3-20-66 XX kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses helistamise võimaldamisega
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata XX taotlus Tallinna Vanglalt tõendite välja nõudmiseks ning täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks.
2.Jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XX pöördus Tallinna Vangla poole järgmiste taotlustega: 1) kaebaja esitas 16.05.2019 taotluse helistamiseks advokaat Stella Veberile 17.05.2019 kell 10.00, kuid Tallinna Vangla keeldus (kaebus registreeritud 20.05.2019); 2) kaebaja esitas 08.07.2019 taotluse helistamiseks ametiasutustele, advokaadile, 09.07.2019, kell 10.00 (taotlus registreeritud 10.07.2019), mille Tallinna Vangla jättis rahuldamata; 3) kaebaja esitas 18.09.2019 taotluse helistamiseks advokaatidele S. Reinsaar ja D. Koljar, kuid seda ei võimaldatud (märgukiri registreeritud 28.10.2019); 4) kaebaja esitas 18.11.2019 taotluse helistamiseks advokaadile 19.11.2019, kell 15.00, kuid helistamist võimaldati kell 15.40 (kaebus registreeritud 21.11.2019); 5) kaebaja esitas 20.11.2019 taotluse helistamiseks advokaadile 21.11.2019, kell 15.00, kuid helistamist võimaldati kell 14.45 (kaebus registreeritud 22.11.2019).
2.XX esitas 10.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks seoses helistamise võimaldamisega.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Tallinna Vanglal puudub ammendav infokanal, milline advokaat kelle huve esindab. 08.07.2019 taotlus oli piisavalt selge ning sellest nähtus, et kaebaja soovib helistada ametnikele, st piirangud ei kohaldu. Taotluses olid nimetatud ametiasutused seetõttu, et üldjuhul soovitab ametnik, kuhu tuleb järgnevalt helistada. Kaebajale ei ole esitatud 09.07.2019 Eesti Advokatuuri liikmete telefoninumbreid. Lisaks võivad telefoninumbrid muutuda aja jooksul, s.o 2 kuu jooksul.
4.Asjakohane ei ole vastustaja seisukoht, et kaebajale võimaldati helistada järgmisel päeval, s.o 19.09.2019.
5.Seoses 20.11.2019 taotlusega ei ole vastustaja esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ei võimaldatud kaebajal 21.11.2019 helistada. Kaebaja esitas tuvastamiskaebuse, kuna kaebuses välja toodud asjaolud piiravad kaebaja õigusi. Kaebuse esitamise eesmärk on, et Tallinna Vangla lõpetaks õigusvastase tegevuse.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) andmetel viibib XX Tallinna Vanglas vahistatuna alates 01.09.2017.
7.XX esitas 16.05.2019 taotluse helistamiseks advokaat Stella Veberile 17.05.2019 kell 10.00 (telefoninumbrit ei olnud taotlusele märgitud). Vangiregistri andmetel viibis kaebaja 16.05.2019 teises üksuses S3 eluosakonnas ning vastavalt teise üksuse helistamise graafikule võimaldati S3 eluosakonnas helistamist tavakorras kolmapäeviti. Kaitsjale võimaldatakse vahistatul helistada ka muudel nädalapäevadel. 17.05.2019 oli reede, mis tähendab, et kaebaja soovis helistada graafikuvälisel ajal. Kinnipeetav peab graafikuväliselt vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele helistamiseks vormistama taotluse ja märkima sinna, et soovib just kõnealuste isikutega suhelda ning vanglal peab olema võimalus tuvastada, kas kinnipeetava graafikuväline helistamine on ikka toimunud isikutele, kellele helistamist vanglateenistus piirata ei tohi. Tallinna Vanglal puudus 17.05.2019 info selle kohta, et S. Veber on kaebaja kaitsja. Tallinna Vangla kontrollis seda asjaolu ning vangiregistri andmetel leidis 21.05.2019 kinnitust, et S. Veber on kaebaja lepinguline esindaja asjas nr xxxxxxx. Peale seda on kaebajal võimaldatud S. Veberile helistamist, mistõttu ei ole konkreetse taotluse rahuldamata jätmine kaebajal välistanud esindajaga täielikult suhtlemast. Praeguseks ajaks ei ole enam kaebaja 2019. a mai telefonikõnede logid säilinud, mistõttu ei ole võimalik tagantjärgi kontrollida, millal kaebaja S. Veberile helistada sai.
8.XX esitas 08.07.2019 taotluse helistamiseks 09.07.2019 kell 10.00 erinevatele ametiasutustele ja advokaatidele ning palus seejuures, et vangla otsiks talle soovitud telefoninumbrid. Kaebaja märkis taotluses vaid üldiselt, et soovib helistada, kuid konkreetseid asutusi, nimesid ega telefoninumbreid ta välja ei toonud. 08.07.2019 viibis kaebaja vangiregistri andmetel teises üksuses S1 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus tavakorras helistamine neljapäeviti. 09.07.2019 oli teisipäev ehk kaebaja soovis graafikuvälist helistamist. Graafikuvälised helistamised on lubatud juhul, kui selleks on põhjendatud ja tegelik vajadus, kuid kaebaja 08.07.2019 taotlusest sellist vajadust ei nähtunud, mistõttu ei pidanud vangla helistamise vajadust põhjendatuks. Selliste üldsõnaliste taotluste rahuldamine ei oleks kooskõlas VangS § 28 lg-ga 3 ja muudaks ebaülevaatlikuks helistamisõiguse kasutamise ning selle üle järelevalve teostamise. Vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane. Ka õiguskantsleri soovitusest nr 74/141355/1501538 tulenevalt ei pea VangS § 28 lg-t 3 tõlgendama nii, et isikutele ja organitele helistamise õigus on piiramatu (nt võib arvestada ametiasutuste tööaega). Vangiregistri andmetel väljastati 09.07.2019 kaebajale Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, 2(7)
Rahandusministeeriumi, kõikide Eesti kohtute ja Eesti Advokatuuri advokaatide kontaktandmed, et kaebaja saaks täpsustada, kellele ta täpselt soovib helistada.
9.XX esitas 18.09.2019 taotluse helistamiseks Siseministeeriumisse, advokaatidele Silver Reinsaar, Dimitri Koljar, Madis Piirla ja Simona Vissak. 18.09.2019 viibis kaebaja vangiregistri andmetel teises üksuses S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimub helistamine esmaspäeviti. 19.09.2019 oli neljapäev ehk kaebaja soovis graafikuvälist helistamist. Kaebaja 19.09.2019 telefonikõnede väljavõtte järgi helistas ta numbrile xxxxxxx (taotluse järgi Siseministeerium) ja numbrile xxxxxxxx (taotluse järgi M. Piirla). Samuti proovis ta helistada numbrile xxxxxxxx, kuid kuna seda ei olnud tema taotluses kajastatud, siis ei olnud sellele numbrile helistamine võimalik. Rohkem kaebaja see päev ei helistanud. Kaebaja ei ole kaebuses täpsustanud, miks ta leiab, et vangla on õigusvastaselt käitunud. Kaebaja märgukirja ja selle vastuse kohaselt täpsustas kaebaja vestluses vanglaametnikuga, et tema hinnangul takistas vanglaametnik helistamist sellega, et ei märkinud ise taotluste peale advokaatide telefoninumbreid, kellele kaebaja oli soovinud helistada. 18.09.2019 taotlusest nähtuvalt kirjutas kaebaja advokaatide Silver Reinsaare ja Dimitri Koljari nimede taha ”nr v.t”, kuid helistamist korraldav ametnik telefoninumbreid ise välja ei otsinud ega taotluse peale ei kirjutanud. Kaebaja etteheited jäävad arusaamatuks, kuna vangiregistri andmetel on talle 09.07.2019 väljastatud mh kõikide Eesti Advokatuuri kuuluvate advokaatide kontaktandmed, mistõttu ei selgu, miks pidi kaebaja hinnangul just vanglaametnik talle vajalikud telefoninumbrid välja otsima. On mõistetav, et vahistatud isikul ei pruugi alati olla teada erinevate advokaatide ja asutuste telefoninumbrid, kellega tal on vaja ühendust võtta, kuid tal pidi vajalik teave olemas olema. Pelgalt asjaolu, et vanglaametnik ei otsinud viivitamata välja kaebaja nõutud telefoninumbreid, ei ole õigusvastane. Kaebajal võimaldati 19.09.2019 helistada. Lisaks märgib vastustaja, et kaebajale võimaldati vastavalt järgmise päeva helistamise taotlusele eelnimetatud advokaatidele helistamist ning kaebaja helistas ainult S. Reinsaarele. Seega isegi kui kaebaja ei saanud 19.09.2019 kõikidele soovitud isikutele helistada, ei rikkunud see tema subjektiivseid õigusi.
10.XX esitas 18.11.2019 taotluse helistamiseks 19.11.2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule ja M. Piirlale. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi tegi kaebaja 19.11.2019 ainult ühe telefonikõne kell 15.45 numbrile xxxxxxxx, mis taotluse järgi kuulub S. Vissakule. XX esitas 20.11.2019 taotluse helistamiseks advokaadile M. Piirlale 21.11.2019 kell 15.00. Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja 21.11.2019 kell 15.31 numbrile xxxxxxx, mis taotluse järgi kuulub advokaadile M. Piirlale. Vangiregistri andmetel viibis kaebaja 19.11.2019 ja 21.11.2019 teises üksuses S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus helistamine esmaspäeviti. 19.11.2019 oli teisipäev ja 21.11.2019 oli neljapäev, mistõttu taotles kaebaja graafikuvälist helistamist.
11.Kuni 20.12.2019 kehtinud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi: kodukord) p 12.3.3.1 järgi on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Kuna Tallinna Vanglas on vahistatuid, kes helistada soovivad, palju, siis ei ole alati võimalik helistamist korraldada just vastavalt isikute soovidele ja vanglaametnikul on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Sellest tulenevalt ei saanud kaebaja eeldada, et talle võimaldatakse täpselt soovitud kellaajal telefoni kasutamist. Arvestades, et XX viibib Tallinna Vanglas vahistatuna alates 01.09.2017, peab talle olema teada, kuidas helistamise korraldamine käib, sh peab talle olema teada ka see, et tema soovitud helistamise kellaaeg ei ole vanglale kohustuslik ja võib juhtuda, et ta ei saa täpselt soovitud kellaajal helistada.
12.VangS § 28 lg-st 3 tuleneva keelu eesmärk on vältida olukorda, kus helistamise võimalus on sedavõrd piiratud, et isikul ei ole sisuliselt võimalik kaitseõigust teostada. Kuna kaebajale 19.11.2019 ja 21.11.2019 helistamist soovitud isikutele võimaldati, siis puudub vangla tegevuses õigusvastasus.
13.Helistamisõiguse piiramine kaitsjatega suhtlemisel ei tohi viia olukorrani, kus kaitseõiguse teostamine ning esindajatega suhtlemine muutub sisuliselt võimatuks või on helistamisõiguse 3(7)
kasutamisele seatud ebamõistlikud piirangud, nt piiratud helistamise aja pikkust. Vastustaja ei ole nende põhimõtete vastu eksinud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kaebaja esitas taotluse nõuda vastustajalt välja vangiregistri andmed 21.05.2019 seisuga (tõendamaks, et S. Veber on kaebaja esindaja), võtta haldusasja juurde 05.06.2019 haldusasja nr 319-465 määrus, nõuda vastustajalt välja 09.07.2019 avaldus. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg-st 1 on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Vastustaja sõnul ei ole vangiregistri alusel võimalik tagantjärele tuvastada, millal tehti registrisse märge, et S. Veber on kaebaja esindaja. Kohus võtab seisukoha kaebaja kohta väljastatud andmete osas allpool (vt p 25).
15.Tallinna Halduskohus võttis 05.06.2019 määrusega haldusasjas nr 3-19-465 menetlusse kaebaja nõude, milles kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 200 eurot seoses helistamise mittevõimaldamisega (p 1), tagastas kaebus osas, milles kaebaja nõuab Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses advokaatidele helistamise, kaebuste vastuvõtmise, 30–31.05.2018 kartserisse paigutamise, 11.05.2019 läbiotsimise ning 13–14.10.2018 valvuri tegevusega (p 5). Kohtu hinnangul ei ole nimetatud määruse asja juurde võtmine vajalik, kuna praegusel juhul puudub vaidlus kohtueelse menetluse läbimise osas või selles, et kaebaja ei ole pöördunud Tallinna Vangla poole vastava nõudega.
16.Kohus nõustub vastustajaga, et 09.07.2019 taotlus ei puuduta praegust haldusasja, mistõttu puudub vajadus vastava tõendi asja juurde nõudmiseks/võtmiseks.
17.Kohus jätab rahuldamata XX taotluse täiendavate tõendite asja juurde kogumiseks ja võtmiseks. Praeguses vaidluses ei käsitleta kaebaja distsiplinaarkaristusi ning mittevaralist kahju. Kohus võttis nimetatud nõuete osas seisukoha 31.03.2020 (määrus jõustus 26.05.2020).
18.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
19.VangS § 96 lg 1 järgi on vahistatul õigus telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) sätestatud korras. Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, advokaadist esindajale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile (VangS 97 lg 3). VangS kommentaar täpsustab, et kontrolli eesmärk on välistada või luua kontakti kuritegeliku maailmaga ning kasutada seaduslikku suhtlemisvõimalust uute kuritegude kavadamiseks või toimepanemiseks. Kontroll arvestab küll isiku õigust sõnumi saladusele, kuid võimaldab jälgida, kellega kinnipeetav suhtleb. Telefonikõnede registreerimine aitab nii vanglal endal kui kinnipeetaval kontrollida toimingute õiguspärasust (J.Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1-109. Teine, täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn, Juura, 2014, lk-d 203, 94).
20.VSkE § 51 lg 3 kohaselt saavad vahistatud, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda, kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal helistada kirjaliku taotluse alusel. Kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.1 saavad kinnipeetavad helistamissoovi avaldada telefoni kasutamist korraldavale ametnikule üldjuhul helistamisele eelneva tööpäeva õhtusel loendusel. Taotluste alusel koostatakse järgmiseks päevaks helistamiste ajakava. Telefoni kasutamist korraldavale ametnikule on kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Taotluses märgib vahistatu enda ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Kodukorra p 12.3.3.3 sätestab, 4(7)
et kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, võimaldatakse telefoni päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. 16.05.2019 taotlus
21.Kaebaja esitas 16.05.2019 taotluse helistamiseks advokaat Stella Veberile 17.05.2019 kell 10.00. Telefoninumbri koha peal on viide „v.t“ (vastustaja lisa 1). Vastustaja kinnitusel viibis kaebaja vangiregistri andmetel 16.05.2019 teises üksuses S3 eluosakonnas ning vastavalt teise üksuse helistamise graafikule võimaldati S3 eluosakonnas helistamist tavakorras kolmapäeviti. Kaitsjale võimaldatakse vahistatul helistada ka muudel päevadel. 17.05.2019 oli reede, mis tähendab, et kaebaja soovis helistada graafikuvälisel ajal.
22.Tallinna Vangla selgitas kohtule, et neil puudus 17.05.2019 info selle kohta, kas S. Veber on kaebaja kaitsja. Tallinna Vangla kontrollis seda asjaolu ning vangiregistri andmetel leidis 21.05.2019 kinnitust, et S. Veber on kaebaja lepinguline esindaja asjas nr xxxxxxx. Peale seda on kaebajal võimaldatud S. Veberile helistamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on S. Veber kriminaalasjas nr xxxxxxx XX lepinguline esindaja. Kriminaalasi on algatatud 12.06.2019. Õige on vastustaja seisukoht, et kriminaalasi nr xxxxxxx ei puuduta asja, mille alusel kaebaja vahistatuna vanglas viibib, vaid kriminaalasi algatati kaebaja enda pöördumise alusel. Kuna vanglal on kohustus kontrollida, kas kinnipeetav soovib helistada oma advokaadist esindajale, oli põhjendatud vangla helistamisest keeldumine 18.05.2019. Kaebaja ei ole väitnud, et peale 21.05.2020 oleks talle tehtud takistusi S. Veberile helistamiseks.
23.Vale on kaebaja seisukoht, et vanglal puudub infokanal, kust on võimalik leida andmeid mh kaebaja esindaja(te) kohta. VangS § 51 lg 1 järgi peetakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister), mis kuulub riigi infosüsteemi. Sama lõike p 2 järgi on andmekogu eesmärk mh anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta. Vabariigi Valitsuse 01.03.2018 määrusega nr 19 kinnitatud „ Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhoolidusaluste andmekogu põhimääruse“ § 16 lg 1 järgi kannab volitatud töötleja vangiregistrisse andmed ja dokumendid, mis on seotud eelvangistuse, vangistuse, aresti või kriminaalhoolduse täideviimisega või selle ettevalmistamisega, määruse lisa 1 kohaselt. Sama määruse § 17 lg 2 kohaselt teeb volitatud töötleja kanded vangiregistrisse viivitamata kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. Vangiregistri volitatud töötlejal on õigus teha andmeandjale järelepärimine, kui on tekkinud kahtlus andmete tõepärasuses (sama määruse § 18 lg 2). Kohus möönab, et käsitletud määruse lisa 1 ei kohusta kandma kinnipeetavate jt esindaja andmeid registrisse, kuid kohus ei sea kahtluse alla, et eelnevaid andmeid on võimalik vangiregistrist leida. 08.07.2019 taotlus
24.XX esitas 08.07.2019 taotluse helistamiseks 09.07.2019 kell 10.00 Eesti Vabariigi ametnikele, kohtule, advokaadist esindajale, kaitsjale, prokuratuurile, prokuröridele, Riigiprokuratuurile, õiguskantslerile, Justiitsministeeriumile. Kaebaja palus telefoni võimaldada 09.07.2019 kell 10.00 kuni vajaduse lõppemiseni. Selgituseks on kaebaja märkinud, et ta on osaline mitmes tsiviil-, haldusja kriminaalmenetluses, kus on vaja läbi töötada sadu dokumente, mistõttu võivad kõne ajal ette tulla katkestused. Samas palus kaebaja tagada segamatu keskkonna, kuna soovib advokaadiga arutada delikaatseid küsimusi. Lisaks palus kaebaja vanglal välja selgitada advokaadi tasumäärad (vastustaja 23.01.2020 esitatud lisa). Vastustaja selgitas, et kaebaja viibis 08.07.2019 vangiregistri andmetel teises üksuses S1 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus tavakorras helistamine neljapäeviti. 09.07.2019 oli teisipäev ehk kaebaja soovis graafikuvälist helistamist. VSkE § 51 lg 5 kohaselt märgib vahistatu taotluses järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) kambri 5(7)
number; 3) soovitav helistamise kuupäev ja kellaaeg; 4) muu oluline teave; 5) taotluse esitamise kuupäev. Vahistatu suhtes ei kohaldu VSkE § 51 lg 4 p 3, mille kohaselt tuleb taotluses märkida isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, kui andmeid ei ole varem käesoleva määruse §-s 511 sätestatud korras esitatud. Ka kodukorra p 12.3.3.1 järgi märgib vahistatu taotluses enda ees- ja perekonnanime, kambri numbri, soovitava telefoni kasutamise aja, muu olulise teabe ning taotluse esitamise kuupäeva. Seega nimetatud säte ei kohusta esitama andmeid isiku kohta, kellele helistada soovitakse, kuid vastava kohustuse paneb kodukorra p 12.3.3.2. Nimetatud punkti järgi on kinnipeetav, kelle suhtlemisõigust on piiratud, kohustatud esitama telefoni kasutamiseks taotluse hiljemalt helistamise päevale eelneval õhtusel loendusel. Taotluses tuleb märkida lisaks enda andmetele ka nende isikute nimed ja telefoninumbrid, kellele kinnipeetav soovib helistada. Vanglateenistus kontrollib esitatud andmete õigsust. Kui kinnipeetav on esitanud taotluse helistamiseks isikule, kellega suhtlemiseks tal õigust ei ole, selgitab telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik helistamisvõimaluse andmisest keeldumise põhjust. Kui soovitud telefonikõne on lubatud, valib telefoni kasutamist korraldav vanglaametnik telefoninumbri vajadusel ise. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud taotlus on üldine. Kaebaja on esitanud taotluse helistamiseks isikutele ja asutustele, kellele helistamist ei tohi vangla piirata. Samas ei ole võimalik helistada määramata arvule inimestele. Kaebaja väide, et ta soovis helistada nendel numbritel, mida piirata ei tohi, ei ole asjakohane, kuna kaebaja ei nimetanud ühtegi telefoninumbrit, kuhu ta helistada soovis. Juhul, kui vastav ametnik oleks soovitanud helistada taotluses märgitu asemel mõnel teisel telefoninumbril, oleks kaebajal olnud võimalik sellest telefonikõnesid kontrollivat ametnikku teavitada. Arvestades eelnevat oli Tallinna Vangla helistamise võimaldamisest keeldumine põhjendatud.
25.Vastustaja väide, et kaebajale on väljastatud 09.07.2019 Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, Rahandusministeeriumi, kõikide Eesti kohtute ja Eesti Advokatuuri advokaatide kontaktandmed, ei ole asjakohane. Kaebaja eitab vastavate andmete kättesaamist. Küll aga nähtub praguse kohtuotsuse järgnevatest punktidest, et kaebaja teadis konkreetsete inimeste (nt advokaatide) telefoninumbreid. Seega puudub kohtul alus kahelda vastustaja seisukohtades. 18.09.2019 taotlus
26.XX esitas 18.09.2019 taotluse helistamiseks 19.09.2019 kell 10.00 Siseministeeriumisse (tel nr xxxxxxx), advokaatidele Silver Reinsaarele, Dimitri Koljarile (taotluses maha kriipsutatud), M. Piirlale (tel nr xxxxxxxx) ja S.Vissakule (tel nr xxxxxxxx – maha kriipsutatud, xxxxxxx) (vastustaja lisa 2). Vastustaja tõi välja, et kaebaja viibis 18.09.2019 vangiregistri andmetel teises üksuses S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimub helistamine esmaspäeviti. 19.09.2019 oli neljapäev ehk kaebaja soovis graafikuvälist helistamist.
27.Kaebaja 19.09.2019 telefonikõnede väljavõtte järgi helistas ta numbrile xxxxxxx (kõnele ei vastatud) ja numbrile xxxxxxx (kõne toimus). Samuti proovis ta helistada numbrile xxxxxxxx (kõneside piirang) (vastustaja lisa 3). Kuna kaebajale võimaldati helistada taotluses nimetatud telefoninumbril, puudus Tallinna Vanga toimingus õigusvastasus. 18.11.2019 ja 20.11.2019 taotlused
28.XX esitas 18.11.2019 taotluse helistamiseks 19.11.2019 kell 15.00 advokaatidele S. Vissakule (tel nr xxxxxxxx) ja M. Piirlale (tel nr xxxxxxx) (vastustaja lisa nr 4). Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi tegi kaebaja 19.11.2019 telefonikõne kell 15.45 numbrile xxxxxxx (lisa 5).
29.XX esitas 20.11.2019 taotluse helistamiseks advokaat M. Piirlale (tel nr xxxxxxx) 21.11.2019 kell 15.00 (vastustaja lisa nr 6). Kaebaja telefonikõnede väljavõtte järgi helistas kaebaja 21.11.2019 kell 15.31 numbrile xxxxxxx. Kaebaja kõnesid piirati telefoninumbrile xxxxxxx (vastustaja lisa nr 7). Eelmisest punktist nähtuvalt kuulub tel nr xxxxxxxx advokaat S. Vissakule.
6(7)
30.Vastustaja sõnul viibis kaebaja vangiregistri andmetel 19.11.2019 ja 21.11.2019 teises üksuses S5 eluosakonnas, kus graafiku järgi toimus helistamine esmaspäeviti. 19.11.2019 oli teisipäev ja 21.11.2019 oli neljapäev, mistõttu taotles kaebaja graafikuvälist helistamist. Kaebaja ei ole välja toonud, et talle ei võimaldatud 18.11.2019 taotluse alusel helistamist. Ka telefonikõnede väljavõtte järgi ei nähtu, et kõne oleks tehtud numbrile xxxxxxx.
31.Kodukorra p 12.3.3.1 on telefoni kasutamist korraldavale ametnikule kinnipeetava soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vangla vajaduse järgi. Vastustaja kinnitusel on Tallinna Vanglas palju vahistatuid isikuid, kes helistada soovivad, mistõttu ei ole alati võimalik helistamist korraldada vastavalt isikute soovidele. Vanglal on üksnes kohustus tagada vahistatule võimalus helistada graafiku välisel ajal VangS § 97 lg-s 3 sätestatud isikutele, kinni peetava isiku soovitud ajaga arvestatakse üksnes võimalusel. Kuna kaebajale tagati 18.11.2019 ja 20.11.2019 taotlustes nimetatud isikutele helistamise võimalus ja piirati vaid kõnesid S. Vissakule, kellele helistamiseks kaebaja 20.11.2019 taotlust ei esitanud, puudub Tallinna Vangla toimingutes õigusvastasus.
32.XX kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.