas MS tähenduses, mitte pargis (vt ka Tallinna Halduskohtu 19.05.2020 määrus nr 3-20-580). 4) Kolmandate isikute õiguste märkimisväärset riivet ei õigusta see, et kaebajad soovivad mugavusest kasutada ajaveetmiseks Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistut. Kaebajatel ei ole alaga olulist seost ja piirkonnas on teisi rekreatsioonialasid. 5) KeA arvestas looduskaitseliste kaalutlustega juba metsateatiste registreerimisel, mitte alles vaideotsuse tegemisel. Metsateatiste registreerimine viitab juba iseenesest kaalumisele, sest vastasel juhul ei saaks neid kinnitada. Automatiseeritud menetluse kasutamine ei tähenda kaalutlusvea tegemist (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605). Vaideotsuse põhjendused tuleb lugeda haldusakti täiendavateks selgitusteks. KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohast keskkonnamõjude hindamist (KMH) ei tulnud läbi viia, sest metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõistes. 6) Kaebajad ei ole põhjendanud, miks nad peavad õigusvastaseks metsateatistega nr 50000428477 ja 50000428483 lubatud hooldusraieid.
7.Stora Enso Eesti AS palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Metsateatised registreeris selleks pädev haldusorgan, kavandatavad raied on kooskõlas üldplaneeringuga ega riiva ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi. KeA hindas keskkonnamõjusid nõuetekohaselt. 2) Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 katastriüksustel on metsamaa kantud kõlvikuna maakatastrisse (MS § 3 lg 2 p 1). Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut ei saa pidada pargiks MS § 3 lg 3 tähenduses. Üldplaneeringu dokumentides nimetatakse ala küll erinevalt, kuid juhinduda tuleb maakasutuse joonisest, mille kohaselt jääb Kuuse tn 8 maatükk perspektiivsele eramute maale ja Oti tee 2 maatükk pargi-, metsa ja haljasala maale. Üldplaneeringust ei tulene piiranguid metsa majandamisele. Kaebajatel ei ole õigust nõuda eraomanikule kuuluva kinnistu kasutamist puhkeotstarbel ja piirkonnas on teisi rekreatsioonalasid. Kohalike elanike tegevus on põhjustanud omanikule kahju (varastamine, prügistamine, põlengud). 3) Metsaraie on vajalik, sest mets on raieküps ja seal on üraskikahjustus. Raie on kooskõlas metsamajandamiskavaga. Raiumisel mets uuendatakse (MS §-d 24–25). Kaebajate huvisid püüti arvestada, kuid nad loobusid kompromissist. Kaebajad elavad Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 maaüksustest kaugel (200–750 m), mistõttu ei ulatu nendeni metsaraiega seotud negatiivsed mõjud. Kaebuses väidetud mõjud on ülepaisutatud, sest Eestis ei esine niivõrd ekstreemseid ilmaolusid. Kaebajad ei ole põhjendanud harvendusraiete negatiivset mõju. Kaebajate väited Natura 2000 alale avalduva mõju kohta on üldised.
8.I.N palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes KeA ja Stora Enso Eesti AS põhjendustega.
9.Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, mõistis kaebajatelt võrdsetes osades Stora Enso Eesti AS kasuks välja menetluskulud kokku 4000 eurot ja muus osas jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Tallinna Ringkonnakohus leidis määruskaebemenetlustes, et metsateatiste registreerimise pädevus oli KeA-l. Puudub põhjus asuda teistsugusele seisukohale. Vaidlusalust kinnistut ei 5(21)
3-20-2652 saa pidada pargiks MS tähenduses, sest see eeldab, et kinnistu sihtotstarbeks on üldkasutatav maa sotsiaalmaa alaliigina. Vaidlusalusel kinnistul on maatulundusmaa sihtotstarve. Metsateatiste registreerimisele kohaldub järelikult MS, mitte määrus nr 37. 2) KeÜS-st tuleneva kaebeõiguse sisustamisel ei saa lähtuda üksnes lihtsustatud (automatiseeritud) haldusmenetlusse kaasamise põhimõtetest ja omandipõhiõiguse riivest. KeÜS §-s 23 on keskkonnaalane kaebeõigus seotud füüsilise isiku tervise- ja heaoluvajaduste kaitsega. Sellele õigusele tuginemine eeldab, et füüsilisel isikul on keskkonnaga oluline puutumus. Puutumus määrab ära õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ulatuse. Keskkonnaalasele kaebeõigusele ei saa seada ülemäära kõrgeid tingimusi (Riigikohtu 13.05.2015 otsus nr 3-3-1-8-15, p-d 19–21; I. Pilvingu ja J. Põllu eriarvamus). Puutumuse tuvastamine ei tähenda siiski, et kaebajate huve ei võiks mis tahes viisil negatiivselt mõjutada (Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrus nr 3-20-2652). Puuduvad kriteeriumid, mis määratleks, milline on tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond. Füüsilistest isikutest kaebajad põhjendavad kaebeõigust keskkonna tegeliku ja pikaaegse kasutamisega, looduslike mõjude ja emissioonide tekitatud kahjuga omandile ja ohuga kaebajatele endile. Kaebajad ei väida õigusaktidega kehtestatud piirväärtuste ületamist. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas määruskaebemenetluses, et Maa-ameti ortofotode järgi asub mets Kuuse tn 8 maaüksusel tihedalt laululava ja Oti tee poolses osas. Metsariba on võrdlemisi väike. Sauna tn 1 kinnistu (kaebajad IV–V) jääb Kuuse tn 8 maaüksusest kaugemale kui 750 m ja Vahtra tn 13 kinnistu (kaebaja VI) u 400 m kaugusele. Kase tn 4 kinnistu (kaebajad I–III) paikneb Kuuse tn 8 maaüksusest u 300 m kaugusel. Sauna tn 1 ja Vahtra tn 13 asuvad Kuuse tn 8 maaüksusest piisavalt kaugel ning nende vahele jääb tiheasustus. Ringkonnakohus ei pidanud usutavaks, et Kuuse tn 8 maaüksusel metsa raiumine (1,23 ha) tooks kaasa kaebajate kinnistutele ebaproportsionaalsed välised mõjutused. Maanteelt tulenevaid kahjulikke mõjutusi aitab leevendada laululava taga ja Oti tee 3 paiknev mets, samuti Liiva tn 27 ja Liiva tn 40 asuv mets. Kase tn 4 ja Kuuse tn 8 vahel asub metsaga kaetud Kuuse tn 2 kinnistu. Arvestades eelnevat ja üldplaneeringut, ei ulatu negatiivne mõju õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna rikkumiseni. Harvendusraie kahjulikku mõju ei ole kaebajad põhjendanud. Seevastu riivaks raieküpse ja üraskikahjustusega metsa raiumise keelamine ebaproportsionaalselt I.N omandiõigust ja raieõiguse omaja ettevõtlusvabadust. Arvestada tuleb sedagi, et raiega kaasneb metsa uuendamise kohustus. Vallale kuuluva laululava kinnistu ja I.N kuuluva Oti tee 2 maaüksuse õiguslik staatus on erinev ning neid ei saa pidada üheks pargiks. Õige ei ole väide, et Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistut on kasutatud pikka aega puhkeotstarbelisel eesmärgil, sest kolmanda isiku sõnul ei olnud see enne alusmetsa korrastamist võimalik. Puutumus ei ole järelikult kaalukas, eriti arvestades, et kinnistu on eraomandis ja igaüheõiguse teostamine sõltub maaomaniku loast (KeÜS § 32, Riigikohtu 01.10.2020 määrus nr 3-20-580). I.N ei ole sellist luba andnud. Juurdepääsu mugavus ei õigusta omandiõiguse piiramist. Kolmanda isiku omandiõiguse piiramine oleks ka ebaõiglane, sest ta loobus lauluväljaku maa tagastamisest avalike huvide tõttu. Lähipiirkonnas on teisi võimalusi vaba aja veetmiseks. Nõustuda tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 määrusega, et kauguse, kinnistute vahele jääva hoonestuse ja kõrghaljastuse tõttu on vähetõenäoline, et raiega Oti tee 2 maaüksusel kaasnevad ulatuslikud ebasoodsad loodusmõjud või emissioonid Sauna tn 1 ja Vahtra tn 13 kinnistutele. Kase tn 4 ning Oti tee 2 vahel paikneb Kase tn 5 kinnistu, millel asub samuti kõrghaljastus. Ringkonnakohus möönis, et Kase tn 4 juurde võib raie tegemisel tekkida Kase tn 5 ja Kuuse tn 2 vahelisel alal tuulekoridor. Kahjulike mõjutuste tõenäosust suurendab see, et Oti tee 4 kinnistul on mets maha võetud. Samas ei ole kaebajad seostanud võimalikku kahju konkreetse piirkonnaga. Üldplaneering ei näe kinnistutel ette kaitsehaljastust ega kõrghaljastuse säilitamist.
6(21)
3-20-2652 3) Üldplaneeringuga ei ole Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistul kehtestatud MS §-le 231 vastavaid piiranguid. Hooldusraiete tegemist ei saa üldplaneeringuga piirata. Üldplaneeringu erinevad osad on Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistu otstarbe osas vastuolulised. Kaebajad on eelkõige väitnud piiranguid seoses Oti tee 2 maaüksusega. Kui üldplaneeringu erinevad osad on omavahel vastuolus, tuleb maakasutuse otstarve tuvastada eelkõige maakasutuse plaani põhjal, sest selle eesmärk on määrata vastavad otstarbed. Märjamaa Vallavalitsus ei kinnitanud, et maastikukujunduskavas oleks vaidlusalusel kinnistul ette nähtud kohustus säilitada kõrghaljastus või kaitsehaljastus. Seletuskirjas olevad viited puudutavad Märjamaa valla idaosas asuvaid ja vallale kuuluvaid kinnistuid. Vald ei saa omavoliliselt paigaldada kinnistule istepinke, prügikaste või WC-sid ning üldplaneeringu kehtivuse ajal ei ole kinnistut korrastatud. 4) KeA hindas, kas kaitsealavälised raied võivad ohustada Märjamaa järtade maastikukaitseala ja loodusala kaitse-eesmärke, ja leidis õigesti, et raietel ei ole olulist kumulatiivset mõju. Nõustuda saab KeA 14.12.2020 käskkirjas nr 1-1/20/241 toodud põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Kaitseala metsaosad on eraldatud rohumaadega. Raied ei muuda metsaelupaikade tormikindlust, sest need on läänetuultega kohanenud. Raied ei mõjuta rohumaa elupaiku, ajutist karstijärve või püst-linalehikut, sest liigsete toitainete kandumine alale ei ole tõenäoline, arvestades vahemaad (üle 100 m). Lisaks piirneb Märjamaa järtade maastikukaitseala vana raudtee tammiga, mis piirab vee ja toitainete liikumist. Kaitse-eeskirja järgi on kaitseala kaitseeesmärk kaitsta elupaigatüüpe, aga ka loodusdirektiivi II lisas nimetatud ja kaitse-eeskirjas nimetamata liigi (püst-linalehiku) elupaika. Taime kasvukohaks ei ole vana mets, vaid lubjarikkad looalad. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) ei sätesta ammendavat loetelu juhtudest, mil keskkonnamõju tuleb hinnata. KeHJS § 6 lgs 2 ja määruses nimetatud muud tegevused võivad põhimõtteliselt hõlmata metsateatisi. Kui eelhinnang tuleks anda, sest muu tegevusega võib loa andja hinnangul kaasneda oluline keskkonnamõju, on pädev haldusorgan – KeA – vaidemenetluses seda hinnanud, leides, et raiega ei kaasne olulist (kumulatiivset) keskkonnamõju. 5) Metsateatisele kui haldusaktile kehtivad kirjalikule haldusaktile kehtestatud nõuded (vt Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580). Metsateatistele on lisatud vaidlustamisviide ja metsateatistest nähtub kaalumine, sest käsitletud on LKS § 55 lg-st 8 tulenevaid piiranguid. Metsateatise formaat ei võimaldada pikka põhjendust. Kohus võib lugeda vaideotsuse põhjendused haldusakti põhjendusteks ja arvestada ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi (Riigikohtu 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12). Metsateatised on kohtulikult kontrollitavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.M.L, M.L, A.A, T.-L. K, U. K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühing Loodusvõlu paluvad Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 16.06.2021 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Metsateatiste registreerimise pädevus oli Märjamaa Vallavalitsusel, mitte KeA-l. Maakatastrisse kantud maakasutuse sihtotstarbest ei saa järeldada maa-ala juhtotstarvet üldplaneeringus. Juhinduda tuleb üldplaneeringust, sest selles määratakse ruumilise arengu põhisuunad. Kinnistu juhtotstarbeks on üldplaneeringus pargi, haljasala või parkmetsa maa (joonised 5, 7, 12). Lisaks nimetatakse üldplaneeringu seletuskirjas alevi idaosas asuvaid parke metsaparkideks, seletuskirja järgi kõrghaljastus säilitatakse. Ka Kuuse tn 8 kõrghaljastus jääb pargi-, metsa või haljasala maale. Üldplaneeringu maakasutuse joonisel on Oti tee 2 maaüksust ja laululava kinnistut kujutatud ühe alana. Mõistlik ei ole, et raietele kohaldub erinev õiguslik regulatsioon. Kinnistu kuuluvusel ei ole tähtsust. Maa-ala asub tiheasustusalal ja kohalikul omavalitsusel on õigus planeerida enda huvidega seotud ala ruumikasutust. Üldplaneeringu 7(21)
3-20-2652 maakasutuse joonise eelistamine ei ole põhjendatud, sest see ei olnud üldplaneeringu vastuvõtjate tahe. Lähtuda tuleb planeeringu eesmärgist. 2) Üldplaneeringu seletuskirjast tuleneb kohustus säilitada kõrghaljastus ja luua alevi elanikele meeldiv elukeskkond, säilitada alevi hea maine ja heakorrastada metsad. Ulatuslik raie on nende eesmärkidega vastuolus. Neid eesmärke ei mõjuta maastikukujunduskava olemasolu. Metsa majandamist saab üldplaneeringuga piirata, sest ruumilise planeerimise pädevus on kohalikul omavalitsusel. MS § 231 ei vähenda kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooni, samuti ei saa seda sätet kohaldada tagasiulatuvalt. Märjamaa valla seisukohtade vastuolulisusel seoses üldplaneeringu tõlgendamisega ei ole tähtsust, sest õigust kohaldab kohus. 3) Raiega kaasneb ebaproportsionaalne kahjulik mõju kaebajate omandile ja elukorraldusele. Igasugune tiheasustusalal toimuv tegevus mõjutab seal viibivate isikute õigusi. Metsapark on puhvriks alevi ja maantee vahel, mistõttu avaks lageraie terve idapoolse alevi osa maanteest lähtuvale mürale, õhusaastele, tuultele ja tuisule. Tuulekoridoride tõttu võivad esemed lenduda, langeda puud, sh üldkasutataval laululava kinnistul. Kuna negatiivsed mõjud väljuvad Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistu piiridest, mõjutavad sellest tulenevad tagajärjed kaebajaid. Arvestada tuleb tervikmiljöö muutust ja sellest lähtuvaid mõjusid (Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-154-03). Lähiümbruses on viimastel aastatel registreeritud palju metsateatisi. Ka Tallinna Ringkonnakohus pidas 29.04.2021 määruses võimalikuks, et Kase tn 5 ja Kuuse tn 2 kinnistu vahel tekib raie tõttu tuulekoridor. Kolmandad isikud pidid arvestama üldplaneeringust tulenevate piirangutega ja kohalike elanike õigustega. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebajad ei väitnud õigusaktidega kehtestatud piirväärtuste (müra, emissioonid) ületamist, sest kaebajad väitsid õiguste rikkumist. Ka normide piiridesse jäävat müra peab taluma siis, kui seda põhjustav tegevus on õigusaktidega kooskõlas (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Liiklusmüra tõuseb raie tagajärjel 6–10 dB. Sellega kasvab haiguste oht ja nende inimeste arv, keda see müra häirib. Subjektiivsete õiguste riive kontekstis ei ole tähtsust, missugune vahemaa jääb kaebajate kinnistute ja raieala vahele, sest elukeskkonnana on kaitstud ka lähiümbrus. Tähtsust ei ole ka sellel, et Oti tee 2 eraldist nr 3 hakati rekreatiivsetel eesmärkidel kasutama pärast alusmetsa raiet. Metsapark on oluline rekreatsiooniala, sh kulgevad seal valla hooldatavad metsarajad. Alevis puuduvad samaväärsed alternatiivid vaba aja veetmiseks. Üraskikahjud on oletuslikud ja tõendamata. Oti tee 2 raie tegemisel ei ole Tallinn-Pärnu maantee ja alevi elupiirkondade vahel enam 50–100 m laiust kõrghaljastusvööndit. Üldplaneeringuga kehtestatud kõrghaljastuse nõue tagab, et piirnorme ei ületata. Tõendamiskoormuse kaebajatele panemine ei ole proportsionaalne ja halvendab kaebeõiguse teostamist, sest tõendite kogumine on kulukas ja eeldab eriteadmisi. KeA peab tagama, et haldusakt oleks õiguspärane. Tõendamiskoormus läks üle KeA-le, sest menetlus viidi läbi puudulikult (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 21.2). 4) Raietega kaasnevat (kumulatiivset) mõju Natura 2000 alale ei ole hinnatud (KeHJS § 3 lg 1 p 2; Riigikohtu 06.12.2012 otsus nr 3-3-1-56-12, p 12; Euroopa Kohtu otsus C-98/03, p-d 41– 42). Väited keskkonnamõju puudumise kohta on paljasõnalised ega põhine objektiivsel teabel või teaduslikul teadmisel. KeA ei arvestanud ala kaitse-eesmärki ja terviklikkust (KeHJS § 29). Terviklikkuse kohta ei ole võetud seisukohta ka kohtumenetluses. KeA veendumus ebasoodsa mõju puudumise kohta ei vasta KeHJS § 29 lg-s 2 ja loodusdirektiivi artikli 6 lg-s 3 sätestatud nõuetele. Lähtuda tuleb ettevaatusprintsiibist ning piisab olulise mõju tõenäosusest (Euroopa Kohtu otsus C-6/04, p 64; C-127/02, p-d 41 ja 44). Loodusdirektiiv ei erista kaitseala sees või väljas toimuvaid tegevusi või planeeritava tegevuse väiksust (Euroopa Kohtu otsus C-98/03, pd 44–53). KMH vajaduse oleks pidanud välja selgitama keskkonnamõju eelhindamisega (KeHJS § 6 lg 2 p-d 1 ja 22, määrus nr 224 § 15 lg 8). Niivõrd ulatusliku raie (1100 tm) võimalik mõju pidi olema mõistlikule isikule selge. Üksiti on eelhinnangu lävi madalam, nõudes võimalikku eeldatavat mõju, mitte olulist ebasoodsat mõju. Eelhindamise raames ei hinnata 8(21)
3-20-2652 keskkonnamõju olulisust või suurust. Eelhinnangu tegemata jätmist oleks pidanud põhjendama. Vaideotsus ei vasta KeHJS §-s 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (määrus nr 31) sätestatud nõuetele. Keskkonnamõju tuleb hinnata enne kavandatud tegevuse lubamist (Euroopa Kohtu otsus C-127/02, p 53). Kui kohus leiab, et KeA-l ei ole kohustust KMH või eelhindamise läbiviimiseks, on selline praktika vastuolus loodusdirektiivi artikli 6 lg-ga 3 ning Euroopa Kohtult tuleks küsida eelotsust.
11.Keskkonnaamet vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. 1) KeA hindas metsateatiste registreerimisel raietega kaasnevat mõju Märjamaa järtade maastikukaitsealale ja loodusalale. Raietega ei kaasne alale ilmselgelt olulist mõju. KeHJS § 3 lg 1 p 2 kohaldamiseks ei piisa ala lähedusest Natura 2000 võrgustikule. Kaebajad ei ole näidanud, milles seisneb kavandatud raiete oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitseeesmärgile. Tõendamiskoormuse kaebajatele panemine ei ole ebaproportsionaalne, sest kaebajatel tuleb oma väiteid tõendada. Kuna objektiivse teabe põhjal on välistatud, et kavandataval tegevusel on Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile oluline mõju, ei tule küsida Euroopa Kohtult eelotsust. 2) Metsateatise registreerimise piiratud formaati arvestades kantakse sellele vaid tingimused ja hoiatused, mis on raiete tegemiseks vajalikud, ent see ei kajasta tehtud kaalutluste tegelikku ulatust ja mahtu. Kehtiva õiguse järgi võib kaalutlused esitada täismahus ka vaide- ja kohtumenetluses.
12.Stora Enso Eesti AS palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus muutmata, rõhutades, et arvestades vahemaasid kaebajate kinnistute, Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistu ning Tallinna-Pärnu-Ikla maantee vahel, ei saa metsa raiumisest neile kaasneda negatiivseid mõjusid. Apellatsioonimenetluses esitatud hinnangud ei ole kohaspetsiifilised. Kaebajate taotlus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks on põhjendamatu.
13.I.N ei esitanud apellatsioonkaebusele seisukohta.
14.Märjamaa Vallavalitsuse arvamuse järgi ei esine asjas kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kaitstavate kohalikku elu puudutavate õigushüvede kaitsmise vajadust.
15.Apellatsioonimenetluses esitasid kaebajad seoses 06.10.2020 registreeritud metsateatiste kehtivuse lõppemisega taotluse tühistamisnõuetelt õigusvastasuse tuvastamise nõuetele üleminekuks. Vaidlusalustele eraldistele uute metsateatiste andmise ja nende metsateatiste realiseerimisega seoses taotlesid kaebajad ka kaebuse täiendamist 24.01.2022 ja 27.02.2022 metsateatiste nr 50000615580, 50000615582, 50000615584, 50000615586 ja 50000615588 tühistamise või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamise nõuetega. Uued metsateatised on sama sisuga kui 06.10.2020 registreeritud metsateatised ning ka kaebajate väited jäid sisult samaks.
16.Tallinna Ringkonnakohus lubas 03.05.2022 määrusega minna 06.10.2020 (määruses ekslikult 06.10.2021) registreeritud metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 ning KeA 30.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/216 ja 14.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/241 tühistamise nõuetelt üle nende õigusvastasuse tuvastamise nõuetele ning täiendada kaebust 24.01.2022 ja 27.01.2022 registreeritud metsateatiste nr 50000615580, 50000615582, 50000615584, 50000615586 ja 50000615588 õigusvastasuse tuvastamise nõuetega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 9(21)
3-20-2652
18.Ringkonnakohus lahendab tõenditega seotud taotlused (I), käsitleb kaebeõigust ja kohtuliku kontrolli ulatust (II), kontrollib metsateatiste õiguspärasust (III–V), lahendab apellatsioonkaebuse (VI) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja ulatuse (VII). I Tõendid
19.Ringkonnakohus tagastas 03.05.2022 määrusega kaebajatele apellatsioonimenetluses esitatud volikirjad ja keskkonnaorganisatsioonide põhikirjad, sest need olid haldusasja toimikus juba olemas, ning võttis ülejäänud 31.08.2021 ja 13.09.2021 esitatud tõendid asja materjalide juurde (resolutsiooni p 3, põhjenduse p-d 37–41). Stora Enso Eesti AS leiab 20.05.2022 seisukohas, et kaebajad esitasid 31.08.2021 ja 13.09.2021 tõendid hilinemisega ning tõendite hilinenud esitamiseks puudus mõjuv põhjus. Kuna kõnealused tõendid on 03.05.2022 määrusega haldusasja materjalide juurde võetud ja kolmanda isiku I avaldus on esitatud esimeses määruse tegemisele järgnenud menetlusdokumendis, käsitab ringkonnakohus avaldust vastuväitena kohtu tegevusele. Vastuväide jääb rahuldamata. Ringkonnakohus vastas vastustaja samasisulistele etteheidetele tõendite esitamisel 03.05.2022 määruse p-s 41 ega pea vajalikuks varem võetud seisukohta muuta. Kaebajate 31.08.2021 ja 13.09.2021 esitatud tõendid on lubatavad (HKMS § 198 lg 2 p 3, § 62 lg 2).
20.Tõenditeks võivad olla ka menetlusdokumendi teksti vahele pikitud kaardid, fotod, joonised, tabelid vms, kui menetlusosaline soovib nendega kinnitada või ümber lükata mingit faktilist asjaolu. Samas ei ole tõendiks menetlusosalise seletuse näitlikustamiseks esitatud teave (nt apellatsioonkaebuse p 113, kaebaja 18.03.2022 avalduse p 1). Ka menetlusdokumendi teksti vahele põimitud tõendite lubatavust tuleb hinnata HKMS § 198 lg-te 2 ja 3 alusel (Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2021 otsus nr 3-19-2002, p 13). Kaebajate 20.05.2022 seisukoha p-s 14 on täiendavalt esitatud foto ja väljavõte üldplaneeringu maakasutuse joonisest, millega nad soovivad tõendada, et Kuuse tn 8 maaüksuse kõrghaljastus jääb pargi-, metsa või haljasala maale ning lükata ümber kolmanda isiku väite, et Kuuse tn 8 asub üldplaneeringu maakasutuse joonise järgi perspektiivsel eramute maal. Menetlusosalised vaidlevad muu hulgas selle üle, missugune maakasutuse valdav otstarve on üldplaneeringus määratud Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksustele. Seega on tõend asjakohane. Vastustaja ja kolmandad isikud on saanud esitada maakasutuse otstarbe kohta omapoolsed seisukohad. Tõend on asja õigemaks lahendamiseks lubatav (HKMS § 198 lg 3).
21.Store Enso Eesti AS palub 20.05.2022 seisukohas võtta asja juurde Hendrikson & Ko koostatud eksperthinnangu raietegevuse mõju kohta Märjamaa järtade loodusalale („Eksperthinnang Märjamaa järtade loodusalale: Oti tee 2 ja Kuuse tn 8 maaüksustel kavandatud raietegevuse Natura eelhindamine“). Sama seisukoha p-des 20 ja 27 on teksti vahele põimitud kaardi väljavõte näitamaks, et kaebajate lähima kinnistu ning Tallinna-Pärnu-Ikla maantee vahele jääb väiksem tee ja hulgaliselt metsamaad, ning joonis piirkonnas levinud tuulesuundade kohta. Ringkonnakohus ei ole otsustanud ka 28.03.2022 esitatud foto asja juurde võtmist. Kaebajate hinnangul on Stora Enso Eesti AS 20.05.2022 seisukoha p-s 27 toodud kliimaülevaate andmed asjakohatud, sest tulemused puudutavad raiealast u 16 km kaugusele jäävat ala. Kaebajad ei pea põhjendatuks ka 20.05.2022 taotlust dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks, sest see on esitatud hilinemisega, hilinemist ei ole põhjendatud ja tõend ei ole vajalik. Kaebajad toovad välja, et tõend pidi saama kolmandale isikule I kättesaadavaks juba 2021. a novembris. Sellele viitab nii hinnangu esilehel olev koostamise kui ka allkirjastamise aeg. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ka kuludokumentidest nähtuvalt pidi hinnang olema kolmanda isiku I valduses juba 2021. a novembris. 10(21)
3-20-2652 Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde kolmanda isiku I 20.05.2022 seisukoha p-s 20 esitatud kaardi väljavõtte ning p-s 27 esitatud joonise piirkonnas levinud tuulesuundade kohta, sest need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Samuti tuleb asja juurde võtta 28.03.2022 esitatud foto, sest ringkonnakohus tugines sellele 03.05.2022 määruse tegemisel. Kuigi Hendrikson & Ko hinnang raietegevuse mõju kohta Märjamaa järtade loodusalale on esitatud hilinemisega ja hilinemist ei ole põhjendatud, tuleb see samuti asja õigemaks lahendamiseks asja juurde võtta. Kaebajad on esitanud tõendi kohta omapoolse seisukoha ning see võimalus oli ka teistel menetlusosalistel. II Kaebeõigus ja kohtuliku kontrolli ulatus
22.Füüsilistest isikutest kaebajad elavad Märjamaal. Kaebajad I–III elavad Kase tn 4 kinnistul, mis kuulub kaebajale II, kaebajatele IV–V kuulub Sauna tn 1-3 asuv korteriomand ja kaebaja VI elab Vahtra tn 13 kinnistul. Kase tn 4 jääb Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maatükkidest vastavalt u 200 m ja 130 m kaugusele, Sauna tn 1-3 vastavalt 800 m ja 750 meetri kaugusele ning Vahtra tn 13 vastavalt 200 m ja 400 meetri kaugusele. Kuuse tn 8 maatükk külgneb Märjamaa vallale kuuluva laululava kinnistuga. Kinnisasjade piiril asub puistu. Tallinna-Pärnu-Ikla maantee jääb lähimatest kaebajatest (kaebajad I–III) rohkem kui 800 m kaugusele. Märjamaa järtade maastikukaitseala ja loodusala jääb Oti tee 2 maatüki lähimast punktist u 170 meetri kaugusele. Raieala ja Märjamaa järtade maastikukaitseala ja loodusala vahele jääb endine raudteetamm ning tammi ja kavandatud raieala vahele jääb metsatukk (Kase tn 7, Oti tee 4).
23.Vaidlustatud metsateatistega kavandati lageraied Kuuse tn 8 ühel eraldisel (eraldis 1, 0,51 ha, 97 tm) ja Oti tee 2 kolmel eraldisel (eraldised 3, 5 ja 8, 3,31 ha, 933 tm) ning harvendusraied Kuuse tn 8 ühel eraldisel (eraldis 2, 0,72 ha, 10 tm) ja Oti tee 2 ühel eraldisel (eraldis 6, 1,18 ha, 60 tm). Metsateatistest tulenev raieõigus on puude langetamist puudutavas osas realiseeritud, v.a osas, mis puudutab lageraiet Oti tee 2 eraldisel 3 (2,71 ha, 800 tm).
24.Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete avalike õiguste kaitseks. Muul eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kaebeõiguse eelduseks ei ole õiguse rikkumine, vaid õiguse riive või rikkumise võimalikkus. Kaebeõiguse jaatamiseks ei pea riive olema intensiivne (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Õiguste rikkumise motiivil esitatud kaebuse puhul kontrollib kohus haldusakti vastavust nendele menetlus- ja materiaalõiguse normidele, mis seonduvad kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus ei kontrolli haldusakti õiguspärasust osas, milles see ei saa kaebaja õigusi rikkuda (vt Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p-d 15–17 ja sealsed viited). Kaebaja peab taluma õiguspäraseid häiringuid. Ringkonnakohus leidis 03.05.2022 määruses, et kaebajatel on praeguses asjas põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.
25.Füüsilistest isikutest kaebajad seostavad oma õiguste rikkumist sellega, et metsateatiste realiseerimisega kaob neil võimalus vaba aja veetmiseks Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksustel ning väheneb kaitse tuulte ja Tallinna-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva müra ja õhusaaste eest. Lisaks on nad toonud välja vastuolu üldplaneeringuga. Kaebajad kardavad ka, et raiega kahjustatakse olemasolevat elukeskkonda ja miljööd. Keskkonnaorganisatsioonid tuginevad keskkonnakaitseliste eesmärkide edendamisele ja vaidlustatud haldusaktide seosele enda senise keskkonnakaitselise tegevusega.
26.Füüsilistest isikutest kaebajate puhul on metsateatiste realiseerimisest tulenevad mõjutused seotud eeskätt õigusega tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning tervise ja omandi kaitsega (KeÜS § 23 lg 1, põhiseaduse (PS) §-d 28 ja 32). Selleks, et isik saaks tugineda õigusele tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, peab vaidlustatud tegevusest tulenev eeldatav muutus keskkonnaseisundis mõjutama ebasoodsalt tema tervise- ja heaoluvajadusi. Samuti peab tal olema mõjutatud keskkonnaosaga oluline seos (KeÜS § 23 lg11(21)
3-20-2652 d 1 ja 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebeõiguse kontekstis ebasoodsat mõju välistada. Füüsilistest isikutest kaebajatel on ka oluline seos keskkonnaosaga. Kaebajad elavad Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksuste läheduses (200–800 m) ning kasutavad enda sõnul seda keskkonnaosa sageli, käies seal jalutamas, seeni korjamas, linnulaulu kuulamas ja sportimas, samuti osalevad laululaval toimuvatel rahvaüritustel. Asja materjalidest nähtuvalt on suurem seos kaebajatel I– III, kes elavad Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksuste läheduses. Keskkonnaosa kasutamise intensiivsusest sõltub õiguse tervise- ja heaoluvajadustele vastava keskkonna ulatus (KeÜS § 23 lg 4). Subjektiivne avalik õigus tuleneb ka sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42) sätestatud müranormidest, kuid ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega (Riigikohtu 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Kaebajad saavad tugineda ka sellistele haldusakti (sh üldplaneeringu) tingimustele, mille eesmärk on kaitsta nende huve. Miljöö ja huvi olemasoleva keskkonna säilimise vastu ei ole eraldiseisvalt subjektiivsete avalike õigustena kaitstavad.
27.Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu ja eeldab, et vaidlustatud haldusakt on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega peavad kaebuse aluseks olevad argumendid seonduma keskkonnakaitse eesmärkidega. Keskkonnaorganisatsioon võib tugineda nii riigisisesele kui ka rahvusvahelisele õigusele ning tõstatada formaalse ja materiaalse õiguspärasuse küsimusi. Keskkonnaorganisatsioon ei saa kaitsta teiste isikute õigusi (KeÜS § 30 lg 2 ja § 31, Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p-d 17–18).
28.Eelnevat arvestades seonduvad füüsilistest isikutest kaebajate õigustega metsateatiste registreerimise pädevuse, üldplaneeringuga kooskõla ja proportsionaalsusega seotud argumendid ning keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigusega metsateatiste registreerimise pädevuse ja Märjamaa järtade maastikukaitseala ja loodusala mõjude hindamisega seotud argumendid. III Pädevus, üldplaneering ja proportsionaalsus
29.Metsateatised on haldusaktid, mille õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 9). Kaebajad on seisukohal, et KeA-l ei olnud pädevust metsateatisi registreerida, sest raieid ei kavandatud metsamaal, vaid pargis. Ringkonnakohus jääb 05.02.2021 ja 29.04.2021 määrustes väljendatud seisukoha juurde, et metsateatiste registreerimisele kohaldus MS, mitte määrus nr 37.
30.Määrusega nr 37 kehtestatud raieloa andmise korda ei kohaldata puude raiele kasvavas metsas MS tähenduses (määruse nr 37 § 1). Metsamaa raie puhul tuleb juhinduda MS-st (MS § 41 lg-d 1, 7–81). Seega sõltub MS kohaldamine sellest, kas raiet kavandatakse metsamaal või muu otstarbega maal. Metsamaa on maa, mis vastab vähemalt ühele MS § 3 lg-s 2 sätestatud tingimustest ning maal ei ole mingit muud otstarvet nagu pargi või haljasala maa (MS § 3 lg-d 2 ja 3). Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksused vastavad MS § 3 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimusele: maa on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse (Kuuse tn 8 metsamaa 14 323 m2 ja Oti tee 2 metsamaa 51 168 m2, vt Stora Enso Eesti AS 15.01.2021 määruskaebuse lisad 1–2). Vaidlusalust maa-ala ei ole põhjust pidada pargi või haljasala maaks MS § 3 lg 3 tähenduses. Kehtivast õigusest ei tulene eeldust, et tiheasustusalal olevad puistud tuleb lugeda pargiks või haljasalaks. Ringkonnakohus jääb varasema seisukoha juurde, et seda, kas maa-ala saab pidada pargiks või haljasalaks, tuleb hinnata MaaKatS alusel.
31.Kohaliku omavalitsusüksusele pandud ülesanne korraldada ruumilist planeerimist hõlmab ka maa sihtotstarbe määramist. MaaKatS § 2 p 9 järgi on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve 12(21)
3-20-2652 või otstarbed. MaaKatS §-s 181 nimetatud katastriüksuse sihtotstarbe määrab linna- või vallavalitsus, lähtudes samas paragrahvis sätestatud põhimõtetest (MaaKatS § 18 lg 1). Pargi või haljasala maa eeldab, et maa sihtotstarbeks on määratud sotsiaalmaa alaliigina üldkasutatav maa (MaaKatS § 181 lg 12 p 2). Nii on 100% üldkasutatava maa sihtotstarve Märjamaa vallale kuuluval laululava kinnistul, aga ka vallale kuuluvatel Uuemõisa pargi kinnistul (registriosa nr 17219650) ja Tehnika tn 10 kinnistul (registriosa nr 8476050, üldplaneeringus viidatud kui Annenhof). Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. Maatulundusmaa on muu hulgas metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on metsamajanduslik potentsiaal (MaaKatS § 181 lg 9). Seega osutab maaüksuste sihtotstarve, et tegemist on metsamaaga.
32.Kaebajate seisukohta ei toeta ka nende tõlgendus üldplaneeringu maakasutuse valdavast otstarbest. Iseenesest on kaebajatel õigus selles, et metsateatiste registreerimisel tuleb arvestada mh planeeringutega kehtestatud nõudeid. Märjamaa üldplaneeringu erinevad osad ei ole maaüksuste maakasutuse valdava otstarbe osas siiski järjepidevad (vt Stora Enso Eesti AS 15.01.2021 määruskaebuse lisad 1–5 ja 7).
33.Üldplaneeringu joonise nr 5 (maakasutus) järgi asub Oti tee 2 pargi, metsa või haljasala maal (olemasolev/perspektiivne), joonisel 6 (ümbrus) on ala märgitud metsaalaks, joonisel 7 (detailplaneeringuid vajavad alad) pargi ja haljasala maaks, joonisel 12 (haljastus ja puhkerajatised) pargiks ja parkmetsaks. Kuuse tn 8 osas ei ole joonised selged, sest ei ole üheselt aru saada, kus kulgeb Kuuse tn 8, Kuuse tn 2 ja Oti tee 3 vaheline piir. Kõrvutades eespool välja toodud jooniseid Maa-ameti ortofotodega, võib järeldada, et Kuuse tn 8 asuvat laululava poolset puistut on joonistel käsitletud koos laululava kinnistuga. Seega on joonisel 5 Kuuse tn 8 osaliselt perspektiivne eramute ala ja laululava poolse puistu osas pargi, metsa või haljasala maa, joonisel 6 pereelamute ja metsaala, joonisel 7 pereelamute maa ja puhkerajatiste maa, joonisel 12 puhkerajatiste maa-ala. Joonistel ei ole leppemärke täiendavalt selgitatud.
34.Üldplaneeringu seletuskirjas kasutatakse pargi, metsa, haljasala ja parkmetsa mõistete kõrval ka metsapargi ja looduspargi mõistet ühtegi mõistet defineerimata. Seletuskirja eessõna ja sissejuhatuse järgi määratakse üldplaneeringuga maakasutuse arengu põhisuunad ja keskkonnakaitse abinõud, lähtudes 15–20 aasta perspektiivist. Eesmärk on muu hulgas leida alevi vabadele maadele parim kasutus ja säilitada alevile omane rohelus. Seletuskirja järgi ei kuulutata üldplaneeringu sisu dogmaks ning seetõttu jääb selle kasutajale võimalus „interpreteerida Märjamaa arengut plastiliselt ja tulevasi tegevusi loogiliselt“ (lk-d 2 ja 6). Seletuskirja esimese peatüki (lähteandmed, Märjamaa alevi asend, ajalugu ja looduslikud tingimused) p 1.2.3 (haljasalad) järgi moodustavad Märjamaa haljastuse parkmetsad, elamute aiad, alleed ja kalmistute haljastus ning probleemidena nimetatakse kõrghaljastuse vananemist ning haljasalade hooldamist ja majandamist. Ühtlasi viidatakse joonisele nr 5 (lk 8). Seletuskirja p 1.9.7 (keskkonna seisund ja heakord) järgi jätavad meeldiva mulje hooldatud haljasalad ja rikkalik rohelus (lk 15). Seletuskirja neljanda peatüki (üldplaneeringu arengustrateegia põhisuunad 2000–2015) p-s 4.1.6 (haljastus ja heakord, vt joonis 12 „Haljastus ja puhkerajatised“) nimetatakse üldplaneeringu eesmärgina kõrghaljastuse säilitamist ja uuendamist. Seejuures toimub uuendamine maastikukujunduskavade alusel. Säilitatakse ja uuendatakse alevile omased alleed, täiendatakse tootmisobjekte ümbritsevad kõrghaljastust. Uuemõisa heinamaale rajatakse looduspargile omased jalgrajad ja puhkepaigad. Korrastatakse Annenhofi ja Pargi tänava parkmetsad. Alevi idaosas asuvatele Kruusiaugu talu maadele on planeeritud elamud ja/või park. Idaosas asuvad metsad heakorrastatakse. Parkmetsadesse, haljasaladele paigaldatakse istepingid ja prügikastid ning ehitatakse ühiskondlikud WC-d vastavalt koostatavale kavale. Tallinna-Pärnu maantee ääres säilitatakse 50–100 m laiune kõrghaljastusvöönd (lk 20). Seletuskirja p 4.1.7 (keskkonnakaitse, vt joonis 10 „Keskkonnakaitse ja riskianalüüs“) järgi säilitatakse ja uuendatakse haljastust, müra ja õhusaaste mõju vähendamiseks säilitatakse ja rajatakse tootmis- ja elamupiirkondade vahele 13(21)
3-20-2652 kõrghaljastus; säilitatakse, uuendatakse uusi puiesteid ja haljasalasid, Tallinna-Pärnu maantee ja alevi elupiirkondade vahel säilitatakse 50–100 m laiune kõrghaljastusvöönd (lk 20–21). Seletuskirja p 4.2.3 (turism ja puhkemajandus) järgi on joonisel 12 planeeritud lauluväljakule puhkerajatiste maa-ala (lk 23). Seletuskirja p 5.2 (elamuehitus, elamute maa-alade reserveerimine, vt joonis 5 „Maakasutus“) järgi on uuselamurajoonid planeeritud alevi idaosa vabadele aladele, sh kunagistele Oti talu maadele (kujutatud joonisel 3 „Maaomanikud Märjamaal 1938. aastal“) (lk 27). Seletuskirja p 7 (detailplaneeringuid vajavad alad, vt joonis nr 7) järgi on Kuuse tn 8 (viidatud aladena nr 4 ja 7) planeeritud eramuehituspiirkonnaks ja lauluväljak (ala nr 7) puhkerajatise alana, Oti tee 2 (ala nr 8) parkmetsana (lk 29). Seletuskirja p 8 (alevi lähim ümbrus, vt joonis 6 „Ümbrus“) järgi säilitatakse Märjamaa ümbruse suuremad metsad (nn roheline vöönd), Tallinna-Pärnu maantee ja ringsõitude äärde rajatakse 50–100 m laiune kõrghaljastusvöönd erinevate funktsioonidega piirkondade vahele rajatakse kõrghaljastus, olemasolevat järta puhkeala arendatakse edasi: rajatakse valgustatud suusa- ja terviserada, metsaala korrastatakse metsapargiks (lk 29).
35.Üldplaneeringu eesmärk on määratleda kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilise arengu põhisuunad. PlanS § 75 lg 1 p-d 6, 10, 13, 14 ja 20 võimaldavad üldplaneeringuga kindlaks määrata alasid, kus lageraie on keelatud (sama sätestas Märjamaa üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseadus, vt § 8 lg 4 p-d 2, 4, 5 ja 9). Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Üldjuhul tuleb vastuolude korral eelistada maakasutuse joonist, sest selles määratakse, mis otstarbel lubatakse maad kasutada, ja see on otstarbe määramise aluseks. Praegusel juhul pole siiski õige eelistada maakasutuse joonist, sest see ei võimalda teha valdava otstarbe osas lõplikke järeldusi. Joonisel on sama värviga märgitud pargi, metsa või haljasala maa. Seepärast tuleb maakasutuse valdava otstarbe väljaselgitamisel lähtuda tervikliku planeeringu lahenduse mõttest ja sõnastusest.
36.Ringkonnakohtu hinnangul võib Märjamaa alevi üldplaneeringu erinevate jooniste ja seletuskirja põhjal järeldada, et Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maatükke ei ole planeeritud üldkasutatavaks pargiks, haljasalaks, metsapargiks ega parkmetsaks, sh Kuuse tn 8 ja laululava kinnistu piiril külgneva puistu osas. Idaosas asuvate heakorrastatavate metsadena (metsaparkidena) või perspektiivse pargina on peetud eelkõige silmas Märjamaa järta suusa- ja terviseradu ning endise Kruusiaugu talu maid (joonised 3, 5, 6, 12, 16, seletuskirja p-d 4.1.4, 4.1.6, 8; registriosa nr 1287637, katastritunnus 50501:003:0910 ja 50403:001:0870). Parkmetsadena nimetatakse seletuskirjas Annenhofi ja Pargi tänava parkmetsi (p 4.1.6). Lauluväljak asub seletuskirja järgi alevi kirdeosas (seletuskirja p 1.4.1). Kaebajate tõlgendus üldplaneeringust tähendaks ühtlasi seda, et sisuliselt tuleks kõik pargi, metsa või haljasala otstarbega alad lugeda pargiks või haljasalaks. Ringkonnakohtu hinnangul osutab asjaolu, et sama värviga tähistati joonisel ka metsa alad, et alevisse ei kavandatud üksnes parke ja haljasalasid, vaid ka metsi. Ühtegi leppemärki ei ole üldplaneeringus täiendavalt selgitatud. Niivõrd intensiivne tingimus ühelt poolt ja teiselt poolt laialdane õigus, nagu väidavad kaebajad, ei saa jääda üldplaneeringus täpsemalt konkretiseerimata, eriti kuna üldplaneeringu vastuvõtmise ajaks ei olnud omandireform vaidlusaluste maade osas lõppenud (vt joonis 4 „Kinnistute kaart“, seletuskirja sissejuhatus ja p 1.2.2, vt ka Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus § 2). Arvestades omandireformi eesmärki, ei saa järeldada, et eraomandisse antavale kinnistule oleks osaliselt soovitud anda üldkasutatavat otstarvet. Seda näitab ka asjaolu, et I.N perekond loobus lauluväljaku maade tagastamisest eelkõige põhjusel, et elanikud saaksid seda vabalt kasutada (I.N 04.03.2021 määruskaebus, 12.03.2021 vastus kaebusele). Kaebajate tõlgendus üldplaneeringust ei ole kooskõlas ka PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse piirangutega. Üksiti eeldab metsateatiste menetluse iseloom, et kaebajate väidetavad piirangud on üldplaneeringus (kaartidel või seletuskirjas) selged. Nii oli see nt kaebajate välja toodud haldusasjades nr 3-20-245 ja 3-20-1223. Praegusel juhul ei ole see nii. 14(21)
3-20-2652 Asjaolu, et maaüksuseid ole kavandatud avalikult kasutatavaks, näitab ka nende vallapoolne kasutus alates üldplaneeringu vastuvõtmisest. Vald ei ole asunud 20 aasta jooksul Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksusi heakorrastama. Seejuures jättis Märjamaa Vallavolikogu 19.06.2018 otsusega nr 69 üldplaneeringu kehtima, märkides, et haljastust ja haljasalade hooldust ja uuendust on teostatud vastavalt seatud eesmärkidele (p 2.2). Otsuse lisas tehakse ka ettepanek täpsustada ja määrata puhke- ja virgestusalade asukohad, mis osutab, et üldplaneeringus asjaomaseid asukohti ei määratud. Märjamaa vald on nii praeguses haldusasjas kui haldusasjas nr 3-20-580 kinnitanud, et üldplaneeringust ei tulene Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistutele kaebajate väidetud piiranguid.
37.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et üldplaneeringust tulenevad piirangud metsa majandamisele. Õige on kaebajate seisukoht, et MS § 231 ei ole piirangute lubatavust hinnates tagasiulatuvalt kohaldatav. Üldplaneeringu seletuskirja erinevates osades on rõhutatud olemasoleva kõrghaljastuse vananemist ja selle säilitamise olulisust, kuid samas rõhutatakse kõrghaljastuse uuendamise vajadust, mis toimub maastikukujunduskavade alusel (p-d 1.2.3, 4.1.6 ja 4.1.7). Halduskohus märkis õigesti, et selliste kavade olemasolu ei ole kohaliku omavalitsuse üksus kinnitanud. Üldplaneeringu seletuskirja põhjal võib järeldada, et Märjamaa on aedlinna tüüpi alev, mida ilmestab rikkalik rohelus, sh rohelus, mis on seotud parkmetsade, eraomandis olevate aedade ning puudega ääristatud alleedega (p-d 1.2.2, 1.2.3, 1.9.7, 4.1.6). Ühtlasi võib üldplaneeringu seletuskirjast järeldada tahet säilitada selline välisilme ning neid alasid võimalust mööda hooldada ja korrastada. Eelnevast ei tulene siiski keeldu tegeleda alevisiseselt metsa majandamisega. Eesmärk säilitada ja uuendada kõrghaljastust ei tähenda, et puud peavad olema vanad. Kõrghaljastuse uuendamine tähendab paratamatult vanade puude asendamist. Ka on üldplaneeringus sisalduv viide kõrghaljastusele seotud eeskätt tootmisobjektide ümbruses oleva haljastuse täiendamisega, alleede uuendamisega ning Annenhofi ja Pargi tänava parkmetsade, järta puhkeala metsapargiga ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee äärse kõrghaljastusvööndiga (seletuskirja p-d 4.1.6, 4.1.7, 8). Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 maaüksused jäävad Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest rohkem kui 100 m kaugusele, mistõttu ei ole nendel asuv puistu üldplaneeringu seletuskirjas nimetatud kõrghaljastusvööndi osa. Ringkonnakohus leidis eelnevalt, et tegemist ei ole parkmetsaga ning kaebajate tõlgendus maakasutuse otstarbest on ebaõige. Üksiti ei saa ala tähistamisest parkmetsana tuletada automaatselt lageraie keeldu. Kohalikul omavalitsusel on üldkasutatavatel aladel võimalik otsustada pargi kujundamise üle. Üldplaneering ei kasuta ka kaitsemetsa mõistet ega kehtesta asjaomaseid piiranguid Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistule. Seega ei tulene üldplaneeringust kaebajate väidetud piiranguid metsa majandamisele Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 kinnistul.
38.Metsateatistega kavandatud raied ei kahjusta ebaproportsionaalselt kaebajate õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Kuuse tn 8 ja Oti tee 2 puistuid ei saa nimetada üheks metsapargiks. Seepärast on põhjendatud käsitleda raiete mõju kaebajate õigustele eraldi osas, mis puudutavad kinnistute kasutamist rekreatsiooni eesmärgil. Müra ja tuule osas tuleb mõjusid hinnata kumulatiivselt.
39.Kaebajatel on küll seos Kuuse tn 8 maatüki keskkonnaosaga, kuid raiega kaasnev riive on väike. Riive on seda väiksem, mida kaugemal elavad kaebajad kinnistust. Kaebajad on seostanud Kuuse tn 8 puistu kasutamise laululava kinnistu kasutamisega. Kaebajate selgitustest ei nähtu, et selle keskkonnaosa kasutamine on nende jaoks hädavajalik. Üksiti ei ole ala ette nähtud rekreatsioonialana ning metsa kasutamine on piiratud igeüheõigusega, mis sõltub maaomaniku loast. Lageraie puudutab puistut, mis asub laululava kinnistuga külgneval eraldisel. Kuna laululava kinnistul ei ole metsaraiet kavandatud, ei saa võrdlemisi väikese metsariba ulatuses puude langetamine kahjustada kaebajate heaolu- ja tervisevajadusi ebaproportsionaalselt. Ka eraldisel 2 ette nähtud harvendusraie ülemäära negatiivne mõju kaebajate õigustele on välistatud. Harvendusraie on hooldusraie liik, mida tehakse metsa 15(21)
3-20-2652 väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (MS § 28 lg 7 p 2). Harvendusraiega suurendatakse puistu vastupanuvõimet tormi- ja lumekahjustustele ning erinevatele kahjuritele ja haigustele, sest eemaldatakse puud, mis juba on surnud või sureksid.1 Ringkonnakohtule arusaadavalt on kaebajad seostanud KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse eelkõige võimalusega kasutada metsa vaba aja veetmiseks ning normide piiridesse jäävate, kuid õigusvastaste häiringute talumisega (müra, tuul). Selleks, et veeta metsas vaba aega, on vajalik, et alusmetsas poleks liikumiseks takistusi või puude langemise ohtu. Seega jääb harvendusraie tegemisel kaebajatele võimalus metsa soovitud viisil igaüheõiguse alusel kasutada. Üksiti on kaebajatel võimalik kasutada Märjamaa alevis alternatiivseid võimalusi looduses viibimiseks (suusarada, raudteetamm, Uuemõisa heinamaa, laululava kinnistu, samuti igaüheõiguse alusel Oti tee 2 harvendusraie ala). Pelgalt kasutusmugavus ei õigusta kolmanda isiku omandiõiguse riivet.
40.Ebaproportsionaalset riivet KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigusele ei kaasne ka Oti tee 2 asuvate eraldiste kohta registreeritud metsateatistega. Esiteks nähtub I.N selgitustest, et metsa kasutamine (eelkõige eraldisel 3) kaebajate kirjeldatud otstarbel ei ole toimunud pikka aega ega intensiivselt, sest enne alusmetsa raiet ei olnud kinnistul takistusteta liikumine võimalik. Kaebajad ei ole seda väidet apellatsioonimenetluses ümber lükanud, sisustades olulist seost metsa lähedusega. Mets ei ole ette nähtud rekreatsioonialana ning selle kasutamine on seni toimunud igaüheõiguse alusel. Lageraie ala eraldistel 3, 5 ja 8 võib olla kaebajate I–III kinnistule küll nähtav, kuid puudub alus arvata, et see mõjutaks nt nende kinnistu väärtust. Vaade ei ole subjektiivse õigusena kaitstav. Harvendusraie eraldise alal jääb nii neile kui teistele kaebajatele võimalus kasutada metsa igaüheõiguse alusel. Samuti jääb kaebajatele võimalus kasutada alevis asuvaid alternatiivseid kohti vaba aja veetmiseks, sh Kuuse tn 8 harvendusraie ala igaüheõiguse alusel.
41.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada ka ülemäärast kahju kaebajate omandiõigusele ja tervisele. Kaebajate I–III kinnistut jäävad Tallinna-Pärnu-Ikla maanteest eraldama osaliselt puistuga kaetud laululava kinnistu, Oti tee 3, Liiva tn 28 ja Liiva tn 40. Kuna eraldisel 2 on kavandatud harvendusraie, jääb kaebajaid maanteest eraldama ka Kuuse tn 8 asuv puistu. Kaebajad IV–VI asuvad Kuuse tn 8 maaüksusest piisavalt kaugel ning nende vahele jääb tiheasustus. Eestis esineb harva nii ekstreemseid ilmaolusid ja tuuli, mille põhjal võiks eeldada kahju kaebajate tervisele ja omandile. Ülemäärased kahjulikud mõjud kaebajate õigustele ei ole tõenäolised. Kaebajate esitatud Robin Stanfieldi (tuuleuuring) ja Clive Bentley (mürauuring) koostatud hinnangud (kaebajate 31.08.2021 seisukoha lisad) ei lükka eelnevat seisukohta ümber. Esiteks lähtuvad aruanded ebaõigest eeldusest, et maatükkidel kavandatakse täies ulatuses lageraiet. Kuuse tn 8 eraldisel 2 ja Oti tee 2 eraldisel 6 kavandatakse harvendusraiet. Seega vähemalt osaliselt on neil mõju tuule ja müra peatamisele. Teiseks ei eristata aruannetes, missugust liiki puud kinnistutel kasvavad ja mis mõju neil on tuule ja müra summutamisele. C. Bentley aruandes on müra summutamisel rõhutatud lehestiku toimet ja kuusiku tihedust. Kui Kuuse tn 8 lageraie puudutab tõepoolest kuusemetsa, siis harvendusraie männimetsa ning Oti tee 2 raied enamuses männimetsa (v.a lageraie eraldisel 8, mis puudutab hall-leppa) (vt Stora Enso Eesti AS 15.01.2021 määruskaebuse lisa 10). Samas asub Kuuse tn 8 maatükil võrdlemisi väike metsariba ja laululava kinnistule jääb kõrghaljastus alles. C. Bentley aruande järgi avalduvad suurimad müramõjud üldkasutatava maa sihtotstarbega laululava kinnistule, mitte kaebajatele kuuluvatele kinnistutele. Kaebajatel on võimalik laululava kinnistul viibimist ise reguleerida. Mõningast mürataseme tõusu tuleb kaebajatel taluda. Liiati ei ole aruandes määratletud müra alg- ja lõpptasemeid. Seega ei ole alust väita, et müra hakkaks normatiive ületama või kaebajaid muul viisil ülemääraselt häirima. Oti tee 2 ja
https://www.eramets.ee/harvendusraied/
16(21)
3-20-2652 maantee vahele jääb ka osaliselt puistuga kaetud Oti tee 4 kinnistu. Eelduslikult leevendab see nii maanteelt lähtuvat müra kui aitab kaasa võimaliku tuule mõju vähendamisele. Põhjendatud on kolmanda isiku I väide, et tulenevalt piirkonnas levinud peamistest tuulesuundadest (lõunaja edelatuuled) ei saa kaebajate väidetud tagajärgi eeldada. Kolmanda isiku I väidet piirkonnas levinud tuulesuundade kohta kinnitab üldplaneeringu seletuskiri, mille järgi on valdavad tuuled talvel kagust, lõunast ja edelast ning suvel kagust (p 1.1.2). Ringkonnakohtu hinnangul on R. Stanfieldi ja C. Bentley aruanded liiga üldised, et järeldada sellest kaebajate väidetud tagajärgi konkreetses piirkonnas.
36.Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kui pani tõendamiskoormuse kaebajatele. Üldiselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti (HKMS § 38 lg 1 p 8, § 59 lg 1). Kuna kaebajad ei väitnud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist, tuli neil tõendada, et keskkond ei vasta nende tervise- ja heaoluvajadustele (KeÜS § 23 lg 4, HKMS § 59 lg 1). Vastustajal oleks tõendamiskoormus siis, kui ta soovib näidata, et piirväärtuse ületamisega ei rikuta kaebajate õigusi. Tegevuse elluviimise puhul ei saa eeldada müra normtaseme ületamist. Kui tõendite esitamine ei olnud võimalik, oli kaebajatel võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist. Samuti oli kaebajatel võimalik taotleda menetlusabi kohtukulude kandmisest vabastamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 102 p 2). Kaebajad on saanud esitada oma väidete kinnituseks tõendeid apellatsioonimenetluses. IV Märjamaa järtad
37.Keskkonnaorganisatsioonidest kaebajate arvates oleks enne metsateatiste registreerimist tulnud läbi viia KMH ning selle vajadus oleks tulnud välja selgitada eelhindamisega.
38.KeHJS § 3 lg-s 1 sätestatakse kaks alternatiivset juhtu, mil KMH on kohustuslik: esiteks juhul, kui taotletakse luba tegevuseks, millega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju (p 1); teiseks juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (p 2). Kaebajad näevad KMH kohustusliku alusena KeHJS § 3 lg 1 p-i 2.
39.Eesti õigusesse üle võetud Natura 2000 võrgustiku ala mõjutava tegevuse KMH erisuste aluseks on loodusdirektiivi art 6 lg 3, mille kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis tõenäoliselt avaldab Natura võrgustiku alale olulist mõju kas eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see avaldab ala kaitseeesmärgile. Pädevad riigisisesed asutused saavad kavale või projektile nõusoleku anda alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda ala terviklikkusele negatiivset mõju. Euroopa Kohus on loodusdirektiivi art 6 lg-t 3 puudutavas praktikas selgitanud, et Natura hindamine tuleb korraldada, kui kavandatava tegevuse oluline mõju Natura alale pole objektiivsete asjaolude põhjal välistatud. Natura hindamise rakendamise eelduseks ei ole mitte üksnes veendumus, et kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid ka ainult võimalus või risk, et kava või projektiga kaasneb selline mõju. Ettevaatusprintsiipi arvestades on selline võimalus või risk olemas, kui objektiivsete asjaolude alusel ei saa välistada, et kava või projekt avaldab asjaomasele alale olulist mõju. Hindamine tuleb läbi viia alati, kui objektiivse teabe (sh Natura eelhinnangu) põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline mõju. Mõju olulisuse üle otsustades tuleb eelkõige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi, arvestades samas teiste alale mõju avaldavate kavade ja projektidega. Natura hindamise võib tegemata jätta kahel juhul: 1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitse eesmärkide seisukohalt olulised, või 17(21)
3-20-2652 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala sellised tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (nt Euroopa Kohtu otsus C-127/02, p-d 43–45, 47–49; Riigikohtu 19.05.2020 otsus nr 3-18-529, p 18; 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p-d 14–15; 06.12.2012 otsus nr 3-3-1-56-12, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022 määrus nr 3-22-550, p 18).
40.Määruse nr 224 § 15 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda ükskõik millise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega ala või kaitstavat loodusobjekti eeldatavalt mõjutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene määruse nr 224 § 15 p-st 8 eelhindamise raames ebasoodsa mõju tõenäosusele ja ulatusele teistsugust lävendit kui Natura hindamisele KMH raames. Arvestades Riigikohtu 06.12.2012 otsuses nr 3-3-1-56-12 toodud juhiseid, võib eelhinnangu andmisel põhimõtteliselt lähtuda KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud määruse nr 31 §-des 2–4 nimetatud teguritest, kuid seejuures tuleb esmajoones keskenduda kavandatava tegevuse võimalikule mõjule Natura alal kaitstavatele loodusväärtustele. Kui kavandatav tegevus võib Natura ala kaitse-eesmärke kahjustada, tuleb KMH algatada (p 15). Keskkonnaameti 2019. a juhises2 toodud märksõnade järgi, mis aitavad prognoosida tõenäolisi ebasoodsaid mõjusid, tuleb eelhinnangu andmisel silmas pidada ala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi või liikide pindala, seisundi, arvukuse ja asustustiheduse vähenemist (sh häirimise suurenemist); kaitse-eesmärkidena seatud elupaikade, liikide liikumis- ja rändeteede killustamist ja isoleerimist; esmatähtsate elupaikade kahjustamist, veerežiimi või veekvaliteedi muutumist; mõju iseloomu ja kestust; kumulatiivset mõju ja mõju ala terviklikkusele. Loodusdirektiivi järgi ei ole välistatud igasugune negatiivne mõju Natura alale, vaid negatiivne mõju ala terviklikkusele. Kui olulist mõju ei avaldata ühelegi elupaigatüübile ega liigile, mille kaitseks ala on määratud, siis võib otsustada, et ala terviklikkusele ei avaldata negatiivset mõju (nt Riigikohtu 28.11.2019 otsus nr 3-17-740, p-d 14–17). Eelnevast järeldub, et mitte igasugune tegevus Natura 2000 võrgustiku ala lähedal ei nõua eelhindamist. Natura eelhindamine ei ole vajalik, kui objektiivsete andmete põhjal saab välistada negatiivse mõju avaldumise Natura ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele (Tallinna Ringkonnakohtu 08.06.2022 määrus nr 3-22-550, p 19).
41.Praeguses asjas jättis vastustaja Natura eelhinnangu andmata, sest oli enda sõnul veendunud, et raietega ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile. Vaidemenetluses on KeA põhjendanud veendumuse kujunemist kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsuse menetlusega, märkides, et loodusala laiendamist ei peetud vajalikuks, sest kavandatav kaitsekord tagab teadaolevate väärtuste kaitse Märjamaa järtade loodusala piirides ning aitab kaasa elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamisele. Kaitstavad väärtused tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. KeA märkis täiendavalt, et kuna kaitseala metsaosad on eraldatud vaides käsitletud maaüksustest rohumaadega, on need läänetuultega kohanenud ja seega ei mõjuta see metsaelupaikade tormikindlust. Vaideotsusest nähtuvalt puudus KeA hinnangul mõju ka rohumaa elupaikadele, ajutisele karstijärvele ja püstlinalehikule, sest tulenevalt vahemaast (üle 100 m) ei ole liigsete toitainete kandumine alale tõenäoline. KeA tõi ka välja, et Märjamaa järtade maastikukaitseala külgneb vana raudtee tammiga, mis piirab vee ja toitainete liikumist.
42.Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et sisuliselt hindas KeA metsateatiste registreerimisel keskkonnamõjusid vabas vormis. Kuna kolmele eraldisele antud metsateatise tingimuseks on kohustus hoiduda III kaitsekategooria selgrootute loomade (kuklaste) kahjustamisest, puudub kahtlus, et KeA võttis keskkonnamõjusid metsateatiste registreerimisel arvesse. Tuleb arvestada, et KeA oli sel ajal koostanud ka kaitsekorra muutmise väljatöötamise Juhis Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 rakendamisel Eestis, leitav: https://envir.ee/media/1353/download
18(21)
3-20-2652 kavatsuse, et tagada elupaigatüüpide ja liikide kaitse ja säilimine. Seega puudub kahtlus, et Märjamaa järtade maastikukaitseala ja loodusala kaitsega seonduv olukord oli KeA-le teada. Väljaspool KMH menetlust ei saa eeldada keskkonnamõjude uurimist sellise põhjalikkusega, nagu KeHJS-s sätestatud menetluse puhul. Ka metsateatise piiratud formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist. Kohtupraktikas on loetud piisavaks vaide- ja kohtumenetluses esitatud selgitusi (Tallinna Ringkonnakohtu 09.02.2021 otsus nr 3-20-605, p 20).
43.Nii Mati Kose kui ka Hendrikson & Ko hinnangutest (kaebajate 13.09.2021 seisukoha lisa lk 1 ja 2 ning kolmanda isiku I 20.05.2022 seisukoha lisa lk 8 ja 11) võib järeldada, et eelkõige on küsimuse all mõjud raudteetammi muldkeha ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee vahele jääval kolmnurksel alal asuvatele loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpidele ja II lisas nimetatud liikidele. Raiealale lähimad loodusala kaitse-eesmärgiks olevad kooslused on üle raudteetammi paiknevad karstijärved ja -järvikud (*3180) ning neil asuvad niidukooslused (sinihelmikakooslused (6410), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvulavad – 6210), vanad loodusmetsad (*9010), puisniidud (*6530). Lisaks asuvad seal püstlinalehiku kasvukohad. Ülejäänud püst-linalehiku kasvukohad jäävad raiealast kaugele (Hendrikson & Ko hinnangu lk 10–11). Veenvad on vastustaja (14.12.2020 vaideotsuse p 2.4) ja Hendrikson & Ko hinnangu järeldused (lk 12–13, 19), et raietega ei kaasne negatiivset mõju elupaigatüüpidele: need alad jäävad elupaigatüüpidest keskmiselt 200 m kaugusele, alade vahele jääb puistu ja raudteetammi muldkeha. Samuti on need ajalooliselt olnud rohumaadega ümbritsetud, mis osutab (lääne)tuultega kohanemisele. Läänetuuled ei ole piirkonnas valdavad. Puisniidud on seni olnud hõredad. KeA ei ole pidanud vajalikuks laiendada maastikukaitseala ja loodusala. M. Kose hinnangus on enamjaolt keskendutud tuulemõjudele ning tuginenud R. Stanfieldi uuringule. Ringkonnakohus pidas eelnevalt R. Stanfieldi uuringut liialt üldiseks. Tuleb ka märkida, et raiutavat metsa ei jää edela-kirde suunalisse koridori. Nendel põhjustel ei saa järeldada muutusi veerežiimis, ebasoodsat tuulemõju ega negatiivset mõju ala terviklikkusele. Kuna kaitstava liigi, püst-linalehiku kaitstus sõltub kasvukohaks oleva niidukoosluse seisundist ja niidukooslustele kaasneda võiva mõju võib välistada, ei saa kaasneda negatiivseid mõjusid ka püst-linalehikule. Ka ülejäänud osas (teisel pool TallinnaPärnu-Ikla maanteed) võib kaugusest tulenevalt raiega kaasnevaid mõjud loodusala kaitseeesmärkidele ja terviklikkusele välistada. Veenvad on vastustaja ja Hendrikson & Ko hinnangu järeldused (lk 13, 19): need alad on eraldatud raiealast rohumaadega ning Maa-ameti ortofotodelt nähtuvalt ka puistutega (Kase tn 7, Oti tee 4), samuti jääb nende ja raieala vahele maantee ja raudteetammi muldkeha.
44.Kuna negatiivsed mõjud võib välistada, ei pidanud KeA andma eelhinnangut ega viima läbi KMH-d. Ringkonnakohus ei näe eelhinnangu ega KMH tegemata jätmisel vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mistõttu puudub põhjus Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks. V Menetlusse kaasamine
45.Kaebajate üks peamisi etteheiteid seisneb selles, et KeA jättis metsateatiste registreerimisel hindamata kavandatava tegevusega kaebajatele ja keskkonnale kaasnevad (kumulatiivsed) mõjud (kaebuse p-d 55–71, apellatsioonkaebuse p 62). Apellatsioonimenetluses tõid kaebajad välja, et KeA pidi teavitama uutest metsateatistest kõiki kaebeõigust omavaid isikuid (18.03.2022 avaldus p-d 3–5). Samuti tõstatasid nad kahtluse, et esialgse õiguskaitse määrusi on rikutud (18.03.2022 avalduse p-d 17–21). Ringkonnakohtu hinnangul võib eelnevast järeldada kaebajate rahulolematust nende menetlusse kaasamata jätmisega, sest kaasamisel oleksid nad oma huvid saanud välja tuua.
46.06.10.2020 metsateatiste registreerimisel oli KeA-le teada vähemalt M.L soov olla menetlusse kaasatud, sest M.L oli vaidlustanud eelnevalt samade eraldiste kohta registreeritud metsateatised halduskohtus (haldusasi nr 3-20-580, vt ka kaebuse lisa 2, 03.11.2020 vaide p 19(21)
3-20-2652 2.20, 18.03.2022 avalduse lisa 1, 03.03.2022 vaide p 3.1). Metsateatise lihtsustatud menetlus ei võimalda kõigi võimalike huvitatud isikute kaasamist ning eelnevalt peab see huvi KeA-le teada olema. KeA-le oli teada kaebajate huvi olla kaasatud 24.01.2022 ja 27.01.2022 metsateatiste registreerimise menetlusse, sest nad olid eelnevalt vaidlustanud samade eraldiste kohta väljastatud metsateatised (haldusasi nr 3-20-2652). Kaebajate kaasamata jätmine pärast seda, kui KeA-le oli teada kaebajate huvi metsateatiste menetluse vastu, on hea halduse põhimõttega vastuolus. Seega on metsateatised formaalselt õigusvastased. VI Apellatsioonkaebuse lahendamine
47.Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsuse osas, mis puudutab M.L 06.10.2020 metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 registreerimise menetlusse kaasamata jätmist.
48.Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuvastab 06.10.2020 metsateatiste nr 50000428473, 50000428475, 50000428477, 50000428479, 50000428481 ja 50000428483 õigusvastasuse M.L metsateatiste menetlusse kaasamata jätmist puudutavas osas ning 24.01.2022 ja 27.01.2022 metsateatiste nr 50000615580, 50000615582, 50000615584, 50000615586 ja 50000615588 õigusvastasuse M.L, M.L, A.Ai, T.-L. K, U. K, H.T, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Mittetulundusühingu Loodusvõlu metsateatiste menetlusse kaasamata jätmisel (HKMS § 200 p 3). Õigusvastasuse tuvastamine tähendab kaebuse osalist rahuldamist. Tähtsust ei ole sellel, kas tegemist oleks rikkumisega, mis oleks kaasa toonud haldusakti tühistamise (Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 19).
49.Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.06.2021 otsus muutmata. Ringkonnakohus täiendab tühistamata jäänud osas halduskohtu otsuse põhjendusi ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. VII Menetluskulud
50.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Osas, milles kaebus jäi rahuldamata, kannavad menetluskulud kaebajad (HKMS § 108 lg-d 1, 2, 8 ja § 109 lg 6). Väljamõistmisele kuuluvad üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS §109 lg 1). Kaebajad on esitanud dokumentaalsete tõendite saamist tõendavad kuludokumendid hilinemisega, kuid ringkonnakohus peab võimalikuks need vastu võtta. Kuludokumentide hilinenud esitamine ei ole põhjustanud menetluse venimist. Teistel menetlusosalistel on olnud võimalik esitada neile vastuväiteid.
51.Kaebajad taotlesid halduskohtus 2800 euro hüvitamist, sh esindaja kulud 2500 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Apellatsioonimenetluses taotlesid nad 9126,37 euro hüvitamist, sh esindaja kulud 6220 eurot (3000 + 2380 + 840), riigilõiv 150 eurot ja dokumentaalsete tõendite kogumise kulu 2756,37 eurot (1180,22 + 826,15 + 750). Kohtule on esitatud õigusabi osutamist puudutavate menetluskulude spetsifikatsioonid ja arved (31.12.2020 arve nr 2012146, 01.11.2021 arve nr 2111009, 20.05.2022 arve nr 2205094, 26.05.2022 arve nr 2205116). Spetsifikatsioonist nähtuvalt on apellatsioonkaebuse koostamise toiminguid tehtud ka pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Kuna kaebaja esitas 31.08.2021 ja 13.09.2021 taotlused täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks, võib pärast apellatsioonkaebuse esitamist tehtud toiminguid käsitada asjaomaste taotluste koostamise toimingutena. Samuti on ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsete tõendite saamise kulu kandmist tõendavad dokumendid (27.05.2022 20(21)
3-20-2652 avalduse lisad 1–5). C. Bentley aruandega seotud kulu on tasutud kahes osas, sh nii eurodes kui Inglise naeltes. R. Stanfieldi aruandega seotud kulu on tasutud Inglise naeltes. Õigusabikulud on arvestatud koos käibemaksuga.
52.Ringkonnakohus tuvastas metsateatiste õigusvastasuse osas, milles kaebajad jäeti metsateatiste registreerimise menetlusse kaasamata. Halduskohtus kantud menetluskulud (2800 eurot) on vajalikud ja põhjendatud. Riigikohtu pikaajalise praktika järgi ei saa põhjendatud menetluskulud kõrgemas astmes olla suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest eelduslikult kulub kõrgemas astmes õigusabi osutajal asjaga tegelemisele vähem aega (vt nt Riigikohtu 18.04.2022 otsus nr 3-20-1265, p 30). Kaebajad on apellatsioonimenetluses korranud palju varasemaid seisukohti. Samas tuleb arvestada, et apellatsioonimenetluses kaebust muudeti ning esitati täiendavaid tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud apellatsiooniastmes 3500 eurot. Vajalikud ja põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes on kokku 6406,37 eurot (3500 + 2756,37 + 150). Hinnanguliselt on kaebus rahuldatud 5% ulatuses. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni (5%), tuleb KeA-lt kaebajate esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja mõista 460,32 eurot.
53.Vastustaja ei taotlenud halduskohtus menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
54.Stora Enso AS taotles halduskohtus õigusabikuludena 7581,60 eurot euro väljamõistmist. Ringkonnakohtus taotles kolmas isik õigusabikulude hüvitamist 9652,20 euro ulatuses ja dokumentaalse tõendi saamise kulu 3000 euro ulatuses, s.o kokku 12 652,20 eurot. Ringkonnakohtule on esitatud nõuetele vastavad kuludokumendid (31.01.2021 arve nr 210115, 28.02.2021 arve nr 210611, 31.03.2021 arve nr 211151, 30.04.2021 arve nr 211887, 30.06.2021 arve nr 212785, 30.09.2021 arve nr 214256, 31.10.2021 arve nr 214697, 30.11.2021 arve nr 215325, 31.01.2022 arve nr 220067, 31.03.2022 arve nr 221495, 30.04.2022 arve 221920, 20.05.2022 arve nr 222372, 10.12.2021 maksekorraldus) ja õigusabikulude spetsifikatsioonid.
55.Ringkonnakohtu hinnangul hindas halduskohus Stora Enso Eesti AS menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust lõppkokkuvõttes õigesti. Põhjendatud ei ole mõista apellatsiooniastmes õigusabikulusid välja suuremas ulatuses kui esimeses astmes. Kaebuse muutmise tõttu ei saanud Stora Enso Eesti AS-l tekkida täiendavaid õigusabikulusid. Kolmas isik I ei võtnud kaebuse muutmise taotluse osas seisukohta. Vastuväited kaebajate esitatud täiendavatele tõenditele on üldised. Dokumentaalse tõendi saamise kulu väljamõistmine kaebajatelt ei ole põhjendatud. Stora Enso Eesti AS vajalikud ja põhjendatud menetluskulud esimeses ja teises astmes on kokku 8000 eurot. See kulu tuleb kaebajatelt Stora Enso Eesti AS kasuks välja mõista.
56.I.N ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.