Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-66
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla toimingute (helistamise võimaldamisest keeldumiste) õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. septembri 2020. a otsus asja nr 3-20-66 muutmata. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Asendada lahendis märgitud telefoninumbrid tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Vahistatu XX esitas 16. mail 2019 Tallinna Vanglale taotluse, et helistada advokaat Stella Veberile kell 10.00. Taotluses ei olnud telefoni numbrit märgitud (dtl 201).
2.Vahistatu XX esitas 8. juulil 2019 Tallinna Vanglale taotluse, milles nõudis võimalust helistada ametiasutustele, ametnikele, kohtule, kaitsjale, advokaadist esindajale, Eesti Advokatuuri advokaadile või õigusteenuse pakkujale, kes esindaksid kohtus, kaitseksid õigusi prokuratuuris, õiguskantsleri, Justiistministeeriumi juures jne. Kuna taotlejal numbrid puudusid, tuleb need vanglal leida. Telefoni tuli võimaldada 9. juulil 2019 alates kella 10.00 kuni asjaajamise lõpetamiseni (dtl 75–76).
3.Vahistatu XX esitas 18. septembril 2019 Tallinna Vanglale taotluse, et helistada Siseministeeriumisse (telefoni nr xxx), advokaatidele Silver Reinsaarele (nr vt), Dmitri Koljarile (nr vt), Madis Piirlale (telefoni nr xxx) ja Simona Vissakule (telefoni nr xxx ja xxx) (dtl 202).
4.Vahistatu XX esitas 18. novembril 2019 Tallinna Vanglale taotluse, et helistada 19. novembril 2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule (telefoni nr xxx) ja M. Piirlale (telefoni nr xxx) (dtl 206).
5.Vahistatu XX esitas 20. novembril 2019 Tallinna Vanglale taotluse, et helistada 21. novembril 2019 kell 15.00 advokaat M. Piirlale (telefoni nr xxx).
6.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tallinna Vangla tegevuse, millega keelduti helistamise võimaldamisest, õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vangla väitis, et talle polnud selge, et 16. mai 2019. a taotluses märgitud advokaat on kaebaja kaitsja. Tegemist on mõttetu väitega. Riigil puudub ammendav infokanal, milline advokaat kelle huve esindab; 2) 8. juuli 2019. a taotlus oli piisavalt selge, mõistmaks kaebaja soovi helistada numbritele, mida ei tohi piirata. Tegemist oli ametikõnega. Taotlust oli motiveeritud asjaoluga, et iga amentik annab järgmise ametniku numbri, kuhu helistada. Vastustaja väidab, et kaebajale esitati kõikide Eesti advokaatide numbrid, kuid pole oma väidet tõendanud; 3) 18. septembri 2019. a taotluse puhul on põhiprobleem selles, et vangla personal ei saa aru. Kaebajale ei võimaldatud helistada järgmisel päeval; 4) vastustaja pole esitanud mõjuvaid põhjusi, miks ei saanud kaebaja 21. novembril 2019 helistada.
7.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja viibib Tallinna Vanglas vahistatuna alates 1. septembrist 2017; 2) kaebaja esitas 16. mail 2019 taotluse, et helistada advokaat S. Veberile 17. mail 2019 kell 10.00 (telefoninumbrit ei olnud taotlusele märgitud). Vangiregistri andmetel viibis kaebaja
16.mail 2019 teises üksuses S3 eluosakonnas ning vastavalt teise üksuse helistamise graafikule võimaldati S3 eluosakonnas helistamist tavakorras kolmapäeviti. Vahistatul võimaldati kaitsjale helistada ka muudel nädalapäevadel. 17. mai 2019 oli reede, mis tähendab, et kaebaja soovis helistada graafikuvälisel ajal. Kui kinni peetav isik soovib graafikuväliselt helistada vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele, tuleb vormistada taotlus ja märkida, et ta soovib suhelda just kõnealuste isikutega. Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist ei tohi 2(7)
3-20-66 vanglateenistus piirata. Tallinna Vanglal puudus 17. mail 2019 info selle kohta, et S. Veber on kaebaja kaitsja. Tallinna Vangla kontrollis seda asjaolu ning vangiregistri andmetel leidis 21. mail 2019 kinnitust, et S. Veber on kaebaja lepinguline esindaja asjas nr 1-19-4784. Pärast seda võimaldati kaebajal S. Veberile helistada. Konkreetse taotluse rahuldamata jätmine ei välistanud kaebajal esindajaga täielikult suhelda. Kuna praeguseks ajaks ei ole 2019. a mai telefonikõnede logid säilinud, ei ole võimalik kontrollida, millal kaebaja sai S. Veberile helistada; 2) kaebaja esitas 8. juulil 2019 taotluse, et helistada 9. juulil 2019 kell 10.00 erinevatele ametiasutustele ja advokaatidele. Samuti taotles ta, et vangla otsiks talle soovitud telefoninumbrid. Kaebaja märkis taotluses üldiselt, et soovib helistada, kuid konkreetseid asutusi, nimesid ega telefoninumbreid ta välja ei toonud. Kaebaja viibis 8. juulil 2019 teise üksuse S1 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus tavakorras helistamine neljapäeviti. Kaebaja soovis helistada 9. juulil 2019 (teisipäev) ehk graafikuvälisel ajal. Graafikuvälised helistamised on lubatud, kui selleks on põhjendatud ja tegelik vajadus, kuid kaebaja 8. juuli 2019. a taotlusest sellist vajadust ei nähtunud. Seetõttu ei pidanud vangla helistamise vajadust põhjendatuks. Selliste üldsõnaliste taotluste rahuldamine ei oleks kooskõlas VangS § 28 lg-ga 3 ja muudaks ebaülevaatlikuks helistamisõiguse kasutamise ning selle üle järelevalve teostamise. VangS § 28 lg-t 3 ei tule tõlgendada nii, et isikutele ja organitele helistamise õigus on piiramatu. Kaebajale väljastati 9. juulil 2019 Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, kõikide Eesti kohtute ja Eesti Advokatuuri advokaatide kontaktandmed, et ta saaks täpsustada, kellele soovib helistada; 3) kaebaja esitas 18. septembril 2019 taotluse, et helistada Siseministeeriumisse, advokaatidele S. Reinsaarele, D. Koljarile, M. Piirlale ja S. Vissakule. Kaebaja viibis 18. septembril 2019 teise üksuse S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus helistamine esmaspäeviti. Kaebaja taotles helistamist graafikuvälisel ajal 19. septembril 2019 ehk neljapäeval. Telefonikõnede
19.septembri 2019. a väljavõtte järgi helistas ta numbrile xxx (taotluse järgi Siseministeerium) ja numbrile xxx (taotluse järgi M. Piirla). Kaebaja proovis helistada ka numbrile xxx, kuid kuna seda ei olnud tema taotluses kajastatud, ei olnud sellele numbrile helistamine võimalik. Rohkem kaebaja sellel päeval ei helistanud. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, miks ta leiab, et vangla on õigusvastaselt käitunud. Kaebaja märgukirja ja selle vastuse kohaselt täpsustas kaebaja vestluses vanglaametnikuga, et tema hinnangul takistas vanglaametnik helistamist sellega, et ei märkinud ise taotluste peale advokaatide telefoninumbreid, kellele kaebaja oli soovinud helistada. Kaebaja etteheited jäävad arusaamatuks, kuna vangiregistri andmetel on talle 9. juulil 2019 väljastatud kõikide Eesti Advokatuuri kuuluvate advokaatide kontaktandmed. Õigusvastane pole see, et vanglaametnik ei otsinud viivitamata välja kaebaja nõutud telefoninumbreid. Kaebajale võimaldati vastavalt järgmise päeva helistamise taotlusele eelnimetatud advokaatidele helistada, kuid ta helistas ainult S. Reinsaarele; 4) kaebaja esitas 18. novembril 2019 taotluse, et helistada 19. novembril 2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule ja M. Piirlale. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi tegi kaebaja
19.novembril 2019 ainult ühe telefonikõne kell 15.45 numbrile xxx, mis taotluse järgi kuulub S. Vissakule. XX esitas 20. novembril 2019 taotluse, et helistada advokaadile M. Piirlale 21. novembril 2019 kell 15.00. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja 21. novembril 2019 kell 15.31 numbrile xxx, mis taotluse järgi kuulub advokaat M. Piirlale. Kaebaja viibis 19. novembril 2019 (teisipäev) ja 21. novembril 2019 (neljapäev) teise üksuse S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus helistamine esmaspäeviti. Kaebaja taotles graafikuvälist helistamist; 5) kuni 20. detsembrini 2019 kehtinud Tallinna Vangla direktori 22. novembri 2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (kodukord) p 12.3.3.1 järgi oli telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal oli õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Kuna Tallinna Vanglas on helistada soovivaid vahistatuid palju, ei ole alati võimalik helistamist korraldada 3(7)
3-20-66 just vastavalt isikute soovidele ja vanglaametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja eeldada, et talle võimaldatakse telefoni kasutamist täpselt soovitud kellaajal. Arvestades, et XX viibib Tallinna Vanglas vahistatuna alates 1. septembrist 2017, peab talle olema teada, kuidas helistamise korraldamine käib, sh peab talle olema teada ka see, et tema soovitud helistamise kellaaeg ei ole vanglale kohustuslik ja võib juhtuda, et ta ei saa helistada täpselt soovitud kellaajal; 6) helistamisõiguse piiramine kaitsjatega suhtlemisel ei tohi viia olukorrani, kus kaitseõiguse teostamine ning esindajatega suhtlemine muutub sisuliselt võimatuks või on helistamisõiguse kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud, nt piiratud helistamise aja pikkust. Vastustaja ei ole nende põhimõtete vastu eksinud.
8.Tallinna Halduskohus jättis 16. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) halduskohtu 5. juuni 2019. a määruse asjas nr 3-19-465 praeguse asja juurde võtmine pole vajalik, kuna kohtueelse menetluse läbimata jätmine ei ole vaidluse esemeks; 2) VangS § 96 lg 1 järgi on vahistatul õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) sätestatud korras. Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile (VangS § 97 lg 3). Kontrolli eesmärk on välistada või luua kontakti kuritegeliku maailmaga ning kasutada seaduslikku suhtlemisvõimalust uute kuritegude kavadamiseks või toimepanemiseks. Kontroll arvestab küll isiku õigust sõnumi saladusele, kuid võimaldab jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb. Telefonikõnede registreerimine aitab nii vanglal endal kui kinnipeetaval kontrollida toimingute õiguspärasust (Vangistusseadus. Koostj. J. Sootak. Kommenteeritud väljaanne §-d 1-109. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn, Juura, 2014, lk-d 203, 94); 3) VSKE § 51 lg 3 kohaselt saavad vahistatud, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda, kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal helistada kirjaliku taotluse alusel. Kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.1 saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib vahistatu enda ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Kodukorra p 12.3.3.3 sätestab, et kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata; 4) kaebaja esitas 16. mail 2019 taotluse, et helistada advokaat S. Veberile 17. mail 2019 kell
10.00.Telefoninumbri koha peal oli viide „v.t“. Kaebaja taotles helistamist reedel 17. mail 2019 ehk graafikuvälisel ajal. Vastustajal puudus 17. mail 2019 teave selle kohta, kas S. Veber on kaebaja kaitsja. Vastustaja kontrollis väidetud asjaolu ning 21. mail 2019 leidis kinnitust asjaolu, et advokaat on kaebaja lepingule esindaja asjas nr 1-19-4784. Pärast seda on kaebajale võimaldatud advokaadile helistada. Kriminaalasi nr 1-19-4784 ei puuduta asja, mille alusel kaebaja vahistatuna vanglas viibib, vaid see algatati kaebaja pöördumise alusel. Vangla on kohustatud kontrollima, kellele kinni peetav helistab, mistõttu oli helistamisest keeldumine
18.mail 2019 põhjendatud. Vanglal on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja
4(7)
3-20-66 kriminaalhooldusaluste andmekogu näol tegemist infokanaliga, mille abil on võimalik leida andmed ka kaebaja esindaja kohta; 5) kaebaja esitas 8. juulil 2019 taotluse, et helistada 9. juulil 2019 kell 10.00 ametnikele, kohtule, advokaadist esindajale, kaitsjale, prokuratuurile, prokuröridele, Riigiprokuratuurile, õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile. Kaebaja taotles helistamist graafikujärgsel ajal. Kodukorra p 12.3.3.2 kohaselt tuleb taotluses märkida ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele kinni peetav soovib helistada. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri vajadusel ise. Kaebaja esitas praegusel juhul üldsõnalise taotluse ja ei nimetanud selles ühtegi numbrit. Määramata arvule inimestele ei ole võimalik helistada. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et vastustaja väite kohaselt on kaebajale väljastatud kohtute ja advokaatide kontaktandmed. Kuna kaebaja teadis konkreetsete advokaatide telefoninumbreid, puudub kohtul alus kahelda vastustaja seisukoha tõele vastavuses. Helistamise võimaldamisest keeldumine oli seega põhjendatud; 6) kaebaja esitas 18. septembril 2019 taotluse, et helistada 19. septembril 2019 kell 10.00 Siseministeeriumisse (tel nr xxx), advokaatidele S. Reinsaarele, D. Koljarile (taotluses maha kriipsutatud), M. Piirlale (tel nr xxx) ja S.Vissakule (tel nr xxx (nr taotluses maha kriipsutatud) ja xxx). Kaebaja soovis helistada graafikujärgsel ajal. Kaebaja 19. septembri 2019. a telefonikõnede väljavõtte järgi helistas ta numbrile xxx (kõnele ei vastatud) ja numbrile xxx (kõne toimus). Samuti proovis ta helistada taotluses märkimata numbrile xxx (kõneside piirang). Kuna kaebajale võimaldati helistada taotluses nimetatud telefoninumbril, ei ole vangla tegutsenud õigusvastaselt; 7) kaebaja esitas 18. novembril 2019 taotluse, et helistada 19. novembril 2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule (tel nr xxx) ja M. Piirlale (tel nr xxx). Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi tegi kaebaja 19. novembril 2019 telefonikõne kell 15.45 numbrile xxx. Kaebaja esitas 20. novembril 2019 taotluse, et helistada advokaat M. Piirlale (tel nr xxx) 21. novembril 2019 kell 15.00. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja 21. novembril 2019 kell 15.31 numbrile xxx. Kaebaja kõnesid piirati taotluses märkimata telefoninumbrile xxx. Eelmisest punktist nähtuvalt kuulus tel nr xxx advokaat S. Vissakule. Kaebaja taotles helistamist graafikuvälisel ajal. Kaebaja pole väitnud, et talle ei võimaldatud 18. novembri 2019. a taotluse alusel helistada. Telefonikõnede väljavõte kinnitab, et ta sai 18. novembril 2019 helistada. Kodukorra p 12.3.3.1 kohaselt on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Vastustaja kinnitusel on Tallinna Vanglas palju vahistatuid, kes soovivad helistada. Seetõttu ei ole alati võimalik helistamist korraldada vastavalt isikute soovidele. Vanglal on üksnes kohustus tagada vahistatule võimalus helistada graafikuvälisel ajal VangS § 97 lg-s 3 sätestatud isikutele, kinni peetava isiku soovitud ajaga arvestatakse üksnes võimalusel. Kuna kaebajale tagati 18. novembril 2019 ja 20. novembril 2019 taotlustes nimetatud isikutele helistamise võimalus ja piirati vaid kõnesid S. Vissakule, kellele helistamiseks kaebaja 20. novembril 2019 taotlust ei esitanud, ei ole vangla tegutsenud õigusvastaselt.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) halduskohus ignoreeris kaebaja seisukohti ja selgitusi seoses viitega haldusasjale nr 3-19465 (vt otsus, p 15; kaebaja 18. augusti 2020. a vastuse p 1.4);
5(7)
3-20-66 2) halduskohus on otsuses loonud abstraktseid seoseid. Otsuse p-s 14 viitab ta otsuse p-le 25, milles märgib, et andmed väljastati kaebajale. Kohus arvestas aega tagurpidi; 3) halduskohus viitab otsuses sellele, et kaebaja pidi 16. mail 2019 teadma andmeid, mis väljastati kaebajale alles 9. juulil 2019; 4) halduskohus lahkab otsuse p-s 19 raamatut, kuid raamat pole õigusakt; 5) halduskohus käsitleb kodukorda valesti. Kodukord peab tagama, mitte aga kitsendama õigusi; 6) halduskohus kohaldas VSKE § 511, mida aga ei saanud teha, sest kaebaja polnud kinnipeetav, vaid vahistatu; 7) kaebaja pole väitnud, et vastustaja ei ole 9. juulil 2019 andmeid väljastanud. Kaebaja väitis, et vastustaja peab oma väiteid tõendama.
10.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) halduskohus jättis haldusasjas nr 3-19-465 tehtud määruse õiguspäraselt toimikusse võtmata, kuna selle haldusasja asjaolud ei puutu käesolevasse vaidlusesse; 3) halduskohus pole asunud seisukohale, et kaebaja oleks 16. mail 2019 pidanud teadma andmeid, mis väljastati 9. juulil 2019. Kaebaja pole väitnud, et ta ei saanud 17. mail 2019 advokaadile helistada põhjusel, et talle keelduti advokaadi numbri väljastamisest. Advokaat, kellele kaebaja soovis helistada, pole kaebaja kaitsja kriminaalasjas, mille tõttu kaebaja vahistatuna vanglas viibib. Pärast seda, kui vangla sai teada, et tegemist on kaebaja esindajaga, võimaldati helistada; 4) kohtupraktikas on õiguskirjandusele viitamine tavapärane ega muuda otsust õigusvastaseks; 5) kodukord ei kitsenda kaebaja õigusi. VSKE § 51 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeeatavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või teenistuja. Täpsem telefoni kasutamise aeg on reguleeritud vangla kodukorras. Kodukorra p 12.3.3 jj ei sea helistamisele täiendavaid piiranguid, vaid täpsustavad helistamise korraldust; 6) halduskohus kohaldas VSKE neid sätteid, mis on kohaldatavad ka vahistatule (VSKE § 51 lg 4 p 3 ja § 511); 7) kui vahistatu soovib helistada graafikuvälisel päeval VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele, tuleb tal taotlusele märkida, et soovib suhelda just kõnealuste isikutega. Vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist ei tohi vanglateenistus piirata. Graafikuvälised helistamised on lubatud juhul, kui selleks on põhjendatud ja tegelik vajadus. Selliste üldsõnaliste taotluste rahuldamine ei oleks kooskõlas VangS § 28 lg-ga. Arvestades, kui paljudele erinevatele isikutele apellant helistada soovis, ei ole mõeldav, et apellant hakkab iga isiku või asutuse puhul vanglaametnikule suuliselt selgitama, kellele ta ikkagi helistada soovib. Selleks tulebki eelnevalt taotlus korrektselt täita, vastasel juhul ei olekski taotluse kirjalikku vormi vaja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid uuesti üle (selle kohta vt käesolev otsus, p 8; HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Kaebaja väidab, et halduskohus jättis tähelepanuta tema seisukohad ja selgitused seoses haldusasjaga nr 3-19-465. Kaebaja märkis 18. augusti 2020. a vastuse p-s 1.4, et vastustaja on ka varem jätnud asjakohased dokumendid väljastamata ning selleks tuli võtta asja juurde halduskohtu 5. mai 2019. a määrus asjas nr 3-19-465. Ringkonnakohtu hinnangul on 6(7)
3-20-66 halduskohus õiguspäraselt jätnud halduskohtu 5. mai 2019. a määruse asjas nr 3-19-465 praeguse asja juurde võtmata. Viidatud määrus ei ole tõend, mis sisaldaks asjaolusid praeguse vaidluse eseme kohta.
13.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et halduskohus oleks loonud abstraktseid seoseid. Halduskohus märkis otsuse p-s 15, et võtab kaebajale väljastatud andmete kohta seisukoha otsuse p-s 25. Otsuse p-s 25 selgitas halduskohus seda, miks ta pidas usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et kaebajale on 9. juulil 2019 väljastatud kontaktandmed. Otsuses pole keelatud teha viiteid otsuse teistele punktidele. Samuti pole halduskohus asunud seisukohale, et kaebaja oleks 16. mail 2019 pidanud teadma andmeid, mis väljastati
9.juulil 2019. Halduskohtu otsuse p-des 21–23 on märgitud, et kaebaja ei lisanud 16. mai 2019. a taotlusesse advokaadi telefoninumbrit, vangla ei teadnud, et tegemist on kaebaja esindajaga, ning advokaat ei ole kaebaja esindaja kriminaalasjas, mille tõttu oli kaebaja vahistatu.
14.Kuigi halduskohus on otsuse p-s 19 viidanud vangistusseaduse kommentaaridele, ei ole ta vangistusseaduse kommentaare käsitanud kui õigusallikat, vaid ta on seda teinud VangS § 96 ja § 97 tõlgendamise kontekstis. Normi tõlgendamisel ei ole keelatud tugineda erialakirjanduses esitatud argumenteeritud seisukohtadele.
15.Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kodukorraga pole rikutud kaebaja õigust telefoni kasutada. VangS § 96 lg 1 kohaselt on vahistatul õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused ning telefoni kasutamine toimub VSKE-s sätestatud korras. VSKE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas, telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud teenistuja ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Vahistatu, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saab helistada kirjaliku taotluse alusel (VSKE § 51 lg 2). Vahistatu peab taotluses märkima eesja perekonnanime, kambri numbri, soovitava helistamise kuupäeva ja kellaaja, taotluse esitamise kuupäeva ja muu olulise teabe (VSKE § 51 lg 4 p-d 1–2 ja 4–6 ning § 51 lg 5). Telefoni kasutamise õigust pole kodukorra p-ga 12.3.3 piiratud, vaid sellega on loodud täpsem kord selle kohta, kuidas tuleb telefoni kasutada selleks, et kõik kinni peetavad saaksid eelvangistuse ajal seda vajadusel ühesugustel alustel teha.
16.Erinevalt kaebajast ei nähtu ringkonnakohtule, et halduskohus oleks otsuse põhjenduste p-s 24 ekslikult tuginenud VSKE §-le 511 kui kinnipeetavate telefonikõnede registreerimist sätestavale normile. Halduskohus märkis õigesti, et VSKE § 51 lg 4 p 3 ja § 511 ei kohaldata vahistatutele (VSKE § 51 lg 5).
17.Halduskohus põhjendas otsuse p-s 25 seda, miks ta peab usutavaks vastustaja väidet selle kohta, et 9. juulil 2019 on kaebajale väljastatud vajalikud kontaktandmed. Halduskohus pidas vastustaja väidet usutavaks põhjusel, et kaebaja märkis avalduses advokaatide telefoninumbrid. Väite usutavuse hindamiseks ei pea alati nõudma eraldi tõendit. Seejuures ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses väidet, et talle pole kontaktandmeid väljastatud, kahtluse alla seadnud.
18.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
19.Asendada lahendis märgitud telefoninumbrid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.