Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
17. aprill 2020, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-20-66 XX kaebus Tallinna Vangla vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Irene Iskül
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a määruse peale asjas nr 3-20-66 menetlusse.
2.Rahuldada XX määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a määrus asjas nr 3-20-66 osas, millega tagastati helistamise korraldamise õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Saata asi selles osas tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
3.Muus osas jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31. märtsi 2020. a määrus asjas nr 3-20-66 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punkt 1 ei ole edasikaevatav.
1.XX esitas 10.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu. Kaebaja soovib vaidlustada järgmisi Tallinna Vangla haldusakte ja toiminguid: 1) Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/700, millega XX karistati noomitusega, ning Tallinna Vangla 10.12.2019 vaideotsust nr 5-15/19/222-2, millega jäeti vaie rahuldamata; 2) Tallinna Vangla 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720, millega XX karistati noomitusega, ning Tallinna Vangla 10.12.2019 vaideotsust nr 5-15/19/223-2, millega jäeti vaie rahuldamata; 3) Tallinna Vangla 21.06.2019 vastust nr 5-18/19/13867-2 XX pöördumisele, milles XX selgitas, et ei
3-20-66 saanud 17.05.2019 helistada; 4) Tallinna Vangla 09.08.2019 vastust nr 5-8/19/18569-2 XX pöördumisele, milles XX selgitas, et ei saanud 10.07.2019 helistada; 5) Tallinna Vangla 28.11.2019 vastust nr 5-15/19/181-2 XX pöördumisele, milles XX selgitas, et ei saanud 18.09.2019 helistada; 6) Tallinna Vangla 20.12.2019 vastust nr 5-18/19/30647-2 XX pöördumisele, milles XX selgitas, et ei saanud helistada 19.11.2019 kell 15.00, vaid 19.11.2019, kell 15.40; 7) Tallinna Vangla 23.12.2019 vastust nr 5-18/19/30807-2 XX pöördumisele, milles XX selgitas, et ei saanud ei saanud helistada 21.11.2019 kell 15.00, vaid 21.11.2019, kell 14.45. Kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti taotleb kaebaja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus osas, mis piirab õigust telefonikõnedele, ebavõrdset kohtlemist, õigust privaatsusele, s.o segamatut suhtlust advokaadiga. Kaebaja on esitanud vanglale taotlusi ning pöördumisi, mis on jäetud õigusvastaselt rahuldamata. Kaebajale on määratud õigusvastaselt distsiplinaarkaristusi. Kaebaja on kõik vangla tegevused vaidlustanud, kuid vaided on jäetud ebaõigesti rahuldamata.
2.Tallinna Halduskohus jättis 24.01.2020 XX kaebuse käiguta ning palus kaebajal selgitada, milliseid haldusakte ta soovib vaidlustada ja millal on kaebajal mittevaraline kahju tekkinud.
3.Tallinna Halduskohus selgitas 21.02.2020 määruses veelkord, millised puudused tuleb kaebuses kõrvaldada, et kohus saaks kaebust menetleda.
4.XX esitas 02.03.2020 kaebuse täienduse, milles selgitas, et soovib kõigi kaebuses nimetatud haldusaktide tühisuse tuvastamist või õigusvastasuse kindlakstegemist (nt käskkirja nr 52/19/700 puhul). Õigusvastasuse tuvastamise korral taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel.
5.Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määrusega tagastati XX kaebus. Halduskohus tõlgendas XX kaebust ja selle täiendust nii, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/700 ning 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720 õigusvastasuse tuvastamist ja nimetatud käskkirjadega ning vaidlustatud toimingutega (vastused kaebaja pöördumistele/kaebajale sobival ajal helistamise mittevõimaldamisega) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, alternatiivselt Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/700 tühistamist. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning pöördunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul kohtusse, vaidlustades Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/700 ning 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720. Samas on kaebaja esitanud tuvastamisnõude. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kuna kaebaja tuvastamiskaebuse esitamise eesmärk on mittevaralise kahju hüvitamine, ei ole tuvastamisnõude esitamine eraldi lubatav. Soovitud eesmärgi saavutamiseks on kohane nõue Tallinna Vangla 23.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/700 ning 28.10.2019 käskkirja nr 5-2/19/720 tühistamine. Kaebaja ei ole välja toonud põhjuseid, miks ta leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, mistõttu ei ole kohtul võimalik tühistamisnõuet menetleda. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks pöördunud Tallinna Vangla poole kahju hüvitamise taotlusega seoses kaebuses nimetatud toimingute ja haldusaktidega. Kaebaja pöördus 06.10.2019 Tallinna Vangla poole kahjunõudega summas 500 eurot seoses sellega, et 2(7)
3-20-66 tal ei võimaldatud 05.10.2019 helistada advokaadile. Tallinna Vangla leidis, et taotluses esinevad sellised puudused, mis ei võimalda taotlust menetleda. Tallinna Vangla andis 19.11.2019 kirjaga nr 5-37/19/136-2 XX-le tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla tagastas 06.12.2019 kirjaga nr 5-37/19/136-3 XX kahju hüvitamise taotluse, kuna XX ei kõrvaldanud puuduseid tähtaegselt. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused. Mittevaralise kahju hüvitamist rahas võib nõuda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve kahjustamise eest. Kaebaja ei selgitanud kohtule, milles seisneb talle tekkinud kahju, sh millised negatiivsed tagajärjed tulenesid talle sellest, et ta ei saanud teha (erakorralisi) telefonikõnesid. Samuti ei ole kaebaja toonud välja konkreetseid kuupäevi ega selgitusi, millal Tallinna Vangla kaebaja õigusi rikkus, millal ning kellega soovis kaebaja telefoni teel rääkida, sh, kas kahju on seotud Tallinna Vangale 06.10.2019 esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Ka Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, millega seoses kaebaja mittevaralist kahju taotleb, mistõttu tagastas Tallinna Vangla XX-le 06.10.2019 esitatud taotluse õigesti.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 09.04.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Halduskohus ei ole kontrollinud, kas kaebuse tagastamise alused esinevad kõigi nõuete osas või üksnes osaliselt. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud seadust ega ole taganud kaebaja õiguste kaitset. Kaebaja on osaliselt läbinud kohtueelse menetluse ning vaidlustanud Tallinna Vangla vaideotsused halduskohtus tähtaegselt. Kaebajale jäeti määramata riigi õigusabi korras esindaja, talle ei võimaldata ligipääsu arvutile ega suhelda advokaadiga. Tuvastamiskaebuse tagastamine hüvitamiskaebuse esitamise eesmärgil on ebaõige, sest kaebaja esitas eraldi tuvastamisnõude. Tegemist on alternatiivsete nõuetega. Halduskohus oleks saanud lähtuda ka tühistamiskaebusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud mitmed Tallinna Vangla käskkirjad, vaideotsused ning vastused pöördumistele.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt tuleb kinnipeetaval selliselt toimida ka olukorras, kus ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude vangla vastu, esitades selleks enne taotluse vanglale.
3(7)
3-20-66
10.XX kaebusest nähtuvalt soovis kaebaja vaidlustada kaebuses nimetatud haldusaktid, samuti taotles mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Täiendavalt esitas kaebaja tuvastamisnõude seoses vangla tegevusega telefoni kasutamise väidetaval õigusvastasel piiramisel, ebavõrdsel kohtlemisel ja privaatsuse rikkumisel.
11.Halduskohus selgitas 24.01.2020 määruse p-s 3 kaebajale, et tal tuleb selgitada, kas ta soovib vaidlustada kaebuses nimetatud haldusakte ka eraldi või soovib üksnes mittevaralise kahju hüvitamist. Sellisel juhul ei ole täiendava tuvastamiskaebuse esitamine vajalik. Kaebajal tuleb nimetada täpsed kuupäevad, millal vangla kaebaja õigusi rikkus. Halduskohus palus 21.02.2020 määruse p-st 13 tulenevalt täiendavalt selgitada, kas kaebaja soovib kaebuses nimetatud haldusakte vaidlustada tühistamiskaebusega või jääb mittevaralise kahju hüvitamise juurde. Tühistamiskaebuse esitamise korral tuleb kaebajal selgitada, miks on vaidlustatud käskkirjad tema hinnangul õigusvastased, mittevaralise kahju nõude esitamise korral nimetada täpsed kuupäevad, millal vangla kaebaja õigusi rikkus.
12.Halduskohus tagastas kaebuse põhjendustel, et kaebaja ei selgitanud kohtule, milles seisneb talle tekkinud kahju, sh millised negatiivsed tagajärjed tulenesid talle sellest, et ta ei saanud teha (erakorralisi) telefonikõnesid. Samuti ei ole kaebaja toonud välja konkreetseid kuupäevi ega selgitusi, millal Tallinna Vangla kaebaja õigusi rikkus, millal ning kellega soovis kaebaja telefoni teel rääkida, sh kas kahju on seotud Tallinna Vangale 06.10.2019 esitatud kahju hüvitamise taotlusega. Samuti ei toonud kaebaja välja põhjuseid, miks ta leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, mistõttu ei olnud kohtul võimalik tühistamisnõuet menetleda.
13.Kaebaja ei saanud praegusel juhul ühelgi juhul pöörduda halduskohtu poole mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuna selles osas on läbimata VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vastustaja esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud vanglale 06.10.2019 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, milles taotles kahju hüvitamist seoses sellega, et tal ei võimaldatud 05.10.2019 advokaadile helistada (dtl 14). Vangla jättis 19.11.2019 vastusega taotluse käiguta ning andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (dtl 10). Kaebaja tähtaegselt puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu tagastas vangla kahju hüvitamise taotluse 06.12.2019 otsusega (dtl 12). Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajal on selles osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, sest vangla on kahju hüvitamise taotluse õigesti tagastanud. Vangla palus kaebajal mh selgitada, milles seisnes talle tekkinud kahju ning helistamise taotluse esitamisega seonduvat. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et tegemist on oluliste puudustega, mis takistasid taotluse edasist lahendamist. Selles osas ei saa lugeda kohtueelset menetlust läbituks. Tähele tuleb panna ka seda, et kaebaja vanglale esitatud 06.10.2019 kahju hüvitamise taotlus ei seondu 10.01.2020 halduskohtule esitatud kaebuses nimetatud pöördumiste ja taotlustega. Muude kahju hüvitamise taotluste esitamist seonduvalt telefoni kasutamise võimaliku piiramisega haldusasja materjalidest ei nähtu. Seega ei saanud halduskohus suunata kaebajat kaebuses esitatud väiteid arvestades mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisele, kuna selle menetlemine ei oleks olnud võimalik.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebusest võimalik arusaadavalt järeldada, et kaebaja ei ole rahul telefoni kasutamise korraldusega osas, milles ta on kaebuses viidanud vangla erinevatele toimingutele seoses helistamise korraldamisega (sh esitanud vanglale erinevaid pöördumisi ja taotlusi). Kaebaja on kaebuses ja 02.03.2020 vastuses selgitanud, et soovib tuvastada kõigi nimetatud vangla vastuste ja toimingute õigusvastasus või tühisus. XX on viidanud pöördumistele ja taotlustele, mille osas on vangla tema hinnangul tegutsenud õigusvastaselt.
4(7)
3-20-66
15.Helistamise korraldusega seonduvalt on kaebaja pöördunud mitmel korral vangla poole nii märgukirjade kui taotlustega. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja taotleb vanglalt helistamist, samuti kaitsjaga suhtlemise korraldamist, tuleb kinnipeetaval vangla poolt taotluse rahuldamata jätmise korral see esmalt vaidlustada vaidemenetluse korras, taotledes vanglalt toimingu sooritamist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3; VangS § 11 lg 5). Vaideotsusega mittenõustumisel on seejärel võimalik pöörduda halduskohtu poole 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest arvates kohustamiskaebusega, taotledes halduskohtult vangla kohustamist otsustada uuesti toimingu sooritamise üle (HKMS § 5 lg 1 p 2).
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei välista aga eelnev praegusel juhul tuvastamiskaebuse esitamist vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (vangla tegevus helistamise võimaldamisel; HKMS § 5 lg 1 p 6). HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi olemasolu. Põhjendatud huviks saab mh olla preventiivne huvi vältimaks haldusorgani edasist õigusvastast tegevust isiku suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul välistatud, et kaebajal selline preventiivne huvi esineb. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on XX korduvalt pöördunud vangla poole erinevate selgituste ja taotlustega helistamise korraldamise osas, mh põhjendusel, et vangla ei ole võimaldanud kaebajal helistada advokaadile ning on rikkunud tema privaatsust helistamise korraldamisel. Kaebuses on XX samuti selgitanud, et tema hinnangul on õigusvastane vangla tegevus helistamise korraldamisel. Halduskohtul tuleb neid väiteid täiendavalt kontrollida ning vajadusel selgitada kaebajale, milliseid asjaolusid tuleb kaebajal täpsustada. Kaebuse tagastamine on võimalik juhul, kui kaebajal viidatud preventiivne huvi puudub. Halduskohtul tuleb see välja selgitada. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul praegusel juhul lugenud ebaõigesti tuvastusnõude hõlmatuks mittevaralise kahju hüvitamise nõudega, kuna viimati nimetatud nõuet ei saanud kaebaja kohtule esitada. Halduskohus ei tohi suunata kaebajat perspektiivitute nõuete esitamisele. Arvestada tuleb ka sellega, et olukorras, kus kinnipeetav esitab vanglale taotluse helistamiseks konkreetsel kuupäeval, ei ole taotluse rahuldamata jätmisel ning taotluses nimetatud kuupäeva möödumisel võimalik esitada halduskohtule kohustamiskaebust, sest kohtul puudub võimalus kohustada vanglat toimingu sooritamist uuesti otsustama. Sellisel juhul on kohaseks nõudeks tuvastamiskaebuse esitamine eelnimetatud preventiivse huvi kaitseks.
17.Lisaks on XX vaidlustanud Tallinna Vangla 23.10.2019 ja 28.10.2019 käskkirju, millega teda karistati distsiplinaarkorras noomitustega VangS sätete süülise rikkumise eest (dtl-d 15– 19 ja 49–53). Tallinna Vangla 10.12.2019 vaideotsustega jäeti kaebaja vaided viidatud käskkirjade vaidlustamiseks rahuldamata (dtl-d 77–79 ja 80–81). Halduskohus selgitas 24.01.2020 määruses, et kaebajal tuleb täiendavalt selgitada, kas ta soovib kaebuses nimetatud haldusakte ka eraldi vaidlustada (määruse p 3). Halduskohus selgitas 21.02.2020 määruses, et kui kaebaja soovib vaidlustatud haldusakte tühistada, tuleb tal välja tuua, miks on käskkirjad kaebaja hinnangul õigusvastased (määruse p 13). Kaebaja jäi 02.03.2020 vastuses seisukohale, et soovib õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju hüvitamist.
18.Distsiplinaarmenetluse käskkirjade vaidlustamiseks on üldjuhul kohane tühistamisnõude esitamine (HKMS § 37 lg 2 p 1), sest ainult tühistamiskaebuse rahuldamise korral on võimalik kõrvaldada haldusakti kehtivus algusest peale. Tuvastamiskaebuse esitamisega ei ole võimalik sama eesmärki saavutada (vt ka HMS § 61). Lisaks ei ole tuvastamiskaebuse esitamine võimalik, kui esinevad tõhusamad õiguskaitsevahendid isiku õiguste kaitseks (HKMS § 45 lg 5(7)
3-20-66 2). Riigikohus on selgitanud, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tervikuna vaidlustamiseks esitatud tühistamiskaebuse edasine menetlemine on võimalik ka olukorras, kus käskkirjast tulenev osaline vahetu negatiivne mõju (kartserikaristus ja/või selle raames kohaldatud lisapiirangud) kinnipeetava õigustele on lõppenud (kartserikaristuse ärakandmise tõttu). Samuti juhul, kui karistuse määramisest on möödunud aasta (VangS § 65 lg 5). Distsiplinaarmenetluse käskkirjal endal võib olla negatiivne mõju kinnipeetava õigustele ka hiljem, nt võetakse uue distsiplinaarkaristuse määramise korral arvesse ka kinnipeetava varasemaid distsiplinaarrikkumisi. Samuti võib käskkiri mõjutada kinnipeetavale muude soodustuste kohaldamist (vt nt Riigikohtu 04.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-89-13; 05.12.2011 otsus asjas nr 3-3-1-41-11). Distsiplinaarmenetluse käskkirja tühistamise korral on kinnipeetaval seejärel põhjendatud juhul võimalik esitada vanglale (mittevaralise) kahju hüvitamise taotlus õigusvastase käskkirja tõttu. Välistatud ei ole hüvitamiskaebuse esitamine ka paralleelselt tühistamisnõudega (seonduvalt nt kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaegadega (vt RVastS § 17 lg 3)). Vajadusel on halduskohtul võimalik hüvitamiskaebuse menetlus peatada kuni tühistamiskaebuse lahendamiseni.
19.Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhimõtteliselt välistatud ka olukord, kus kinnipeetav küll distsiplinaarmenetluse käskkirja tühistamiskaebusega ei vaidlusta (nt sest kartserikaristus on kantud), kuid võimalik on talle kahju tekkimine distsiplinaarmenetluse käskkirja täitmisele pööramise tulemusena, nt juhul, kui kinnipeetavale karistuse määramisega kaasnesid sellised vahetud mõjud, mille puhul on võimalik eeldada kahju tekkimist (nt kartserikaristuse täitmisele pööramisel). Kirjeldatud olukorras on kinnipeetaval võimalik pöörduda vangla poole kahju hüvitamise taotlusega ning seejärel vajadusel halduskohtusse kahju hüvitamise nõudega (esmaste õiguskaitse vahendite kasutamise osas tuleb hinnata seda, kas nende kasutamine oleks kahju tekkimist ära hoidnud). Seega on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamiseks põhimõtteliselt võimalik esitada kohtule ka hüvitamiskaebus. Hoolimata eelnevast ei anna see praegusel juhul alust halduskohtu määruse tühistamiseks distsiplinaarkaristuse käskkirjade vaidlustamist puudutavas osas.
20.Halduskohus käsitas 31.03.2020 määruses XX kaebust mh osaliselt tühistamiskaebusena nimetatud haldusaktide vaidlustamiseks. Vaatamata halduskohtu selgitustele ei esitanud kaebaja täiendavaid põhjendusi, miks rikuvad vaidlustatud käskkirjad kaebaja hinnangul tema õigusi. Kaebajal tuli kaebuses mh esitada selle faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p 7). Tegemist on puudusega, mis takistab asja edasist menetlemist, sest ilma kaebuse faktilise põhjenduseta ei ole kohtul võimalik kontrollida haldusakti õiguspärasust. Halduskohus ei saa sisustada kaebust kaebaja eest. Seetõttu ei pea ringkonnakohus praegusel juhul võimalikuks suunata kaebajat ka tuvastamiskaebuse esitamisele. Kahju hüvitamise nõude esitamisele suunamine ei oleks samuti eesmärgipärane, kuna vastavasisulist kahju hüvitamise taotlust ei ole XX vanglale esitanud, mistõttu ei saaks halduskohus hüvitamiskaebust menetleda. Kaebajal on põhjendatud juhul endiselt võimalik pöörduda vangla poole kahju hüvitamise nõudega, näidates ära, miks on vangla tegevus distsiplinaarkaristuste (noomitused) määramisel tema hinnangul õigusvastane, selle tagajärjel tekkinud kahju ning põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel.
21.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab halduskohtu määruse osas, mis puudutab helistamise korraldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudeid. Selles osas tuleb kaebus saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
6(7)
3-20-66 Tallinna Vangla 23.10.2019 ja 28.10.2019 käskkirjade vaidlustamise osas jääb määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.03.2020 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.