Sotsiaalõigus › Pensionid

Tallinna Halduskohtus sai 13.01.2021 XX võõrkeelse kaebuse. Kuigi kaebus on võõrkeelne (vene keeles), on kohtu jaoks arusaadav, et kaebuse nõueteks on tuvastada Sotsiaalkindlustusameti (SKA) toimingu- Venemaa Pensionifond (VPF) poolt SKA-le esitatud XX Eesti pensioni määramise formularide ja dokumentide tagastamine- õigusvastasus ning kohustada SKA-d tegema otsus Eesti pensioni määramise kohta. Lisaks on kaebaja soovinud SKA tekitatud kahju hüvitamist summas 50 000 rubla. XX esitas kohtule juba 30.09.2020 haldusasjas nr 3-20-1879 samade nõuete ja põhjendustega kaebuse. Kohus tagastas kaebuse 06.10.2020 määrusega. Samuti esitas XX 23.11.2020 haldusasjas nr 3-20-2312 samade nõuete ja põhjendustega kaebuse. Kohus tagastas kaebuse 26.11.2020 määrusega. Kohus küsis SKA-lt 15.01.2021 kohtunõudega kaebusega seonduvate asjaolude kohta täpsustavat informatsiooni. SKA 20.01.2021 vastuses kohtunõudele selgitati, et XX esitatud avaldus ja lisadokumendid pensioni määramiseks saabusid SKA-sse Venemaa Pensionifondist Krimmis. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (leping) artikkel 3 sätestab lepingu subjektid. Lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumil. XX elab Krimmis ja seetõttu ei ole ta kõnealuse lepingu subjekt. Tulenevalt eeltoodust oli XX taotlus koos lisadokumentidega pensioni määramiseks vastavalt eelviidatud lepingule tagastatud Venemaa Pensionifondile läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu selle esitajale tagastada. Ülalviidatud lepingu artikkel 3 sätestab, et lepingut kohaldatakse isikutele, kes elavad lepingupoolte territooriumitel ja kes on lepingupoolte kodanikud või kodakondsuseta isikud ning kelle suhtes kehtivad või on kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse lepingu artiklit 2. Lepingu artiklis 3 nimetatud tingimused peavad täidetud olema üheaegselt. See tähendab, et juba ühe tingimuse täitmata jätmisel ei saa isiku suhtes lepingut kohaldada. Kaebaja on oma elukohaks märkinud Krasnogvardiiski rajooni, Krimmi Vabariik. Kaebuse ümbrikult on näha, et kaebaja aadress on sama nagu see oli haldusasjades nr 3-20-1879 ja nr 320-2312. Kohus selgitab, et Eesti Vabariik ei ole sarnaselt enamusega rahvusvahelisest kogukonnast tunnustanud Venemaa Föderatsiooni poolt õigusvastaselt Ukraina Vabariigilt annekteeritud Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni osa. Seega ei ole kaebaja suhtes võimalik kohaldada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelist koostöölepingut, sest Krimmis elamist ei saa pidada elamiseks Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Kaebaja taotleb nii SKA toimingu (formularide ja dokumentide tagastamine) õigusvastasuse tuvastamist kui ka SKA kohustamist teha talle otsus pensioni määramise kohta. Lisaks on kaebaja

taotlenud SKA tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et õigusvastasuse tuvastamise nõue on hõlmatud kohustamisnõudega, kuivõrd kohustamisnõude rahuldamine eeldaks niikuinii kontrolli kas formularide ja dokumentide tagastamine põhjusel, et kaebaja ei ole lepingu subjektiks, oli õiguspärane. Kuivõrd määruse eelnevate põhjenduste kohaselt ei saa kaebaja suhtes lepingut kohaldada, siis puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda endale lepingu alusel pensioni määramist ja pensioni määramata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist. Järelikult on kaebaja pöördunud kohtusse kaitsmaks õigust, mida tal ei saa olla ning kaebus tuleb sel põhjusel HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Määruse avalik kättetoimetamine Kooskõlas HKMS § 72 lg-ga 4 ning võttes aluseks TsMS § 317 lg 1 punkti 2, võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kaebus on saadetud posti teel Krimmist. Kaebaja ei ole kohtule esitanud oma e-posti aadressi. Seoses olukorraga Ukrainas on alates 2014. aastast peatatud nii kirjade kui ka pakkide vastuvõtmine Krimmi (allikas: https://www.err.ee/510480/krimmi-ja-sevastopolisse-ei-saaajutiselt-posti-saata). Kohtul puudub info selle kohta, et kirjade ja pakkide vastuvõtmise osas oleks praeguse seisuga muudatusi toimunud. Seega on alust arvata, et ka käesolev määrus ei jõuaks posti teel kaebajani. Tallinna Halduskohus on varem sarnaste asjaoludega haldusasjades määrused avalikult kätte toimetanud, viidates Krimmi saadetavate kirjade kättetoimetamise probleemile (nt Tallinna Halduskohtu 26.11.2020 määrus asjas nr 3-20-2312, Tallinna Halduskohtu 06.10.2020 määrus asjas nr 3-20-1879, Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 määrus asjas nr 3-20-515, Tallinna Halduskohtu 10.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2270). Seega toimetab kohus määruse kaebajale kätte HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 317 lg-te 1 ja 3 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus kaebajale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib kaebaja koostoimes HKMS § 204 lg-ga 2 esitada määruskaebuse Tallinna Halduskohtu määrusele 30 päeva jooksul määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.